1984-08-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li^rary 55253 . B A D i i i ST 1 UMm IGAL TEISIF^VAL JANEUAPAEVAL Nr. 62 (3079) XXXffl aastakäik TeiapäevM, 21. auguSstil —Tuesday, August 21, 1984 t}&8ikBimibfi hind 70 CCB^ PoliitpäevQl soovitati kasvcitcidligi kppimcitiit syhtymist kodanlikku ideoloogiosse moraolisse Juunis peeti N. Eestis poliitpäev, mille teemaks oli, kuidas kiüjundada nõukogude imimestes leppimatut suhtumist kodanlikku ideloogiasse Ja moraalisse. Vaatamata enam kui 60-aastasele kommunistlikule re-zhümile on juba kolmandale generatsioonile vaja selüse teadmise kasvatamist, mis pidanuks olema juba selle ühiskonna pärisomadus. Enne poliitpäeva käsitleü neM küsimusi pikemalt kommunistliku partei ajalehes „Rahva Hääl" (12. juuni 1984). , Kuid 80-nda,te aastate algust oü - misest ning kodanliku massikultuu-tahistanud, kahe maaUmasiisteemi,- v ^ ^ t m r ^ n f ^ ; ^ ^ . -rv ilmingutesse ebakrüüisest suhtu-kahe poliitilise kursi, kah^ täiesti J'Z^'ZTv ,..3 '^i^est ei ole tee moraalse degra-vastandliku maaümavaate vaheHse Vnl^^ f ^^^^^ deerumiseni, apolütilisüseni jä hoo-konfrontatsiooni teravnemine, mis kommumsm. Vaatamata sel ele et umatu töössesuhtumiseni tihtipeale olevat oma ulatuselt kogu sõjajärg- rohkem mimesi on nõukogude sel perioodü ennenägematu. ühiskonnas vabanenud usulistest iganditest, olevat siiski osa nõuko- Püüdes tagasi võita kaotatud po- gude elanikkonnast endiselt usu sitsioone, pidurdada , sotsiaalset mõiü all. Nähes oma ridade arvu-protsessi ja nõrgendada sotsialismi list vähenemist püüavad tegutsevad külgetõmbejõu kasvu, ( võtvat imperialism ette üha ägedamaid rünnakuid sotsialistliku iihiskonuakorra jsi marksistliku ideoloogia vastu. Kodanlus püüab kiitte ainult säilitada oma ideoloogia valitsevat sei^ sundit kapitalimaaiimas, vaid sundida seda peale ka sotsialismimaade ühiskondlikule teadvusele. usuühingud kompenseerida seda religioosse aktiivsuse tõusuga. See nõuab läbimõeldud ja sihikindla ateistliku kasvatustöö tõhustamist. Üks kodanlilm ideoloogia ja moraaliga mõjutamise koostisosi on mitte just eriti pikk, kui inimene langeb välja kollektiivi mõju alt. Kommunistlik propaganda aga olevat alati juhindunud seisukohast, et klassivaenlase aktsioonid on süstemaatilised ja järjekindlad. Tänapäeva tinginiustes nihkuvad esiplaanile partei ideoloogia ja poliitika selgitamine küpse sotsialistliku ühiskonna arenemise suunas ning komniunismiks ümberkasvamise teede avamiseks. Olevat eriti täh-katse sundida nõukogude inimesele tis, et inimeses välja kujundada po-peale kodanlikku tarbimismudelit. sitiivselt konstruktiivne hinnang sotsialismi suhtes ning näidata, Momngaile tänapäeva inimestele missuguseid võimalusi l^tkeb see olevat „elamisoskuse« mõiste sotsiaalne ja majanduslik kord. Reagan joTshernenkc) soovivat paremaid syhteid D U B L I N - naid Reagan USA president RcK-ja N. Liidu juht Konstantin Tshemenko on kinnitanud eraldi kirjades, et nad soovivad mõlemad paremaid suhteid kahe riigi vahel. Nad vastasid Nobeli ja Lenini rahuauhinna laureaadile Sean MacBride'ile, kes on praegu Genfis asuva Internatsionaalse Rahu Büroo president. MacBride oli kirjutanud kahe suurriigi juhile ja saanud sellekohased samasisulised vastused. taandunud valemile „omada", kanda firmarõivaid tuttavates kadeduse äratamiseks, hankida de-iitsiitseid heliplaate jne. Nü olevat kapitalismi ideoloogiline ekspansioon võtnud: tänapäeva maaümas tohutu ulatuse. Pikaks ajaks töötatakse välja seihseid sii-^ makirjalikke propagsuidakampaa- Sealjuures u h ^ eeskätt Maid nägu «inimõiguste mahasuiru^ sellega, mis ei de ; kättesaadav mine" Ni liii ja raÄ\TiÄvaheline kaugeltid nutt^ / terrorism, meile oma elulaadi pea- Raske on aga inimestele selgeks teha, et see sotsiaalne kord, -pole suutnud aastakümöete jooksul varustada inimesi sageli isfegi mitte küllaldase tdduga, riietusega ja muuga, mis tänapäevases maailmas on ^esestmõiistetävad. ; leiinukite ja laevade tabamist MANAMA — Iraak ütles möödunud nädalal, et nende lennukid lasid alla kolm Iraani USA-s valmistatud F-14 reaktiiv-võiüuslen-i= nukit ja'lasid i^õhja viis Iraani sõjalaeva suuremas õhu- ja merelae-vastiku lahingus Iraaniga Pärsia lahe phjapoolses osas. Iraani F-14 lennukid olid langenud leekides alla Pärsia lahte ja laevad' põlesid kui vajusid lametes- Mpntrelis peetud Võidupüha tähistamisel, 23. juunil anti üle Eestlaste se. Lahing algas^koidu ajal Khor Kesknõukogu Kanadas poolt määratud teenetemärgid prof. Martin Puh- ^^"^.^ purkonnas, mis I vub velüe ja Enderkubergüe. PüdÜEKN abiesimees Peeter Möldre teene- Iraani sadamasse toder Khpmei-tenfei üle andmas prof .Martin Puhvelile. ni. Iraak ütleb, et lahiiy kestis üle ' * Foto: M. Sultson '^^^J^^'^"^^- ^raam teadeteagentuur : ei nimetanud sõnagi Iraagi po^lt nimetatud võitlusest. lesurumme jne. Neid kampaaniaid arendatakse ulatuslikult N. Liidu üksikute vabariikide iseärasusi arr 'vestades,,-:; Tänapäeva noor põlvkond; astub üha kasvavate materiaalsete vajaduste maailma. Vaimsete ja moraalsete väärtuste õige seostamine on tõsine kõlbeline ötsing/^i^^ ;„Ideoloögiayõitiuses Balti vaba- võithis tarbijaliku psühholoogia riikide, sealhulgas ka Eesti vastu, vastu, vääralt mõistetud prestiizhir kasutatakse ulatuslikult emigrant- kuse vastu, püüde vastu iga hinna likke organisatsioone. eest,elada mitte halvemini teistest' • • VI see olevat voriius inimese eest, tõe- Teost^des aeg-ajalt mitmesugu- vaimsuse juurdumise eest. Sel- palju raskusi ja lahendamata prob-seid Mme Ja kampaamaid, jejuures ei selgitata, kuidas saab leeme, mille põhjused peituvad ob-samaväärseš Mskonnas üksteisest j^^^^ halvemini elada, teoreetiliselt ela- satsiponilist laadi nõrkustes; Tuleb Paljude asjade puudumine on selgeks Iteinud, et see majanduslik kord ei suuda nüidagi sellist teha; mille kõrval välismaised rõivas-liiisesemed võiksid kaotada oma avaldatud nduste- „Meil on Pärast polütp^a.el reportaazhis missuguäteö ni jõuti. Küll öeldi, et koostades memorandumeid'^ ja ,,avaldusi<V pUüavad kodanlikud natsionalistid kunstlikult ellu äratada Eesti kodanliku vabariigi laipa..' vüdkõak sama halvasti. Selles räpases ettevõtmises on tiei-ie toeks Eesti natsionalistlik ajakirjandus A^älismäal Ija raadiojaam „Ameerika Hääl", mille Ameerika Ühendriikide valitsus on teenistus-, valmilt andnud natsionalistide kä-^ sütusse. Nad püüavad apelleerida inimeste madalatele tunnetele, nende natsionalistlikele eelarvamustele, rahyuslLkule egoismile ja natsionalistlikele meeleoludele. Nendel eesmärkidel moonutatakse tegelik- Küna partei xm suunanud oma jõüpiiigutused ininieste ainelise jä kiiltuurilise heaolu igakülgsele tõstmisele, ei tohiks sellejuures asjade Ja igati tõsta töökollektiivi osatähtsust ja vastutust, saavutada igas ettevõttes kõrge nõudlikkuse õhkkond ja ^üldine hukkamõistev suhtumine igasse ilmingusse, mis ei sobi kokku meie elulaadiga", kuna kahe maailmavaate võitluses ei saa olla materiaalsete hüvede maailm kohta neutraalsusel ja kompromis-muuta neid oma M-jadeks, ei var- sidel. Olevat vaja õigeaegset vas-jutaks neis kõiki muid püüdeid, tuiööM ideoloogilistele vaenudiver- •.; sioonidele. : . . et ajastatud, mõtlemisviis ei pääseks võidule nõukogude inimeste^'; ^Ma peaks mõtlema kodumaine vaimse, ideelise palge üle. lugeja sellise problemaatika aruüe-misel? Talle peaks välisriikides Nõukogude inimese kasvatamises oleva eesti vabadusvõitlusliku töö kust, võltsitakse NLKP ja Nõukogu- ei olevat pisiasju. Räpakusest rõi- suhtes tekkima hinnatav arusaamide riigi rahvuspolütikat ning rah- vastumisel, kodanliku moe ja lää-vussuhete olemust N. Liidus," kur- neHke " käitumisstandartide matki-eval, 19. augustil suri ne, sest see mivõrd häirib NÕuko- | Torontos hästi tuntud kunstnik II Venemaa pomiviitamine äigab viie minuti WASHINGTON — USA president RonaW Reagan mõtles enne kõne° lema hakkamist, et mikrofon ^ l e veel ühendatud ja nii ta teatas naljatades, et kolmas maailmasõda on algamas. „Mu kaasameeriklased", üties. Reagan pole saanud küllalt aega president häält proovides avatud puhkamiseks, mikrofoni ees, „mul on meeldiv Lääne-Saksamaa sotsiaaldemo-teile teatada, et ma just Mrjutasin kraatide pressiteenmdus^^^^ alla seadusele, mis kaotab Vene- Reaganit „vastutustundetuks va-maa igaveseks. Pommitamine ai- naks meheks", kuna roheliste pärgab viie minuti jooksul". tei võrdles teda Hitleriga. Valge Maja esindaja Larry Spea- Inglise töölispartei luge David kes võttis kohe ühenduse telefoni Winnick soovitas peaministrit Mar-teel saatejaama juhtkonnaga, garet Thatcherit Reaganile öelda, . .. ... . et „inglise rahvas ei tunne rõõmu paludes neid nutte mängida heh- ^^^^ haigest huumorist". Wümieki linti või teatada vahejuhtumist, tööüspartei, kes on lubanud võimu- CBS juhtkond oli ise otsustanud he- je tulles vüa Inglismaalt välja lilinti mitte kasutada, mida üks üSA tuumarelvad, märkis vahejuh-teenistujae:, nimetas ,,plahvatusli- tumi juurde, ^ kulcs". gude Lüdu juhte; pealegi on kaasa-aitaj aks Ameerika ühendriikide valitsus. 0 0 ohustavcad NATO riik® WASHINGTON^^^^-^ USA laevastiku mitteametiik igal kuul ilmuv ajakiri ,,Seapower" ütles, et USAl puuduvad vajalikud üksused võitletnaks N. Liidu kuni 400,000 meremiini vastu. Nendega võidakse blokeerida USA ja Euroopa sa-' damad ja teha võimatuks NATO Jõudude varustamine ja tugevdamine sõjas Ida-bloki riikide vastu. USA Laevastikul Liit on iseseisev organisatsioon, aga nende ajakirjas avaldatakse autoriteetseid artikleid laevastiku küsimuste üle. Ajakiri ütleb, et N; Liidu moodsad miinid • on ülemaailmseks ähvarduseks sõja- ja kaubalaevastikele. N. Liidul oh maaihnäf suurim meremiinide tagavara, üle 400.000 vastavalt Kaks kunagist metsavenda Rüsiperes, kes avastasid teineteist 43 aas- ühele teatele, kuid tal on ka va-tat hiljem Jõekääru Lastesuvekodus.VasakM Endel Ruberg ja praost hendeid nende igale poole viimi- Emmanuel Lepik. ^ Foto: J. Säägi §eks ja paigutamiseks. Joanii Saarniit, kes tähistas möödunud kevadel oma 75-ndat sMpäeva. Tä oli sündinud 11. niaii 1909 Luuga linnakese lähistel vedurijuhi pojana. Pärast Utitindd koole lõpetas Riigi Dieistrikutse Riigi Kõrgemas kursuse 1932. a. ja Isaaviitas Kuns^tööstus Kooli Kunstikoolis 1939. Sellest peale algas ta väga vil-jalcas kunstiniku teekond mi ra-ken. l5;s- kui kujutavkunstmkuna. S.Bftihttobilisatsioon viis ta 1941. •5. Venesma^e, kust tal õnnelstus öõgeHeda. Põgenedes uuesti S001B6, asus sealt Rootsi ja eda-i Kjifladasse, on : need eluast-nml Jätnud palju jälgi ta loo-sringasse. Viimastel aa^tel oli i3 eriti vil^kas, esinedes iseseis- 1 ate näitustega, saades oma töö-fte eest auhindu ja neid on ostetud mitmesse koÜekftsioom. Oma 5Õjamälestusist kirjutas ta räämata „Läänest Itta ja Idast et oleks vaja vaid ettekujutäda president Reagani reaktsiooni, kui N. Liidu president Konstantin Tshemenko teeks samasuguse teate oma rahvale. See polnud mitte esimene kord, et Reagan võttis mikrofoni, mis oü enneaegselt ühendatud saatejaama kontroUruumiga. Samasugusel katsel kahe aasta eest ütles Reagan, " et Poola juhtkond on „grupp täisid l^i^es riigis on see vääratus saa-täis pätte''. See juhtum viis kokku- nud esikülje uudiseks. Moskva raa» leppele Valge Maja ja saatejaama dio kommentaator ütles, et see näi-vahel, et väljaspoolsed märkused tab missugune mees Reagan tege^i mikrofoni katsetamise ajal arves- m^"!^*^^- tatakse mitteasjassekuuluvaks. Reagan, katsus pehmendada Valge Maja ametnikud on jätku- maailma üllatust möödunud nada-valt keeldunud igasugusteks kom- lal kergetujulisc Jcinnitusega juudi meentaarideks, väljaarvatud, et need sõnad, mis presidesit ütles, ei kuulunud tema kõne juur- Küll lubati tulevikus samme võtta, . et' sellist vääratust enam ei korduks.. Nii külmalt pole vääratust võtnud ameeriklased ise ega välisriikide rügipead, kus kriitiliselt vaadeldakse ja leitakse, et Reagan on luga valmis kokkupõrkeks N. Lüdu-ga. •.• noiste gruppide juhtidele, et „Ma tahan kinnitada igaühele, et ma ei hakka mitte viie minuti jooksul N^ Liitu pommitama". Kuoiutamtne ;mBA EESTLASES omis 16. augusfcÜ peetud Wintario loosimisel langes $200.000 peavõit pi- Demokraatide presidendikandl- letile nr. €447556, $100.000 — A632- daat Walter Mondale ütles, et tema 635, A520468, C849215, $10.000 — arvates pole see väljendus üldse 764651, 652030, $1000 — 49417, $100 naljakas, nagu seda püütakse ise- — 7867, $50 segijärjekorras numb-ioömustadä. • • • • • - rid 665725, $10 — 708 ja tasuta pi- President peaks olema väga, vä- letiraamatu — 04. Nädala müstili-ga ettevaatlik oma sõnadega. se preemiavõidu Mereury TopazM Senaator Kaify Hart arvas, et ehk võitsid piletid 496035.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 21, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-08-21 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840821 |
Description
Title | 1984-08-21-01 |
OCR text |
National Li^rary 55253 .
B A D i i i ST 1 UMm IGAL TEISIF^VAL
JANEUAPAEVAL
Nr. 62 (3079) XXXffl aastakäik TeiapäevM, 21. auguSstil —Tuesday, August 21, 1984 t}&8ikBimibfi hind 70 CCB^
PoliitpäevQl soovitati kasvcitcidligi kppimcitiit syhtymist kodanlikku
ideoloogiosse moraolisse
Juunis peeti N. Eestis poliitpäev, mille teemaks oli, kuidas kiüjundada nõukogude imimestes leppimatut
suhtumist kodanlikku ideloogiasse Ja moraalisse. Vaatamata enam kui 60-aastasele kommunistlikule re-zhümile
on juba kolmandale generatsioonile vaja selüse teadmise kasvatamist, mis pidanuks olema juba
selle ühiskonna pärisomadus. Enne poliitpäeva käsitleü neM küsimusi pikemalt kommunistliku partei ajalehes
„Rahva Hääl" (12. juuni 1984). ,
Kuid 80-nda,te aastate algust oü - misest ning kodanliku massikultuu-tahistanud,
kahe maaUmasiisteemi,- v ^ ^ t m r ^ n f ^ ; ^ ^ . -rv ilmingutesse ebakrüüisest suhtu-kahe
poliitilise kursi, kah^ täiesti J'Z^'ZTv ,..3 '^i^est ei ole tee moraalse degra-vastandliku
maaümavaate vaheHse Vnl^^ f ^^^^^ deerumiseni, apolütilisüseni jä hoo-konfrontatsiooni
teravnemine, mis kommumsm. Vaatamata sel ele et umatu töössesuhtumiseni tihtipeale
olevat oma ulatuselt kogu sõjajärg- rohkem mimesi on nõukogude
sel perioodü ennenägematu. ühiskonnas vabanenud usulistest
iganditest, olevat siiski osa nõuko-
Püüdes tagasi võita kaotatud po- gude elanikkonnast endiselt usu
sitsioone, pidurdada , sotsiaalset mõiü all. Nähes oma ridade arvu-protsessi
ja nõrgendada sotsialismi list vähenemist püüavad tegutsevad
külgetõmbejõu kasvu, (
võtvat imperialism ette üha ägedamaid
rünnakuid sotsialistliku
iihiskonuakorra jsi marksistliku
ideoloogia vastu.
Kodanlus püüab kiitte ainult säilitada
oma ideoloogia valitsevat sei^
sundit kapitalimaaiimas, vaid sundida
seda peale ka sotsialismimaade
ühiskondlikule teadvusele.
usuühingud kompenseerida seda religioosse
aktiivsuse tõusuga. See
nõuab läbimõeldud ja sihikindla
ateistliku kasvatustöö tõhustamist.
Üks kodanlilm ideoloogia ja moraaliga
mõjutamise koostisosi on
mitte just eriti pikk, kui inimene
langeb välja kollektiivi mõju alt.
Kommunistlik propaganda aga olevat
alati juhindunud seisukohast,
et klassivaenlase aktsioonid on süstemaatilised
ja järjekindlad. Tänapäeva
tinginiustes nihkuvad esiplaanile
partei ideoloogia ja poliitika
selgitamine küpse sotsialistliku
ühiskonna arenemise suunas ning
komniunismiks ümberkasvamise
teede avamiseks. Olevat eriti täh-katse
sundida nõukogude inimesele tis, et inimeses välja kujundada po-peale
kodanlikku tarbimismudelit. sitiivselt konstruktiivne hinnang
sotsialismi suhtes ning näidata,
Momngaile tänapäeva inimestele missuguseid võimalusi l^tkeb see
olevat „elamisoskuse« mõiste sotsiaalne ja majanduslik kord.
Reagan joTshernenkc)
soovivat paremaid
syhteid
D U B L I N -
naid Reagan
USA president RcK-ja
N. Liidu juht
Konstantin Tshemenko on kinnitanud
eraldi kirjades, et nad soovivad
mõlemad paremaid suhteid kahe
riigi vahel. Nad vastasid Nobeli
ja Lenini rahuauhinna laureaadile
Sean MacBride'ile, kes on praegu
Genfis asuva Internatsionaalse Rahu
Büroo president. MacBride oli
kirjutanud kahe suurriigi juhile ja
saanud sellekohased samasisulised
vastused.
taandunud valemile „omada",
kanda firmarõivaid tuttavates kadeduse
äratamiseks, hankida de-iitsiitseid
heliplaate jne.
Nü olevat kapitalismi ideoloogiline
ekspansioon võtnud: tänapäeva
maaümas tohutu ulatuse. Pikaks
ajaks töötatakse välja seihseid sii-^
makirjalikke propagsuidakampaa- Sealjuures u h ^ eeskätt
Maid nägu «inimõiguste mahasuiru^ sellega, mis ei de ; kättesaadav
mine" Ni liii ja raÄ\TiÄvaheline kaugeltid nutt^ /
terrorism, meile oma elulaadi pea-
Raske on aga inimestele selgeks
teha, et see sotsiaalne kord, -pole
suutnud aastakümöete jooksul varustada
inimesi sageli isfegi mitte
küllaldase tdduga, riietusega ja
muuga, mis tänapäevases maailmas
on ^esestmõiistetävad. ;
leiinukite ja laevade
tabamist
MANAMA — Iraak ütles möödunud
nädalal, et nende lennukid
lasid alla kolm Iraani USA-s valmistatud
F-14 reaktiiv-võiüuslen-i=
nukit ja'lasid i^õhja viis Iraani sõjalaeva
suuremas õhu- ja merelae-vastiku
lahingus Iraaniga Pärsia lahe
phjapoolses osas.
Iraani F-14 lennukid olid langenud
leekides alla Pärsia lahte ja
laevad' põlesid kui vajusid lametes-
Mpntrelis peetud Võidupüha tähistamisel, 23. juunil anti üle Eestlaste se. Lahing algas^koidu ajal Khor
Kesknõukogu Kanadas poolt määratud teenetemärgid prof. Martin Puh- ^^"^.^ purkonnas, mis I vub
velüe ja Enderkubergüe. PüdÜEKN abiesimees Peeter Möldre teene- Iraani sadamasse toder Khpmei-tenfei
üle andmas prof .Martin Puhvelile. ni. Iraak ütleb, et lahiiy kestis üle
' * Foto: M. Sultson '^^^J^^'^"^^- ^raam teadeteagentuur
: ei nimetanud sõnagi Iraagi po^lt
nimetatud võitlusest.
lesurumme jne. Neid kampaaniaid
arendatakse ulatuslikult N. Liidu
üksikute vabariikide iseärasusi arr
'vestades,,-:;
Tänapäeva noor põlvkond; astub
üha kasvavate materiaalsete vajaduste
maailma. Vaimsete ja moraalsete
väärtuste õige seostamine
on tõsine kõlbeline ötsing/^i^^
;„Ideoloögiayõitiuses Balti vaba- võithis tarbijaliku psühholoogia
riikide, sealhulgas ka Eesti vastu, vastu, vääralt mõistetud prestiizhir
kasutatakse ulatuslikult emigrant- kuse vastu, püüde vastu iga hinna
likke organisatsioone. eest,elada mitte halvemini teistest'
• • VI see olevat voriius inimese eest, tõe-
Teost^des aeg-ajalt mitmesugu- vaimsuse juurdumise eest. Sel- palju raskusi ja lahendamata prob-seid
Mme Ja kampaamaid, jejuures ei selgitata, kuidas saab leeme, mille põhjused peituvad ob-samaväärseš
Mskonnas üksteisest j^^^^
halvemini elada, teoreetiliselt ela- satsiponilist laadi nõrkustes; Tuleb
Paljude asjade puudumine on selgeks
Iteinud, et see majanduslik
kord ei suuda nüidagi sellist teha;
mille kõrval välismaised rõivas-liiisesemed
võiksid kaotada oma
avaldatud
nduste-
„Meil on
Pärast polütp^a.el
reportaazhis missuguäteö
ni jõuti. Küll öeldi, et
koostades memorandumeid'^ ja
,,avaldusi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-21-01