Vaba eestlane , September 29, 1977

              1-.
LfcS ITÄBA EESTLANE ne^apäsvBl, 1977 ~ Tte'sday,.SepÄe^^^^
niru tipniwi n iiminaii i
Nr. 72
i W i i i i i n i i ; j . H J ' i « m i M r i V "
VABADE EESTLASTE HÄAUBEANDJA
¥ABA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth^^S^
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haones Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oit MSJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas 125.50
ja v^randaastas $13.50.. •
TEHilMISmNNM) väljasptwl aastas |32i-, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: sastJö
$53.—, potdaast^ 127.50 ja yeerandaast^^
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50 ,
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind S5 Co
^ Fublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 13S Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J2H2
Inimõiguste võltlusrindel on
viimasel ajal tunduvalt vaikse­maks
jäänud. Kui ühendriikide
president Carter pärast ametisse
astimiist möödunud jaanuaris pi­devalt
alla kriipsutas Inimõiguste
rakendamise vajadust kogu maa­limas,
eriti aga raudeesriideta-gustes
riikides eesotsas N. Liidu­ga,
siis viimasel ajal ei ole ta seda
küsimust enam avalikult käsita­nud
ehkki selleks oleks alati põh­just.
Midagi ön muutunud ja tõsiselt
liüutunud. ihnselt ei ole siin te­gemist
muudatustega president
Carteri hoiakus ja tema tõekspi­damistes,
kuid paljud tundemär­gid
lasevad oletada, et president
Ja tema nõuandjad arvestavad
selle tugeva survega, mida avaL
davad neile N. Liidu ja tjhend-riikide
detente poliitika poolda­jad,
kes on mobiliseerinud kõik
oma jõud Valge Maja mõjutami­seks
ja presidendi hoiaku muut­miseks.
Milliste argumentidega tulevad
välja need sune avaldajad? Sel­le
kohta annab kujuka näite
„New York Timesi" ajakirjas 25.
septembril ilmunud pikem artik­kel
„Let's put detente hack on
therails" (Paneme detente röö-li^
stele tagasi), milles tJhendrii-kide
välisministeeriumi ja Kong­ressi
majahduskomisjoni endine
nõuandja Samuei Pisar analüüsib
pikemalt detente küsimust. Au­tor
arvab, et president Carter on
inimõiguste rakendamise küsimu­se
oma välispoliitika tulipunkti
toomisega küll alla kriipsutanud
võitlust vabaduse ja õiguse eest
kuid ta on kahjustanud Ühendrii­kide
välispoliitika palju tälitsa-niaid
eesmärke, esmajoones vas­tastikusele
hävitusele viivat
võistlust tuumarelvade produt-
Hcerimise alal
Siis järgneb Pisari artiklis pikk
loetelu, milliste kahjude osali­seks
saavad Ühendriigid kui nad
loobuvad detente poliitikast. Pa­ralleelselt
võidurelvastamisega
stagneeruvat Ühendriikide ja N.
Liidu vaheline kaubavahetus ja
loobutakse igasuguste kultuuri­liste
ja teaduslike delegatsioonide
vahetamisest, millest Samuei Pi­sari
arvates on mõlemale poolele
palju kahju. Kõigele sellele li­saks
ähvardavat veel üks suur
oht, kuna N. Liidus võivad seo­ses
detente poliitika nurka heit­misega
võimule tulla range ja
kõvakäelise polütika pooldajad
ning süs muutub Ühendriikide
olukord tunduvalt halvemaks ja
pinevus kogu maailmas suure­maks.
Autor nuriseb ka senati otsuse
kohta, millega ühendriikide kau­bavahetus
N. Luduga tehti ole­nevaks
juutide väljarännuvõima-lustest
N. Liidust. Pisar ütleb, et
selle otsusega suruti juutide väi
jarännuväraväd kokku ja senat
tegi juutidele rohkem kahju kui
kasu. Artiklis väidetakse, et juu­te
pääses N. Liidust palju rohkem
ja palju kergemini välja detente
õitseajal.
Kui võtta kõik need esitatud
väited kokku, siis välisministee­riumi
endise nõuniku arvamise
kohaselt tuleks venelastele Amee­rika
väravad pärani avada ning
anda neile kõik, mis nad soovi­vad.
Need on seisukohad, mis
täielikult uhtuvad Kremli tähtsa­ma
välispoliitilise nõuandja Geor­gi
Ärbatovi seisukohtadega.
Need Pisari seisukohad basee­ruvad
tegelikult väga nõrkadel
alustel. Esmajoones tuleb nenti­da,
et inimõiguste rakendamise
poliitika ei ole kaugeltki ühend­riikide
välispolütika keskpunk
tiks, vaid selleks on teised prob­leemid.
Pisar teeb sama vea,. mi­da
on teinud kõik detente poliiti­ka
kaitsjad, eesotsas selle poliiti­ka
looja Henry Kissingeriga, kes
toonitavad, et kui Ühendrügid N
Liiduga koostööd ja pingelõd-venduse
poliitikat ei viljele, siis
järgneb sellele tohutu võidurel­vastumine.
See relvastumine on
toimunud kogu detente poliitika
vältel ning N. Lüt on relvastuselt
muutunud viimaste aastate jook­sul
palju tugevamaks. Detente
poliitika ajal toetasid venelased
oma relvadega ja majandusliku
abiga ka agressiivset Põhja-Viet­nami
ja viisid Kuuba väed Aafri­kasse.
Kui Pisar mainib, et deten­te
polütika /raamides pääs­tab
Lääne-Saksamaa kantsler
Schmidt tuhanded inimesed Ida-
Saksamaa vanglatest, süs ei vas­ta
see tõele, kuna Bonn maksab
iga päästetud hinge eest kommu-lüstidtile
keskmiselt 22.000 dolla­rit.
Ning Berliini häbivall püsib
sama kindlalt detejite ajal nagu
enne detentet ning viimastel aas­tatel
on seda isegi senisest roh­kem
kindlustatud.
Neid surveavaldusi Valgele Ma­jale
vaadeldes võib oletada, et
need saavad oma alguse peami­selt
Ühendriikide äri ja tööstuse
ringkondadest, kes on i rohkem
huvitatud ajutisest dollarite te­gemisest
kui maailma saatusest.
Jääb ainult imestada, et sellel
survel on hn suur mõju, et presi­dent
Garter sellega tõsiselt arves­tab.
; •
. ' •K..A.
H. iVaibmanl karikaJtuur
Tehase juhtikond (anis ei allu
Eesti NSV valitsusele) on ülimalt
agar suurendama toodangut, saa­des
seLle eest preemiaid. Nõnda
jätkub „m5t»tetu majandamine",
mis raiskab looduslikke ressurs­se,
saastab õhku, jõgesid ja merd
Tajlilinna läheduses, laastab uusi
piirkondi diktüoneemakildi põle­tamise
t?õttu, .
Maardu fosforiidi murrud ula­tuvad
juba Rebala-Joelähtme-
Kostivere pürkonda, Tegelikult
on see maaala ainulaadne vaba­õhumuuseum
üle 200 arheoloogi­lise,
muihsusmärgiga. Samal a^al
on see üks vanimaid põllumajan­duslikke
pürkondi, kus põlluha­rimise
traditsioonid on jätkunud
mitmete, aastasajandite vältel tä­napäevani.
Loodusliku pargi Icu-jimdamisega
nimetatud alal te­hakse
praegu ping-utusi, et päästa
seda ajaloolist väärtusdikku piir­konda
täieliku tööstusliku laasta­mise
eest. Aga jällegi oleneb lõp­lik
otsus Moskvast.
II
See tähe&dab neile määrätusuu- riik vastavalt rahvusvahelise sea-rel
alal uusi laastatud maastikke
ning tuhandete vene sisserändaja­te
juurde toomist, kes ' veelgi
enam ikummutaiks juba nüküinir
ohtliku rahvastiku tasakaalu
Kirde-Eestis. .(Kuuldavasti on
Eesti Ministrite Nõukogu hilju­ti
otsustanud sissetuua umbes
20.000 venelast Kohtla-Jär^e piir­konda
tööjõuna suureulatusliku
kaevanduse laiendamise kava
teostamiseks). Siiani on eestlased
kasutanud venitamise tatotikat,
püüdes edasi lükata Moskva di­rektiivide
täitmist. Nähtavasti ei
saa nad^Iõpmaituseni vastu pan­na.
Seetõttu ön olukord kaunis
sünge.
Tõsi küll -
o s
Augustis toimus Ruissalos, Soo­mes
Euroopa Naisliidu kongress,
millest võttis osa üle 200 delegaadi
17-st Lääne-Euroopa maast. Rootsi
konservatiivsesse erakonda kuuluv
delegaat Kristina Smedberg tut­vustas
kongressist osavõtvaile pa-rempoolseüe
naispolütikuile oku-lieeritud
Balti riikides valitsevat
olukorda. Selleks otstarbeks koos­tas
Rootsi Eestlaste Esinduse Va^
lis- ja Kodumaa'küsimuste komis­jon
ingliskeelse erikausta, koonda­des
sellesse Eestist, Lätist ja Lee­dust
tulnud memorandumid, apel­lid
jne. Kaustas leiduvad ka pre­sident
Konstantin Pätsi kirjad koos
Eesti Vabariigi New Yorgi pea-konsulaadi
selgitava pressiteada-andega;
Eesti, Läti ja Leedu polii­tiliste
vangide nimestikud koos 19
pohitilise vangi apelliga jne. Do­kumentatsioon
juhitakse sisse. ko­misjoni
abiesimehe Ants Kippari
poolt koostatud artikÜga,,Balti rii­gid
soveti haardes". Selles antakse
Lisaks tekitab muret Moskva
direktiiv hiigiasliku fosforiidi
kaevanduse rajamiseks Toolses,
Soome lahe kaldal (arvestatud D
miljoni tonnise aastatoodangu­ga).-
Kaevandatud fosforiit kavatse­takse
rikastada lähedusse elii-
-• snnjuures
tunnistama — et mõningaid va­hendeid
on juba kasutusele võe^
tud looduÄliku kesikkoniia ; kait­seks
ja säilitamiseks. Need va­hendid
on eelkõige kauaaegsete
visade pingutuste tulemus mit­mete
eesti • lo odusteadiaste j a
teiste entusiastide poolt. On Ika
väärt märkida, et mitmed riigi­ametnikud
on ärganud oma büro­kraatlikust
ükskõiksusest, toeta­des
praktilisi abinõusid looduse
ja selle varade kaitsmiseks. Kaes-^
oleva aasta (1977) algusest saa­dik
on 185.700 hektaari (4,lfo ko­gu
Eesti pindalast) ametiikult
riigi kaitse all. Näiteiks Lahemaa
piirkond Põhja-Eesti rannikul,
mis on Nõukogude Liidu esimene
duse printsiipidele peaks koostöö
vaimus kinnitama, et igasugune
tegevus tema. territooriumil ei
põhjusta keskikonna harlvenemist
teises riigis või pürkondades, mis
asuvad väljaspool rahvuslikku
seadusandlust." : ,
Seetõttu oleme sunnitud apel­leerima
teile. Meie loodame 'sü^ia-mest,
et see ; tõsine keskkonna
probleem leiab arutamist rahvus­vahelises
^ajakirjanduses ja ka
tulevastel rahvusvahelistel konve­rentsidel,
mis tegelevad k^kkon-na
kaitsega. Aus ja põhjalik dis­kussioon
oleks meüe kõigile ka­suks
\ja abiks. Seda ei saaks miri"
gil viisil tõlgendada kui se'kiku-mist
Nõukogude Liidu šiseasj si­desse/:
Samuti loodame, et Läänemere
piirkonna kaitse leping, allakirju­tatud
aastal 1974. omab prakti­list,
tähtsust kõigi Läänemere
piirkonnas asuvate ma ade osas.
Meenutagem, et peasõnaks Hel­singi
konverentsil oli koostöö.
Tõepoolest, mida meie praegu va­jame
ongi tõeline koostöö ja so­lidaarsus
kõigi loodusteadlaste
poolt Läänemere piirkonnas. Se­da
selleksret aidata päästa Eesti
ainulaadseid loodusvarasid. Et
panna piir süstemaatüisele ning.
kogu aeg suurenevale; loodusliku
keskkonna laastamisele ja saas­tamisele,
mida Moskva rezhiim
teostab, kahjustades Eesti rahva
tatavas rafineerimistehaseš rahvuspark (64.400 hektaari, ra- pilmajalisi huvisid.
ning pärast seda transportida
kas Nõukogude Liitu või eks­portida
välismaale (viimasel
ajal on fosforiidi hind maailma­turul
järsult tõusnud).
Kompententsed eesti teadlased;-
teaduslikud seltsid ja isegi mõned
kohalikud administratiivasutused
on avaldanud tõsiseid \ vastul au-seid
selliste Moskva ^ kesksete
planeerijate kavade suhtes; Älar-miolukord
levib järješt laiemates
eesti rahva hulkades tuleviku väi-javaate
ees, mille kohaselt tohu-,
tui maaalal loodus, maapind ja
vesi: mürgistataikse ekstensiivsete
tootmisvähenditega,' liigagi hästi
tuntud Maardu ja Kohtla-Järve
kogemustest. Toolse kaevanduse
ehitamine tähendab ka kahe juba
olemasoleva kõrbetsooni (Maardu
ja Kohtla-Järve põlevkivi kaevan­damise
pürkond) liitmist sama­laadse
piirkonnaga Põhja-Eesti
keskosas.
Tänapäeval on mõistel „Tool
se'* eestlaste seas alarmeeriv Ja
sünge kõla.
jatud aastal 1971).
ülevaade Balti riikide vägivaldsest
annekteerimisest ja praegu Balti­kumis
käimasolevast inimõiguste
rikkumisest.
Ingliskeelne dokumentatsiooni-kaust
on väljasaatmisel veel mit­mekümnele
juhtivale naišpohitiku-le
kümnes erimaas Euroopas.
Niisiis — kui vaadelda mit­meid
keskkonna kaitse alasid,
peame tunnistama, et praegusel
hetkel pole kuskil võimalik
hoobelda silmapaistva olukorra
paranemisega.
Vaatamata meie tungivale soovUe
ei näe meie hetkel mingit radi­kaalset
muutust nüüdsetes ohtli­kes
Suundades. Faktiliselt näib
meile, et 'mitmesuguste keskkon­na
kaitsmise abinõude tulemusel
on olukord mõnevõrra stabilisee­runud
(kuigi mitte igalpool). J]nL
mingit nähtavat pööret paremuse­le
pole toimunud.
Arvestades eelmainitud olukor­di
ja fakti, et kõik need tööstus-ja
kaevanduspiirkonnad on kes-
Icendatud Soome Lahe lõimapooi
sele kaldale, on selge, et kiiren­datud
Uute karjääride, kaevan­duste
ja termüiste jõujaamade
rajamine — nü nagu seda ette
näeb kümnes viisaastak — toob
enesega paratamatult kaasa dra­maatilisi
muudatusi keskkonna
'tasakaalus mitte ainult Põhja-
Eestis, väid kogu Läänemere piir­konnas.
•
Ent Helsingi konverentsi lõpp­dokumendis
võib lugeda:
..Tunnustades, et iga osavõtja
Meie seisukohalt on praegune
dramaatiline keskkonna olu­kord
Põhja-Eestis bürokraatli­ku,
lühinägeliku ning laiaula­tusliku
koloniaälmajanduse ot­sene
tulemus.
Sellisena peab see olema hoiata­vaks
näiteks naaberrahvastele,,
demonstreerides, kuidas ei .tohi
kasutada oma loodusvarasid.
Meie vaatleme oma kirja kui
tagasihoidlikku ent ausat panust
Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö­konverentsi
otsuste täitmisel.
Tallin-TartÜ
Mai.1977 .
18; Loodusteadlast -
Eesti NSV Looduskaitse Seltsist
Eesti NSV Teaduste Akadeemiast
Tallinna Polütehnilisest Instituu-
.. dist.. •;• .
Tartu Riiklikust Ülikoolist .
Pool vene kartulisaagist olevat
väga. halb, kirjutab ametiühin­gute
häälekandja Trud. Põhjused:
halb seeme, halb kasvatamisteh-nika,
kartulivõtmisemasinate
puudus, hea kartul segatakse la­dudes
halvaga, ladudes valitseb
ruumipuudus.
Vanasti tsaarivalitsuse ajal oh
üldiseks tavaks, et Venemaal ei
tohtinud armulist keisriliärrat kee­gi
vihastada. See suure Venemaa
tsaari kartmine ja alandlik austa­mine
kandus ka üle Venemaa piiri­de
teistesse riikidesse, kus Vene­maa
võimsust mõõdeti ta suurte
maaalade ning allaheidetud rah­vaste
arvuga.
Tsaar on nüüd ammu saadetmi
ajaloo kolikambrisse, kuid tema
ajastust pärineyad kombed ja tra­ditsioonid
on säilunud, mida võime
iga päev. margata ka välismaail­mas
elades, kus hirm, kartus ja
austus Kremlis valitsevate meeste
vastu on suur ning vaba maailma
vabad mehed kummardavad sageli
alandlikult Peterburi tsaaride ase­mele
astunud Ki^emli diktaatorite
;ees. ' "
Seda küsimust puudutab kaud­selt
ka Kanada Royal Canadian
Mounted PoliCe'i endine ülem
W. H. Kelly Toronto ajalehes „Glo-be
and Mail*' avaldatud lugiejaliii-jas,
mainides, et kui RCMP pal­jastab
m<5ne välismaise diplomaa­di
spioneerimiselt, süs teeb ta et­tepaneku
tema väljasaatmiseks ja
selle vahejuhtumi publitseerimi­seks.
(W. H. Kelly kõneleb ette­vaatlikult
välismaistest diplo­maatidest",
^ kuid teatavasti on
peaaegu kõik diplomaatide špio-neerimisjuhud
Kanadas seotud ol­nud
venelastega.) Kuid mainib
W. H. Kelly — valitsus deklareerib
tabatud isiku persona non grata'ks
ja katsub sellest vahejuhtumist nii
vaikselt mööda minna kui võima­lik..
•
Sageli on spioonile juba varem
selgeks saanud, et ta on avastatud
ning ta oh ise vaikselt Kanadast
lahkunud. Sel juhul jääb tema ku­ritegu
avalikkuse eest täielikuU
varjatuks. Kuid väga tihti ei pub-litseerita
spioneerimist Kanada
valitsuse otsuse kohaselt. Nii näi­teks
mõned aastad tagasi saadeti
Kanadast vaikselt välja üks N. Lii­du
spioon, kuna Ottawa ootas pa­rajasti
N. Liidu Mparlaniendi dele­gatsiooni*'
külaskäigule ja valitsus
kartis külalisi vihastada.v Tundub,
^t RCMP nõudmised spiooni pal­jastamise
publitseerimiseks häiri­vad
Kanada valitsust sama palju
nagu seda maad. kelle kasuks
spioon tegutses: RCMP julgeoleku
osakondjtegi valitsusele omal ajai
ettepanel|u, et see vähendaks spio-neeriva
maa saatkonna koosseisu
tabatud spioonide võrra, mülme
ettepanek oli Ottawas suureks sho-kiks,
kuna kardeti, et see välis­riik
võib kättemaksuks nõuda ka
Kanada saatkonna vähendainisl
selles riigis.
W. H. Kelly Usab^ et tabatud vä­lismaiste
spioonide suhtes ei ole
suurt tolerantsust üles näidanud
mitte ainult liberaalide vaid ka
konservatiivide valitsus. Valitsuse
käitumine annab spioonidele või­maluse
lasta Kanada julgeoleku-teenistust
paista halvas vaiguses,
• Oleks ji^ba ammu aeg, et Kanada
ja teised lääneriigid saaksid lahti
sellest venelaste ülistamise ja
1
Nr. 72
NÄDAI
1. ja 2. okt.
Kasari, tel. 532|
ILMAR
INSÜI
• Eest
958 Broadview
Toronta, Oi
Telefol
•IM»?
IT
23 WESTMOl
Rexdale,
Tel.
kartmise nieut
guksid iüi palji
valmis tooma
Öõnestamistege|
mise rahvale
se ette. Kas hi|
Ottawas tõesti
juleta teha? I
Halifaxis illi
Chronicle Her;
huvitava ja ij
duse Halifaxi
te.st vene mc\
autor kirjutab
Halifaxi ärij
le olid venelast
ei olnud esialj
lased alati kail
Nõukogude trj
teaduslikud j£
on külastamu
möödunud aa^
konnaliikmeid i
kufd^mitte ku]
nagi ka kalu
kolmekesi.
Tema kaupl|
mis meeldib
Ta on jälginud]
teab nende ki|
ma joones asi
ärisse . . . vaal
selt kohmetuna
leti juurde,
esemeid ning
kui nad on
ütelda müüjaij
mas mees,
ringi'ja jääb
sest ostja šelji
Kui ostjad li|
dega kaasa,
tavad, siis asi
esiplaanile ja|
tõmbab oma
punutud kandj
tatakse kõik
leti ääres mil
raliküd või üll
kusest, siis aj
süsta vait lahel
„See on K G |
janna. Mees
Jiseks kill nu
tunud kaupadj
olid nad un<
šeLsnud sabaj
dest ei olnud
sid nad mõtl(
mist mingi ti
jamia. „et siu|
mingi lavasti
Unnas ringi
saaiiud, et kai
nii halb. Sala]
da neile serj
üle. mis rääj
mokraatiast."]
— On mäse)
kaks läänemi
matanud jii
koos oma vali
mida komniuj
. metab kõige
ja võimsam<
Isegi lihtsaleI
kes konimuii
tunne, saab
geks, et komi
suur pettepi^
valitseb seal
usk ja äärni
riigi süsteei
ma põhUiset
maiksa.
lk. 3)