Vaba eestlane , August 21, 1984

              Nr. 62
lentaar
JDE REAKTSIOON
fGUDELE
imine XXm olümpia-bn
olnud Nõukogude Lii-jalus
ja raskesti neelsi°
Itte nõukogude spõrtlas-jimgidest
on raske edaV
kui ifhtki sellist juh­tinud
teiste osavõtvate
[aade sportlast© vastu,
ie rahva uskumistel on
ehkki lieid välismaaE-i:
se eraldada.
^ntuur Tass teatas 27.
fukogude Liidu ja mit-laslde
olümpiakomitee-osa
võtta Los Änge-tmängudest
oli tmgitud
^rtlaste julgeoleku eest
5t. Selles, et enamik
leete ei võistle olüm-
, on süüdi ainult kor-
Ikatsunud luüä Loš
la femüärätava pildiV
noteerimine oleks onaa
kuidagi õigustatud,
igelese kirjasaatja pa-
Ivisioonisaate kommen-
I olukorra kohta linnas:
iord> mis on olümpia»
ijunenud ametlike või­matuse
tõttu organisee-vajalikul
tasemel ning
la kokku sõitnud krimi-jijaid
ja mitmesugu-
[tlikke rühmitusi, sum-jlesest
lahkuma palju-elanikke."
on järgnenud ka kir-
5l q^äevadeU Vene aja=
iägjvad kuidas „¥alge
ipiamängude kasuta-selleks,
et äratada
eel võimudele kasu-elt
parempoolseid sho-leeleolusid".
See SUM-
|tu sportlaste julgeole-i^
ad jälle refräänuü..
ija peremehe sõnu oli
ranud olümpiakomitee
pter Ueberroth, kes
sel tunnistama, et teie
la parimad atleedid",
ilt vaikides sellest, et
itivad spordiriigid ei
längudest osa võtta
jõhkija rikkumise tõt-ühendriikide
võimude
tunduvalt kahandanud
fängude sportlikku ta-mnab
ilmekalt tunnis-
|a. Kui võtta olümpia-ivad
spordialad, siis
looltel neist on maail-
|:s sotsialismimaade at-Ängelese
mängudel
lajlmameistrivõistluste
ledaliomanikke.":
fud annavad valeand-huvist
mängude vas-let
500.000 piletit oli
Los Ängelese lennu-laabuvate
külaliste arv
iksem. (Aga miks han-ptega,
kuna neid pol-
)htadeis saadaval?).
rral rõhutatakse olüm-irilisust,
juba avatali^
Visioonis 58 korda kat°
jevate kaupade, esijoo-
(sete jookide reklami-seaduse
kohaselt ei
jtatakse võistlusi, kus
lade vahel olnud jul-ivalda,
kus tihti on ol^
ilusi, c|hkki sportlased
Hvande ausalt võistel-
Itakse, .et „N. Liidu,•
ta jä teiste sotsialismi-
Kutseliste) sportlaste
Isega on võistluspinge
Ipiamängudel küilaltM
ri rahulda pealtvaatä-
Iste egia sportlasi, niis
[lekaaiu "USA spörtlasi-aitavat
yõimalustje
ka kohtunikud. Mäiji-mädala
kvaliteediga,
[eses viibinud külalised
nad on ikka sattunud
^Ameeriklaste korral-fd
kandnud sellist nat-
|nrjundit> et valismaa-neist
justkui olnud se-piy.
kära võõrustajate
(edalite ümber järjest
nõukogude sportlased
kellistest rahvuslikest
temale jäid, poIevatLos
iskiraugpnud nõukogu-
1
Nr. 62 VABA EEm^ANE teisipäeval, 21, aiigustü V August 21,
VALVEARST
NÄDALALÕPU ItD
2§, ja 26. a i ^ u ^
dr. M LeesmcBafi,
U 2. |a 3. !ge|»t
dr. H . Tari, teL 92i-3824
w w w w t f w y
l O IS
sSdurif'
cil kolBli
Loodusõnnetuse läbi konnatanute dbistamine
Veriemacit.;
Maailma ajakirjandusest läbisid teated suuremast looduslikust ka­tastroofist
kevadel N. Liidus. Lähemalt pole aga N . Liidu teadeteagcn-tuur
seda puudutanud,, sest väga harva antakse sellekohast infonnat-
Nüüd Tassi kaudu avaldatud aastal elamuid üldpinnaga 18000
ametlikes teadaannetes (RH, 19. ruutmeetrit, tõenaoliselt nende ase-juuli)
antakse korraldusi kuidas meie, mis loodusõnnetuses hävine-
„kiiremmi likvideerida loodusõnne- sid, kuid pikas korralduses ei mai-tüse
tagajärjed". Korralduses öel- nita kordagi, missugune see loodus-dakse:
„Nagu juba teatakse, tehak- õnnetus oli ja milliseid kahjustu­se
1984. aasta juunis löodusõmie-si tahetakse kiiresti likvideerida.
tuse läbi kannatadasaanud mitme-
Usaldusväärsed allikad teatavad,
®t 23. juunil toimus Tapal suurt
tähelepanu äratanud vahejuhtum.
Nimelt laskis üks Tapale statsio-leeritud
kirgiisi ajateenija oma au-lomaatrelvaga
snaha
• . t e e m ^ t . I » ^ ja.:ame^ .ülevaade rafevataEtsMavastuseštösavõtvaH^ gra^piie^le: Esto • Visiorfo';
Mailt pole tema kolite midagi
enam teada.
Kohalik ; väeosa.; -Tapal • olevat •—— .. ' . — - — — — ^ - — — — -.. ,
püüdnud igati vahejuhtumit maha
vaikida, kuid see likkis siSski välja.
Oletatakse, et põhjuseks oM kir­giisi
julm kohtlemine nii ülemuste
kui ka teiste kaasajateenijate poolt. Plfcem Oirfikkel eesf lOŠe tÖÖkuSest
Tihti lisandub veel Jkofuigatsus, . '
kuna N . Liidus on tavaline et «The Near North Sun" nimelme Põhja-Ontario suvine ajaleht, mis mustas ümumist tänavu keväöel,
noormehed saadetakse aega teeni- ^^^'^^ esimeses numbris peaaegu kahe-leheküljelise siirtikli
ma paariÜ aastaks kohla, mis ^anivalde" (Manivalde perekondlik — * « H w^s*cS«AnV
Veel ori lubatud kolhoosidele p i -
te autonoomsete vabariikide ja ob-^aajaUšt kredüti üldsummas 30
lastite territooriumil aktiivselt
taastamistöid. Nende tööde kiire­maks
lõpetamiseks võtsid NLKP
Keskkomitee Ja N L Ministrite Nõu­kogu
vastu määruse „Abinõudest
loodusõnnetuse tagajärgede likvi­deerimiseks
mitmetes Vene NFSV
autonoomsetes vabariikides ja ob­lastites."
Edasi öeldakse, et selleks ees­märgiks
suurendatakse 1984. a. ka­pitaalmahutuste
kulutuste piiri 120
miljoni rubla ulatuses, mis finant­seeritakse
N. Lüdu Ministrite Nõu­kogu
reservfondist.
miljoni rubla ulatuses objektide
ehitamise ja toetamise kulude kat­teks.
Individuaalelamute taastamiseks
ja kapitaabremontimiseks antak­se
kodanikele krediiti perekonna
kohta kuni 3000 rubla 15 aastaks,
kusjuures krediidi kustutamine al­gab
talles kolmandast aastast pä­rast
selle saamist.
is tradition for
asub tuhandete kilomeetrite kaugu­sel
kodust..
EPE
® Toiduainete hinnad tõusid Root­sis
alates 1. maist uue põllumajan-duslepingu
tagajärjel. Leping
Artiklis kirjutatakse, et:kui Mani pimise järele diplomi kömmert- Manivalde ütleb, et abikaasale
Aesma kaotas oma töökoha, ta te- siaalse kunsti alal. Sellepärast, pan- meeldib, kui inimesed tulevad tema
gi kiiresti järsu muudatuse, tehes nes kommertsiaalse kunsti ja puu-• tööd vaatama,
oma harrastusest eduka äri. Aes- töö kokku, ta oligi valmis uuteks Manivalde juures on saadaval
mat tuntakse paremini Manivalde toodeteks; niiiid ta kujundab kogu ka teiste käsitööH^^^^ töid, nägu
nime all, kes loob männist esemeid omamööbii. värvitud klaastööd, eskimo seebi-ja
mööbleid Burk's Falls'isv Mees, Manivalde ütleb, et ta lisas igal puitesemed. Ta
Ka on kannatadasaanud aladel
lubatud metsa varumine, sealhul­gas
puidu vümine väljaspoole Ve­ne
NFSV piire ilma selle arvesta-
Samutl eraldatakse üle 2000 ton- mata metsavarumisfondidesše ja
i i misfta valtsmetalli, ligi 3000 metsavarujate vabastamisega mak-tonni
torusid, 20000 tonni tse- sust puude langetamise eest
menti, Ka tehti korraldus KaubandiLsmi^-
, . ^ ; , . nisteeriumile täiendavalt eraldada
tehases valmistaüid puidust tari- kamiatadasaanuile müümiseks t«-
ma]u üldpinnaga 120000 ruutmeet- h^ses valmistatud puidust tarimaju
nt, suurel hulgal veo- ja enautosid üldpümaga 5600 ruutmeetrit,
ning muid materiaaltehnilisi res­sursse.
aastase"Tehtivuse^^^^^ kes nüüd on pühendunud puutöö- aastal natukehaaval rohkem/ese- ütleb, et ta katsub igal aastal leiu- lisaks sellele suunab Vene NFSV
seda et riiklik toetus oõllumaian- ^^'.^^^ ^^^d meremees. Manivalde meid kuni nüüd tal on neid sadu. tada uusi puitesemeid. Tänavu ta Ministrite Nõukogu samaks
dusele ja - toiduainetetööstusele orj
828 miljonit Rootsi krooni. Toidu­ainetest
tõusevad piim', sealiha,
veiseliha, koor, Või ja juust. Kesk­misele
tuli Torontosse 1950 ja
laevamehaanikuna Suurtel
del.
Aastail 1958—74 ta oli tööl To­lastega
perekonnale tähen- r^o-n-to- -ü-li-k-o-ol-i -In- s-t^ituct.e oufx Ex^nuvviurounu--
dab uus leping toiduarve kalline- ^^^^^^ Engmeermg juures peateh-töötas
Nüüd ta võib teha mänguasju, mis saatis müügile kergemakaalulise märkiks vahendeid oma reservfon-
Järve- maksavad $1.00 või $3^^^^ mida saab kokku panna ja dist kuni 20 prots. ulatuses. Ka on
söögitoamööbli. kaasas kanda. Vene NFSV valitsusel lubatud
. Manivalde ütleb, et suvekuudel kaasata loodusõnnetuse tägajärge-
Ta ütleb, et oma ^ m ^ ^ s u v e l peatub ta juures kuni 60 autot de likvideerünisse kannatadasaa-
6000 tihumeetrit saematerjali, 5
miljoni rubla eest mööblit, 15
miljoni rubla eest kangaid, 20
miljoni rubla eest õmblustooteid,
15 miljoni rubla eest jalatseid ja
muid tarbekaupu.
Loodusõnnetuse ulatus on haa­ranud
mitmeid pürkondi, peamiselt
mist 30—40 Rootsi krooni (ca $5
—6) kuus.
nikuna. Manivalde ülesanne oli
juhtida teisi ja õpilasi paadil, mis
uuris Suurte Järvede vee kvaliteeti.
ta tegi äri ainult .$^^^^
ses, aga tänavu
S töölist.
suve! on ma
7Algus lk 2) Järve vesi o!i saastumas, nad te-kuritahtlik
j,mida võimude heakskUdul puhu­vad
lõkkele kohalikud äärmuslased.
Olümpiamängude peapressikesku- Burlin^onisse.
ses levitati selle juhtide teadmisel
endiselt räpaseid paskville, mille
Eriti tegev ta oli möödunud aastal.
Kui Toronto ülikool nägi kui küna tal oli palju mööbli tellijaid,
kiiresti Suurte Järvede, eriti Erie nende hulgas ühe 32-mägamistoa-lise
lodzhi' sisustus.
Manivalde ütleb, et ta saab
enamuse oma puidust, mis on kui-
. . J vatises kuivatatud männipuit špet- . . . . „ .
ndate aastate alul küsimuse juurde siaalselt mööblile ettevalmistatud, vjuuaadmise ajal, mis sellme moe-ja-
avas Centre for Inland Waters samast BurksFalls'ist. ese võiks oUa, inimeste huvisid ©i
Burlin^onisse. „ . ^ ; i t , - . saa alati mitte ette näha;
Kuigi see oli hea uudis järvede- W-^^t"^^^ ArtMi juures on kaks fotot, vaa­le,
see oli halvaks uudiseks Mani- ^ ^ ' ^ ^ . ^ ^ . ^ ^ ^ ^ Ä
neküid. Ostjad on alati sioone- sõltumata nende ametkond- vude kohaselt saab ka mingisuguse
otsimas midagi erinevat. ; ' likkust alluvusest. N. Lüdu Ehitus- pUdi kahjustusel suurusest, aga ku-i-
ji i • 1 J • ministeeriumüe on tehtud ülesän- sagilei ole märgitud, kas ka inim-ohd^
omal^ajal teim^^^ deks ehitada Ivanovo linnas 1584/ ehid on kannatadasaamite hulgas,
sus tuudpeegud, Igauks
Siis asus Ontario valitsus. 1970-
soovis peeglit -—kirikuakna ku­julist
peeglit. 1977;' a. suvel
müüs ta 2^^
TänäNii ei teadnud ta veel inter-on
kokku soperäanud kurikuulus vidile, kuna nüüd läksid valitsuse 1^?^??^"'"™.°' sai liiga V e d a l t y^^rj^^puiteseme tööt
feoaütsioon ..Keelata nõukogud®, summad Burlingtoni ^^j^ujgi^ i^""*-
osalemine 1984. aasta olümptamäM-gudel"."
^
„Just see terroristide jõuk ähvar­das
nõukogude sportlasi lüüsilise
arveteõiendusega. Ta ei lõpeta oma
Kuigi ta ülemused soovisid, et ta
töötaks seal, õli Manivaldel üsna
hea positsioon Toronto ülikooli
juures ja kaunis kodu Downs-views.
Ta ei soovinud võtta paku-
VtegevUst ka prae^, levitaäes jõhk- tud tööd ja vaadata arvestusmasi-raid
Nõukogude vastaseid välja- J^aileJcogu päev^^
mõeldisL Koalitsio<mi löömamehi Vähehaaval kui valitsuse sum-ergutavad
võhr^ude esmdajad, kes, «^ad jäid ära ja äride annetused
laimates NSV Liitu, püüavad moo- Toronto ülikoolile langesid^ leidis
nutada tõelisi põhjusi, mis sundisid Manivalde end programmist väljas
aõukogude sportlasi suvedümpia- pl®vat ja ilma töökohata,
mängudel osalemisest loobumao'^
asju täis. Rüün on prae^
misel näituseruumina „ ' « ;i 1^-^,1
Suvel on mõnus pikemal^idul
J a seUe tagaiiiumjs on tema abi- olles teha peatus Burk's Falls'is ja
kaasa Daisy oma stuudio, kus ta külastada tema väljapanekuid, kus
värvib mõningaid, väiksemaid hele männipuit säilitab
esemeid nagu pm^driknd. oma sooja ilme. Veerandaastas
$51.
$28.
$15.
$65.—
$35.—
$18.—
Aga õnneks temale tal oli puu-tööoskus,
mis on alati olnud talle
harrastuseks.
põhilised puusepa iteadmiäed,
kui ta tema Eestist välja aitas.
Manivalde oli ostnud 1972.
„Neidsamn eesmärke teenib
see, et olümpiamängu4ele akredi-l
^ r i t i õõnestusraadiojaama „yaba
Euroopa^Vning muude rahvusvahe­list
eetrit Nõukogude Liidu ja teis­te
sotsialismimaade elu kohta esi­tavate
väljamõeldistega risustavate
raadiohäälte esindajad M ^ ^ ^ . ^ J ^ ; ; ; ! ^ ;
ekstremistide kuritahtlikest rünna­kutest
haarab meeleldi kmni Amee­rika
ühendriikide ajakirjandus.
Näiteks avaldas ajaleht „LosAnge- . . . , ,
Des Daily News" silmapaistval ko- rajamiseks olemas Ta kustutas g^^^gj^^^^j^^^^^^^^^^
hai emigrantlike jätiste ninameestes
hulgas on olnud neid, kel olnud
kange huvi oreleid ehitada. Esime-sed
kooliorelid olid ühe-kahe regist­riga.
Mugulviljäde saak jäi kuuma sia-ve
tõttu kodumaal oodatust väikse-
Mai alul toimus kodumaa kultuu-rüöos
meeldejätmist vääriv sünd­mus
— helüooja Heino EÜeri nime-üses
Tartu Muusikakoolis avati esi:
mene Eestis valminud orel. Tartuš-
Juba ta isa oli puusepp ja hea se paigaldatud oreli looja on Hardo
mööbUtegija, keUelt ta sai oma
res.TelHmme anti sisse 27^oMoobr maks, kuid individuaalmaapidaj
ril 1977 ja tänavu 10. märtsil võidi on toonud varumiskõntori ladudes-tehnilise
komisjoni poolt pUl vastu se väga head toidukartulit. Eriti
võtta. : edukalt on aga kogutud aed- ja
, . . breU avamise
vatud kiiun^ ja vaike ^fanmmaja. orelikunstnik RöH Uusväli uut muu^ Kohtla-Järve rajoonis 15 tonni aed-
Nu aastal 1974, kui ta lahkus J o - gy^^jj^g^jj^g^j^j. j^^jg kõlalt on Ja 3,3 tonni metšamarju, siis täna-rontost,
tal oh koht oma ettevõtte ja läbipaistva heli- vu ulatusid need arvud vastavalt
^ ,v 55 ja 93 tonnini. Eriti hoos oHd sel
_ aastal jõhvikasoos käijad, mullu
laimavad mõttevaldused. Samasu- ¥ ^ loomiseks, k i n m ^ n ^ ^ l i müüsid nad varumiskontorile 4,4
.gusdd materjale evamabkät^^^^ aga 137 tomii jõhvikaid,
kohalik ajaleht yios Ahg^^^^^^ V vaUandudes saäMs kinnitati püm^^^ ,^ ^
irald Examiner"." ^i^n ou üsna tieas xDiu^orras.^gigt^ enese 'käega hõbeplaat. Hiiumkakahirid on tänavu hästi
Nü on kcrdkorralt N . Lüdu sporv^^^A^^ ^yi^ F
(iireporterite väljendusest müu^ asjad ölid küllalt korras:
tunud ja laienenud selleks tuntud
lopsakaks vene stiilis lahmimiseks,
millega väliseestlasi aastate jook­sul
„Kodumaa" veergudel „onnis-
TIGA SAATEKULU
Kanadas:
+ $21^
$56.
$30.
VAUASPOOL KANADAT ja U S A ^
IJENNUPOS^GA aastes $129.—, pttoiaastaf $67.-
aastas
yaifaspoJDi]
Kanadats
$47.—
$24
{B veefaii^
Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri hind 70 omü
USA aadrassidete ,»ZIP CX)I>E^
e mSrklda ,,POSTAL CODE«« Ja^^^^^^ ^ ^ I , - ; ! H i i
Fsngatshe&k või rahakaart kiljatad
iVee EBtoniaii Poblishera nimele.
kui
Ta avas formaalselt. oma M
Wfš, a. suvel, spetsiaMšeemdes
väikiBStele pulteSemesle»
sid kontsert^rganistid Rolf Uusväli, aegselt. täidetud. Kõige suurema
Urmas Taniloo, muusikakooli õpe- panusi? plaani täitmises andsid oo­tajad
ja õpilased. Orel jäävat' Hak- keaiiilaevad,,Puise" ja ,,Hiiumaa"
veres elava meistri tööd'kütma.^^^^^^^i^ kohalikud traalerid„Saünõm-
»Selle siindniusš puhul tehti iile- me", XMdja" jä ,,Saarnaki". Koha-
. -^"ii. A V «««^««.«.^^ ' ' - '3 vaade oreü tähtsusest eesti kultuuri- likest pärima
tah". » kasutatud rid. '
esidg^est halvustamisest, 3^^^ %
ressd, keUe tõttu^maaUmarugl, mesed ostsid. mekümnfindafel nas^nM Tänu lire- . L i t i r o . « , . ^ .{.^ ^.v*,,^ „ i o c f « I « d.
Lüdu sportlased jäeti Los Angele-
Teffifnln® siocrfa:
VABA EESTLANi
!f 551@slie St., Don Mills, Ont. M3B 2M3
sesse saatmata. Mflline au „Ban
the Soviet" ja Balti Vabadusliidule^
aeile kohalikele e]a|igrantlike!e te­gelastele,
'
Sellist iseloomtistust ö s Ämgele-se
olümpiamähgudele oli teataval
mekümnendatel aastatel. Tänu öre- priiiiraamid oUd^t
Manbalde ütleb ei Iile levis koolides ja seeläbi k a koo- ga kaetud metalltraadist, mis on
rddameprinud päljui iakkasid iM^
mesed ise tulenia tema ärisse. ^^^^^^J^ muusika. Koolimajja oreü j^i^ud jäks |;a prülipoo^^
kiina ta polnud kulutanud asjata ümber kogunesid külanoored laulu- §aigi sealt pealtnäha paksud ja tu-oma
'^^aba aega, olles Suurtel Jär- harjutu^^^^ siiski kõlb-mulle
saate VABA E E S T I ^ ^ msuks
— tavalise / kiripostiga alates ..
19........... TWlimise katteks lisan $.
/ tshekiga /
/ /
.... siinjuures
(Raha ffisata isbiisSt tibtktrjjas).
Nmi
vedel tööl,
mine
ema ettevõtte laienda- geks ka I laulupeo laulud. Klaver niatiid raamid. Oli ka metallraame
vahnistamiseks läks hakkas koolidiesse tulema aÜes sel- oinud, kuid paksemad Iclaasid ei
määral sÜsM asjatu anda, väheinalts^^ Manivalde 1 i t - l e sajandi alul. taha neis sees püsida. Nüüd siis
eestlastele, kes võisid Soome tele- leb, et kui ta sõitis laevadel, siis Läinud sajandil olid kasutusel nä mees pöördusid üleskutsega ette-visiooni
kaudu jälgida, kuldas need kogu oma vaba aja ta kasutas töös- ostetud kui omatehtud koolioreUd. võtete poole, kas mõni ei hakkaks
H, Nii sai ta kahe ja poole aasta õp- oreleid valmistaaa. K a talupoegade piilMraame.Töör^^ jaoks.