1982-11-18-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. VABA EESTl.ANE neljapäeval, 18. novembril 1Ö82 - Thursday, November 18,1928 Nr. 86
NR aa
25 eesti tüdrukut jco poissi võistles
Laiipäeva, 13/novembri hommikiirtõid trammid ja a^^
llseli eesti tüdrukuid ja poisse Toronto High Parki gaidi- ja skaudima-levate
orimteenBmisvõistlustele. Võistles 124 noort kuues vanuseklassis,
lm oli nagu loodud võistlusteks, temperatuur kuskil nulli juures, kerge
tuul ja päiksepaiste vilksatused läbi pilvitusse. Võistluste peakorraldaja
oli skautide maleva spordijuht Arvu Oiling. Pärast võistlusi serveeriti
noortele ,,kuumi koeri'' ja tuMsfkakM :. .
Nooremad ja vähemate kogemustega
võistlejad tegutsesid salkades*
kogenenumad individuaalselt.
Võistlustel saavutati Järgmisi tüle-inusi:
•.'•V--
: -HeUakeste ;Mffisss'^, 1. Taimi:Pe-tersoo,
Leiki Veskimets, Kersti
Jaason, Mai-Liis Tõu, 2. Merike
Purje, Elina Martin, Vaiki Taülj
Kristina Högg, 3. Külliki Sillašte,
Maimu iRoos, Linda Isotamm.
Kaks esimest salka olid Põhjala
Tütred, kõhnas Rajaleidjad.
Gaidide Massis tulid võitjaks
Riina Kindlam, Liisa Kaid ja Lü-sa
Soöts. 2. Kadri Sepp, Garina
Tamm, LeUi Luukas, 3. Uisa
Lambur, Lee Metsala ja Liisa
Abe. Kaks esimest gruppi kuulusid
Rajaleidjate, kõhnas Põhjala Tütarde
liökonda.
19
Sevastoopohs peetud purjetämis-võistlustel
;,Täht"-klassis jagasid
Alar Valmer — Jüri Karemäe neljandat
kohta; „Finnü" oli Tõnu
Tootsi üheksas, ,iTorüäaxiol" Ain
Pomerants-Urmas Oja seitsmes,
,,WindgHderir' Änd^ Peek seitsmes
ja „Soling"-klassis Aare Kööp
-Toivo Sigus-ValdurSilvere neljandal
kohal.
suvistel N. Liidu kahe-v*
õistluse meistrivõistlustel võisteldi
hüpetes ja ruUsuusätamises, veel
kord hüpates ja siis murdmaajooksus.
Eestlasist oli parim l i . kohale
tuhiud Tiit Hemloo 777,05
puöktiga. Kalev Aigro oli 732,5-ga
22. ja Een> Eensähi 624,05-ga 32.
kohal.
Tastendis peetud mitmevõistluse
karikavõistiustel esines hästi
Tiit Pahker, tulles 7773 punktiga
kümnevõistlusel koimändaks.
Nooremate, skautide Massis: (12
-^13) saavutas esikoha kalev Payl
Tae, 2; Lembitu poisid Erik Šilm-berg
ja Toivo Trass, 3. kalev
Hendrik Nõmmik.
Vanemate skautide Massils (14^
15) võitis Lembitu Maleva poiss
Aldrek Meipoom, jättes teiseks
kolmüku Raimo Karhuneh, Mark
Ölup ja Ronald Liigsoo, kolmandaks
Erik Türk ja Ghrist Medri,
kõik Kalevi lipkonnast. ;
Vanemgaidide Massisš 1. Sandra
Rannu^ Ingrid Jürman, Tiina Kubel,
2. Liidia Vanderveer, Monika
Kask, 3. Silvi Mätsoo, Ellen Ru-berg
jä Ruth KÜng. KÕik võistlejad
peale Liidia Vanderveeri kuulusid
Põhjala Tütarde lipkönda.
• Vanemskautide Massis õlid kaks
võitjat Kalevist: 1. Mikk Jõgi, 2.
Ihnar Kütt —- mõlemad on hun-dujuhid;
Võistluste heaks kordaminekuks
aitas registreerijate, kohtunike, aja-võtja^
te ja toitlustajatena kaasa
paarkümmend noortejuhti, suurema
panusega neist peakorraldaja
Arvu Oiling ja Margus tae, Jaan
Roos, Anne-Mai Kaunismaa j.t. '
The North Kensington Market
Creamery & Appetizers
3S21 Bathurst St. DownsvieWe Oni
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
B,C. SMOKED SALMON $7.25 Ib., reg. $16.00 Ib.
Holland herring kegs 4 Ibs . $9.99, reg. $12.99
BanishHavarti.Cheese.......|...,$2.79, reg. $3.59
Coudacheese $2.89, reg. $3.49
Buy one picMed herring ffillet get one free.
Buy pne tin off caviar get one free -— save $6.99
With this ad specials tiU Dec. 31.1982
19. septembril tähistas oma 60.
^nnipäeva maailma kuulsamaid
sportlasist abielupaare Emil Zatö-pek
ja Dana Zatopköva, kes mõlemad
on sündinud samal päeval.
1952. a. olümpial võitis Emil Za-topek
3 kuldmedalit (5000 m,
10000 m ja maraton), miUele Dana
lisas kuldmedali odaviskes. See
on omalaadne olümpiarekord. Lisaks
on Emil ka 1948. a. olümpiavõitja
10000 m, 5000 m hõbemedal
hing kohnekordne Euroopa
meister 19 korda on ta ületanud
maailmarekordeid. Dana on perekonna
medälikollektsioonile lisanud
veel hõbemedali 1960. a.
Roomast, EuroopaTmeistri tiitli
. Fõikreads 3. Naisenimi, 6. Teatud
karistus, 10. TalUnna peatänav,
11. Endine eesti kindlustusselts,
12. Geomeetriline kujund,
13. Kiire, ootamatu, 15. .... pill—
eesti rahyapill, 18. Mehe hüüdnimi,
18. Kaalu mõõtühik, 19. Merelind,
21. . . . sõdur — sõdalane
minevikus, 24. Höiukoht, 25. Seesmine
osa, 27. Võõrapärane meheni-mi,
29. Mehenüne lühend, 31.
Plaan, 33. Loode,, idulane, 34. Pa-garitoode,
37. Populaarne koomik
tummfilmi ajastuly 39. Kiht, 41.
Lapsevanem, 42. Aadlitiitel, 44.
Täht tähestikus^ 46. Tola, 48. Keha,
50, Palve lõppsõna, 52. Abi
ning püstitanud ühe maailma- ja 2
Euroopa rekordit. Praegu on Dana
vanaduspuhkusel, Emil jätkab tööd
Tshehhi spordiliidus.
Enne XII Briti Maailmariigi
mängude avamist toimunud köng-ressÜ
võeti Aafrika riikide survel
vastu otsus: kui mingi riik arendab
spordisidemeid, ka mitte-olümpiaaladel,
Lõuna-Aafrika Vabariigiga,
kustutatakse see : riHs.
1986. a. toimuvate XIII mängude
osavõtjate nimekirjast. 1986. a.
toimuvad mängud Edinburghis
Shotimaal.
Hiina Olümpiakomitee peasekretäri
asetäitja viibis hiljuti Los
Ängeleses külaskäigul. Ta ütles, et
hiinlased kavatsevad 1984. a. suveolümpiamängudest
osa yõtta 12
spordialal kokku 300 sportlasega.
väsinule, 54. Ei näe, 55. Looma
kehaosa, 56. Koduloom.
Püstreadž 1. Mehe hüüdnimi, 2.
Joon, 4. Rahvusvaheline kirjandus-klubi,
5. Osa aiast, 6. Eesü naiskirjanik
sajandi alguses, 7. Meie
. ; . . — eesti koorilaul, 8. Maailma
suuremaid saari, 9. Lopdusenähe,
iO. Eesti ajaleht paguluses, 14.
Tuulehoog, 16. Vorm sõnast algama,
20:. Tuntud eesti rahvapilli-mees,
22. Ameerika fihnikoomik,
23. Vene kirjanduse klassik, 26.
Määrsõna, 28. Tshehhi suurtööstus,
30. Sugulased, 32. Jahe, 34.
Karusnahk, 35. Kevadlill, 38. Linn
Belgias, 40. Naisenimi, 45. Laevade
peatuskoht, 47. Naisenimi, 49.
Tuleriidal hukatüdy reformaator,
51. Isiklik asesõna, 53. Raadiumi
sümbol.
RISTSÕNA NR. 1122
LAHENDUS : .
Põikread: 1. Köster, 5. Preili, 9.
Äripäev, 10. Mägi, 11, Riik, 13.
Emak, 15. Loor, 17. Kai, 18. Ettur,
21. Edu, 22. Aasta, 23. Arras,
•24. Kross, .25. Itala, 27. Keris, 30.
Neu, 31. Saare, 34. Ase, 35. Seek,
37. Lakk, 38. Raft, 40. Daam, 42.
Trudeau, 43. Talaar, 44. Rapiir.
Piistread: L Kreeka, 2. Tääk, 3.
Erg, 4. Riist, 5, Pärnu, 6. Rei, 7.
Evil, 8. Iherus, 10. Mais, 12. Koer,
14. Maantee, 16. Odalisk, 18. Eakas,
19. Toona, 20. Raske, 25. In-sekt,
26. Auer, 28. Raam, 29. Sekser,
32. Artur, 33. Reder, 36. Kata,
37. Laup, 39. Fra, 4L Aaa.
NÜÜD ON AE6 KORRALDADA
PUHKUSREISE LÕUNASSE
Telefon 757-5080
S O O J A V E E K Ü T T E D
itr Uned > parandamine lAr OU ja GAASIAHJUDE vahete-mfine
^ Kasotage riikUkkn toetust ^ Veetorude parandnminc
i£r MÕdduirad hinmd, osdnistega töömehed.
lOLAND KUUIK Tel. (416) 275-1280
Hanifo Kompus'e
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE..?'
Hind $11.—, saatekulu 85 e. ^
Müttf^ „Vaba Eesüase" talitnsei
Prof. FELIX OINAS
..KALEVIPOEG KÜTKES
|a muid esseid eesti rahvaluulest,
mütolioogiast ja kirjandusest"
Saoddval VABA EESTLASE talituses
Hfad $13.--+ saateko^
22o
Eesti ajalehed kritiseerisid jä tegid
selle eksklusiiysuse üle pidevalt
nalja, öeldes: „Vaadake, krahv
Wolkonsky oli palju demokraatlikum
kui meie praegused valitsejad,
kelle- me ise pukki valisime!
rWolkonsky ei piiranud oma kodu
'kõrge müüriga, kuid meie valitsus
ehitas valli ümber riigile kuuluva
maa-ala. Kui kõrge lennuga on
meie valitsusliikmed! Ja kui kart-
;;iikud!'v:
Proua Selter oli suurepärase välimusega
noor naine, pikakasvuline,
blond, tedretäheline. Väljaarvatud
tätedretähed ja ülimalt moodsad
riided, jättis ta mulje nagu
oleks ta uüe&tisündiiiud Milo Veenus.
Enne abiellumist oU ta abikaasa
olnud vabrikütööHne ja ta
ise hambaarst. Isegi praegu, kus ta
abikaasa on minister, töötab proua
Selter teatud -päevadel nädalais
hambaarstina, samaaegselt on ta
.endale nime teinud skulptorinap
Teelauas, koos teiste naiskülalis-tega,
räägiti uuest projektist, mis
äsja valitsuse poolt kinnitati. Nimelt,
puhkekodud lastega emadele.
Esialgu kavatsetakse avada neli,
üks igasse maanurka. Igas puhkekodus
on lastesõim, lastehoidla ja
lasteaed, kus nende laste eest hoolitsetakse,
kes peavad emaga koos
puhkekodusse tulema. Emadele
Võimaldatakse aga täielik puhkus.
Need, kellel on võimalik, maksavad
ise oma söögiraha, kellel see
aga ülejõu käib, saavad kõik ta-
•,suta. • •
Väikelaste kuked põlvekõrguses
basseinis, küdumisvarrastega noored
emad pinkidel, ilus mänguma-ja
vihmaste ilmade jaoks — niisugune
öli pilt, mis meid vastu võttis
ühes Tallinna iastepargis. Pisut
eemal asus suuremate laste hoone,
seal oU kinoruum, seltskohdlik
ruum kaminaga ja köök, kust meile
vastu hoovas kakao ja värskelt-, on lÕbu laialt," ütles preili Kirsi-küpsetatüd
saiakeste lõhn. puu.
Nende kahe mänguhoone vahel ,,Seda tuleb pidada minu viie-asus
ilus park, mis Peeter Suur oli teistkümne võimeka abilise tee--
öma naisele Katariinale tema su- neks," ütles noormees,
vepalee juurde lasknud rajada. See „Kes kannab kõik kulud ja kes
suvepälee on nüüd Eesü Valge valib siia õpetajad?" küsisin. '
Maja, sest seal elab president. Kor- „See on Noorte Spordiseltsi et-rastatud
muru ja kõrgete puude tevõte," vastas ta. „Nemad vali-,
vahel on kaks iiut basseini, üks yad õpetAjad ja nemad majanda-keskmiste
laste jaoks ja suur bas- vad seda kuid hnn aitab rahaliselt
sein suurte laste jaoks. kaasa. Ta jutustas edasi, et kavan-
Lastepargis veetis oma päevi dab praegu talveprogrammi, mis
500 last igast vanusest, neil olijcül- hõlmaks kinofilme, uisutamist,
lalt mänguruumi ja '^küllalt avarust, kontserte ja mitmesuguseid mänge,
Lasrtepargi juhataja oli — liiga nii et lapsed oleksid tegevuses ka
perfektne, liiga ilus ja liiga hästi talvel. Selts kavandab ka uut staa-riides.
Juhataja kandis valgeid vii- dioni otse pargi kõrvale, lossi ja
kidega pükse, valget särki ja ker- pargi vahelisele maa-alale.
gest hallist villasest riidest kuube, ^
ta lips ja kingad olid samuti vai- Pirita rannast eemal, kõrge
ged. Ei kuskil ühtki plekki ega männimetsa varjus asub raskesti-kortsu,
iga blond juuksekarv õigel kasvatatavate lasite kodu, mis on
kohal. Ta oli liiga noor ning mee- Punase Risti poolt asutatud. Kui
nutas liigselt mõnda kinoidooli ja ma seda nägin, ei olnud ehitus
tundus nagu ei sobiks ta oma veel täiesti lõpetatud, maa-ala, mis
praegusse lastekarjataja rolli — neile kuulus ja kuhu olid kavanda-liiga
perfektne, otse uskumatu, tud lillepeenrad ja aiad, oli praegu
Aga selgus, et ta oli ennast, oma ehituslaastudega kaetud,
elukutseks üheksa aastat ettevalV Selle kodu hoonestik oli eestipä-mistanud,
et oli olnud õpetaja ja rane, eesti rahvakirja mustrid olid
täiendanud oma teadmisi Tartu üle kantud koguni puust aknaluu-tJlikoolis.
V kidele ja ustele. Peahoone teisel
„01eii kuuhiud, et teil^ Ameeri- korrusel oli eesti kombe kohaselt
kas on palju häid laste manguval- mitukümmend uukakend, nende,
ju", üties ta kui meid oli tutvusta- seinast väljaehitatud akende üles-tud.
,,Loodan neid külastada siis, andeks on kinni püüda igat päike-kui
mu inglise keel vähe paremaks sekiirt. v
muutub. Ameeriklastel on mulle Kooliklassid asuvad eraldi ühe-kindlasti
palju õpetada sel alal." korruselistes majades, need on õlg-jjKahtleh
selles," vastasin. „pige- katustega stiliseeritud talumajad,
mini on teil meile palju õpetada. Talumajast eraldab neid aga seq, et
Ma pole kuskü Ameerikas nii ava- klassihoonete lääne- ja lõunaseinad
rat ja korraliku varustusega laste- on täis aknaid. Akende all asuvad
parki näinud." Ta nägu lõi sära- auruküttetorud, nii hoitakse aknad
ma, ka: preili Kirsipuu oli uhke, lahti ka talveajal. See võimaldab
kuigi nad mõlemad püüdsid seda lastele aastaringi otsekui väljas õp-älla
suruda. " / pida, klassiruum on avatud männi-
„Kord on. meil siin hea ja lastel metsa aroomile ja mereõhule.
Lapsed magavad peahoone teisel
korrusel. Iga ruum on auruküttega,
igal lapsel on oma voodi, riiete-kapp
ja sahtel oma väikeste varanduste
hoidmiseks. Iga magamistuba
on erineva värviskeemiga.
Õpetajate kahetoalised korterid
asuvad laste magamistubade vahel.
Vannitoad olid maailmaimed,
selliseid ma pobud kuskil enne
näinud. „yannid"— kui neid nii
nimetada võib — olid umbes nagu
meie köökide kraanikausid, aga
erivärvilistest kahhelkividest. Nende
kohal piid pingid. Kujutlege nüüd
kümneid ja kümneid lapsi seal istumas,
jalad vannis, seebi ja sooja
veega end puhtaks küürimas! Kui
see tehtud, tõmbavad nad peakohal
olevat ketti, dussh hakkab jooksma
ning loputab lapsed puhtaks.
Siis jooksvad nad puhtusest, õheta-väina
ja alasti otse basseini, mis
asub kõrvalruumis,, ujuvad ja mängivad.
. Pärast ' seda tuleb külm
dussh ja alles siis pannakse enriast
päevaks riidesse.
Kui mä esimesse allkorra ruumi
astusin, jäi. mu hing meeleliigutu-sest
kinni. Missugune avarus ja
ilu! Terve rida avaraid ruume pärani
lahtiste ustega avanesid üksteisesse
ja jooksid üheks suureks
hiigelruumiks kokku. Parkettpõrandad
läikisid, igal ruumü olid
erivärvi seinad. Selle kauni vaate-pildi
lõpetas valgest portselanist
hiigelkamin, mis ulatus põrandast
laeni. Mööblit ei olnud veel jõutud
sisse tuua, akendel puudusid
kardinad —- ja kuigi toad olid absoluutselt
tühjad, õlid nad täis ilu
ja täiuslikud.
Enne lahkumist külastasime ühe
nimeka eesti kirjaniku kodu, mis
asus sama männimetsa veerel, kiviviske
kaugusel uuest koolist. See
kaunis villa asus keset õitsevat aeda,
aia perenaine, päikesepruun
noor lahke naine, tervitas meid juba
väraval. J
„Kui ilus aed!" hüüdsin. „Meil
Kalifomias pole kaunimat!" Lootsin,
et ta taipab seda kiitust, mida
mu lause sisaldas.
„Ta peab selle suure aia isiklikult
korras," üties preili Kirsipuu.
,,Ei ole tõsi!" hüüdis ta vastu.
„Minu mõlemad vennad aitavad
mind ja näete, praegu riisub lehti
üks meie naabri lastest."
Jalutasime marjapõõsaste pikkade
ridade vahel ja maitsesime
marju.
„Kuidas teile meeldivad meie
viinamarjad?" küsis meie võõrustaja
ning viitas punaste ja kollaste
sõstarde poole.. Maasikate aeg oli
juba läbi, kuid vaarikad olid küpsemas
ning õuna- ja pirnipuud olid
saagist looka vajunud.
See noor naine ei hooHtse mitte
ainult maja ja suure aia eest, vaid
õpetati talvel Tallinna koolides
astronoomiat. Buss viib ta siit 15-
minutigä linna. Ta kahest vennast,
kes teda aiatöös abistavad, on üks
elukutselt advokaat ja teine arhitekt.
Nende isa, kes on üle seitsmekümne,
kirjutab veel praegugi.
See äärmiselt kultuurne ja intelligentne
perekond on maa küljes
kinni, käed mustas mullas, nagu
nende esivanemail. Niisugused on
eestiased ja sellistena nad püsivad
mu mälestusis.
Järgneb
Vanem daam soovib
MÖBLEERIMATA TUBA
köögi kasutamisega.
Helilstada 763-3723
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 18, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-11-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821118 |
Description
| Title | 1982-11-18-06 |
| OCR text | Lk. VABA EESTl.ANE neljapäeval, 18. novembril 1Ö82 - Thursday, November 18,1928 Nr. 86 NR aa 25 eesti tüdrukut jco poissi võistles Laiipäeva, 13/novembri hommikiirtõid trammid ja a^^ llseli eesti tüdrukuid ja poisse Toronto High Parki gaidi- ja skaudima-levate orimteenBmisvõistlustele. Võistles 124 noort kuues vanuseklassis, lm oli nagu loodud võistlusteks, temperatuur kuskil nulli juures, kerge tuul ja päiksepaiste vilksatused läbi pilvitusse. Võistluste peakorraldaja oli skautide maleva spordijuht Arvu Oiling. Pärast võistlusi serveeriti noortele ,,kuumi koeri'' ja tuMsfkakM :. . Nooremad ja vähemate kogemustega võistlejad tegutsesid salkades* kogenenumad individuaalselt. Võistlustel saavutati Järgmisi tüle-inusi: •.'•V-- : -HeUakeste ;Mffisss'^, 1. Taimi:Pe-tersoo, Leiki Veskimets, Kersti Jaason, Mai-Liis Tõu, 2. Merike Purje, Elina Martin, Vaiki Taülj Kristina Högg, 3. Külliki Sillašte, Maimu iRoos, Linda Isotamm. Kaks esimest salka olid Põhjala Tütred, kõhnas Rajaleidjad. Gaidide Massis tulid võitjaks Riina Kindlam, Liisa Kaid ja Lü-sa Soöts. 2. Kadri Sepp, Garina Tamm, LeUi Luukas, 3. Uisa Lambur, Lee Metsala ja Liisa Abe. Kaks esimest gruppi kuulusid Rajaleidjate, kõhnas Põhjala Tütarde liökonda. 19 Sevastoopohs peetud purjetämis-võistlustel ;,Täht"-klassis jagasid Alar Valmer — Jüri Karemäe neljandat kohta; „Finnü" oli Tõnu Tootsi üheksas, ,iTorüäaxiol" Ain Pomerants-Urmas Oja seitsmes, ,,WindgHderir' Änd^ Peek seitsmes ja „Soling"-klassis Aare Kööp -Toivo Sigus-ValdurSilvere neljandal kohal. suvistel N. Liidu kahe-v* õistluse meistrivõistlustel võisteldi hüpetes ja ruUsuusätamises, veel kord hüpates ja siis murdmaajooksus. Eestlasist oli parim l i . kohale tuhiud Tiit Hemloo 777,05 puöktiga. Kalev Aigro oli 732,5-ga 22. ja Een> Eensähi 624,05-ga 32. kohal. Tastendis peetud mitmevõistluse karikavõistiustel esines hästi Tiit Pahker, tulles 7773 punktiga kümnevõistlusel koimändaks. Nooremate, skautide Massis: (12 -^13) saavutas esikoha kalev Payl Tae, 2; Lembitu poisid Erik Šilm-berg ja Toivo Trass, 3. kalev Hendrik Nõmmik. Vanemate skautide Massils (14^ 15) võitis Lembitu Maleva poiss Aldrek Meipoom, jättes teiseks kolmüku Raimo Karhuneh, Mark Ölup ja Ronald Liigsoo, kolmandaks Erik Türk ja Ghrist Medri, kõik Kalevi lipkonnast. ; Vanemgaidide Massisš 1. Sandra Rannu^ Ingrid Jürman, Tiina Kubel, 2. Liidia Vanderveer, Monika Kask, 3. Silvi Mätsoo, Ellen Ru-berg jä Ruth KÜng. KÕik võistlejad peale Liidia Vanderveeri kuulusid Põhjala Tütarde lipkönda. • Vanemskautide Massis õlid kaks võitjat Kalevist: 1. Mikk Jõgi, 2. Ihnar Kütt —- mõlemad on hun-dujuhid; Võistluste heaks kordaminekuks aitas registreerijate, kohtunike, aja-võtja^ te ja toitlustajatena kaasa paarkümmend noortejuhti, suurema panusega neist peakorraldaja Arvu Oiling ja Margus tae, Jaan Roos, Anne-Mai Kaunismaa j.t. ' The North Kensington Market Creamery & Appetizers 3S21 Bathurst St. DownsvieWe Oni ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ B,C. SMOKED SALMON $7.25 Ib., reg. $16.00 Ib. Holland herring kegs 4 Ibs . $9.99, reg. $12.99 BanishHavarti.Cheese.......|...,$2.79, reg. $3.59 Coudacheese $2.89, reg. $3.49 Buy one picMed herring ffillet get one free. Buy pne tin off caviar get one free -— save $6.99 With this ad specials tiU Dec. 31.1982 19. septembril tähistas oma 60. ^nnipäeva maailma kuulsamaid sportlasist abielupaare Emil Zatö-pek ja Dana Zatopköva, kes mõlemad on sündinud samal päeval. 1952. a. olümpial võitis Emil Za-topek 3 kuldmedalit (5000 m, 10000 m ja maraton), miUele Dana lisas kuldmedali odaviskes. See on omalaadne olümpiarekord. Lisaks on Emil ka 1948. a. olümpiavõitja 10000 m, 5000 m hõbemedal hing kohnekordne Euroopa meister 19 korda on ta ületanud maailmarekordeid. Dana on perekonna medälikollektsioonile lisanud veel hõbemedali 1960. a. Roomast, EuroopaTmeistri tiitli . Fõikreads 3. Naisenimi, 6. Teatud karistus, 10. TalUnna peatänav, 11. Endine eesti kindlustusselts, 12. Geomeetriline kujund, 13. Kiire, ootamatu, 15. .... pill— eesti rahyapill, 18. Mehe hüüdnimi, 18. Kaalu mõõtühik, 19. Merelind, 21. . . . sõdur — sõdalane minevikus, 24. Höiukoht, 25. Seesmine osa, 27. Võõrapärane meheni-mi, 29. Mehenüne lühend, 31. Plaan, 33. Loode,, idulane, 34. Pa-garitoode, 37. Populaarne koomik tummfilmi ajastuly 39. Kiht, 41. Lapsevanem, 42. Aadlitiitel, 44. Täht tähestikus^ 46. Tola, 48. Keha, 50, Palve lõppsõna, 52. Abi ning püstitanud ühe maailma- ja 2 Euroopa rekordit. Praegu on Dana vanaduspuhkusel, Emil jätkab tööd Tshehhi spordiliidus. Enne XII Briti Maailmariigi mängude avamist toimunud köng-ressÜ võeti Aafrika riikide survel vastu otsus: kui mingi riik arendab spordisidemeid, ka mitte-olümpiaaladel, Lõuna-Aafrika Vabariigiga, kustutatakse see : riHs. 1986. a. toimuvate XIII mängude osavõtjate nimekirjast. 1986. a. toimuvad mängud Edinburghis Shotimaal. Hiina Olümpiakomitee peasekretäri asetäitja viibis hiljuti Los Ängeleses külaskäigul. Ta ütles, et hiinlased kavatsevad 1984. a. suveolümpiamängudest osa yõtta 12 spordialal kokku 300 sportlasega. väsinule, 54. Ei näe, 55. Looma kehaosa, 56. Koduloom. Püstreadž 1. Mehe hüüdnimi, 2. Joon, 4. Rahvusvaheline kirjandus-klubi, 5. Osa aiast, 6. Eesü naiskirjanik sajandi alguses, 7. Meie . ; . . — eesti koorilaul, 8. Maailma suuremaid saari, 9. Lopdusenähe, iO. Eesti ajaleht paguluses, 14. Tuulehoog, 16. Vorm sõnast algama, 20:. Tuntud eesti rahvapilli-mees, 22. Ameerika fihnikoomik, 23. Vene kirjanduse klassik, 26. Määrsõna, 28. Tshehhi suurtööstus, 30. Sugulased, 32. Jahe, 34. Karusnahk, 35. Kevadlill, 38. Linn Belgias, 40. Naisenimi, 45. Laevade peatuskoht, 47. Naisenimi, 49. Tuleriidal hukatüdy reformaator, 51. Isiklik asesõna, 53. Raadiumi sümbol. RISTSÕNA NR. 1122 LAHENDUS : . Põikread: 1. Köster, 5. Preili, 9. Äripäev, 10. Mägi, 11, Riik, 13. Emak, 15. Loor, 17. Kai, 18. Ettur, 21. Edu, 22. Aasta, 23. Arras, •24. Kross, .25. Itala, 27. Keris, 30. Neu, 31. Saare, 34. Ase, 35. Seek, 37. Lakk, 38. Raft, 40. Daam, 42. Trudeau, 43. Talaar, 44. Rapiir. Piistread: L Kreeka, 2. Tääk, 3. Erg, 4. Riist, 5, Pärnu, 6. Rei, 7. Evil, 8. Iherus, 10. Mais, 12. Koer, 14. Maantee, 16. Odalisk, 18. Eakas, 19. Toona, 20. Raske, 25. In-sekt, 26. Auer, 28. Raam, 29. Sekser, 32. Artur, 33. Reder, 36. Kata, 37. Laup, 39. Fra, 4L Aaa. NÜÜD ON AE6 KORRALDADA PUHKUSREISE LÕUNASSE Telefon 757-5080 S O O J A V E E K Ü T T E D itr Uned > parandamine lAr OU ja GAASIAHJUDE vahete-mfine ^ Kasotage riikUkkn toetust ^ Veetorude parandnminc i£r MÕdduirad hinmd, osdnistega töömehed. lOLAND KUUIK Tel. (416) 275-1280 Hanifo Kompus'e KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE..?' Hind $11.—, saatekulu 85 e. ^ Müttf^ „Vaba Eesüase" talitnsei Prof. FELIX OINAS ..KALEVIPOEG KÜTKES |a muid esseid eesti rahvaluulest, mütolioogiast ja kirjandusest" Saoddval VABA EESTLASE talituses Hfad $13.--+ saateko^ 22o Eesti ajalehed kritiseerisid jä tegid selle eksklusiiysuse üle pidevalt nalja, öeldes: „Vaadake, krahv Wolkonsky oli palju demokraatlikum kui meie praegused valitsejad, kelle- me ise pukki valisime! rWolkonsky ei piiranud oma kodu 'kõrge müüriga, kuid meie valitsus ehitas valli ümber riigile kuuluva maa-ala. Kui kõrge lennuga on meie valitsusliikmed! Ja kui kart- ;;iikud!'v: Proua Selter oli suurepärase välimusega noor naine, pikakasvuline, blond, tedretäheline. Väljaarvatud tätedretähed ja ülimalt moodsad riided, jättis ta mulje nagu oleks ta uüe&tisündiiiud Milo Veenus. Enne abiellumist oU ta abikaasa olnud vabrikütööHne ja ta ise hambaarst. Isegi praegu, kus ta abikaasa on minister, töötab proua Selter teatud -päevadel nädalais hambaarstina, samaaegselt on ta .endale nime teinud skulptorinap Teelauas, koos teiste naiskülalis-tega, räägiti uuest projektist, mis äsja valitsuse poolt kinnitati. Nimelt, puhkekodud lastega emadele. Esialgu kavatsetakse avada neli, üks igasse maanurka. Igas puhkekodus on lastesõim, lastehoidla ja lasteaed, kus nende laste eest hoolitsetakse, kes peavad emaga koos puhkekodusse tulema. Emadele Võimaldatakse aga täielik puhkus. Need, kellel on võimalik, maksavad ise oma söögiraha, kellel see aga ülejõu käib, saavad kõik ta- •,suta. • • Väikelaste kuked põlvekõrguses basseinis, küdumisvarrastega noored emad pinkidel, ilus mänguma-ja vihmaste ilmade jaoks — niisugune öli pilt, mis meid vastu võttis ühes Tallinna iastepargis. Pisut eemal asus suuremate laste hoone, seal oU kinoruum, seltskohdlik ruum kaminaga ja köök, kust meile vastu hoovas kakao ja värskelt-, on lÕbu laialt," ütles preili Kirsi-küpsetatüd saiakeste lõhn. puu. Nende kahe mänguhoone vahel ,,Seda tuleb pidada minu viie-asus ilus park, mis Peeter Suur oli teistkümne võimeka abilise tee-- öma naisele Katariinale tema su- neks," ütles noormees, vepalee juurde lasknud rajada. See „Kes kannab kõik kulud ja kes suvepälee on nüüd Eesü Valge valib siia õpetajad?" küsisin. ' Maja, sest seal elab president. Kor- „See on Noorte Spordiseltsi et-rastatud muru ja kõrgete puude tevõte," vastas ta. „Nemad vali-, vahel on kaks iiut basseini, üks yad õpetAjad ja nemad majanda-keskmiste laste jaoks ja suur bas- vad seda kuid hnn aitab rahaliselt sein suurte laste jaoks. kaasa. Ta jutustas edasi, et kavan- Lastepargis veetis oma päevi dab praegu talveprogrammi, mis 500 last igast vanusest, neil olijcül- hõlmaks kinofilme, uisutamist, lalt mänguruumi ja '^küllalt avarust, kontserte ja mitmesuguseid mänge, Lasrtepargi juhataja oli — liiga nii et lapsed oleksid tegevuses ka perfektne, liiga ilus ja liiga hästi talvel. Selts kavandab ka uut staa-riides. Juhataja kandis valgeid vii- dioni otse pargi kõrvale, lossi ja kidega pükse, valget särki ja ker- pargi vahelisele maa-alale. gest hallist villasest riidest kuube, ^ ta lips ja kingad olid samuti vai- Pirita rannast eemal, kõrge ged. Ei kuskil ühtki plekki ega männimetsa varjus asub raskesti-kortsu, iga blond juuksekarv õigel kasvatatavate lasite kodu, mis on kohal. Ta oli liiga noor ning mee- Punase Risti poolt asutatud. Kui nutas liigselt mõnda kinoidooli ja ma seda nägin, ei olnud ehitus tundus nagu ei sobiks ta oma veel täiesti lõpetatud, maa-ala, mis praegusse lastekarjataja rolli — neile kuulus ja kuhu olid kavanda-liiga perfektne, otse uskumatu, tud lillepeenrad ja aiad, oli praegu Aga selgus, et ta oli ennast, oma ehituslaastudega kaetud, elukutseks üheksa aastat ettevalV Selle kodu hoonestik oli eestipä-mistanud, et oli olnud õpetaja ja rane, eesti rahvakirja mustrid olid täiendanud oma teadmisi Tartu üle kantud koguni puust aknaluu-tJlikoolis. V kidele ja ustele. Peahoone teisel „01eii kuuhiud, et teil^ Ameeri- korrusel oli eesti kombe kohaselt kas on palju häid laste manguval- mitukümmend uukakend, nende, ju", üties ta kui meid oli tutvusta- seinast väljaehitatud akende üles-tud. ,,Loodan neid külastada siis, andeks on kinni püüda igat päike-kui mu inglise keel vähe paremaks sekiirt. v muutub. Ameeriklastel on mulle Kooliklassid asuvad eraldi ühe-kindlasti palju õpetada sel alal." korruselistes majades, need on õlg-jjKahtleh selles," vastasin. „pige- katustega stiliseeritud talumajad, mini on teil meile palju õpetada. Talumajast eraldab neid aga seq, et Ma pole kuskü Ameerikas nii ava- klassihoonete lääne- ja lõunaseinad rat ja korraliku varustusega laste- on täis aknaid. Akende all asuvad parki näinud." Ta nägu lõi sära- auruküttetorud, nii hoitakse aknad ma, ka: preili Kirsipuu oli uhke, lahti ka talveajal. See võimaldab kuigi nad mõlemad püüdsid seda lastele aastaringi otsekui väljas õp-älla suruda. " / pida, klassiruum on avatud männi- „Kord on. meil siin hea ja lastel metsa aroomile ja mereõhule. Lapsed magavad peahoone teisel korrusel. Iga ruum on auruküttega, igal lapsel on oma voodi, riiete-kapp ja sahtel oma väikeste varanduste hoidmiseks. Iga magamistuba on erineva värviskeemiga. Õpetajate kahetoalised korterid asuvad laste magamistubade vahel. Vannitoad olid maailmaimed, selliseid ma pobud kuskil enne näinud. „yannid"— kui neid nii nimetada võib — olid umbes nagu meie köökide kraanikausid, aga erivärvilistest kahhelkividest. Nende kohal piid pingid. Kujutlege nüüd kümneid ja kümneid lapsi seal istumas, jalad vannis, seebi ja sooja veega end puhtaks küürimas! Kui see tehtud, tõmbavad nad peakohal olevat ketti, dussh hakkab jooksma ning loputab lapsed puhtaks. Siis jooksvad nad puhtusest, õheta-väina ja alasti otse basseini, mis asub kõrvalruumis,, ujuvad ja mängivad. . Pärast ' seda tuleb külm dussh ja alles siis pannakse enriast päevaks riidesse. Kui mä esimesse allkorra ruumi astusin, jäi. mu hing meeleliigutu-sest kinni. Missugune avarus ja ilu! Terve rida avaraid ruume pärani lahtiste ustega avanesid üksteisesse ja jooksid üheks suureks hiigelruumiks kokku. Parkettpõrandad läikisid, igal ruumü olid erivärvi seinad. Selle kauni vaate-pildi lõpetas valgest portselanist hiigelkamin, mis ulatus põrandast laeni. Mööblit ei olnud veel jõutud sisse tuua, akendel puudusid kardinad —- ja kuigi toad olid absoluutselt tühjad, õlid nad täis ilu ja täiuslikud. Enne lahkumist külastasime ühe nimeka eesti kirjaniku kodu, mis asus sama männimetsa veerel, kiviviske kaugusel uuest koolist. See kaunis villa asus keset õitsevat aeda, aia perenaine, päikesepruun noor lahke naine, tervitas meid juba väraval. J „Kui ilus aed!" hüüdsin. „Meil Kalifomias pole kaunimat!" Lootsin, et ta taipab seda kiitust, mida mu lause sisaldas. „Ta peab selle suure aia isiklikult korras," üties preili Kirsipuu. ,,Ei ole tõsi!" hüüdis ta vastu. „Minu mõlemad vennad aitavad mind ja näete, praegu riisub lehti üks meie naabri lastest." Jalutasime marjapõõsaste pikkade ridade vahel ja maitsesime marju. „Kuidas teile meeldivad meie viinamarjad?" küsis meie võõrustaja ning viitas punaste ja kollaste sõstarde poole.. Maasikate aeg oli juba läbi, kuid vaarikad olid küpsemas ning õuna- ja pirnipuud olid saagist looka vajunud. See noor naine ei hooHtse mitte ainult maja ja suure aia eest, vaid õpetati talvel Tallinna koolides astronoomiat. Buss viib ta siit 15- minutigä linna. Ta kahest vennast, kes teda aiatöös abistavad, on üks elukutselt advokaat ja teine arhitekt. Nende isa, kes on üle seitsmekümne, kirjutab veel praegugi. See äärmiselt kultuurne ja intelligentne perekond on maa küljes kinni, käed mustas mullas, nagu nende esivanemail. Niisugused on eestiased ja sellistena nad püsivad mu mälestusis. Järgneb Vanem daam soovib MÖBLEERIMATA TUBA köögi kasutamisega. Helilstada 763-3723 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-18-06
