1984-08-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li^rary 55253 .
B A D i i i ST 1 UMm IGAL TEISIF^VAL
JANEUAPAEVAL
Nr. 62 (3079) XXXffl aastakäik TeiapäevM, 21. auguSstil —Tuesday, August 21, 1984 t}&8ikBimibfi hind 70 CCB^
PoliitpäevQl soovitati kasvcitcidligi kppimcitiit syhtymist kodanlikku
ideoloogiosse moraolisse
Juunis peeti N. Eestis poliitpäev, mille teemaks oli, kuidas kiüjundada nõukogude imimestes leppimatut
suhtumist kodanlikku ideloogiasse Ja moraalisse. Vaatamata enam kui 60-aastasele kommunistlikule re-zhümile
on juba kolmandale generatsioonile vaja selüse teadmise kasvatamist, mis pidanuks olema juba
selle ühiskonna pärisomadus. Enne poliitpäeva käsitleü neM küsimusi pikemalt kommunistliku partei ajalehes
„Rahva Hääl" (12. juuni 1984). ,
Kuid 80-nda,te aastate algust oü - misest ning kodanliku massikultuu-tahistanud,
kahe maaUmasiisteemi,- v ^ ^ t m r ^ n f ^ ; ^ ^ . -rv ilmingutesse ebakrüüisest suhtu-kahe
poliitilise kursi, kah^ täiesti J'Z^'ZTv ,..3 '^i^est ei ole tee moraalse degra-vastandliku
maaümavaate vaheHse Vnl^^ f ^^^^^ deerumiseni, apolütilisüseni jä hoo-konfrontatsiooni
teravnemine, mis kommumsm. Vaatamata sel ele et umatu töössesuhtumiseni tihtipeale
olevat oma ulatuselt kogu sõjajärg- rohkem mimesi on nõukogude
sel perioodü ennenägematu. ühiskonnas vabanenud usulistest
iganditest, olevat siiski osa nõuko-
Püüdes tagasi võita kaotatud po- gude elanikkonnast endiselt usu
sitsioone, pidurdada , sotsiaalset mõiü all. Nähes oma ridade arvu-protsessi
ja nõrgendada sotsialismi list vähenemist püüavad tegutsevad
külgetõmbejõu kasvu, (
võtvat imperialism ette üha ägedamaid
rünnakuid sotsialistliku
iihiskonuakorra jsi marksistliku
ideoloogia vastu.
Kodanlus püüab kiitte ainult säilitada
oma ideoloogia valitsevat sei^
sundit kapitalimaaiimas, vaid sundida
seda peale ka sotsialismimaade
ühiskondlikule teadvusele.
usuühingud kompenseerida seda religioosse
aktiivsuse tõusuga. See
nõuab läbimõeldud ja sihikindla
ateistliku kasvatustöö tõhustamist.
Üks kodanlilm ideoloogia ja moraaliga
mõjutamise koostisosi on
mitte just eriti pikk, kui inimene
langeb välja kollektiivi mõju alt.
Kommunistlik propaganda aga olevat
alati juhindunud seisukohast,
et klassivaenlase aktsioonid on süstemaatilised
ja järjekindlad. Tänapäeva
tinginiustes nihkuvad esiplaanile
partei ideoloogia ja poliitika
selgitamine küpse sotsialistliku
ühiskonna arenemise suunas ning
komniunismiks ümberkasvamise
teede avamiseks. Olevat eriti täh-katse
sundida nõukogude inimesele tis, et inimeses välja kujundada po-peale
kodanlikku tarbimismudelit. sitiivselt konstruktiivne hinnang
sotsialismi suhtes ning näidata,
Momngaile tänapäeva inimestele missuguseid võimalusi l^tkeb see
olevat „elamisoskuse« mõiste sotsiaalne ja majanduslik kord.
Reagan joTshernenkc)
soovivat paremaid
syhteid
D U B L I N -
naid Reagan
USA president RcK-ja
N. Liidu juht
Konstantin Tshemenko on kinnitanud
eraldi kirjades, et nad soovivad
mõlemad paremaid suhteid kahe
riigi vahel. Nad vastasid Nobeli
ja Lenini rahuauhinna laureaadile
Sean MacBride'ile, kes on praegu
Genfis asuva Internatsionaalse Rahu
Büroo president. MacBride oli
kirjutanud kahe suurriigi juhile ja
saanud sellekohased samasisulised
vastused.
taandunud valemile „omada",
kanda firmarõivaid tuttavates kadeduse
äratamiseks, hankida de-iitsiitseid
heliplaate jne.
Nü olevat kapitalismi ideoloogiline
ekspansioon võtnud: tänapäeva
maaümas tohutu ulatuse. Pikaks
ajaks töötatakse välja seihseid sii-^
makirjalikke propagsuidakampaa- Sealjuures u h ^ eeskätt
Maid nägu «inimõiguste mahasuiru^ sellega, mis ei de ; kättesaadav
mine" Ni liii ja raÄ\TiÄvaheline kaugeltid nutt^ /
terrorism, meile oma elulaadi pea-
Raske on aga inimestele selgeks
teha, et see sotsiaalne kord, -pole
suutnud aastakümöete jooksul varustada
inimesi sageli isfegi mitte
küllaldase tdduga, riietusega ja
muuga, mis tänapäevases maailmas
on ^esestmõiistetävad. ;
leiinukite ja laevade
tabamist
MANAMA — Iraak ütles möödunud
nädalal, et nende lennukid
lasid alla kolm Iraani USA-s valmistatud
F-14 reaktiiv-võiüuslen-i=
nukit ja'lasid i^õhja viis Iraani sõjalaeva
suuremas õhu- ja merelae-vastiku
lahingus Iraaniga Pärsia lahe
phjapoolses osas.
Iraani F-14 lennukid olid langenud
leekides alla Pärsia lahte ja
laevad' põlesid kui vajusid lametes-
Mpntrelis peetud Võidupüha tähistamisel, 23. juunil anti üle Eestlaste se. Lahing algas^koidu ajal Khor
Kesknõukogu Kanadas poolt määratud teenetemärgid prof. Martin Puh- ^^"^.^ purkonnas, mis I vub
velüe ja Enderkubergüe. PüdÜEKN abiesimees Peeter Möldre teene- Iraani sadamasse toder Khpmei-tenfei
üle andmas prof .Martin Puhvelile. ni. Iraak ütleb, et lahiiy kestis üle
' * Foto: M. Sultson '^^^J^^'^"^^- ^raam teadeteagentuur
: ei nimetanud sõnagi Iraagi po^lt
nimetatud võitlusest.
lesurumme jne. Neid kampaaniaid
arendatakse ulatuslikult N. Liidu
üksikute vabariikide iseärasusi arr
'vestades,,-:;
Tänapäeva noor põlvkond; astub
üha kasvavate materiaalsete vajaduste
maailma. Vaimsete ja moraalsete
väärtuste õige seostamine
on tõsine kõlbeline ötsing/^i^^
;„Ideoloögiayõitiuses Balti vaba- võithis tarbijaliku psühholoogia
riikide, sealhulgas ka Eesti vastu, vastu, vääralt mõistetud prestiizhir
kasutatakse ulatuslikult emigrant- kuse vastu, püüde vastu iga hinna
likke organisatsioone. eest,elada mitte halvemini teistest'
• • VI see olevat voriius inimese eest, tõe-
Teost^des aeg-ajalt mitmesugu- vaimsuse juurdumise eest. Sel- palju raskusi ja lahendamata prob-seid
Mme Ja kampaamaid, jejuures ei selgitata, kuidas saab leeme, mille põhjused peituvad ob-samaväärseš
Mskonnas üksteisest j^^^^
halvemini elada, teoreetiliselt ela- satsiponilist laadi nõrkustes; Tuleb
Paljude asjade puudumine on selgeks
Iteinud, et see majanduslik
kord ei suuda nüidagi sellist teha;
mille kõrval välismaised rõivas-liiisesemed
võiksid kaotada oma
avaldatud
nduste-
„Meil on
Pärast polütp^a.el
reportaazhis missuguäteö
ni jõuti. Küll öeldi, et
koostades memorandumeid'^ ja
,,avaldusi<V pUüavad kodanlikud
natsionalistid kunstlikult ellu äratada
Eesti kodanliku vabariigi
laipa..'
vüdkõak sama halvasti.
Selles räpases ettevõtmises on tiei-ie
toeks Eesti natsionalistlik ajakirjandus
A^älismäal Ija raadiojaam
„Ameerika Hääl", mille Ameerika
Ühendriikide valitsus on teenistus-,
valmilt andnud natsionalistide kä-^
sütusse. Nad püüavad apelleerida
inimeste madalatele tunnetele, nende
natsionalistlikele eelarvamustele,
rahyuslLkule egoismile ja natsionalistlikele
meeleoludele. Nendel
eesmärkidel moonutatakse tegelik-
Küna partei xm suunanud oma
jõüpiiigutused ininieste ainelise jä
kiiltuurilise heaolu igakülgsele tõstmisele,
ei tohiks sellejuures asjade Ja
igati tõsta töökollektiivi osatähtsust
ja vastutust, saavutada igas ettevõttes
kõrge nõudlikkuse õhkkond
ja ^üldine hukkamõistev suhtumine
igasse ilmingusse, mis ei sobi kokku
meie elulaadiga", kuna kahe
maailmavaate võitluses ei saa olla
materiaalsete hüvede maailm kohta neutraalsusel ja kompromis-muuta
neid oma M-jadeks, ei var- sidel. Olevat vaja õigeaegset vas-jutaks
neis kõiki muid püüdeid, tuiööM ideoloogilistele vaenudiver-
•.; sioonidele. : . .
et ajastatud, mõtlemisviis ei pääseks
võidule nõukogude inimeste^'; ^Ma peaks mõtlema kodumaine
vaimse, ideelise palge üle. lugeja sellise problemaatika aruüe-misel?
Talle peaks välisriikides
Nõukogude inimese kasvatamises oleva eesti vabadusvõitlusliku töö
kust, võltsitakse NLKP ja Nõukogu- ei olevat pisiasju. Räpakusest rõi- suhtes tekkima hinnatav arusaamide
riigi rahvuspolütikat ning rah- vastumisel, kodanliku moe ja lää-vussuhete
olemust N. Liidus," kur- neHke " käitumisstandartide matki-eval,
19. augustil suri
ne, sest see mivõrd häirib NÕuko- | Torontos hästi tuntud kunstnik
II Venemaa pomiviitamine äigab viie minuti
WASHINGTON — USA president RonaW Reagan mõtles enne kõne°
lema hakkamist, et mikrofon ^ l e veel ühendatud ja nii ta teatas naljatades,
et kolmas maailmasõda on algamas.
„Mu kaasameeriklased", üties. Reagan pole saanud küllalt aega
president häält proovides avatud puhkamiseks,
mikrofoni ees, „mul on meeldiv Lääne-Saksamaa sotsiaaldemo-teile
teatada, et ma just Mrjutasin kraatide pressiteenmdus^^^^
alla seadusele, mis kaotab Vene- Reaganit „vastutustundetuks va-maa
igaveseks. Pommitamine ai- naks meheks", kuna roheliste pärgab
viie minuti jooksul". tei võrdles teda Hitleriga.
Valge Maja esindaja Larry Spea- Inglise töölispartei luge David
kes võttis kohe ühenduse telefoni Winnick soovitas peaministrit Mar-teel
saatejaama juhtkonnaga, garet Thatcherit Reaganile öelda,
. .. ... . et „inglise rahvas ei tunne rõõmu
paludes neid nutte mängida heh- ^^^^ haigest huumorist". Wümieki
linti või teatada vahejuhtumist, tööüspartei, kes on lubanud võimu-
CBS juhtkond oli ise otsustanud he- je tulles vüa Inglismaalt välja
lilinti mitte kasutada, mida üks üSA tuumarelvad, märkis vahejuh-teenistujae:,
nimetas ,,plahvatusli- tumi juurde, ^
kulcs".
gude Lüdu juhte; pealegi on kaasa-aitaj
aks Ameerika ühendriikide
valitsus.
0 0
ohustavcad NATO riik®
WASHINGTON^^^^-^ USA laevastiku
mitteametiik igal kuul ilmuv
ajakiri ,,Seapower" ütles, et
USAl puuduvad vajalikud üksused
võitletnaks N. Liidu kuni 400,000
meremiini vastu. Nendega võidakse
blokeerida USA ja Euroopa sa-'
damad ja teha võimatuks NATO
Jõudude varustamine ja tugevdamine
sõjas Ida-bloki riikide vastu.
USA Laevastikul Liit on iseseisev
organisatsioon, aga nende ajakirjas
avaldatakse autoriteetseid artikleid
laevastiku küsimuste üle. Ajakiri
ütleb, et N; Liidu moodsad miinid
• on ülemaailmseks ähvarduseks sõja-
ja kaubalaevastikele. N. Liidul
oh maaihnäf suurim meremiinide
tagavara, üle 400.000 vastavalt
Kaks kunagist metsavenda Rüsiperes, kes avastasid teineteist 43 aas- ühele teatele, kuid tal on ka va-tat
hiljem Jõekääru Lastesuvekodus.VasakM Endel Ruberg ja praost hendeid nende igale poole viimi-
Emmanuel Lepik. ^ Foto: J. Säägi §eks ja paigutamiseks.
Joanii Saarniit, kes tähistas
möödunud kevadel oma 75-ndat
sMpäeva. Tä oli sündinud 11.
niaii 1909 Luuga linnakese lähistel
vedurijuhi pojana. Pärast
Utitindd koole lõpetas Riigi
Dieistrikutse Riigi Kõrgemas
kursuse 1932. a. ja Isaaviitas
Kuns^tööstus Kooli
Kunstikoolis 1939.
Sellest peale algas ta väga vil-jalcas
kunstiniku teekond mi ra-ken.
l5;s- kui kujutavkunstmkuna.
S.Bftihttobilisatsioon viis ta 1941.
•5. Venesma^e, kust tal õnnelstus
öõgeHeda. Põgenedes uuesti
S001B6, asus sealt Rootsi ja eda-i
Kjifladasse, on : need eluast-nml
Jätnud palju jälgi ta loo-sringasse.
Viimastel aa^tel oli
i3 eriti vil^kas, esinedes iseseis-
1 ate näitustega, saades oma töö-fte
eest auhindu ja neid on ostetud
mitmesse koÜekftsioom. Oma
5Õjamälestusist kirjutas ta räämata
„Läänest Itta ja Idast
et oleks vaja vaid ettekujutäda
president Reagani reaktsiooni,
kui N. Liidu president Konstantin
Tshemenko teeks samasuguse
teate oma rahvale.
See polnud mitte esimene kord,
et Reagan võttis mikrofoni, mis oü
enneaegselt ühendatud saatejaama
kontroUruumiga. Samasugusel katsel
kahe aasta eest ütles Reagan, "
et Poola juhtkond on „grupp täisid l^i^es riigis on see vääratus saa-täis
pätte''. See juhtum viis kokku- nud esikülje uudiseks. Moskva raa»
leppele Valge Maja ja saatejaama dio kommentaator ütles, et see näi-vahel,
et väljaspoolsed märkused tab missugune mees Reagan tege^i
mikrofoni katsetamise ajal arves- m^"!^*^^-
tatakse mitteasjassekuuluvaks. Reagan, katsus pehmendada
Valge Maja ametnikud on jätku- maailma üllatust möödunud nada-valt
keeldunud igasugusteks kom- lal kergetujulisc Jcinnitusega juudi
meentaarideks, väljaarvatud,
et need sõnad, mis presidesit ütles,
ei kuulunud tema kõne juur-
Küll lubati tulevikus samme võtta,
. et' sellist vääratust enam ei korduks..
Nii külmalt pole vääratust võtnud
ameeriklased ise ega välisriikide
rügipead, kus kriitiliselt vaadeldakse
ja leitakse, et Reagan on luga
valmis kokkupõrkeks N. Lüdu-ga.
•.•
noiste gruppide juhtidele, et „Ma
tahan kinnitada igaühele, et ma ei
hakka mitte viie minuti jooksul N^
Liitu pommitama".
Kuoiutamtne
;mBA EESTLASES
omis
16. augusfcÜ peetud Wintario loosimisel
langes $200.000 peavõit pi-
Demokraatide presidendikandl- letile nr. €447556, $100.000 — A632-
daat Walter Mondale ütles, et tema 635, A520468, C849215, $10.000 —
arvates pole see väljendus üldse 764651, 652030, $1000 — 49417, $100
naljakas, nagu seda püütakse ise- — 7867, $50 segijärjekorras numb-ioömustadä.
• • • • • - rid 665725, $10 — 708 ja tasuta pi-
President peaks olema väga, vä- letiraamatu — 04. Nädala müstili-ga
ettevaatlik oma sõnadega. se preemiavõidu Mereury TopazM
Senaator Kaify Hart arvas, et ehk võitsid piletid 496035.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 21, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840821 |
Description
| Title | 1984-08-21-01 |
| OCR text |
National Li^rary 55253 .
B A D i i i ST 1 UMm IGAL TEISIF^VAL
JANEUAPAEVAL
Nr. 62 (3079) XXXffl aastakäik TeiapäevM, 21. auguSstil —Tuesday, August 21, 1984 t}&8ikBimibfi hind 70 CCB^
PoliitpäevQl soovitati kasvcitcidligi kppimcitiit syhtymist kodanlikku
ideoloogiosse moraolisse
Juunis peeti N. Eestis poliitpäev, mille teemaks oli, kuidas kiüjundada nõukogude imimestes leppimatut
suhtumist kodanlikku ideloogiasse Ja moraalisse. Vaatamata enam kui 60-aastasele kommunistlikule re-zhümile
on juba kolmandale generatsioonile vaja selüse teadmise kasvatamist, mis pidanuks olema juba
selle ühiskonna pärisomadus. Enne poliitpäeva käsitleü neM küsimusi pikemalt kommunistliku partei ajalehes
„Rahva Hääl" (12. juuni 1984). ,
Kuid 80-nda,te aastate algust oü - misest ning kodanliku massikultuu-tahistanud,
kahe maaUmasiisteemi,- v ^ ^ t m r ^ n f ^ ; ^ ^ . -rv ilmingutesse ebakrüüisest suhtu-kahe
poliitilise kursi, kah^ täiesti J'Z^'ZTv ,..3 '^i^est ei ole tee moraalse degra-vastandliku
maaümavaate vaheHse Vnl^^ f ^^^^^ deerumiseni, apolütilisüseni jä hoo-konfrontatsiooni
teravnemine, mis kommumsm. Vaatamata sel ele et umatu töössesuhtumiseni tihtipeale
olevat oma ulatuselt kogu sõjajärg- rohkem mimesi on nõukogude
sel perioodü ennenägematu. ühiskonnas vabanenud usulistest
iganditest, olevat siiski osa nõuko-
Püüdes tagasi võita kaotatud po- gude elanikkonnast endiselt usu
sitsioone, pidurdada , sotsiaalset mõiü all. Nähes oma ridade arvu-protsessi
ja nõrgendada sotsialismi list vähenemist püüavad tegutsevad
külgetõmbejõu kasvu, (
võtvat imperialism ette üha ägedamaid
rünnakuid sotsialistliku
iihiskonuakorra jsi marksistliku
ideoloogia vastu.
Kodanlus püüab kiitte ainult säilitada
oma ideoloogia valitsevat sei^
sundit kapitalimaaiimas, vaid sundida
seda peale ka sotsialismimaade
ühiskondlikule teadvusele.
usuühingud kompenseerida seda religioosse
aktiivsuse tõusuga. See
nõuab läbimõeldud ja sihikindla
ateistliku kasvatustöö tõhustamist.
Üks kodanlilm ideoloogia ja moraaliga
mõjutamise koostisosi on
mitte just eriti pikk, kui inimene
langeb välja kollektiivi mõju alt.
Kommunistlik propaganda aga olevat
alati juhindunud seisukohast,
et klassivaenlase aktsioonid on süstemaatilised
ja järjekindlad. Tänapäeva
tinginiustes nihkuvad esiplaanile
partei ideoloogia ja poliitika
selgitamine küpse sotsialistliku
ühiskonna arenemise suunas ning
komniunismiks ümberkasvamise
teede avamiseks. Olevat eriti täh-katse
sundida nõukogude inimesele tis, et inimeses välja kujundada po-peale
kodanlikku tarbimismudelit. sitiivselt konstruktiivne hinnang
sotsialismi suhtes ning näidata,
Momngaile tänapäeva inimestele missuguseid võimalusi l^tkeb see
olevat „elamisoskuse« mõiste sotsiaalne ja majanduslik kord.
Reagan joTshernenkc)
soovivat paremaid
syhteid
D U B L I N -
naid Reagan
USA president RcK-ja
N. Liidu juht
Konstantin Tshemenko on kinnitanud
eraldi kirjades, et nad soovivad
mõlemad paremaid suhteid kahe
riigi vahel. Nad vastasid Nobeli
ja Lenini rahuauhinna laureaadile
Sean MacBride'ile, kes on praegu
Genfis asuva Internatsionaalse Rahu
Büroo president. MacBride oli
kirjutanud kahe suurriigi juhile ja
saanud sellekohased samasisulised
vastused.
taandunud valemile „omada",
kanda firmarõivaid tuttavates kadeduse
äratamiseks, hankida de-iitsiitseid
heliplaate jne.
Nü olevat kapitalismi ideoloogiline
ekspansioon võtnud: tänapäeva
maaümas tohutu ulatuse. Pikaks
ajaks töötatakse välja seihseid sii-^
makirjalikke propagsuidakampaa- Sealjuures u h ^ eeskätt
Maid nägu «inimõiguste mahasuiru^ sellega, mis ei de ; kättesaadav
mine" Ni liii ja raÄ\TiÄvaheline kaugeltid nutt^ /
terrorism, meile oma elulaadi pea-
Raske on aga inimestele selgeks
teha, et see sotsiaalne kord, -pole
suutnud aastakümöete jooksul varustada
inimesi sageli isfegi mitte
küllaldase tdduga, riietusega ja
muuga, mis tänapäevases maailmas
on ^esestmõiistetävad. ;
leiinukite ja laevade
tabamist
MANAMA — Iraak ütles möödunud
nädalal, et nende lennukid
lasid alla kolm Iraani USA-s valmistatud
F-14 reaktiiv-võiüuslen-i=
nukit ja'lasid i^õhja viis Iraani sõjalaeva
suuremas õhu- ja merelae-vastiku
lahingus Iraaniga Pärsia lahe
phjapoolses osas.
Iraani F-14 lennukid olid langenud
leekides alla Pärsia lahte ja
laevad' põlesid kui vajusid lametes-
Mpntrelis peetud Võidupüha tähistamisel, 23. juunil anti üle Eestlaste se. Lahing algas^koidu ajal Khor
Kesknõukogu Kanadas poolt määratud teenetemärgid prof. Martin Puh- ^^"^.^ purkonnas, mis I vub
velüe ja Enderkubergüe. PüdÜEKN abiesimees Peeter Möldre teene- Iraani sadamasse toder Khpmei-tenfei
üle andmas prof .Martin Puhvelile. ni. Iraak ütleb, et lahiiy kestis üle
' * Foto: M. Sultson '^^^J^^'^"^^- ^raam teadeteagentuur
: ei nimetanud sõnagi Iraagi po^lt
nimetatud võitlusest.
lesurumme jne. Neid kampaaniaid
arendatakse ulatuslikult N. Liidu
üksikute vabariikide iseärasusi arr
'vestades,,-:;
Tänapäeva noor põlvkond; astub
üha kasvavate materiaalsete vajaduste
maailma. Vaimsete ja moraalsete
väärtuste õige seostamine
on tõsine kõlbeline ötsing/^i^^
;„Ideoloögiayõitiuses Balti vaba- võithis tarbijaliku psühholoogia
riikide, sealhulgas ka Eesti vastu, vastu, vääralt mõistetud prestiizhir
kasutatakse ulatuslikult emigrant- kuse vastu, püüde vastu iga hinna
likke organisatsioone. eest,elada mitte halvemini teistest'
• • VI see olevat voriius inimese eest, tõe-
Teost^des aeg-ajalt mitmesugu- vaimsuse juurdumise eest. Sel- palju raskusi ja lahendamata prob-seid
Mme Ja kampaamaid, jejuures ei selgitata, kuidas saab leeme, mille põhjused peituvad ob-samaväärseš
Mskonnas üksteisest j^^^^
halvemini elada, teoreetiliselt ela- satsiponilist laadi nõrkustes; Tuleb
Paljude asjade puudumine on selgeks
Iteinud, et see majanduslik
kord ei suuda nüidagi sellist teha;
mille kõrval välismaised rõivas-liiisesemed
võiksid kaotada oma
avaldatud
nduste-
„Meil on
Pärast polütp^a.el
reportaazhis missuguäteö
ni jõuti. Küll öeldi, et
koostades memorandumeid'^ ja
,,avaldusi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-21-01
