1984-10-18-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• • \ - maa f ABADE mmJ^STE BSiOiESANniA ¥ÄBA F.E:STLAN Vaba Eestlane, 0BtM3B 2M3 TOMETAJA:;Hanaes.Oja; ^ TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Airo, Heino ONIDitoknetite 444-4823; taHtus^^(^ kuulutused, cikspeditsio^ 444^ TELLIMISmiWAD Kanadas: $51.--, gwolaastas ja veerandaaffltM $15. TELOMSmi^AD v ä l j a g i Ka^ aastas $ 6 5 . — , aastas $35.--ja v ^ a i ^ ^ Aadressi muudatus 70 ©0 -~ tJksiknumbri hind 70 e KUULUTUSTE fflNNAD IraitousteMljel^H^ tekstis $5.—, ©ai P R t l I I PubMed by Free Estonian Publisher Ud, 1955 LeaHe St. Don Mills, Ont M3B 2M3 Nr. 77 Nr. 77 seljataha jäetud septembris lus eksisteerib nn kodumaal kui ka tähistasime kodumaalt lahkumise Võõrsil ainult üksikute rahvakiUu-või õigemini kodumaalt põgene^ kestena? Kas^^^^^^^ läheme vastu mise 40. aastapäeva. Nende- saa- muirangulisele perioodile, kus ees-tuSsUke ja traagiliste sep>tembripäe- ü rahva vaimne ja füü^fine vastu-vadega seoses märgime ühtlaisi ka pann kulub nii õhukeseks jsi ee!st! kodumaa teistkordset langemist rahvaarv nii väikseks^ et meie rah-kommunistiiku Venemaa okupät-vas ei ole enam võimeline ja suu-sioonl; allay n^^ on nüüd kestnud teline võimaluste tekkiniisei oma vahetpidamatult 40 asstat — seega riiki rajama ja iseseisvalt elama? iajaliselt peaaegu kaks korda Selliste küsimuste esitamine tundub Imuem kui E e ^ Vabariik. pelssimistlikuna ja pilves V V teavaldusena, kuid oleme realistid ^ Kminei^sedanim^^ |aselldemafleme,sns^^(^^ gtt imngisugune maagilme mpju. selget keeltT Eas tÕei^ oleme võõrsUelanud^^^ ba neli aastakümmet? tõesti on välismaal kahtlemata Eestimaa ja rahvas surutud juba kõikvõimaliku, et sjm eestlust säi-üü kaua võõra võimu alla? Kais ütada ja pealekasyavaid noori eesti tõesti on sim võõrsU juba uued ge-üiiiskonnaga liita. See ei ole ker-meratsioonid üles kasvanudj kes ge ülesanne ning meil OIE olnud võõrduvad rsanun-äanmiult eesti võite ja kaotusi. Kuid vabas maa- Iseelest ja kultuurist ning võtavad Ümais^n mdl sii^ vabad käed te-oinäks asukohamaa keele, kmltuuri gutsemiseks ja me oleme katsunud jat üldised eluprint^bid?^ teha jõpkohaselt oma parima. Hoo- 1 _ .. ^, V.; pis teistsugune ön olukord k ^^ Kommentaarid Kui okup. Eestis äsja tähistati Tal- Unna^^ «vabastamise" 40. aastapäe*. va — see tähendab Eesti pealinna teistkordset langemist kommunistliku Venemaa Valdusesse, süs koorus esitatud kõnedest ,jutuajamis. test ja tolleaegsete tegelaste mäles-tusküdudest ühte-teist esile, millest ine seni väga vähe või üldse midagi pole kuulnud. . . . . . Nü selgub näiteks nendest lugudest, et punase sirp ja vasara lipu heiskajaiks Pika Herm anni torni olid kaks eestlast -r^ Tallinnast pärit 30-aastane Itn. Johannes Lumiste ja 19-aastane Venemaa eestlane jefreitor Elmar Nagelmann. Lumiste on surnud, kuid Nagelmänn elab praegu veel Tallinnas ja räägib ,,Rahva Häälele", millised punaarmee koosseisu monteeritud eesti üksused esimestena Tallinna jõudsid ja kuidas tä koos Lumistega käis Toompeal punalippu heiska-mas. Mäallmalaager „Eesti tipp" juhtkoima koosolek Kotkajärvel. Koosolekul arutati laagris esinenud problee- Lumiste ja Nagelmänn kuulusid me siMga nende vältimist tuleviku suurkogunemište^^ Foto: Ervin Aleveg. Eesti laskurkorpuse 354. laskur-polgu baasil koostatud motoriseeritud üksuse koosseisu* kes alustas Väike-Maarja lähedalt Paasverest Tallhma poofö liütumist 21. septembri pärastlõimal. Polgukoman-döriks oli polkovnik Vassili Võrk, lööksalga politrükUcs praegime Eesti ,,välisminister" Arno Green, \kes oli jsuutnud endale vaatamata IDA-BERLIIN ^ Euigi IdaSaksamaa riigipea ja kommunistliku partei juht Erich Honcker pidi N. oma 'f^^^f^^ Lüdu surveMoobume ettenähtud kiüaškäigust Lääne-Saksamaale ja toetame N. Liidu kõva liini välispoliiti- valja teenida ^"^^/^^^'r. kat, nMbIda-Saksämaa juhtkond olevat otsustanud jätkata koost Beriiimsolevaitt Lääne diplomaatidelt j^^ septembn varahommikul 3a 101 ise m ©Hmfmud jätkcitci koosfööp^liitikat Diplomaadid ütlesid, et Erich väiksemaid lahinkuid Vaskjalas ja Et mitte murda lepinguid Lääne- käte surumiseks. Seal pidanuksole- pirita jõe - ääres. Eesti üksused .Hohecker ei soovinud oma külas- Saksamaa valitsusega, käiku mitte edasi lükata, kuna sellega saanuks lahendada mitmesuguseid küsimusi kahe riigi vahel. ,,Meie poliitika on praegu mitte suurendada seniseid suliete kahjustusi" ütles üks Ida-Saksam.aa poliitika kujündaja.„Kahjustus on küllalt suur. süs Ida-Saksamaa tõenäoliselt kavatseb rõhutada oma sidemeid iJyj^^^^g" Bonni opositsiooni sotsiaaldemo kraatide ja Roheliste parteiga, ma küEalt žhesti Bonni poolt,etolu- moodustasid süski amult ühe osa korda kahe riigi vahel mitte muuta ründajatest, kuna pealöögi Tallin-komplitseeritumaks ja ekstreemli- nale andisid kolm venelaste rün-naküksust. kes olid vastu USA rakettide paigutamisele. E. Honecker krüpsutas alla seda põlütikat ajal kui ta võttis vastu Me soovime stabiliseerida oma Jo Leineni, läänesakslasest sot-si^ hted praeguses komplitseeritud siaaldemokraätide aktivisti, kohe Vastavalt sellele versioonile Kohi Nagelmänn ja Itn. Lumiste said lämmatas niisugused lootused, öel- kohe pärast Tallinnasse tungimist des avalikult, ' pataljoniülemalt 22. septembri ^ , . . ,^ . keskpäeval käsu heisata Pika Her-ettasooyis peamiselt raakida J punaUpp. Upu mee^ kond —Jkokku seitse meest — sõitis tankil Toompeale, kus lippu hoidev Lumiste ja tema kaitseks ko-keskkonnaiisist probleemidest, mis puudutavad kahte Saksamaad, Kuid nü see on. Neli aastaküm- Maal, kus eeistlaskond saab praegu •.1 net on möödunud ja toonud para- seal valitseva kommunistliku teno-tamatidt kaasa suuri muudatusi ja rirezhümi juureis polütiliselt väga uusiaspektemeierahva tuleviku ja Vähe ^^t^^ iseseisvuse ja vabaduse saatuse kujundamisel Normaalses taoüemisek olulwras ei ole nelikümmend aas- ^ahvusUku identsuse säilitamiseks M uhe^ rahva elu- ja kujunen^ on oma kultuuri viljelemine ja ko-protsessjs pikk aeg, kuid eesti rah-^dumaa eestlaste auks peab ütlema, ya ehisr bn see Teisele maaümasõ. geUel aM on saavutatud sumajale järgnenud penood toonud paistvaid tulemusi. Kuid' sellest kaasa suunjuu^ murran- üksi ei piSsa - Moskva surve ja guid, mis ei ähvarda imtte amult ^^nestamisp^ meie keele^F.l™l^^ et idast pealetungiva venelaste j a kadu, vaid wegi meie rahva ek- lääner^nnüai poole vai-sistenteiv Eesti rahva ja B ^ y^ torn poleiuiEe toimub kahest pt- l i s d t Äm kaua v ^ panna, sast—^välismaal eksisteerivat ees^ : liKt ähvardavad võõrad keeled |a See masendav olukord paneb võõrad mõjud, kuna kodumaal su- välfeeestlastele meie rahva õiguste rub eesti rahva elamispilrid ja ja vabaduse eest võitlemisel peale vaimsed-kultuurUised eluavaldused üha uusi ja suuremaid kohustusi, üha kitsamalsse ringi toores vene §ee võitlus on seda raskem, et lää-võim, kelle eesmärgiks pn tülika ueriikides on vaid üksikuid kõrvu, eesti rahva täielik häyitamuie ning niis meie kaebeid ja nõudmisi kuu- Läänemere piukohna igaveseks lavad ja sün on ka yähe Isirge selg- Veiemaa temitooriuini külge liit- rooga poliitikuid, kes julgevad mine. ävaükult tõe ja õiguse ning rahvas- , V . n . . . V ; . .te enesemääramise rakendamise ja Tmidub, et kmsi harappn^^ vabaduse eest välja astuda. Kui- 5, yed saabunud, kuna moodu- ^,5,^ md: suvel T^ontos^ ^kcuT^datud ^^äitab meile eriti Afganistani ja Ütortnsed^ Jlesh Paeyad naita- p^^^ probleemidesse suhtumine, sid ja kuuiitasid, et vabas maailmais eksisteerivad ee^use eluiou allikad internatsionaalses keskkomias."p^^ fk u n a Hbneckeril oü suui^m huvi mandeeHtud, Nagelmänn ronisid Samal ajal pn Ida^Saksamaavr^ Ida-Lääne julgeoleku probleemide knresti Uma igasuguse y ^ ^ ^ f - ^ - ? ^ torni J a heiskasid seal okupantide y^^^^^^ Lääne-Saksamäa kantsler t e g i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ eM^laksamaa D i S a ^ ^ tal ei ohmd mingit ka- Ltn. Lumiste ja jefreitor Nagel-c^ Trc ^.n) r^onnn^ ..S.!^..... majd demonstratsiootie seks--ja^^^^^^ seoses NA- vatsust kontsessioonide tegemiseks mann said Kuressaares pärast Säätuse yajadusele peatamaks USA tuumalaenguga rakettide paigutamist Läane-Säksamaale. kongressil peetud kõnes sellistes küsimustes nagu Ida-Sak- remaa vabastamist polkovnik Võr» rn^i^r. «oi^„ +'õi.foo«n samaa kodakondsuse tunnustamine gult oma teenete eest aurahad — Teme ]a voiDolla palju tähtsam 1 ... 1. T J . « « i eesmärk on tugevdada nende kä- ^^^^^^ ^^he rugi vahelised esimene Punalipu ordem ]a 1«me J "^^„diplomaatiüsed esindused saatkon-Pmiatähe ordeni. LuUste ei saa- Sl , Kes vaiaavaa, staatusele". nud süski oma „kangelasteo" vilja ; . , , „ . kaua maitsta, künata saadeti Eesti Selles konteksti?, ütles Ida-Saksa- Laskurkorpuse koosseisus Kuramaa ametnik, oli külaskäik edasi ^ ^ ^ ^ ^a sai surma. Polkov-lükatud. jjijj y^ssiii võrii, kes oli WUl sün- Süani pole ohiud juttu uuest kü- öüiud Saaremaal, kuid sUrdunud laskäigu kuupäevast. juba varases nooruses Venemaale, keištel yalja töötada plaane, mis ha kantsler Helmut Kohi'! armas- suri Tallinnas 79-aastaselt, im. oleksid meie vabadusvõiüuse ük- tusväärsemana kui külaskäik teos- Võibolla oodatakse, et kunagi Bonn aastal. Seega said kaks Venemaalt teeks suuremaid järeleandmisi jul- tulnud venestunud ee^^^ et see ei olnud mitte nü palju Moskva surye, kui Bonni tahtmaka ühendatud B^ti Ameerika Kotus kontsessioonide tegemiseks, mitee esimees Mäidp Kari, kes kriipsutas OTtiaUa, et^ mis mõjutasid E. Honeckeri oma suutnud 40-aastase pagulasperioodi sõitu edasi lükkama. Ida tahaks nä-geoleku küsimustes. la ktrfufab'. „Horst Wesse DG maa vallutamise ja punalipu heiskamise eest ütisat elu elada, kuna lipu tegelüc heisaja— Johannes Lumiste — sai nagu saatuse tahtel okupantide huvide eest võideldes surma. Kui suUred olid eestlaste kaotused vene huvide eest võitlemisel ja ei ole veel mis on [jaks am-igalsugust aryustust. kahtlemata Oleme minevikus sikasjališed eesmärgid. Tundub, et tuks. praegusel momendU on nende plaanide koostamine ning vabadüsvõlt- Lääne diplomaadid usuvad siin, lusükü töö köorduieernnme ja elus- 6^ s^^® Moskvast oli siiski otsusta-tamine globaalsels ulatuses ülnna vaks mõjutamaks Honeckeri külas-tähtsusega. On loomulUi, et meie käigust äraütlemiseks. Mõnel arva-rahva õiguste eest võiflemine ja tu- ^^^^^ Honecker võib olla saanud leviku kaitsmme areneb ka tulevi-"j^^^ustust" külaskäigu edasi lükkus kahd eri üinil — eri maades vastavalt kohalikele võimalustele ja Vaba F]p«?tlaTip'' nma iq «;pn . eriolukordadele ning üldises glo- Honecker kohtus 14 juunil Mosk temhri 1984 aast^ (nr^ kodumaa ,,vabastamisel?" baab^rulijti^ S ! ! : ^ . ^ ' ! ^ ^ ^ ^ ''«^^tlane"",mmes a v a l d a t a k s e '^ arvamust, et m/p ,,Krusenstern" i,„^i.„„„^„. -M. - i,;^won „poleks mitte kunagi läinud edasi võib oUa kunasine sakslaste m/n lastava rajuhoona". Nu ku-jutab külastamise nlaaniffa" kui ta no- tr vf,r 5 ^ .fv l?^^^ .^^f kommunistide peahäälekandja Tal- Kuiastamise piaamga Km ta po- Horst Wessel". Artrkh lõpul utel- uxt- o J c « o 4Änriic Tleskhse msaeannkuod naõruu,s oelte kta l on olemas dakse„- „AAirTvaattaavvaassttii kkaassuuttaans llaaeevv koju vaid" ^ig^a ^ko^lm^^as m^^o^b^U ^is^e^e^r^it ud ^"5 Tshemenko nõusolek. , Jlorst Vesseh" nime. ^^^^ ^.J^ ^ ^^^^ aasta kaitse- Tõ$iasi on, et m/p ,;Krusenstern" lahinguis langenuina magama iga-kusjuures paljude aktsioonide läbi viimisel tuleb tihedalt koos töötada teiste Balti riikidega. Globaalse koostöö arendamisel on enda!§t-mõistetay, et kohapealsed organi mendatud ning et hea Organiseen- öm^ piüatud võimaluste ja väike-mise tulemusena on võimalik ka se rahvaarvu juures kodumaa prob-suurel arvul noon kaasa tõmmata, leemide selgitamiseks välismaail- Ka kodumaal ei ole venelastel õn- masiisna palju teuiud, kuid veelgi leJstunüd veel täielikult eestiaste rohkem jääb teha ja see paneb vaimset vastupanu murda ja isegi meile pesde uusi kohustusi. Peame Brangemarezhümi ja tsensuuri jnu- leidma u i ^ ideid oma rahva õi-res leitakse võimaiusi eesti r^ya guste ja vabaduse eest võitlemisel vabadusetunglä ajutiseks süütami- ning peame ohverdama senisest seks. Kuid kuigi meie oma ^ v ü - rohkem summasid selle suure iiles-thisi ja vastupanuvõiniet hindame, ^^^^s^ teostamiseks. On kahju, et ei saa me siiski teha kaugeleulatu- neid küsimuisi ei saadud ajapun-vaid järeldusi ning oletada, et meie dusel põhjalikult käsitada Toron-rahva füüsilised ja vaimsed ressur- tos möödunud Ülemaailmsete Ees-sad on välispidisele survele vastu- ti Päevade ajal korraldatud Rah-panemlsele lõppematud. Need kui- yuskongressil, kus puudusid ette-vavad nü kodupinnal U v ä l ^ kanded meie praeguse kriSsiolukör-silmanähtavalt kokku ja selleks ei rä ja rahvuslüoi katastroofi võima-ole vaja suurt ja tarka prohvetit, et luste vaatlemisel. Ning Kongressil ktnilutad^ praeguse okikorrajät- ei leidimud ka iife ana-kumisel meie rahvale ette tumedat lüüsivat ülevaadet koos vastavate |a lootuseta tulevikku. satsioonid peavad üldistes huvides mõnegi küsimuse lahendamisel loo- '^^ buma üldlistös ja rahvuslikes huvi- suvel just süs, kui N. Lii- ei ole sama laev, mis kunagme vest und Hilovo kõrgendikele, Sta-des oma^,suveräänsüsest." du ajakirjandus alustas oma kam- m/p „Horst Wessel". Viimane on raja Russa ja Porhovi niaüe laia , ^ paamat ,,revanshismi" vastu, mida praegu USA Coast Guaräi kasutu- Venemaa tasandücel, langesid 1942 Nii yõüisime lõpuks konstateeri- üldiselt peetakse välisministri And- ses m/p „Eagle" nime all. On koi- —43- a. talvel Vene linna Velikije da, et vajaksime Juba lähemas ti>rei Gromõko „kätetööks". memastiline parklaev, 1561 br. reg. Luki vabastamisel, 1944. aasta sep-levikiffi tõelist globaalset Ralw- • ,... tn, 90 m pikk ja ehitatud 1936. umbris Emajõe joonelt hitlerlasi kongressi, kus mitme päeva kestel ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ surve all külaskäigu ^^^^^j TalUnna ' suunas jälitades, Saare-tuleks põhjalikult vaaüenusele ja^^^"^^^^^ maa või hüjem vennasvabarügi analüüsunisele eesti rahvast ja rah-^i^^^^"^^^^ sellistes küsimustes M/p „Erusenstern" on neljamas- Läti, NSV ninnal Kuramaal just en-vuskultuuri ähvardav järk-järpuli- nagu ühine deklaratsioon, mida ta tüine parklaev, 3185 br. reg. tn., oodatud võidutundi.. / ne häviriemiSprotsess ja kus koojj- ^^^^^^^'^^^ avaldada ja pikkus 114 m ja ehitatud 1926. aas- . 1 tatakseidaane, aktsioone ja akatu- ^'^^^^ Kurb pnliigeda neid ridU, kuidas siväbadusvõitiuslUaile tööle Mhi-.^^^^ Teine kmiadsele m/p Horst ^S^^^^^^^ on jalatud I ÄPPsmSärlSailA ÜQ«-fl««^- 1. Pfo H,a ^aksamaa ametal^k ^üües, WleessmeVe,U eK" usaurangaisneeive lmae/vp, n,i,miioe resit ijma^p^eangauh sktliinknui taVveande meeasatl ahsutev isd«e.s.-. TM^ SiS °" '^^^^^^ f ' ' ' ^ ""'P-'«^ kaotused, oUd kommunistlik aimiM muutmiseids, Moodu- ]jer andis just järele nõukogude . Tavarisht.<?h" nimp ^11 M ^ T.iiHus • ... ...... mng võitlustaktika nud nelikümmend aastat on näida- gurvele. mid, et aeg ei tööta meie kasulks yaid kahjuks. Seda arvesse võttes peaks meU selge olema, et deMa-ratüvsed seisukohad ei yii a!sjii edasi, vaid et eesti rahva tulevik idasakslased „prooyisid" Bonni valitsust viimane minutini. See paneb mõtiema ja muretser ma. Küsime — kas eesti rahvale on teaabumas see moment, knns eeslt^ läbirääkimistega, mis meie tulevi-ku! s peaksime tegema ja ette võtma./- !e- „Tavarishtsh" nime all N.'Liidus partei ja vene ülemjuhatus eriü Odessa merekooli õppelaevana ka- huvitatud eestlaste surma saatmi-sutusel. On endisest m/p „Horst sest, et kergendada seUega hilise- Wesselist" 7,5 m lühem; ehitatud maid smüdndlaiS eesti rahva hävi-, aastal 1933. tamisoperatsiööne. .1 -M - J 1 "11 M. 1 J Läänesakslasü on praegu kooli- " Jw baseerub siiski aimilt meie kõigi ^ ^ ' " . f r ^ ^ S ^ laevana kasutusel kolmemastüine ^ Lutu veenda, et see kulas- p^rfd^ev m/p „Gorch Fork". Sa- ühendriikides algas huvitav ja masuguse ehitusega kui kaks eel- sensatsiooniline protsess, müle juu-mist. Pikkus -samuti 90 m kui ku- red ulatuvad Vietnami sõja ajajäi-rism", ütles Ida-Saksamaä ameti- nagisel m/p „Horst WessePü". ku. Protsessi algatajaks on Ühend-isik. „Erich Honecker ei reisi just H.Si ; (Jlrj lk. 8) Ühistel iiii^u^steUalomUa^^^^^^^ on ikkagi väärtuslik, tel rahvuskultuunhse ja rahvuspo-lütUi^ e töö plaanidel nmg nende ,>See pohiud just polütiline tu- ^iimisel.• •. ::; - VALVI NÄDAL 20. ja 21. oktoobl dr. R. Pahapü] 27. ja 28. oktoobJ lir. M. Lecsml Sihtasutus Ei\sl peakoosolek peetj 8. novembril kell Torontos. Päeval nc;. koosoleku vi vusaniannc; . n1 juhatuse ja revis limine; välisrevi ülestõstetud küsil Sihtasutuse liii nidel on õigus kaks esindajat, lisatud volituse on 2.00 dollarit maksta laekurile Kirjalik kutse kellel 1983. a. li Endisi liikmeidi meks astuda sc võtta käesolev t;( Kommenti (Alj riikide sõjajõiu Vietnami sÕjak| WüUam Westm( bannd laimamil määrimise pärl (Columbia Broj televisiooni saal miljoni dollari Kogu lugu on I ritud ja tollei põhjani ulatav, | päevavalgele s^ poliitüiscdl need tegurid jj sJd ühendriigid I demoraliseerivi sessi aluseks 0^ nuaril 1982 avJ liiUles kinnitat moreland on Vietnami komj suurust, ja sõja| sellega saada tust Vietnami dalt: dokumej avaldatud saal Westmorelandüj ris valcandmel seUega alla ÜhJ , duväljavaateid Saates, mis k| Uncounted Eiu ception" rõhul ameeriklaste l{ red lahkarvami suured on koi ja nende tiigei re Keskagehtuj oli kommunistil korda nii pal.i^if seda arvestas hatus. 1908. sõjaväe pcak( kommunistide .'?28.000 melieh tuli nrvesta(Ii| kom^^r.m istlik ii| Kin(l?'a1 Wc? joni (loilari sij ole esHafnd ml tu, vaid hõlni;| ajakiiianik saatejaama SJ ja CFA (»ndise Sam Adamsi, koostamisel n(l Ühendriikide sessi kestel palju asjao)u| ühendriikide ja viisid amcj tavale lüüas^j tegurKcst olj mis viis sõja ga ff^i aincerl tas kaasa sõjj kitamisele. mitie aimdt s(1 näitamistts. sj -andmises, mi| kide sõjaÜsi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 18, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-10-18 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e841018 |
Description
Title | 1984-10-18-02 |
OCR text | • • \ - maa f ABADE mmJ^STE BSiOiESANniA ¥ÄBA F.E:STLAN Vaba Eestlane, 0BtM3B 2M3 TOMETAJA:;Hanaes.Oja; ^ TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Airo, Heino ONIDitoknetite 444-4823; taHtus^^(^ kuulutused, cikspeditsio^ 444^ TELLIMISmiWAD Kanadas: $51.--, gwolaastas ja veerandaaffltM $15. TELOMSmi^AD v ä l j a g i Ka^ aastas $ 6 5 . — , aastas $35.--ja v ^ a i ^ ^ Aadressi muudatus 70 ©0 -~ tJksiknumbri hind 70 e KUULUTUSTE fflNNAD IraitousteMljel^H^ tekstis $5.—, ©ai P R t l I I PubMed by Free Estonian Publisher Ud, 1955 LeaHe St. Don Mills, Ont M3B 2M3 Nr. 77 Nr. 77 seljataha jäetud septembris lus eksisteerib nn kodumaal kui ka tähistasime kodumaalt lahkumise Võõrsil ainult üksikute rahvakiUu-või õigemini kodumaalt põgene^ kestena? Kas^^^^^^^ läheme vastu mise 40. aastapäeva. Nende- saa- muirangulisele perioodile, kus ees-tuSsUke ja traagiliste sep>tembripäe- ü rahva vaimne ja füü^fine vastu-vadega seoses märgime ühtlaisi ka pann kulub nii õhukeseks jsi ee!st! kodumaa teistkordset langemist rahvaarv nii väikseks^ et meie rah-kommunistiiku Venemaa okupät-vas ei ole enam võimeline ja suu-sioonl; allay n^^ on nüüd kestnud teline võimaluste tekkiniisei oma vahetpidamatult 40 asstat — seega riiki rajama ja iseseisvalt elama? iajaliselt peaaegu kaks korda Selliste küsimuste esitamine tundub Imuem kui E e ^ Vabariik. pelssimistlikuna ja pilves V V teavaldusena, kuid oleme realistid ^ Kminei^sedanim^^ |aselldemafleme,sns^^(^^ gtt imngisugune maagilme mpju. selget keeltT Eas tÕei^ oleme võõrsUelanud^^^ ba neli aastakümmet? tõesti on välismaal kahtlemata Eestimaa ja rahvas surutud juba kõikvõimaliku, et sjm eestlust säi-üü kaua võõra võimu alla? Kais ütada ja pealekasyavaid noori eesti tõesti on sim võõrsU juba uued ge-üiiiskonnaga liita. See ei ole ker-meratsioonid üles kasvanudj kes ge ülesanne ning meil OIE olnud võõrduvad rsanun-äanmiult eesti võite ja kaotusi. Kuid vabas maa- Iseelest ja kultuurist ning võtavad Ümais^n mdl sii^ vabad käed te-oinäks asukohamaa keele, kmltuuri gutsemiseks ja me oleme katsunud jat üldised eluprint^bid?^ teha jõpkohaselt oma parima. Hoo- 1 _ .. ^, V.; pis teistsugune ön olukord k ^^ Kommentaarid Kui okup. Eestis äsja tähistati Tal- Unna^^ «vabastamise" 40. aastapäe*. va — see tähendab Eesti pealinna teistkordset langemist kommunistliku Venemaa Valdusesse, süs koorus esitatud kõnedest ,jutuajamis. test ja tolleaegsete tegelaste mäles-tusküdudest ühte-teist esile, millest ine seni väga vähe või üldse midagi pole kuulnud. . . . . . Nü selgub näiteks nendest lugudest, et punase sirp ja vasara lipu heiskajaiks Pika Herm anni torni olid kaks eestlast -r^ Tallinnast pärit 30-aastane Itn. Johannes Lumiste ja 19-aastane Venemaa eestlane jefreitor Elmar Nagelmann. Lumiste on surnud, kuid Nagelmänn elab praegu veel Tallinnas ja räägib ,,Rahva Häälele", millised punaarmee koosseisu monteeritud eesti üksused esimestena Tallinna jõudsid ja kuidas tä koos Lumistega käis Toompeal punalippu heiska-mas. Mäallmalaager „Eesti tipp" juhtkoima koosolek Kotkajärvel. Koosolekul arutati laagris esinenud problee- Lumiste ja Nagelmänn kuulusid me siMga nende vältimist tuleviku suurkogunemište^^ Foto: Ervin Aleveg. Eesti laskurkorpuse 354. laskur-polgu baasil koostatud motoriseeritud üksuse koosseisu* kes alustas Väike-Maarja lähedalt Paasverest Tallhma poofö liütumist 21. septembri pärastlõimal. Polgukoman-döriks oli polkovnik Vassili Võrk, lööksalga politrükUcs praegime Eesti ,,välisminister" Arno Green, \kes oli jsuutnud endale vaatamata IDA-BERLIIN ^ Euigi IdaSaksamaa riigipea ja kommunistliku partei juht Erich Honcker pidi N. oma 'f^^^f^^ Lüdu surveMoobume ettenähtud kiüaškäigust Lääne-Saksamaale ja toetame N. Liidu kõva liini välispoliiti- valja teenida ^"^^/^^^'r. kat, nMbIda-Saksämaa juhtkond olevat otsustanud jätkata koost Beriiimsolevaitt Lääne diplomaatidelt j^^ septembn varahommikul 3a 101 ise m ©Hmfmud jätkcitci koosfööp^liitikat Diplomaadid ütlesid, et Erich väiksemaid lahinkuid Vaskjalas ja Et mitte murda lepinguid Lääne- käte surumiseks. Seal pidanuksole- pirita jõe - ääres. Eesti üksused .Hohecker ei soovinud oma külas- Saksamaa valitsusega, käiku mitte edasi lükata, kuna sellega saanuks lahendada mitmesuguseid küsimusi kahe riigi vahel. ,,Meie poliitika on praegu mitte suurendada seniseid suliete kahjustusi" ütles üks Ida-Saksam.aa poliitika kujündaja.„Kahjustus on küllalt suur. süs Ida-Saksamaa tõenäoliselt kavatseb rõhutada oma sidemeid iJyj^^^^g" Bonni opositsiooni sotsiaaldemo kraatide ja Roheliste parteiga, ma küEalt žhesti Bonni poolt,etolu- moodustasid süski amult ühe osa korda kahe riigi vahel mitte muuta ründajatest, kuna pealöögi Tallin-komplitseeritumaks ja ekstreemli- nale andisid kolm venelaste rün-naküksust. kes olid vastu USA rakettide paigutamisele. E. Honecker krüpsutas alla seda põlütikat ajal kui ta võttis vastu Me soovime stabiliseerida oma Jo Leineni, läänesakslasest sot-si^ hted praeguses komplitseeritud siaaldemokraätide aktivisti, kohe Vastavalt sellele versioonile Kohi Nagelmänn ja Itn. Lumiste said lämmatas niisugused lootused, öel- kohe pärast Tallinnasse tungimist des avalikult, ' pataljoniülemalt 22. septembri ^ , . . ,^ . keskpäeval käsu heisata Pika Her-ettasooyis peamiselt raakida J punaUpp. Upu mee^ kond —Jkokku seitse meest — sõitis tankil Toompeale, kus lippu hoidev Lumiste ja tema kaitseks ko-keskkonnaiisist probleemidest, mis puudutavad kahte Saksamaad, Kuid nü see on. Neli aastaküm- Maal, kus eeistlaskond saab praegu •.1 net on möödunud ja toonud para- seal valitseva kommunistliku teno-tamatidt kaasa suuri muudatusi ja rirezhümi juureis polütiliselt väga uusiaspektemeierahva tuleviku ja Vähe ^^t^^ iseseisvuse ja vabaduse saatuse kujundamisel Normaalses taoüemisek olulwras ei ole nelikümmend aas- ^ahvusUku identsuse säilitamiseks M uhe^ rahva elu- ja kujunen^ on oma kultuuri viljelemine ja ko-protsessjs pikk aeg, kuid eesti rah-^dumaa eestlaste auks peab ütlema, ya ehisr bn see Teisele maaümasõ. geUel aM on saavutatud sumajale järgnenud penood toonud paistvaid tulemusi. Kuid' sellest kaasa suunjuu^ murran- üksi ei piSsa - Moskva surve ja guid, mis ei ähvarda imtte amult ^^nestamisp^ meie keele^F.l™l^^ et idast pealetungiva venelaste j a kadu, vaid wegi meie rahva ek- lääner^nnüai poole vai-sistenteiv Eesti rahva ja B ^ y^ torn poleiuiEe toimub kahest pt- l i s d t Äm kaua v ^ panna, sast—^välismaal eksisteerivat ees^ : liKt ähvardavad võõrad keeled |a See masendav olukord paneb võõrad mõjud, kuna kodumaal su- välfeeestlastele meie rahva õiguste rub eesti rahva elamispilrid ja ja vabaduse eest võitlemisel peale vaimsed-kultuurUised eluavaldused üha uusi ja suuremaid kohustusi, üha kitsamalsse ringi toores vene §ee võitlus on seda raskem, et lää-võim, kelle eesmärgiks pn tülika ueriikides on vaid üksikuid kõrvu, eesti rahva täielik häyitamuie ning niis meie kaebeid ja nõudmisi kuu- Läänemere piukohna igaveseks lavad ja sün on ka yähe Isirge selg- Veiemaa temitooriuini külge liit- rooga poliitikuid, kes julgevad mine. ävaükult tõe ja õiguse ning rahvas- , V . n . . . V ; . .te enesemääramise rakendamise ja Tmidub, et kmsi harappn^^ vabaduse eest välja astuda. Kui- 5, yed saabunud, kuna moodu- ^,5,^ md: suvel T^ontos^ ^kcuT^datud ^^äitab meile eriti Afganistani ja Ütortnsed^ Jlesh Paeyad naita- p^^^ probleemidesse suhtumine, sid ja kuuiitasid, et vabas maailmais eksisteerivad ee^use eluiou allikad internatsionaalses keskkomias."p^^ fk u n a Hbneckeril oü suui^m huvi mandeeHtud, Nagelmänn ronisid Samal ajal pn Ida^Saksamaavr^ Ida-Lääne julgeoleku probleemide knresti Uma igasuguse y ^ ^ ^ f - ^ - ? ^ torni J a heiskasid seal okupantide y^^^^^^ Lääne-Saksamäa kantsler t e g i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ eM^laksamaa D i S a ^ ^ tal ei ohmd mingit ka- Ltn. Lumiste ja jefreitor Nagel-c^ Trc ^.n) r^onnn^ ..S.!^..... majd demonstratsiootie seks--ja^^^^^^ seoses NA- vatsust kontsessioonide tegemiseks mann said Kuressaares pärast Säätuse yajadusele peatamaks USA tuumalaenguga rakettide paigutamist Läane-Säksamaale. kongressil peetud kõnes sellistes küsimustes nagu Ida-Sak- remaa vabastamist polkovnik Võr» rn^i^r. «oi^„ +'õi.foo«n samaa kodakondsuse tunnustamine gult oma teenete eest aurahad — Teme ]a voiDolla palju tähtsam 1 ... 1. T J . « « i eesmärk on tugevdada nende kä- ^^^^^^ ^^he rugi vahelised esimene Punalipu ordem ]a 1«me J "^^„diplomaatiüsed esindused saatkon-Pmiatähe ordeni. LuUste ei saa- Sl , Kes vaiaavaa, staatusele". nud süski oma „kangelasteo" vilja ; . , , „ . kaua maitsta, künata saadeti Eesti Selles konteksti?, ütles Ida-Saksa- Laskurkorpuse koosseisus Kuramaa ametnik, oli külaskäik edasi ^ ^ ^ ^ ^a sai surma. Polkov-lükatud. jjijj y^ssiii võrii, kes oli WUl sün- Süani pole ohiud juttu uuest kü- öüiud Saaremaal, kuid sUrdunud laskäigu kuupäevast. juba varases nooruses Venemaale, keištel yalja töötada plaane, mis ha kantsler Helmut Kohi'! armas- suri Tallinnas 79-aastaselt, im. oleksid meie vabadusvõiüuse ük- tusväärsemana kui külaskäik teos- Võibolla oodatakse, et kunagi Bonn aastal. Seega said kaks Venemaalt teeks suuremaid järeleandmisi jul- tulnud venestunud ee^^^ et see ei olnud mitte nü palju Moskva surye, kui Bonni tahtmaka ühendatud B^ti Ameerika Kotus kontsessioonide tegemiseks, mitee esimees Mäidp Kari, kes kriipsutas OTtiaUa, et^ mis mõjutasid E. Honeckeri oma suutnud 40-aastase pagulasperioodi sõitu edasi lükkama. Ida tahaks nä-geoleku küsimustes. la ktrfufab'. „Horst Wesse DG maa vallutamise ja punalipu heiskamise eest ütisat elu elada, kuna lipu tegelüc heisaja— Johannes Lumiste — sai nagu saatuse tahtel okupantide huvide eest võideldes surma. Kui suUred olid eestlaste kaotused vene huvide eest võitlemisel ja ei ole veel mis on [jaks am-igalsugust aryustust. kahtlemata Oleme minevikus sikasjališed eesmärgid. Tundub, et tuks. praegusel momendU on nende plaanide koostamine ning vabadüsvõlt- Lääne diplomaadid usuvad siin, lusükü töö köorduieernnme ja elus- 6^ s^^® Moskvast oli siiski otsusta-tamine globaalsels ulatuses ülnna vaks mõjutamaks Honeckeri külas-tähtsusega. On loomulUi, et meie käigust äraütlemiseks. Mõnel arva-rahva õiguste eest võiflemine ja tu- ^^^^^ Honecker võib olla saanud leviku kaitsmme areneb ka tulevi-"j^^^ustust" külaskäigu edasi lükkus kahd eri üinil — eri maades vastavalt kohalikele võimalustele ja Vaba F]p«?tlaTip'' nma iq «;pn . eriolukordadele ning üldises glo- Honecker kohtus 14 juunil Mosk temhri 1984 aast^ (nr^ kodumaa ,,vabastamisel?" baab^rulijti^ S ! ! : ^ . ^ ' ! ^ ^ ^ ^ ''«^^tlane"",mmes a v a l d a t a k s e '^ arvamust, et m/p ,,Krusenstern" i,„^i.„„„^„. -M. - i,;^won „poleks mitte kunagi läinud edasi võib oUa kunasine sakslaste m/n lastava rajuhoona". Nu ku-jutab külastamise nlaaniffa" kui ta no- tr vf,r 5 ^ .fv l?^^^ .^^f kommunistide peahäälekandja Tal- Kuiastamise piaamga Km ta po- Horst Wessel". Artrkh lõpul utel- uxt- o J c « o 4Änriic Tleskhse msaeannkuod naõruu,s oelte kta l on olemas dakse„- „AAirTvaattaavvaassttii kkaassuuttaans llaaeevv koju vaid" ^ig^a ^ko^lm^^as m^^o^b^U ^is^e^e^r^it ud ^"5 Tshemenko nõusolek. , Jlorst Vesseh" nime. ^^^^ ^.J^ ^ ^^^^ aasta kaitse- Tõ$iasi on, et m/p ,;Krusenstern" lahinguis langenuina magama iga-kusjuures paljude aktsioonide läbi viimisel tuleb tihedalt koos töötada teiste Balti riikidega. Globaalse koostöö arendamisel on enda!§t-mõistetay, et kohapealsed organi mendatud ning et hea Organiseen- öm^ piüatud võimaluste ja väike-mise tulemusena on võimalik ka se rahvaarvu juures kodumaa prob-suurel arvul noon kaasa tõmmata, leemide selgitamiseks välismaail- Ka kodumaal ei ole venelastel õn- masiisna palju teuiud, kuid veelgi leJstunüd veel täielikult eestiaste rohkem jääb teha ja see paneb vaimset vastupanu murda ja isegi meile pesde uusi kohustusi. Peame Brangemarezhümi ja tsensuuri jnu- leidma u i ^ ideid oma rahva õi-res leitakse võimaiusi eesti r^ya guste ja vabaduse eest võitlemisel vabadusetunglä ajutiseks süütami- ning peame ohverdama senisest seks. Kuid kuigi meie oma ^ v ü - rohkem summasid selle suure iiles-thisi ja vastupanuvõiniet hindame, ^^^^s^ teostamiseks. On kahju, et ei saa me siiski teha kaugeleulatu- neid küsimuisi ei saadud ajapun-vaid järeldusi ning oletada, et meie dusel põhjalikult käsitada Toron-rahva füüsilised ja vaimsed ressur- tos möödunud Ülemaailmsete Ees-sad on välispidisele survele vastu- ti Päevade ajal korraldatud Rah-panemlsele lõppematud. Need kui- yuskongressil, kus puudusid ette-vavad nü kodupinnal U v ä l ^ kanded meie praeguse kriSsiolukör-silmanähtavalt kokku ja selleks ei rä ja rahvuslüoi katastroofi võima-ole vaja suurt ja tarka prohvetit, et luste vaatlemisel. Ning Kongressil ktnilutad^ praeguse okikorrajät- ei leidimud ka iife ana-kumisel meie rahvale ette tumedat lüüsivat ülevaadet koos vastavate |a lootuseta tulevikku. satsioonid peavad üldistes huvides mõnegi küsimuse lahendamisel loo- '^^ buma üldlistös ja rahvuslikes huvi- suvel just süs, kui N. Lii- ei ole sama laev, mis kunagme vest und Hilovo kõrgendikele, Sta-des oma^,suveräänsüsest." du ajakirjandus alustas oma kam- m/p „Horst Wessel". Viimane on raja Russa ja Porhovi niaüe laia , ^ paamat ,,revanshismi" vastu, mida praegu USA Coast Guaräi kasutu- Venemaa tasandücel, langesid 1942 Nii yõüisime lõpuks konstateeri- üldiselt peetakse välisministri And- ses m/p „Eagle" nime all. On koi- —43- a. talvel Vene linna Velikije da, et vajaksime Juba lähemas ti>rei Gromõko „kätetööks". memastiline parklaev, 1561 br. reg. Luki vabastamisel, 1944. aasta sep-levikiffi tõelist globaalset Ralw- • ,... tn, 90 m pikk ja ehitatud 1936. umbris Emajõe joonelt hitlerlasi kongressi, kus mitme päeva kestel ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ surve all külaskäigu ^^^^^j TalUnna ' suunas jälitades, Saare-tuleks põhjalikult vaaüenusele ja^^^"^^^^^ maa või hüjem vennasvabarügi analüüsunisele eesti rahvast ja rah-^i^^^^"^^^^ sellistes küsimustes M/p „Erusenstern" on neljamas- Läti, NSV ninnal Kuramaal just en-vuskultuuri ähvardav järk-järpuli- nagu ühine deklaratsioon, mida ta tüine parklaev, 3185 br. reg. tn., oodatud võidutundi.. / ne häviriemiSprotsess ja kus koojj- ^^^^^^^'^^^ avaldada ja pikkus 114 m ja ehitatud 1926. aas- . 1 tatakseidaane, aktsioone ja akatu- ^'^^^^ Kurb pnliigeda neid ridU, kuidas siväbadusvõitiuslUaile tööle Mhi-.^^^^ Teine kmiadsele m/p Horst ^S^^^^^^^ on jalatud I ÄPPsmSärlSailA ÜQ«-fl««^- 1. Pfo H,a ^aksamaa ametal^k ^üües, WleessmeVe,U eK" usaurangaisneeive lmae/vp, n,i,miioe resit ijma^p^eangauh sktliinknui taVveande meeasatl ahsutev isd«e.s.-. TM^ SiS °" '^^^^^^ f ' ' ' ^ ""'P-'«^ kaotused, oUd kommunistlik aimiM muutmiseids, Moodu- ]jer andis just järele nõukogude . Tavarisht.See pohiud just polütiline tu- ^iimisel.• •. ::; - VALVI NÄDAL 20. ja 21. oktoobl dr. R. Pahapü] 27. ja 28. oktoobJ lir. M. Lecsml Sihtasutus Ei\sl peakoosolek peetj 8. novembril kell Torontos. Päeval nc;. koosoleku vi vusaniannc; . n1 juhatuse ja revis limine; välisrevi ülestõstetud küsil Sihtasutuse liii nidel on õigus kaks esindajat, lisatud volituse on 2.00 dollarit maksta laekurile Kirjalik kutse kellel 1983. a. li Endisi liikmeidi meks astuda sc võtta käesolev t;( Kommenti (Alj riikide sõjajõiu Vietnami sÕjak| WüUam Westm( bannd laimamil määrimise pärl (Columbia Broj televisiooni saal miljoni dollari Kogu lugu on I ritud ja tollei põhjani ulatav, | päevavalgele s^ poliitüiscdl need tegurid jj sJd ühendriigid I demoraliseerivi sessi aluseks 0^ nuaril 1982 avJ liiUles kinnitat moreland on Vietnami komj suurust, ja sõja| sellega saada tust Vietnami dalt: dokumej avaldatud saal Westmorelandüj ris valcandmel seUega alla ÜhJ , duväljavaateid Saates, mis k| Uncounted Eiu ception" rõhul ameeriklaste l{ red lahkarvami suured on koi ja nende tiigei re Keskagehtuj oli kommunistil korda nii pal.i^if seda arvestas hatus. 1908. sõjaväe pcak( kommunistide .'?28.000 melieh tuli nrvesta(Ii| kom^^r.m istlik ii| Kin(l?'a1 Wc? joni (loilari sij ole esHafnd ml tu, vaid hõlni;| ajakiiianik saatejaama SJ ja CFA (»ndise Sam Adamsi, koostamisel n(l Ühendriikide sessi kestel palju asjao)u| ühendriikide ja viisid amcj tavale lüüas^j tegurKcst olj mis viis sõja ga ff^i aincerl tas kaasa sõjj kitamisele. mitie aimdt s(1 näitamistts. sj -andmises, mi| kide sõjaÜsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-18-02