Vaba eestlane , August 21, 1984

              dr.
Teisipäeval, 21. augifetii 1984 Tuesfday, August 21,1984
immrn,n:intfflui,i!iiiirjuiit
Vi
STOKHOLM Rootsi ülem­kohus
vabastas, täielikult vastutu­sest
vene õlilaeva „Tseisise" (kodu­sadamaga
Riia) ja selle reederi
seoses karile sattumisega Fifänga
saare juures aastal 1977. õlilaev
oli täislastis ja teel Södertälje suu­nas.
Teravad kaljud tekitasid lae­vale
raskeid põhjavigastusi, mis­tõttu
lekkis välja suurel hulgal õU,
mis tdkitas skäärides raskeid õli-kahjustusi.
Saarestiku puhastamine
läks maksma miljoneid kroone.
LENINGRAD Leningradi
hotelli purskkaevus alasti supelnud
soome abituriendid, keda enne ko­hut
kaheksa nädalat hoiti kinni,
mõisteti N. Liidu kriminaalseaduse
paragfrahv 206 alusel üheks aastaks
sunnitöölt toore huligaansuse pä­rast..
See karistus on naaberrahva
noorele miinimum, sest tavaline
karistus sellelaadilise „kuriteo-'
eest on viis aastat. Soomel ja N.
LiiduLei öle^ kokkulepet, naille k^^^
H.RIGA
Miks kitsekarjus liõisikas?
Kaks Grenada saare poissi-Mtse-
Hoplimata Lapmaimi kuuluvusest
Ameerika komparteisse (võimalik,
et just sellepärast) ta arteteeriti ja
saadetj Siberi töölaagrisse. Pärast
mitu aastat vaevlemist, vabanes
karjust leidsid põpsastes ühe mae- mees ja pääses tagasi kodumaale,
tud kasti ja teatasid sellest kohal- Nüüd oli ta täielikult paranenud
olevale Ameerika sõjamehele, kes »suurest kommunistlikust idüllist''*,
leiust informeeris staapi. Need Lapmann kavatses põgeneda, et
saatsid ettevaatuse mõttes lõhkeai- ameeriklasi informeerida tõelisest
nete spetsid kasti avama. Seal poi- olukorrast Nõukogude Liidus. Ka-nud
pomme-sealt leiti 4-5 miljo- vala plaanitsemisega jsaigi ta nii­ni
väärtuses Ameerika dollareid ja kaugele, et jõudis paadiga rahvus-
15 Kuuba passi. 7 ž vahelistesse vetesse, kuid seal ta
• nabiti kinni ja toodi tagasi kohtu
Am.Spectator, juuni 84 ette. Praegu on ta Võisiku huUuma-
VASTUS: KumbM poi^^^
doUarit leiutasu. jgaitic News, dets. 1983
Milline linn sai UNESCO pree-mia
kui maailma heakorrasj^tuim
ja puhtama õhuga linn?
VASTUS: Võrdle eelmise ,vähjaloo-ic
Kodumaa, 26.10.83 ^iš on USA saadikul Iisraelis, te­gemist
Nõukogude Liiduga?
Foto: Ervm ÄIeve
VA3TUS: Donetski. (Suurim kae-vanduste-
linn Nõuk. Liidus, Ukrai
Uiks esimees Ivan'ajreteeriti?
Stalin kõneles. Kõne lõpu kuula­jaskond
tõusis püsti ja aplodeeris.
USA saadik Iisraelis ründas Nõu­kogude
Lüdu emigratsioonipoliiti-kat,
mis on vähendanud juutide
väljarännuvõimalusi ja sellega rik­kunud
nende inimõigusi, mis olevat
takistuseks Nõukogude ja USA su­hete
parandamisele.
V. Eesti., 17. 3. 84
haselt abituriendid saaks saata Soo- skautlikud' noored marssimas Kotkajärvel maailmalaager „Ecsti
me karistust katidma. Poisid kah- . '
jatsevad oma'„kuritegu" ja kohalik
Soome konsulaat on lubanud neile
tuge anda. Pärast mõnenädalalist ^ J B
hirriiütamist sai^ noored siiski Soo­me-
tagasi.
Ka niitnaeid teisi soonilasi on tä- •
Bavu Ädistatüd hdigaaÄ^^
• : ger „Eesti Lipp" oK ESTO-84 ed- kajärve laagrite ajaloos. Kuigi leht L^agrüeht ki^tas nalja noorte- Keegi ei] ujgemid esimesena lope- yASTUS: USA saadiku nimi on Sa-
NEW Y ö i l k ^ : USA presidendi ^^ü^^ muel Lewis.
vaümiste aastal • ön ^USA juudid ESTO väljaamietes. Kotkajärve trükitud HuntsvUle linnas ja värvi- koputas taeva uksele m^^ n ^ v ^ a s Nu a^aus jätkus ja
süutmid osavalt seada üheks vali- maailmalaa^^^^ jätkus. I ^ i ± s komitee esime^
Miskampaania punktiks^^ U^^^^ Torontos. sisselaskmist „Mida <>led sa to^
raeü saatkonnaTelÄvivistJeruusa-„Vikerkaare'^^^:m Maaümalaagrisvübis kogu aeg f e j ^ - ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ a sisse saada? Solzhenitsõni kõnest,
lenima viiniise. KUI pta,g^^
sident Ronald Reagan on katsunud^ ^
^ 1 . 1 - . . . praegfiseia^ h^^^^^ ^
biamäaümavihä,süšse-gröi tea, kuidas on parem. dab kokkusÄ 90-niumti nikku^r ^^^^ . . , . . , .
aao KOiajuseaa|.^y^^^^ Miilil® on kõige värskem eclu-vi(
kofilmi,,mida on v o ^ ^ ravad lõid laiaH lahti ja Peetrus samm maailmarahu suunas?
data eestiaste kokkutulekuid m^^gt^^^^^^^ ^^^^
ix
olukorra
tida araabia
naator Ga,ry Hart ütles ^ et kui te
ma saab presidendiks, ta viib saat­konna
Jeruusalemma. Esialgul ta
Maailmalaager i,Eesti • Lipp"
avati L juulil Põhja-OÜtario päike- „ „
saanud p«side«iikandidaadifcs. Oa|petati_ rmdal Wljem ^'^^'^^^^^^m^mi eMalelica»:^!. Oled maapeal kiU-
,kVi-. ••. , ^ Vihmasajus. Noored lootsid, et sa­ku
tasu eest Filmis näidatakse kä
suurepäraselt õnnestunud Eesti Ii-ekorra.
-IJSÄ
Ronald Reagan ütles, et
ma saatus ei tabaks ESTO-84 ava- . , .
T ^ x t T ^ T r ai mist ja: vabadusnõude rongkäiku. P ^ ^ ^ J ^^
Lootus täitus. MÕMsumiiritu^^^ ri sündmusi. ^.^^ ; ^
/ nud.^et.m^^^
demeid^^Argenmn
; ,Ioovutainisest;^A^
. mster JVIai^ar^t Kotkajärve vihmane üm oleks võib-m^
j^csi^^ ^ muutmid I^ronto lageda tae-
^ ^ b r ^ ^ Shveitsi. va- ^11 toimuvad üritused väljakan-
• ^"^.^ ^ .^"S^^-^meeldi^kteks. Mäaümalaager elas
raakima, laulupidu ja
' r Aires on formaalselt lõpetanud so- austati laagri süuretöötegijaid. Õh-tuseks
lõkkeks saabus kuiv ilm.
MaaÜmalaagri kulminatsioon oli
kahtlemata laagripäevade algul ja
tark alustada läburääkimistega sa- mitte lõpus, millal see suurkogmie-telliidi-
vastastetrelvade keehistamir^^^m^^ peaks : olema. ISün
se kokkuleppe saamiseks N. Liidu- mang^ miUest
,ga, kui N. m
omab ja USA alles arendab;. hitseti Eesti lipu 100 aastast juube-
1983;, a . l ^ võttis vastu iitjuhtk(mapoo^
seaduse keelates edasised; katsed läbiviimine hästi ettevalmistatud.
USA satellütide-vastaste süsteemi- Esitati demonstratsioonidena aja-de^
a, kui Reagani, valitsus ei alus- loolisi sündmust sim-must-välge
ta samasuguse, keelu üle läbirääki- saamisl^^
misi N. Liiduga. Nüüd Reagan ratsioonidega ja lauludega. Mängis
vaidles vastii, et oleks tegelikult kanada malevate puhkpiiliorkerter„
võimatu saavuUdä mingit kokkule- Eesti lipu juubel lõppes lippude de-pet
ja et sellest võiks olla raske fileega avaral Kotkajärve peaväl-rääkida,
millist N^Uidu satelliiti- jakul, mis jättis unüstamaüi mulje
de süsteemi i maailmaruumis võiks osavõtjatesse ja pealtvaatajatesseo
pidada relvaks;^ T^^ Eesti lipu ša°
: janda sünnipäeva pühitsemine
BEIRUT --Iisrael te^^^^ maaümas, l^aasaarvatud mitmed
nende tankid hävitasid kaks araab- sini-müst-valge austamise tsere-laste
pariisanide komandopunkti jnooniad Torontos.
Bekaa orus. See oli esimeseks ka-hurväerünnakuks
Vümase aasta Maäilmaläagris oli kaks riiklikku JiendaitlCBf y
Jooksul. Kristlik Lübanoni raadio piiha. Laagri avamine toimus 1.
teatas, et Iisraeli tankikolonn asus juulil, see oh Kanada Päeval, mu­lalt
põrgut näimid" üttes Peetrus. ga allveelaevade arvu smu-enemi-
Eas insenerid on ebahumaaütsed?
Insenerid peaksid andma aega ja
raha maharelvastamise ideele . . .
Arstidel on „Physicians for Social
Responsibility", „Uhion of Con-
'eerned Scientists" ja „Lawyers
Nõukogude Lüdu tiiumärelvade- AUiance fo Nuclear Arnis Control""
Miks insenerid pole senini organi-
Ervin Aleve
ne ühendriikide ranna läheduses on seerinud sarnast gruppi? Kas meie
oleme vähem humaansed, kui mei<e
professionaalsed kolleegid?,
suureks võiduks maailmarahule!
Ameerika kommunistide
ajaleht ,;Daily Worid",
VASTUS; Pärast Ameerika vallu­tamist
v|uleb tõeline rahu..
Eng. Digest, 3. 4, 84
lugejakiri.
VASTUS: Insenerid hindavad
reaalsust staatikat ja stabiilsust,
ega ela sotsialistlikes soovunel-mais.
Seesugust ühingut ei teki.
Kui palju lapsi?
Grupp kooliõpüasi lonkis tänaval.
Üks vanamees möödus ja kutsus
Miks New Yorgi linm m vaeme? .
Palju aastaid tagasi tekkis New
Yorgi linna nii palju rotte, et neid
oU' igalpool ja elu muutus võima­tuks.
LinnavaKtsus asus süs pree- nad poodi, kus ostis neile maiustu-miaid
maksma tapetud rottide eest, siv Igaüks sai täpselt, võrdse annu-esitatudrotisabade
alusel. Tohutuid se. Lahke vanamees maksis süs
summasid maksti välja ja linn pidi arve ja lahkus. Arve oli kahe ja
pankuritelt laenania müjoneid, et kolme dollari vahel. Kui meie teak»
roti-nuhüusest vabaneda. §ime täpset suurust, siis oleks
Pikkamööda olukord paranes — võimalik leida palju lapsi seal oli.
rotte jäi vähemaks. Kuid süs võt- Kuid usu, või ära usu — meil on
tis nende sigimine jälle hoogu ja küllaldaselt andmeid.; Palju lapsi
linn pidi jälle pankuritelt laenama, seal oli?
esiiadusüksuse juliit mskm. Eero Paldrock.^ Foto: E . Aleve
Selmoel kasvas Imna võlg tohutu
suurekSc
Televisioonist.
VASTUS: Ettevõtlikud jänkid olid
hakanud keldrites rotte kasvatama.
• ' ' • • ' ^ • . . ' ^ ' • ^ ' •^
Better red than dead?
See Massikaline lause polegi kü­simus
vaid antud otsus. Aga küsi­me
süski veelkord. • /
Asjatundjate seletusel ei saa kee-
Discover, nov. 1983
VASTUS:'17.
Võldupiihci
tähistamine liniiyses
Laupäeval, 23. juunil tähistati
„Oma Saare" linnuses Võidupüha.
Päevakohase jumalateenistuse
pidas Golboumis elunev op. Oskar
gi kergesti punaseks, vaid kõik Puhm, endine soomepoiste õpetaja,
peavad läbikäima pika ja piinarik- Kõneles EKN-u esimees Laas Lei-kä
puhastustule. Nagu vähjadki ei vat õhtul oli lõke.
muutu punaseks ilma keevaveekat- Suurte masinate abü valmistatud
mm-positsioonüe
mägedesse umbes 50 leg^^^^ ^ r..^^^^^. . . . ,
km: kaugusele Beirutist ja tühstaspä^^ : ^ , muum punaseKs nma KeevaveeKa^ ouurte masmate aou vaimis
sealt Süüria positsioone. Kui aasta OÜ ^^U^^^^
jooksul pde Öhiud kahurväetuHsta- m^^^^^ lipuheiskamisel v k e r i ^ i s ^ f , ^ ^ ^ ei timne keegi rõõmu oma nas-eesttaste maalinn asub soo ser-miši;
siis ön^^^ kül-heksal
korral iäimid,,araablasi helippj^ ^eiruti lääneosas druuside yoiti^ jest juba täis kasvamid liivavaU.
karistamas" Lübanoni territooriu-:i^^^^^
mü, mis on Süüria valduses. peamaja: juures mahlamaitsemise '^'^^"^^^T^^^ Ajalehtede Isade avaldati ei näe öma üusatpmiast kuube, ta hspuude vahele on ehitatud palki-
• - koos kringliga ^^^^^v^^ dest lava, mille tagant tõuseb tae-
WNEETSIA - Smir ve^^^^^ : lemad pooled saavutasid k ^ : , va poole massiivne palgist mõõk.
AadViä meres uiutas üle Veneetsi^ Maaümalaagrist" võttis osa 571 P^^uueks vaherahuks, mida jällegi andmist. Lugu^ lõppes KGB julge- Televisioomst ühel pool lava on Mviheitemasin, '
4na keskuse ja lumetom^ noort, jüMti ja abmstNÄo^^^ kallaletungiga Amee- VASTUS: Mõlemal-juhm on vastus: ^^^^^^^ rün- SäänS^ P õ h ^ a - S AüstraaUast; 66 Rootsist 5 Saksa- tonnmmd mgl^ik juba^ kultuuriatasheele Moskvas, ^^^a. Vähk on õmÄum. ^amistel. Teisel küljel ootab kõne-ulejaanua
ronjaiiaauas, ^^xKes Lubanon on katsunud korda irAh- r.^a coo/i^iJxräiiQ ^^^^^^^ - ' lejaid raske, looduslik kõnepult
Nende vastas vallil on suur laske- •
valmis vibu. Linnuse keskel asub
^ ^ kookkaev ta ohvrikivi, ühes linnu-metel
aladel ja lõpuks 6 mudüast ^^^^ surmaotsusele oli N. ^^^^^^ meediat ütlesid, et need - . se otsas ori sepikoda, lõkkeplats ja
laagri lasteaias. HeUakesi Qli läag-^^^ 90 minutit varem aEa MrjufanudartikHdümusid paari Johannes R. Lapmann oli Amee- vaUi kõrgemas kohas lipumastid,
president Amm GenvayeL siooni Kj^mü tekstiga spioneerimi- rika kompartei la
See oli samal ajal ka hoia- sest Kui see lisada teatud arvule otsustas 1939. a. kodumaale minna, ritoluga paargu või suveköök. Lm-tuseks
teistele „era"armeedele", et muudele juhtumitele, on tulemus et suuri polütisi sündmusi kaasa nuse vallidel on sümbolistiikke loo-seadus
on jälle kehtima pandud, selge — v^šmaalasi ei saa miti;e elada, '«eal ta nägi ligidalt, kuidas duslikke: esemeid, mis tuletavad
kuid võitiüsgrupid |k)le seMusi^ t^^^^ • venelased Eesti riigi 1940. a. üle meelde vanade eestiaste viikingite
võtsidÄ ajajärku. ^
. ^ ^ ^ 131 Ühendriigest, 355 Kana- ^: ^übanon on Itatsunud korda keh- ^
tadesiohu- ja maapimialüMuse,
Ametivõimude teatel oh tõusuvesi
kõrgeim mida pole paljude aastate li^^ig^j^jg lisandus 38 abüist'mit- Lübanonis hukati poomise iä- Lääne diplomaadid, kes jälgivad
ajal nähtud, ujutades üle saareün- ^ . ^ ^^^^ - ^„^n..f bi
natänavad ja ajaloolise St. Marku­se'platsi.;
:'-•;: : y-'\/-y--
Eas Lapmann on hulf
Värskemad uudiseä kete
riš 36, gaide 50, vanemgaide 64,
hundusid 43^ skaute 69, vendur-
, skaute 19, vanemskaute 37.
rr^IiaaÜm^aagris ümus oma aja-
,- leht \,Uüdised'• värvitriikis esikul- hele pannud.