Vaba eestlane , December 6, 1977

              ÄiiiiisiiiiBM
iillifi^llÄIBäBlli
aiiiipiliiii/liiiSiÄ
i f i i l l i ^ l l i l i ^^
i i l i i i i i i l i l
i i i i Ä l S i l il
• ^ ^ ^ ^ ^
, 6. detöemW Wtl — Tuesday, Beosmber 6, i m
Eesti
ril Port Sidney ja Hidden
piirkonnas: Võistluste start on Port
Sidneys, mis asub 10 miili Hunts-v
i l l e i linnast lõuna pooE nr. 11
maantee ääres. Võitlused toimuvad
kuues eriklassis- 30 km distantsil ja
neljas eriklassis., 10 km • distantsil.
Tähtsamaks alaks on 30 km dis-
: N E W ¥ O R K
' SpordlUlt P^giiluses moodustas
oma Infoimaitsiöoni Keskuse
< E S P D ; vaJides juiiaibaijafes, Hei^. j ^ t ä u d i m i v ^
•bert Lääne/ sekretäriks^^^i^
• Rooleind-Engöli. ja abisekretärfe
Agu Lääne.
' Keskuse ülesandeks on tegev-
. sportlaiste, juM^mina ja spordi-
Toronlo Eesti Majas möödunuö kolmapäeval Eesti MaJaEdusMubi.
'Kanadas poolt korraldatud loengu-õhtu oleks väärinud suuremat
kuulajaskonda, kuna Ontario Hydrosoojwse jõuallikate osakonna
direktori A. Niitenbergi ettekanne „Energia probleemid Ja hinnad
lähemas tulevikus'* oli ülimalt huvitav ja ajakohane. Referent andis
põhjaliku ja asjatundliku ülevaate kõigist energiaallikatest Ja nen­dega
seotud probleemidest riing avaldas arvamist, et Kanada ei SUE-da
ennast oma õlivarudega enam varustada paari aasta pärast.
i klassile.
iorg-idega, andmete kogumine
' (^sti sporitlaste ja, nende saavu-
• tuste kohta.
•: tjliendüsttaihetaikse pidada kä
segaabieliudest võrsunud noorte­ga,
neid kutsudes eesitlaste üri-tusteie.
Astutakse fea võistluste ja
rekordite tabölite : (kooistamisele,
et neid esitada võistlustel, näitus-
' tel ja Jkokkutülekuitel.Lisalks and­mete
(kogumisele pagiilassporit-laste
kohta haikatakse ikoguma
'andmeid ka teadtmud ja surma
\ Läbi lahikunud spoiifcläste jä spor-diveteramide
'kohta. Materjalid ta-lieitaikse
ikasutada eesti spoiti
tutvustatavalteiks trüikistefcs ja
ailbumite koostamiseiks.
• E t tööd läbi viia, moodustas
ESPI oma esindajajte kogu, kuhu
küuiub USA-st 8, Rootsist ,6,
Austraalias 4, Inglismaalt ja Lää-ne^
Saksast kimimastki 2 esinda-
. .Ning neile lisaks esindajad või-
: maiusel Argentünast, Brasüliast,
IJrMeremaalt, Soomest, Taanist,
Holiandist Bölgiast> Austriast,
Shveitsist, PrantsusmaaM, His­paaniast,
Itaaäiast ja Islandilt.
I Kõägiga peab ESPI otseühendust,
kusijuures kohapealsed esindajad
i ise leiavad omale ikaastöödised
materjalide kögumisöks kõikide
spordialade feohta, mida eestlased
harrastanud, ika juba mirtevilois.
ESPI aadressiks on: c/o Herbent
Laane, 21 Pinewoöd Dr., Brick-town,
N . J . 08723, USA.
' BSPI-d majandab E . Spordiliit
USA^, landes sellesfe aru liidu pea-iioosolekul.
Esindajatevõrgu loo­tmine
on ESPI-1 käimas. K u i võilk
'on loodud, tahetajkse hakata vär:
varna (kaastöölisi igasse maailma-nurka
kus eestlased kunagi spor­diga
tegelnud. , v
A. Niitenberg maiiiis, et veejQud
Kanadas on juba peaaegu maksi­maalselt
energia - tootmiseks ära
kasutatud ning seetõttu tuleb haka­ta
energiat produtseeriina söe-,
Novemb, ri.s toimus TartXus , ^E m.gaasai-, -õli-^ ia aatom jõujaamade
jõelinnas sirgunud maailmakuulsa'
maadleja Georg
100. sünnipäeva tähistav võistlus.
G. Haokenschmidt oli esimene
ametlik amatööride Euröopa-meis-ter
(1898) ja hiljem ka elukutseline
maaiknämeister klassikalises
maadluses. Ta oli tuntud ka tõst
Jana ja kehaikultuuriteoreetikuna
ning sori 1968. Londonis, Inglis­maal.
Hiljutised võistiused d i d järje­korras
üheksandad ja osavõ|;t
Söe osatähtsus emergia produt­seerimisel
on viimasel ajal tun­duvalt
kasvanud ja tulevikus on
oodata veelgi suurema rõhu pa­nemisest
kivisöele. ^
Mis puutub õlisse, siis Kanada ei
ole võimeline ennast lähemas tule-ius
enam oma õliga varustama,
kuid samal ajal on gaasitagavarad
tunduvalt suuremad ja nendest jät­kub
poeemaks ajaks. Tulevikus ha­võistlustest
oli väga elav, kokku, kat_a ks.e. .a g.a erili,s t rUõh-Jku. p. a,n ema
187 sportlast. Ju4 seitsmendat |
korda võitis nendel mälestusvõist­lustel
esikoha Tallinna raskekaal­lane
Heldur Roon^. Võitjad olid. . . , •
veBl Eesti:maadlejaM,taMasea|S^^!5^^
Taivo Pihtjõe ja Andres Septer,
tartlastest J . Slobodjanik ja Teet
Anger järv ntng Avo Taipas Eohtla-
Järvelt.
energia produtseenimisel ja selle •
tarvitamisel ja millede lahendami-1
ne nõuab jõujaamadelt suuri pin-gutusi.
Näiteiks on praegu õhtul
kella ^ 6 ajal elektrivoolu tarvidus :
kõige suurem ja jõujaamad ori vii-"
mase võimaluseni ülekoormatud.
Kuid öösel kella 2 ajal on tarvi-dus
võrdlemisi väike ja siis te­kib
energia ülejääk, mida ei saa
kasutada. ' .
kuna uraani tagavarad on veel
küllaldased.
See on aga võrdlemisi kallis ener­gia
tootmisL . ^
gia Jõujaamad lähevad maksma
miljardeid dollareid.
Referent kirjeldas ka neid komp­litseeritud
olukordi, mis tekivad
arvas, et Kanada
õlikriisi lähemas tulevikus ei la­henda
kä Athabasca õliliivast õli
produtseerimine, kuna praeguste
väljavaadete juures on õliliivast
õli tootmise menetlxEsed väga kai- i
lid ja prodüfctsiooii väike. Mis puu-;
tub näiteks päikeseenergia ning;
tõusude ja mõõnade kasutamises- j
se tulevikus energia produtseerimi- ]
sel, siis on see võimalik, kuid nen-1
de mooduste kasutamisele ei asuta';
praegu sel lihtsal põhjusd, et \
praegused energia tootmise allikad j
on odavamad,;;
Ettekandele järgnesid läbirääki'
' mised.
Urne Ivandi — Pargi
Kuldie taMMetõra — Näidendid
ettekanded noortele
L. WahtrasLiivaklass
RavimUimed, 259 retsepti
Enn Nõu— Vastuvett
Amia Ahmatova — Marie ünder
H. Michelson — Skaistlikul teel
H. Michelson — Noorsootöö
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krajits --Lumeliitlased
Bona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
N. Liidu „Dünamb" karikavõist­lustel
ujumises osutus liblikujumi-^
ses parimaks tallinlanna Maiu
Herzmann. Tema aeg 100 meetris
i.08,7 on Eesti kõigi aegade edeta­belis
Terje Tomsoni 1.06,51 järel
paremuselt teine Memus, sama Jsity, Kent, Ohio) pak^^ eeloleva
koha aimab 'ka 2.29,0 200 meetris. | aasta jaanuarist alates õppetoetüst
üliiõpiiasele, keUel on hea eesti,
keele oskus, õppetoetuse suurus on
Kenti ülikool (Kent State Univer-i
« fCiCiiiyCini
Ontario suurim murdmaasuusa­tamise
võistlus Muskoka Loppet
toimub järgmise aasta 8. jaanua-
® Lehed teatasid Zülu kuninga $3200 ja see katab kõik väljaspoolt
Goodv^ell Zwelentini viibimi- osariiki isiku koolirahad,' mis tä-sest
puilmareisia New Yor- hendab seda, et üliõpilasel endal
gis koos pmudi,Swazilandiprint- tuleb tasuda ainult $115 veerand-sessi
Mantfombiga. Pruutpaar aastas, õppetoetüst on võimalik
kihlus 1975. a . , m i s puhul toimus saada talve, kevade ja suve vees
Zulus, HJluMuw6 Game Parkis, randiteks ning seda on võimalik
Safari Lodges koosviibhnine. saada ka väljaspool USA-d elavatel
Just samal ajal viibisid samas üliõpilastel,
luksushotellis j a einetasid samal õppetoetüst sooviva isiku üles-ajai
ka Lõuna-Aafriika turismirei- annete hulka kuulub eesti mater-si
sooritanud eestlaste gmpp, mil- jali kogumine ja katalogiseerimine
le' organiseerijaiks oli Linda ülikooli raamatukogu Eesti Kogu
Dreyman, ikes jälgisid huviga vär- (Estonian >Collection) tarvis. Sel-viliste
'kuninglike (kõrguste ja nen- lele üsaks tuleb õppetoetuse saajal
de nelja sõbra pidulikku ehiet. perioodiliselt kirjutada teateid ees-
Zulu kuningal on printsess 5-dal?s ti ajakirjandusele ja kõneleda eesti
naiseks. ' rahvusgruppidele. Eelistatakse isi-
Peaisionäride Klubi jõulukoos-viibimine
tohnub neljap. 15. dets.
kell 2.30 p. 1. Eesti Maja suures
saalis, millest klubi liikmeid kü­lalistega
palutakse osavi5tta.
Jõulumeelieolu loomiseks palu­me
kaasätuuä kinkepakk $1.50—
2.00 vääaituses. v
. . J U H A T U S '
Paul Laan— Mõttelend — pilte ja jpc
Herbert Salu — Utoopia ja iutmroloogia
Karin Šaarsen — Lohengrini lahkmuine
,,Trünu" iiksibmnbreid
K. Inno — Tarto UniverSity iffl Estoiia
A. Kuhja—- Kadnnad kodud — mälestised
A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt
A. Kuhja — Palakesed '
E. Uustalu ja R. Moora — SoomepoisM
426 lk.-f-64 fotosid '
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafi-
Ime jutustus kirjanik Oskar Lutsost
L. LumisteAtlandi akna!
L. Lumiste — Killad külas
A. Voimn ~ Ristsõiiad I
A. Vomm — Histsõnad II [
A. Vomm--Kistsõnad III
A. Vomm — Ristsõnad IV
Aats Vomm — Minu hing (luul
K. Eerme — Sm*aud laevad ja
kut, kes töötab magistri kraadi või
doktori kraadi saavutamiseks mõ­nel
teemal, mis on ühenduses
eestlastega või Eestiga.
Asjast huvitatud isikuil palutak­se
saata eluloo kirjeldus koOs lisa­seletusega
kavatsetava õppeala
kohta aadressil:
Dr. John F. Cadzow, DtrectOr
Ethnic Heritage Program
119 Bowman Hall
Kent State University
Kent, OhiÄ 44242
K. Eerme - Päevata päevad JaSöta öodn
S. Ekbaum AJatar (luuletuskogu)
Aaraad Roos - - Jumalaga, Kars Ja Ersiiniiijii
J. Pitka ~ Rajusõlmed
T. TanMn — Need teod süüdistavad H
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks — Kodakondar (iuuletuskop)
RÄAMATUIB LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel©
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta miad lugema H — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
tm ...
s . - • • m
m : 13
15.
5 . - 40
3.50 -35/
3 . - 35^
.4.3Ö. • 35.
S5
15
.3.- 15
5 . - 40
5.-- 25
4.50 25
4.50 15
\i.25^ :
. • : #
4.V • . -25
.2.-4.
IM '
20
20
^ 85
, S.65 . 40
2.1C ' 40
530 40
A A 2.50
2.25
20
20
2.25 20
2.25 20
40
...LSD • 19
1 - 40
. 4 . - • 30
4 . - 30
8.80 : 40
40
40
4.-.
6.
sügava lahkheliiise
tundega lõunasöögi, palusin abi­kaasat,
et ta Vahmstaks mulle mõ­ned
võileivad, täidaks termospude-li
kohviga ja pakiks kohvrisse l i ­saks
pudeli konjakit ja paki siga­rette.
Võttes toidupaki palusin, et
ta tuleks minuga. kaasa. Ta näis
kujutavat ette, et ma pohiud kül­lalt
söönud ja olin, end sellepärast
; vamstanud toiduga. Ma ei seleta-
: nud talle midagi, vaid' suunasin
meie matka Mariankadule, kuhu
' langevarjurid olid viidud sellepä­rast,'
et vastuluureosakomias ei ol­nud
enam ruumi, ülikooli teadus­mehed
veetsid oma elu viimse öö
politseijaoskonnas. /
Valvur avas nieile ukse. Selle jä­rele
palusin teda, et ta tooks ares-tiruumi
suletud Vangid meie juur­de:-
Seal siis mina ja mu naine
istusime paar tundi ja vestlesime
Nad kirjeldasid oma elu ja seda
linna, kus nad olid kasvanud ja
veel äsja headena tundunud ameti­kohti.
Oli nagu kükn tuulepuhang
oleks hiilinud väücsesse valveruu­mi.
Oli ebameeldiv mõtelda, et
need kaks meeldivat noort meest
oleksid homme samal ajal juba
surnud. Minu abikaasa muidugi ei
aimanudki, et teisel pool lauda is­tusid
mehed, kes nii huvitavalt
oma elust rääkisid, olid surma­mõistetud.
Koju minnes ta ütles;
,,NU meeldivad mehed tuleb lüit-suda
meile külla niipea kui nad
pääsevad vabaks!"
Mä ei vastanud midagi. Järgmi­sel
hommikul kell pool viis, kui mu
abikaasa veel magas, tuli autoiuht
mulle järgi. Väljas oli külm talvi­ne
iüm. Jääkülm tuul tungis läbi
riiete. Oli just seUine päev, mil
kõil^ tundus masendavana. Minu
peab lööma. Oli sõda, erandid ei
tule sel puhul küsimusse.
Minule oli see kõrgem iilesanne
kui vaid teenistuskohustus. Surma­mõistetute
viimne soov tuli lÄita.
Kohtus nad õlid esitanud selleko­hase
soovi, et nende ülekuulaja vii­biks
kohtuotsuse täideviimisel.
Kui jõudsime hukkamispaigale
oii sõja väeüksus juba vahnis. üks
ohvitser sidus parajasti sidet
meeste sumadele. Paljudelgi ini­mestel
ei ole julgust vaadata otse
vastu püssitorule. Lähenesin tasa-kesti
ja tervitasin Immbagi kättpi­di.
Pidasin hõu' siis ohvitseriga,
asetusin meeste keskele ja haai^a-sdn
tugevasti kummagi käest. Nä­gin
sõdureid tõstvat oma püsse.
Lühikesed, järsud käsklused ja ko­gupauk
ka jatas. Need kakj, kelle
käest kinni hoidsin, võibolla ei
kuulnudki lasku, mina selle ase­mel,
kes jäin elania, talsin seda
siis ja. kuulen seda tõesti veel
nüüdki. Peaaegu soovisin, et laske-meeskond
oleks tulistanud lisälasu
minu suunas. Oleii harva kogenud
elus mi rasket hetke kui see oli.
Vahetamata kellegiga ühtki sõna^
läksin tagasi oma auto juurde ja
sõitsime läbi magava linna oma
töökohta vastuluureosakonda.
Uus päev oli-alanud.^^0.; •
jalifcaotusiv Kevad lähenes. See, tä­hendas
togaiduši opereerivaüe
vene üksustele, aga häda soomlas­tele.
• • ,.
Rahu ka tehti — karm rahu.
Soomlased säilitasid oma iseseis­vuse,
aga neil tuU loovutada Kar­jala
Kannas ja üürida Hanko 30
aastaks. • . .'. '
Kuna juba varem oli eitavalt
vastatud Inglismaa ja Prantsus­maa
äbipakkumišele, siis see tee
abiks oli suletud. Teised põhja­maad
ei olnud huvitatud, nagu va-remigi,
sõhnima sõjalist liitu
Soomega. Taani j a Norra olid juba
okupeeritud Saksa poolt, tlärel oli
ainult Rootsi. Seegi oli sattunud
tugeva surve alla ja tegi-kõik või­maliku;
erapooletuse säilitamiseks.
Selles kritilises Olukorras sõlmisid
soomlased läbisõidukokkuleppe
sakslastega.:
22. juunil 1941 alustas Saksamaa
rünnakut Nõukogude Lüdu vastu.
Soome teatas sõja süttides,- et
rünnak ei puudutanud .otseselt
Soomet, aga 28. juunü soomlased
liitusid ,;kaasasolijaina" Nõukogu-natanud
tohutuid mees- ja mater-] koosseisu kuuluvad asutasid oma
peastaabi soome peastaabi vahe­tusse
lähedusse. Paar päeva hil­jem
alustas Soome avalikult sõja­tegevust.
Sakslaste-soomlaste rel-vavendlus
oli äianud.
Sõja esimestel nädalatel see rel-vavendlus
oli mõlemal poolel
meeldiv ja korrektne. Sakslased
soovisid Võita meie usaldust ja te­gid
kõik, et see õmiestuks. Tähtsa­maile
kohtadele asetati mehi, kelle
valik oli õnnestunud. Kindral Ehr­furt
oli täielik härrasmees, täiesti
vaba natsipoosist, vana hea kooli
ohvitser.. Sama hinnangu tahaksin
anda ka mitmele Ehrfurti staabi-ohvitserüe,
kes kõik olid läbinisti
meeldivad ja haritud mehed pari­maist
saksa perekondadest.
Saksa luure-, ja vastuluuretege-vus
kulges nagu räägitud Büroo
Cellariuse kaudu. Enne sõda oli
fregatikapten Gellarius olnud te-ffev
mere laevastiku agendi admiral:
Bonini büroos Helsingis. Olen pea­gu
kindel seUes, et ta ei olnud nats,
mitte rohkem kui ta kuulus ülem
admiral Canaris. Aga Cellariuse
büroos oli suur rühm alamaid,
de Liidu- vastasesse ,,ristLsõtta". j keilest vähemalt kolm protsenti
Nü oli teine soome—vene sõda |ölid natsipartei liikmed.
vabadussõja ajal organiseerinud
Soome lennuväe.
Paari kuu jooksul Gellarius võt­tis
oma kätte büroo juhtimise. Te­ma
paremaks käeks oli major Kurt
Blöck, tsiviilis Hispaania konsul
Danzigis. Tema peamine huvi kiin­dus
sellelec kuidas lennuväljade j a .
raudteejaamade valve oli organi­seeritud.
Block ei olnud kuidagi
viisi spioonimehe tüüpi. Ta tegi ka
rea prohmakaid. Tema suurim ja
samas ka vihnane eksimus oli
järgmine:
inglise keeles Leningradi ülikooli töö ülesannete hulka ei kuulunud
uute keelte dotsendiga. Tema
kaaslane oskas amult vene keelt.
Nad nautisid kohyi ja võileibu,
maitsesid konjakit j a suitsetasid,
rääkides oma kodum aast, samuti
kui me rääkisime
surmaotsuste täideviimise 3uures
olemine. Täna olin seal esimest
korda. Mul oh piinav enesetunne,
mitte ainult selle tõttu, et tundsm
9. märtsü 1940 sõitis soome dele-igatsioon
peaminister Ryti juhatu­sel
Moskvasse rahuläbii^ääkimis-teks.
Neil tuli reisida Stokholmi
kaudu. Mingi muu tee ei viinud sõ­ja^
ajal Nõukogude pealinna. NÜ
saanud tõsiasjaks,
Töötasiri endist viisi vastuluure­osakonnas.
Kaunil ja loiumal suve-
Idiu päeval maandus saksa .Jun-kers-
52 reisilennuk Mahrii lennu­väljale.
Grupp'kõrgeid soome sõja^
väelasi kiirustas esile, et võtta
vastu kolme tsivükiietuses olevat
härrat ja juhtida neid autodesse.
Hitleri sideohvitser Soome peastaa­bis,
kindral Waldemar Ehrfurt oli
Soome vastuluureosakonna ülem
kolonel Kustaa Rautso saabus Mik­kelist
ja esitles meid Helsingi-büroos
töötava Büroo C!elläriuse
ametkonna juhatajale kolonel See-bergUe,
samuti Cellariusele enese­le
ning ta töökaaslastele. Kolonel
Seeberg pidas seda. ametit ainult
lühikest aega. Ta oli. vana kooli
sõjaväelane, kes oli Soome vaba­dussõja
ajal Võidelnud valgete poo-omastaahiülema
kolonel Holteriga i lel ja jäänud selle Järel Soome,
kahjutunnet venelaste pärast. Kuid Soome kui ka Nõukogude Liit soo-; saabunud kõige suuremas saladu- i võtmata siiski omale kodakond-seaduse
mõõk, nagu öeldakse, visid rahu. Nõukogude Liit oli kan- ses Soom Kindral ja tema staabi' susjt. Koos toähv Roseniga ta oli
Mõned päevad enne kui Inglis­maa
kuulutas Soomele sõja, kolo^
nel Rautso helistas mulle. Ta sele­tas,
et Inglismaa- Helsingi saadik
on. pöördunud Soome välisministri
poole ja pärinud järgi, keüle alga-tutel
ja käsul oh Inglise sõjaline:
esindaja kolonelleitnant Magilli '
korter Nordenskiöldkadu 3 läbi ot­situd.
Grupp tundmatuiid mehi oli
tunginud sisse, Võtnud ära fotosid ;
ja salajasi pabereid. Minu ülem
andis mulle korralduse, et asi tu­leks
selgitada lähema ööpäeva
joaksul. Rohkem hea õnn kui os­kus
oli mulle abiks, et võisin soori-tida
ülesande antiid ajaga.
Magilli uksele olid ilmunud mõ­ned
„soome politseinikud" ja küsi­nud
teeni jatüdi-ukült majahoidja
ruumi ülekuulamiseks". Sel ajal •
kui tüdruk vastas valepolitsei kü- ;
simüstele,, teised ,,politseinikud"
olid hiilinud sõjalise esindaja ruu­midesse
ja uurinud seal fotosid ja '
pabereid.
(Järgneb)
01^
mi
i
1
I
I
Ly Par
Novembri
vade ja sü|
pole just
simisteks,
kui detseml
dus kojukv
ja reisii*õc
Kui kavaj
sellesse
tüiselt suil
tormid ja
üsnagi' ebj
dapuhku sc
säras pi
vast ja mej
va oma õõ|
Meie reis
osas alguse
se, sealt
Kreeta, R|
maadest Iil
Ateenast ü
SITSIILp
saar, adm-I
Itaaliale jj
pmna ja
junenud V|
Tsitrusvüjc
annavad
kaks lõiki|
erilised jcalj
se, tehalcsel
vimeid, ja
said lilli —
päevalisa i
lisele, miil
kancjelasedl
lastujs
tatud mäei
laste tulejuJ
dus es tulpnj
gi ainukest
sülitavat
3330 m kõl
. . Torantl
Posti aj^drij
' tl
. 725 Dod
DO!
48:1
Vaba
y REET. — e<
Reet HcnJ
PEEGKLDl
Leida 3h
j.t.
.KAJAKAS
kohvikust I
V TULE RÄ?
VARJU..
. skautide I|
• •. LASTE I\1A/
EESTrRAllI
Ellen Pan
LAUL SINUl
• . LüUNAMA/
Andres Rai
i Plaadi hiil
m