Vaba eestlane , August 21, 1984

              , August 21, 1984 Nr. 62
• « • • • • 9 9 9
Nr. 62
mJAANDJA: Vaba Eestlane/1955 Me^^S^^ Oon Miüfl,
::iOntM3B2M3.:::::- •;-
l t « N f B T l O T ^ I ^ ^ ArrP, Heino,
1EI£F6NID: t o^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
TEIIJMISHIl^ aasta $51,—, pcdaastas $28.—
ja veerandaaatas $15,—'
TEiiiMSHINNAP v^^^ Kanadat: aastas $65.~, pod-aastas
$35.--- ja veerandaastas
Aadressi muudatus 7Öa e.
KÜULlJrüSTE mNNAD toU ülid
fcuulutua^ $4.75, tekstis $5.-v eabUljel
Publlshed by Free EstoniaB Publisher Ltd.
1^55 M e S t . Don l Ä / C ^ ^ 2M3
NÕUKOGUDE REAKTSIOON
OLÜMPIAMÄNGUDELE
( ESTO suurpäevad on s(
Pidulised, tegelased ja korraldajad
liingaivad kergendatult ning püüavad
nautida järelejäänud suvepuhkust
—• kui palju ja kellele (seda järele
on jäänud. Jäig^nine^E^
alles nelja aasta pärast ja kuigi koht
ei ole teada, kindel on ometi, et
see ei toimu Torontos.
Peaaegu kõik Törosito eesti or-pnisatsioonid
kohmidasid oma
möödunud aasta tegevuskava suu-i^
emal või vähemal mäami ESTO
vajadustele. Niiüd on sellele peri­oodile
kriips alla tõmmatud. Sügi­sesest
tegevushooajast alateis tuleb
liagasi pöörduda nende ülesannete
Juurde, mis moodustavad ühe yÕi
tieise organisatsioon! idhtidekohase
: ireguläarse töö.:-^Pärast :ESTO't on
see nagu uue alguse tegemine: lei­da
uusi ideid, uusi ^rganiisatsiooni-lisi
. jai .inajanduslil^e .V
misi Uikmeid ning uut ja haaravat
vMUUStUSt.- '
Saurürituslle, ;: eriti õimestoud
suurürituste järele on tendents
54oorberitele puhkama" jääda.
„EestliKe väsimuses" —-nagu mõ­ned
an^üüsijad meie praegust sei­sundit
nimetavad— võib sdlest
kujuneda igavene puhkus. Samal
aj^ on vaieldamatu tõde, et õnnes-tuniid
suurüritused vaimustavad ja
loovad eeldus! uueks agaramaks te-guteemiseks.
Seda juhul, kui õiget
momenti ei ilästa mööda minna ja
km „kutse" esitatakse - mõjuva! vii-vim
Aieve; etäe]
päeva kordamiseks.
Mida veel korrata, paremini te­ha
ja meenutada? Skaudlnoorusel
on traditsiooniks teha suurlaagrite
ja jamböreede mäle^tusõhtuid. Esi­mene
sellüie toimus juba 1949 pä»
rast paguluses toimunud esimest
suurlaagrit Rootsis, Pärast seda on
meenutatud peaaegu kõiki, ehitades
mi silda möödunu ja tuleviku vä-
. Eemalejäämine X X m olümpia­mängudest
on olnud Nõukogude Lii­dule
väga valus ja raskesti neela­tav
pala. Jutte nõukogude sportlas­tele
kallaletungidest on raske eda­si
veeretada, kui ühtki sellist juh­tumit
pole ohiud teiste osavõtvate
sotsialismimaade sportlaste vastu.
Ka nõukogude rahva uskumistel on
oma piirid, ehkki neid välismaail­m
a s t püütakse eraldada.
Teadeteagentuur Tass teatas 27,
juulÜ, et Nõukogude Lüdu ja mit-\
mete teiste maade olümpiakomitee­de
otsus mitte osa võtta Los Änge-lese
olümpiamängudest oli tingitud
ainuüksi sportlaste julgeoleku eest
hoolitsemisest. Selles, et „enamik
paremaid atleete ei võistle olüm^
piamängudel, osa süüdi ainult kor-ifaldajad"
i
N. Liit on katsunud luua Los An-gelesest
väga hirmuäratava pUdi,
millega boikoteerimine oleks oma
raiuva silmis kuidagi õigustatind.
Tassi Los Angelese kirjasaatja pa­neb
CBS televisioonisaate kommen­taatori
suhu olukorra kohta linnas:
v^„Ohtlik olukord, mis on olümpia­mängudel
kujunenud ametlike või-
Paari kiin ee^ ihnus Reiia Taagepera in^iskeelne raamat „Softening Without Liberalizatton M the mude suutmatuse tõttu organisee-
Soviet Unioni The Gase of Jüri Kukk** (Pehmumme ihna jiberaliseerumiseta N . Ludus: Jüri Kuke juh- rida mänge vajalikul tasemel ntog
tum). Raamat on täiesti erinev muUu-iünunud Misiunas-Taagepera ajalooraamatust, ja E W A Rootsis i l - ohjeldada süa kokku sõitnud krimi-munud
eestikeelse raamatuga „Mart Niklus, Jüri Kuldi" on ühist vaid mõnel leheküljel. Igaüks neist teo- naal-kurjategijaid ja mitmesugu-seM
täidab olulist ent erinevaž ülesannet Järgnevad tõlkekatked esimesest peatükist selgitavad Taagepera seid terroristlikke rühmitusi, sun-
ESTO VISIOONI alguses kogunesid kõik osavõtvad võünlemise- ja rahvatantsugrupid areenile, moodusta­des
väga suure eesti nooruse pere, kes järgnevail tundidel esitasid näiteid oma harrastusalalst. Pildil kolm
rahvatantsugrupp! defileel, vasakult Golumbus/Ohio «Tarvastu",; New Yoigi „Saare Vikat** ja Göteborgi
, Foto: Tommy Tomson
ine N. Liidus
uue raanmtsi peaUdrja.' nib Los Angelesest lahkuma palju­sid
kohalikke elanikke.**
Juhtivad inimesed eesti organi-^
satsioonides peaksid nüüd tegema
kõik võimalikUj et ESTO vähnus-tušpnrset
ära kasutada edasisekis
^sgäniseerisiiseks. Ajutrustide
koosolekud, mitmete erinevate te­gevusharud
® esindajate iihised nõu­pidamised
sest ideid nägu ka
kriitikat võib tulla väljastpoolt, te­gevuskavade
koostamine, uute iiri-toste
planeerimine --- kÕik need
peaksid toimuma enne sügisese te-gevusperioodi
algust. Esimene pää­sukene
on juba lennus. See on Er-
Rootsi eestlalsed
agarate organiseerijate eestvedami­sel
on plaanikohaselt välja ki^un-danud
ESTO-de väheürituste rutii­ni.
Nende OlSE-d (ESTO Ha-gurpidi),
ESTIVAL-id (festival) ja
EESTI NÄDÄL-ad on märkimist
leidnud ka siinses ajakirjanduses.
Rootsi-ee^astel on teatud eelis
sealne rahvuJsgmpp jaguneb mit­meks
jõuliseks rühmaks erinevates
linnades. Kanadas on teised kesku­sed
nõrgenenud ja ainult Toronto
on jäänud. Kas suudab Toronto
igal aastal isuurem^t üritust korral-
•dada?' ''^v-vV:"
. Aga kk seile kohta on kogemusi
|a väga paljutõotavaid. Tuleb vaid
meenutada eestlaste suvepäevi,
Seedrioru siBviharjapidustusi ja
maakondlikele uhiuuele ehitatud
kOlamänge. Kuidas üks väike rühr
mitus võib hakkama saada suure
üritusega, seda demonistreerisid
paaril aastal Lembitu Malem^ va-nemskaudid
^ nuiamehed. Kara­van!
firmast eemale tõmbunud TM-linna
Festivd oteks ehk jäänud
püsivaks (eesti -^noorte kevadpidus-tuseks,
kui mõned sekkunud jõud
(kelle motiivid on tänaseni ebasel­ged!)
ei oleks meid uuesti 5,ära-in-ternatsionaliseerinud**.
Aprillis 1978 oli ta kindla koha- meelsust . kujunema avalikumaks tatud, ja võivad otsustada anda «i n iärtfiiAnnii ta tir
ga^ülücooll õppejõud nais^^ ja kui ^dnevail ajul. Vähehaavaline löök oletatavasse sõlmpunkti. J^^^ VeL S-rahvtisv^
aehse ute^^^^ võib kaaluda, mimselMrJanikud räägivad koidas „VaTg«
tooga. Kolm aastat hiljem oH ta ti hilisemas järgus maksmiahseenb jfT: J * . " , J . / ; TWO^O « * » \ . i i j « , « « a ^ y « , r , i . i ^ i r L « #a
surnud ja maetud nimetusse hau- mi jühtuM avalikustumist.kui ka^ olümpiamängude kasuta­da
ühe vanglahaigla' lähedal, ja ta pahäkspanu repressiooni vastu, nii
surina põhjused olid ebaselged, et režhiün paistab üha irratsionaal-
Mis
jooksul?
s nende kolme
Juhtum võinuks, hõlpsasti leida
aset mitmel maal: Tshiilisj Argefh^
tünas, Guatemaälas . . . Paar aastat
aasta semana ja sallimatumana. Võimu
tigedus püsib, ent salajasus on
haihtumas.
õnnestunud vanadest
kõlbab eeskuju võtta. Nende kallal
pikemalt arutleda pole aga mõtet.
ESTO pidupäevadelt tagasi argi­päeva
— nii et eestlus võidaks —
see on päeva juhtinõte kõikidele
kohusietundlikele eesti tegelastele.
DillllllllllilllllllllSlllllllllilllllillllllllillliliilillllilllllllllil^
kehtida N . Liidu käitumise kohta nud häbitult selleks, et äratada
mujal kui erimeelsuse küsimustes.^ USA valimiste eel võimudele käsu-.
Võtkem näiteks Korea reisilennuki HWte äärmiselt parempoolseid sho-}
allatulistamine N . Liidu poolt ja vüiistlikke meeleolusid**. See, suu-johtuv
ülemaaihnne kära septemb- rendavat ohtu sportlaste julgeole-ris
1983. Stalin oleks taoHsesolu^ kule, jõuavad nad jälle refräämni..
Tulemuseks on erimeelsuse tõus korras arvatavasti väitnud, et N. valge Maja peremehe sõnu oli
ihna ümberkorraldusteta, mis ka- Liidul polnud midagi tegemist len- ^J^^^j^gj^ j^^^.^.^^^^
varem võinuks paigaks olla Burun- handaks protesti põhjusi. Neid eri- nuki kadumisega, ja mingid vastu- j^g-^^j^^ p^^^^. ueberroth kes
di või Kamputshea. Nimistu ori pa- meelseid, kes püsivad rahumeelse pidised tõendid poleks pannud te- ^ avamisel tunnistama et teie
raku pikk ja seetõttu on gjjtud protesti ja põhiseaduslike õiguste da oma juttu muutma. Maaihna ^g^n maailma narimadatieedid**,
juhtumi implikatsioonid osalt üle- piires, tabavad rängad ja mõnikord avalikkuse ilutulestik põlenuks kii- ettekavatsetult vaikides sellest et
maailmsed, ent koht, kus see sün- surmavad karistused, mis on aga resti läbi N . Liidu-poolse kütuse j^^^j^jj^^^j^ juhtivad spordirügid ei
dis oli N . Liidus. Jüri Kukk õpetas nüüd endisest mär puudusel. HrushtshoY oleks vist saa olümpiamängudest osa võtta
keemiat eesti õppekeelega Tartu Ja nähtavamad. 3elmet suruda ini- vastupidiselt teatanud üsna P^a, et ^J^JJ^p.^^J.|.J^ jg^jj^j.^ ^y^j^yj^^ ^g^,
ülikoolis ja suri 40-aastaselt, Paar mesi vaikima hirmust ise saada sis- „Korea lendur tegi väga halva ek- Ameerika Ühendriikide võimude
aastat varem suri Steve Bika ühes se tõmmatud ja karistatud, paneb sisamu ja meie samuti." Asi lõpe- poolt. See on tunduvalt kahandanud
Lõuna-Aafrika vanglas. Mõned nähtav repressioon neid rohkem tatud. Ausaid traagilisi eksitusi ^g^^yyg^ mängude sportlikku ta-kuud
hiljem suri Bobby Sands briti kommenteerima. Ja erimeelsete juhtub. Mistahes hüvitust Hrusht- mUlest annab ilmekalt tunnis-vanglas.
Mis on Jüri Kuke lool li- hulgas tulevad üha enamad järel- shov seepeale oleks pakkunud või statistika. Kui võtta olümpia-sada
maailmapänoraamile, kus eel- dusele, et avalik rahumeelne pro- mitte pakkunud, selle juurde oleks jjawa kuuluvad spordialad, siis
nevalt heas tervises poliitihsedak- test pole toonud tulemusi refor- ta'ka hiljem ^^j^^ küll Sta- rohkem kui pooltel neist on maail-tivistid
teinekord koolvad varsti pä- mide näol. Sellal kui osa erhneel- liništ vabameelsem oma vaadetes, ^'ameistriteks sotsialismimaade at-rast
vangistamist mitmelaadseil ja seist kaotab lootuse ja loobub, võis ta olla sama paindumatu, kui leedid. Los Angelese. mängudel
tihti segaseil põhjusil? . asub teine osa kaaluma rohkem ta kord seisukoha oli võtnud. puudub maailmameistrivõistluste
O l u l i ^ s Ä ^ ^ ^ ^
miiste ahelas oh Kuke valja-ast N, -g^^j^^^.^^^ katseteks. See ^^ushtshovi tõenäolisele käitumise- Ajakirjanikud annavad valeand-
Ludu komnmmstlikust. parteist ^jgj^^^^^^ le muutsid Andropovi mehed oma meid publiku huvist mängude vas-
(NL'KP-st). Liikmeks oli ta seal oi- juttu aegamööda mitme nädala ggjj^g 500.000 piletit oli
nud 13 aastat. Mehetelma NLKP- Läbi terve ajaloo On revolütsioo- jooksul, jättes sel moel Hrushtsho- müümata ja Los Angelese lennu­st
ise lahkumiseks pole olemas: lii- nilised aktsioonid olnud verised ja vist vähem vabameelse mulje põhi- jaamas oli saabuvate külaliste arv
tutakselcas eluajaks või kuni välja- enamasti ebaõnnestunud. Isegi, näi- mõtete pinnal, ent pehmema ja tunduvalt väiksem. (Aga miks han-heitmiseni.
Saada välja heidetud lise edu puhul ülimalt repressiivse kõhklevama pildi täidesaatmise ggi^^ti piletitega, kuna neid pol-on
juba küllalt halb karjäärile ja korra vastu on revolutsioonid pa- osas. Põhiliselt väitsid nad, et ne- ^ud müügikohtades saadaval?),
tervisele, ent püüda ise lahkuda on hatihti toonud pelgalt teise sildi mad ei tee kunagi vigu, ent tund- r
veelgi halvem. Mõttesse tuleb ju all samalaadse või hulleraagi rep- sid end siiski kohustatuna ette võt- ^Mitmel korral rõhutatakse olüm-teisigi
organisatsioone, kust on elu- ressiooni: võrrelgem vaid Robes- ma pretsedenditut sammu: sõjaväe- piamängudeärilisust, juba avatali-kardetav
ära tulla, õnneks pole pierre'i Louis XVl-ga, bolshevikke lasi paraaditati pressikonverentside- tust oli televisioonis 58 korda kat-äga
neil kõigu täit- m tsaaridega, või ikhomeinit shahhiga. le ja televisiooni ette oma tegu õi- kestatud erinevate kaupade, esijoo-maa
üle. Kukr puhul ei vallanda- Kui küsimus^^ seatud dogmaa-gustama (ja mõnedes küsimustes nes alkohoolsete jookide reklami-nud
organisatsioonist lahkumine tUisel ja ebajärjekindlalre (mida seaduse kohaselt ei
automaatset hukkamist, ent andis oii varuks tuumaraketid, muutub Andropovi rühm tahtnuks meelega saagi olla),
alguse pikaks siindmuste ahelaks, oht ülemaailmseks. Sise-raskustega ebasoodsat Ka halvustatakse võistlusi kus
'^'^''s surmaga küsitavais tin- heitlevad valitsused katsuvad tihti- pressi-reportaazhi nädalate kaupa, meeskondade vahel ohiud jul
peale publiku^ ^tähelepamkõrva^^ ^^^^P^^^" must ja vägivalda, kus tihti on oi-juhtida
^valis-diversm^^^^^^^ ms mm teha. Vabameelsusetu pehmu- ^ud käsikähmlus!, ehkki sportlased
aga- veelgi, hullem, mõnikord hak- mise mudelist _voiks ehk^ kasu olla ^^^^.^ ametivande ausalt võistel-kavad
valitsused ise uskuma, et si- taolise käitumismustri seletamisel.
semised rahutused on võõrsilt ässi-mis
BUlüiREST R^ valitsus on otsustanud, et
mesed oh liiga paksud ja andnud korralduse rahva dieedile
Juuli alul peaoniništri abi A. Gafaiuse ütles, et kontroHimata
magusa ja tärklise kasutamisel on halb efekt rahva tervisele ja
nimeenlasi rohkem dieeti 1
mad peavad ta^ma oma lO-mil-
Jardi dollarilist võlga ja finant­seerima
toormaterjalide ostu,
ülesfeütse pole siiski uus, juba
1982.; a, avaldas president Nicolae
Ceausescu teadusliku uurunuse so­biva
toidu progräminist, kuid ei
Ceausescu ega tema ministrid pole
olnud valmis väljendania neid tõe­lisi
põhjusi, niiks rahvas rasvaseks
muutub, kuna toit mida nad söö­vad
koosnes kõrgest tärklise prot­sendist.
Kui^ rumeenlased produtseeri­vad
palju toiduaineid hagu liha,
piiüvili ja aedvili, neid bn võimatu
leida suuremate linnade ärides.
öii
gimusis. ,
Tulemus ei tarvitsenud olla nii
traagiline, ja nii kähku. Võimud
tegid. narre vigu mitte ühel, vaid
vähemalt poolel tosinal erineval
korral, kõheldes stalinistliku jõhk­ruse
ja sündsusehoogude vahel.
Nad väärhindäsid seekord inimest
-—kes ehk ennastki hindas viltu.
Sellest, mis ajendas Jüri Kukke,
võib aru saada ta eelneva elu val­guses,
arvesse võttes ka ta kodu­maa
saatust: N . Liit liidendas Eesti
endasse, kui Jüri oh kolm kuud,
vana. Mis aga ajendas ametliku
repressiooni ebajärjekindlust, evib
laiemat tähendtist.
Ikka korratakse, et „N. Liidu,
Ida-Saksamaa ja teiste sotsialismi­maade
(elukutseliste) sportlaste
eemalejäämisega on - võistluspinge
XXni olümpiamängudel küllaltki
madal ning ei rahulda pealtvaata­jaid,
spetsialiste ega sportlasi, mis
on andnud ülekaalu USA sportlasi­le.
Vümaseid aitavat võimaluste
piirides kaasa ka kohtunikud. Män-mistõttu
Rumeenia On kohustatud
toitu eksporiinia;Kesk-Ittä ja . N .
L i i t u . ' V / ^ v ^ ^ ^ / ^ ž ^
Dieedipidamise üleskutse tuletab
meelde mõni aasta tagasi olnud va­litsuse
üleskutset, et linnad valgus­taksid
end enam heõonsiltide välja­panekuga
hoonetele. Sellele tuli aga
kohe korraldus, et need tuled tu­leb
niadalaks keerata elektrivoolu
säästmiseks.
NEW DELHI — Nõukogude sõjalemiukid pommitasid külasid gud olevat nii madala kvaliteediga,
Põhja-Afganistanis, jättes kuni 300 tsiviilisikut sniniutena. S^ et Los Angeleses vübinud külalised
muhamedi geriljad sunnaisid peagu 200 nõukogude ja afgaanide üksus- küsmüd, kas nad on ikka sattunud
Mu hüpoteesiks on, et Liidus "^^^ spordipeole? Ameeriklaste korral-on
toimumas ohüik'areng, mille^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ datud^mängud kandnud sellist nat-jooksul
võimude tegelik viis fe^^ sevarustusteegaN. Liidu piiri ja sionali^mi varjundit, et välismaa-da
erimeelseid p^mub, ilma et Nõukogude sõdurid olevat väga Kabuli vähd. laste osavõtt neist justkui olnud se•
nende põhivaated muutuLid vaba-^^^^^^sed ja tul^^^ ^ • J J I U- ärritav. Kära võõrustajate
meelsemaks. Oht peitub johtuvas kus midagi liigub, ütles üks Lääne J^^^^^^
ebatasakaalus, üldfLoofia ja h ja Logan orgudes. paisumid.** . ;
dussätete dogmaatilisus jätkab õhu-. PanjslM^ om^^ A^anistani pea- r Kohn Afganistani lennukit rün- Aga kuigi nõukogude sportlased
: . i,nn. K.hnli lahed.lt. dasid Pakistani küla pommide ja viisakalt sellistest rahvuslikest
kämud rakettidega, surmates ühe tsiviilisi- mängudest eemale jäid, polevat Los
•, ku ja vigastades teisi. Pakistani va- Angeleses süski raugenud nõukogu-
. litsuse teatel hävitati maja ja 23
peami- veist said rünnakul surma. (Jirg lk. »)
tarnast eruneelsust, mUle esi-ilinin- ^^^^ Kabuli lähedalt,
gud surutaks^ maha vähem reso- Raskemad võithised
luutseltkur oh tavaks varem. Vara- shomaili orus,
se repressiooni vaegus koos refor- :
L ergutab eri- mis
VAI
25. ja 26. ai
dr.M.
1.» 2. ja3.t}ej
dr. H. Ts
Tappis T|
sõdirit
Usaldusväii
et 23. jumiil
Itähelepanu äi
Nimelt lasil
neerihid kirgll
toniaatrelvaj,^!
teenijat. Pära j
Mkult pole
enam teada.
Kohalik
püüdnud iga^
vaikida, kuid
Olehitakse,!
giisi juhn ko|
kui ka teiste
Tihti lisandi
kuna N. Li^
noormehed s\
ma paariks
asub tuhande^
sel kodust.
® ToidujjinetJ
sis alates 1.
duslepingu Isi
aastase kehtil
seda, et riikli
dusele ja toi|
828 miljonit
ainetest tõuj
veiseliha, kool
miselc lastega
dab uus Icpij
mist 30—40
--6) kuus.
Koiiifnenl
• • /
devastane k|
„mida võimul
vad lõkkele kj
Olümpiamän^
ses levitati M
endiselt räpas
on kokku s(
koalitsioon
osalemine 1981
gudel*'.**
„ Just see 1
das nõukogudi
arvetcõiendus
tegevust ka p|
raid Nõukogl
mõeldisl. Koi
ergutavad võj
laimates NS^l
nutada tõelisil
nõukogude si
mängudel osi
„Neidsamn|
see, et olümi
teeriti õonestl
Euroopa** nh
Ust eetrit Nõj
te sotsialismi
tavate väljal
raadiohäältc
ekstremistide
kutest haaral
rika Ühendi
Näiteks avah
les Daily No]
hai emi.^antj
laimavad mi
guseid matoi
kohalik ajalel
raid Examiiil
Nn on kore
direporter?.<<!
tunud ja iöij
lopsakaks vej
mUlega välif|
sul „Kodumj
tati". Näib
esialgsest ha|
' otsimisest V.i
suunati „cva\
ressil, Mk
Liidu sForf!;
sesse santn^l
the Soviet ^ i
neile kohalils]
gelastele.
Sellist iselj
se olümpiaa
määral di^M
eestlastele^
visiooni kau^
tegelikult U