Vaba eestlane , December 6, 1977

              Kr. m VABA EESIliÄNE taisipäsvja, 6. detsembril Tufisday, Decemte 6, lOT
id Saatekulu
.50 S5
33
.50 15
.5Q 15
40
|.50 35
35
j.30 35
35
15
1*
Afi
[ •'
W
25
.50 25
LSG 15
.25
.50 40
1. ••• 25
20
1.50 1 20
85
40
l.ic 40
po 40
|.50 20
1.25 20
|25 20
|25 20
•.— - 40
1.50 15
. 40
• - 30
30
mm 40
40
40
20
.50
U5
50
40
40
83
|al organiseerinud
äul Cellariüs võt-iroo
juhtimise. Te­ieks
oli major Kurt
Hispaania konsul
ll)eamine huvi kiin-
\as lennuväljade ja
vaive oli organi-
|*ei olnud kuidagi
tüüpi. Ta tegi ka
Tema suurim ja
lane eksimus oli
enne kui Inglis-
|<.'omele sõja, kolo-tas
mulle. Ta sele-
Helsingi saadik
(oome ..välisministri
järgi, kelle alga-
J)ii Inglise šõjsline
jolieitnant Magill:
löldkadu 3 läbi ot-jiömatuid
mehi GI;
pptnud ära fotosid
^^.reid. Minu ü^-m
jraiduse, et :asi tu-iähema
ööpäev<n
.hea õnn kui os-
-:s,iet võisin soori-,
:tud ajaga.
olid -ilmunud mõ-
[seinikud" jaküsi-h.
ikult maiahoidia
imiseks-'. Sel ajal
valepolitsei ku­id
,,.politseinikud''
ilise esindaja. ruu-
]ud seal fotosid ja
(Järgneb)
1
QBE
Novembrikuu oma liideste päe­vade
ja sügiseste^ tuulte-tormidega
pole just eriliselt me^div aeg rei-simisteks,
ent ta on siisM parem
imi detsembrikuu, mile jõululähe-dus
kojukutseid meeltesse kannab
ja reisirõõme varjutama kipub.
Kui kavas on merereis, peaks
sellesse . õigupoolest ^ kaui^iä skep-tifelt
suhtuma, sest sügisesed
tormid ja- marud võinpksi selle
üsnagi ebameeldivaks ijiuutä. Se­dapuhku
see ei olnud nii. Enamasti
säras päike päris selgest sinitae­vast
ja meri näitas vaid haru-haT'-
va oma õõtsuvat palet. >
Meie reis toimus Vahemere ida­osas
algusega Sit^Mast Tuneesias­se,
sealt edasi saartest-Maita,
Kreeta, Rodos, Mykelnos," mais­maadest
Iisrael, Türgi ja Kreeka,
Ateenast tagasi juba leimutepl.
SITSIILIA on Vahemere suurim
saar, administratiivselt kuulub ta
Itaaliale ja on oma viljaka maa­pinna
ja soodsa ilmastiku tpttu ku­junenud
Vahemere puuviljaaiaks.
Tsitrusviljade istandused (sidrunid
annavad neli lõikust, apelsinid
kaks lõikust aastas), oliivipuud,
erilised kaktused, mille vili 5üüak-se,
tehakse ka jahu ja feeedimisra-viriieid,
ja külluslikult värvirõõm­said
lilli — see kõik annab kiü iga-päevalisa
muistsele ja mumasjutu-iisele,
millest Ki^eeka ja Rooma
• kangelased järele on jätinid oma
jäljed.
Armastusjumal Äfrcdite olji- aus-tatiid
mäepealse templiga ja room­laste
tiüejumal Vulcanus oli ühen­duses
tiilemäe Etnaga, mis praegu­gi
ainukesena Euroopas^ma tuld-süütavat
inägu pitab. Tal asub
3330 m kõrgusel, pildudes tuld ja
suitsu üle lumega käetud mäetipu.
Etna on SitšiMia idaosas, ligipää­semine
sinna pole soodne.
Meie laev dokib Palermo sada­mas
ja otse kaitaguste väravate
tagant algab ärideosa poodide ja
poekestega, mis teiste lõunamaade
eeskujul lõunavaheajaks suletakse
uinakutundideks.
Via Liberty on äridetänav, eran-,
ditült väikeste autodega ja otse
kaootilise liiklusega. Autosid on
parkitüd tänavaäärtele mitmes
reas, risti Ja rästi ja politseinikud-ki
näivad pidavat suure zhestiku-leerimise
saatel, otse lootusetut
võitlust oma käestkadunud ja dist­siplineerimatu
liiklusolukorraga.
Bussisõit ettepargitud autode tõttu
on lausa agoonia.
Paleirmo nimi tuleb föniikiakee-iest
ja tähendab liUe. Oma^ nül-jdni
elanikuga on ta Sitsiilia pea­linn,
sägu iidsest ja uuest, huvitav
oma vanalinna kitsaste tänavate­ga,
mille äärseis majade vaata­mata
pühapäevasele päevale sa­geli
ripub akendest välja kuivama-,
pandud pesu, teise korra aknaist
on ühest majast teise iile tänavagi
nöör tõmmatud ja pesu lipendab
jalakäija pea kohaL
Lapsi on tänavail rohkesti isegi
äripäeva hommikupoolikul, millele
selgituseks öeldakse, et koolis
käiakse kahes vahetuses jä seetõt­tu
ori osa neist kodus meie mõiste
järele kooliajalgi.
Sitsiilias on 6 milj. elamkku, vä­limuselt
näivad nad itaallasist mõ­neti
erinevat: sihvakad tüdrukud
ja pikad poisid vastandina^itaallas­te
lühilcasvulist.ele inimestele..
Cma rahvapärimuste nätamiseks
tuleb ühel õhtul laevale esinema
grupp kohapealseid rahvarõivais
noori andes eeskava lauhi, tantsi
-NOTAR
a.
on sinna säilitatud umbes 800 lai­pa,
md on paigutatud erisektiooni-de
viisi — mungad, preestrid, aris-tölcraädid,
mehed, naisedj lapsed.
Enamasti on nad kinnitatud püsti
seina külge jä kannavad oma sei­susele
vastavat riietust, lapsed on
oma peorõivais, mis ripuvad liha-tute
luukerede ümber. Loen aasta­arve
180Ö lähistelt, reisijuht annab
seletusi erilisest hcddmistehnikast,
mis 7-kuulist laiba kuivamist
nõuab. Aastast 1920 on klaaskirstus
lapse laip, palsameeritud juba ke­mikaalide
abil ja üus kui ime.
Järgmisel päeval öeldakse olevat
Kõigi Pühade Päev^ katakombid
on siis vaid omastele külastami­seks
avatud ja reserveeviitud.
Maaäluseist katakombidest kii­rustame
tagasi elavate maailma.
Nähtust jääb võigas tunne, iialgi
ei tahaks sellisena säiludä ise ega
näha seal oma lähedašigi. Lapsi
eriti mitte.
Väljas hakkab sadama vihma.
Sitsülias olevat pinud põud ja vihm
on oodatud. Tavaliselt on Itaalias
vähe sademeid ja Sitsiilias märk­sa
enam, tänavu on see ümber­pöördult,
nii et paiguti on kasutu­sele
tulnud võtta isegi veerestrikt-sioone.
Samas märkame teeäärseil
müügilaudadel imesuuri rohelisi
lillekapsaid, äga neid on ka sini­seid
ja' roosasid, vastavalt muUa-koostisele
ja nläitsegi olevat igal
ermev^'
Vihmasajust ei tule süski midagi
ja peagi särab päike, kui ekskur-sioonibüss
meid kitsast ^ teed pidi
Monte Caputo' mäkke kannab.
Monreal panoraamüise vaate ja
keskaegse katedi-aaliga jääb
kauaks meelde, samas tegeleb ko­hapealseid
kunstikäsitöölisi mo-saiilrtööde
ja keraamikaga., Süš
sõidame iile Fellegrinö mäe me­reäärsesse
MondeÜo liivarannalis-:
se suvituskohta kuursaali, jahisa-ja
orkestrimuusikaga. On ilmne, et dama; ja .ka,luri)külaga, mille ääres
tegemist on rõõmsa laulu- ja tant- sädeleb erilaadselt sinine Vaheme-
Kanada Eesti Teater lavastalb laupäeval, 10. detsembril, kell 8.30 õhtul Aladdin teatris, 2631
Yonge St. Hugo Raudsepa väimiütä ja naerunärve kõditava komöödia ,31ees, kelle käes on truin-bid'^
Pildil näidendi osalised, Vasakiait: Erast Vähi, Valve Andre, Harn Mürk, Tiin Kask, Rita,
•:Sui ja Rein-Andre.:'• ^
; abikaasa erakogu üdsest, eel-ko-
'. lumbuse' aegsest' Peruu keraami-
Eesti üritusi-on siin endiseat pii- r ^ T ^ ^ - W ^ ^^^s Produotion on j u - .
, \ r n u -^a-sit, mis hõlmas, kolmetuhande-^ba mitmendalt aastat c Q x r o i f • • • „ K : ^^WrAw,«;- T\/rjA«o.».«,r'^^~'^' .uui-muö. uvv^iauübu-uaiiuc-'oa miTmenaan. .aasiat pakkunud
VIIS: wnema p õ Ä o s a a J i s . - . S u u r e n i a s
renevad j a noored ei ole suutelt- f™ Ueatrilavastusi j a väil;scan^sl:o:rf-
„ • .. •. nud cma arvukate, reiside tottu
sea täitma lunki. ^ ^ J T , -
Pe musse omandada hasti. saili-jrr.
oTVi 1912, Royal Trust Tower,
Toronto Dominiöa Ce-ntre
P.jvf.iaedress: P.O. t)28, Toronto
^Ont. (Bay King) M5K
Tdiifon: 8GM77?
24- xs telefoni valveteenistus
surahvaga, kes milü5ikat" armas­tab
ja oma erilaadse kava tempe­ramentse
iluga esitada oskab.
Ninietaniisväärselt palju on Sit-siilis
arheoloogiiisi väljakaevamisi'
ja: iidseid mälestusmärke; kated­raale
ja kirikuid on Palermos juba
üle saja. Kui Madonna:pilt kirikus
ron 120Ö aastat: vana või kui kõnnid
endisaegse linna treppe pidi; mille
vanust arvestatakse äastatüHande-tega,,
tunned tahtmatult, et Imigi
üksikisik kaob vähem k u i ' sajandi
^CGksul,: on ymimlooming siiski pü­siv
ja ajatu.
r i kui suviselt ahvatlev pühkepail?
suplushimulisele.
55. fi
Kui Sitsüliast tänapäeval oleme
peamiselt kuulnud kui Mafia-maäst,
siis ei tundugi^ üllatusena,
Imi meid otse saabumisel hoiata­takse
varaste eest. Lisaks suulisele
selgitusele saame laeval veel eri­lise
Idrjaliloi bülletääni, lais eriti
hoiatatakse noormeeste eest, kes
jalgrattal või mootorskimterll
mööda sõites haaravad mitte üksi
Oodaitumailis' kujiutavkunsti-alasoks
sündmuseks siinsele eest-laskchnale
oli I Balti Kunsti Näi­tus
I:^ew Yorgis. See toimus vast-,
asutatud: Balti Ameerika Kimsti-ühingu
„Baatia" ko^rraildiisel, Lee­du
Kultuurikeskuse avaras hoo­nes,:
Brooklynls. Eikspoaiaatide
vaiilm. tegi; ühöksaliitaeline zhü-rii,
mille eesti poolseijlis liikmeile
olid kunstiteadlane Olga Berend­sen,
kunstnik Epp Ojamaa ja
Maie Kuuskvere. .Nende^ õM la­sus
ka näituse kavandamine ja
läbiviimine. Näitusel osalesid va-nameistreist
Endel Kõks, Eduard
Rüga, Agaate Veeb er, Raoul Lind
ja; kujur Adele yim-Augustas.
Neils; lisaks- New Yorgis hästi
tuntud ja hinnatud vanemad
lomstniliud Karl' Niider,' Hsms
Tsirk.ja Helmi Herma.-.Ämscri-;
li^s vaatava .eriharidiise omanud
kuAstnikkš crindasid Epp Oja-nud
kunst- jä tarbeesemeid. Umb­kaudu
.70' näitusel esitatud eset
olid grupeeritud aj aj ärliude kau­pa.
Maitsekas • kaitaloog robkeite
fotodega,; ^ ülevaatega vastavate
perioodide tsivilisatsioonidest ja
eiksponeeritava kogu ajaloost avas
likse seilie iidse .ajastu : kunsti-maailima.:
Näitus saavutas tähelepandava
menu ja kestis peaaeg^u pool­teist
kuud, tõstes iUitlasi kol­lektsionääride
päritolumaa pi­devalt
fookusse.
'Kultuurialaste ürituste raskus­punkt
kaildus sel sügisel muusika­valda.
Elevust tekitavad olid To-ronito
noortekoori \,Lootuse"
kontserdid Long Islandi Eesti
Külas ja New Yorgis. Koorijuhi­na
toimis Lembit • Avess oni ase­mel
^Lootuse" en.dine. juht Kat­rin
KuuEikne-Veski ianjjljatar Ro-semarie
Lindau kaa33l3il.'Piani^ti-
Cbartered Accoimtant
T2o Don AliUs Rd. Süite 402
Don ?virHs, Ontario
' 483-C308, 429-4944
Vaba Eestlase tallti^es:
REET — -eesti rahvalaule.'' •.
Reet Hendrikson
PEEGELDUSI — Rene Üferi ;vüsid
.Leida Järvi, Andres "Raudsepp
K A J A K A S — Kodused kajad eesti
kohvikust Kanada|§ j
TUI.E' R Ä N D A M E " M Ä N D I D E
V A I U U E e s ü gaidide ja ;
skautide laule suurlaagritest
:ol9 dckoratsiocne hiljem on-lisa-b
d hKDsahlaste pdölt.^
• Endins Kuninglik Palee on prae­gu
ppTlamendihoohe,- sest Itaaliaga
ülisndamisest saadik kuningat
ensm ei ole. Siseõue rõdudelt' vii­vad
uksed parteide eriruumidesse,
ükslkparteisid on praegu, üle 20-ne
ja ühel uksel märkan ka kommu­nistliku
partei silti. Liigselt killus­tatud,
parteipoliitika pole soodus
vorm riigi administratiivseks juh-tüniseks
jä presidendil tuleb tihti
võidelda raskustega.
Erilaadselt meelde jääb ekskur­sioon
katakonibidesse, mille eest
bn kaputsiini mungad hoolitsenud
Hoiatusist JlGclimata surub mõni
vapram hing käekoti kõvasti laen-lä
alla — vargaid võib ju ollia lae-valgi
kui oma varanduse sinna jä­t
a d — j a suuremal osal ei-juhtugi
midagi: Siiski; — kaks' vanemat
daami jäävad ilma oma käekotist
ja varandusest, kui südapäeval tä^
naval' poLstejõugust Inööda astu­vad,
üks neist saab sealjuures kä-..
tG3t ja randmest vigastada.
Laev väljub õhtul. Palermo sä­rab
tuledes.
,,Saluti da Palerma!^' E i , vaata­mata
kõigile Sitsiilia võludele —_
ma ei kavatse siia tagasi tulla, nii­pea
M m t t e !
(Järgneb)
. •; kGime J j H l t i rahvast, edasisteks
•Äsürimsteks. •
Kunstiajaloolase dr: Olga Be-rendsi
algatusel'tolimfö veel.üfes
^Lootuse" võõrustajaks oli siinne
noortekoor .„Esto-Atlantis.. .'
. Kontserdid valieklusid vastuvõt­tudega
-—y kõigeks jätkus tahet
ja. energiat.
näitus, mis väärib: äramärkimist.; Lo^detavÄ jäid Toronto noored
Nnnelt eksponeeris Rutgersi : u l ^ ' ^unstnilaid reisiga r a M e.
kooli: Kim,stigal6rn'.New Jerseyls,
eestlaste Erich Harima jä- tema ' (Järgneb)
11
He|mi Betlem
• LAULE
LASTE MAAIiM.
'EESTI RAHVA-JA J
Ellen Parve
LAUL SINULE— Jüri Lipp
LÕUNAMAA. LINN—. .•
Andres Raudsepp ($7.50)
Plaadi hind koos saatekuluga
Tartu ülikooli 345. aastapäeva
tähistamise 'õnnestuin;ise eest ta­haksime
eelkõige tänada profes­sor
Ernst õpikut, kes esitas sisu­ka
j a mõtlemapaneva peokõne ja
ka ülejäänud iprögrarami - - muu­sikalise
osa4oomise. eest. Võlgne-m.
e tänu ka pr. õpikule, et ta ka.a-sa
tegi pika reisi ja meid oma kü­lastusega
. rõõmustas... Vaevalt;
;© New Yorgis demoffistreeris
Ohäilme. Inc. spordi-moeloomingu
divisiooni kutset sportlikku riie­tust
.modelli Valve Estam Los
Angelesist. Väive bn ka varem
anaeerika modellina esineriud,
näiteks turistidele Acapulco's, .sa­muti
San Diegos jm.. /
tänu pr. Asta Ballstadtile ning
Andres-. Raudsepale ja ta .kaas-olofcs
selte*.feUlafeo«tist asja saa- { ^ ^ " « ^ e E ^ « n i a r i e »
nud kui pr; Ellen Wctew põlete j S™,-^ - ^
vapralt hoidnud auto rooli nende ^ ^ ^ ^ ^"^'f
ligi poolteisetuhande: miili ioä^V^l^' ..oma mimene ,
SUI .ta Kodust BaItimore'sse, s e « '""'^ ^ P ^ " ^ ^ Inga Eioheii.
Torontosse ja tagasi, .lüme ähvar­duste
kiuste. Muusikaline osa oili
suureks. probleeomiks. Etteval-mi?-
tuse aeg oli väga lühike. Srilitie
baum jä ta abilised olgu tänatud
kohvi ja suupistete eest.
" TARTU INSTITUUT
• AKADEEMILINE KODU
Coliunbuses, Ohio osariigis ilmuv lmukln„Gölumbus Monthly'*
avaldas ülevaate osariigi jä kohalike omavalitsuste teenistuses
karjääri teinud Isilmtest, nende hulgas eriti loetletud 10 iipp-naist.
Ameerika kombe järgi võetakse esmajoones arvesse pal­ga
suurus. Ja nägu ajakirjale osariigi valitsuse poolt ametlikult
teatati, on Ohio osariigi teenistuses olevatest naistest kõrgeima
palga saajaks prof. dr. Siella H. Karolin, kellele osariik maksab
>astas41.995 d o U a r i i ; ' ^ ; - 'V
• Stella Karolin on eestlanna. Ta ^ lin lõpetas Ohio rilMilm ülikooli
õppis dipiinaGöttingeni ülikoolis
arstiteadust, praegu on Ohio riik­liku
ülikooli, professor, kes. tree­nib
psühhiaatria alal: arste, kes
soovivad .saada eriarsti kutset
ning: diplomit. : : . " : : , : ;
ühtlasi ta on ka riildiku psüb-
Maatrilise keskhospitali ad­ministraator.
Lisaks sellele ori prof dr. Stella
Karolin pikemat aega töötanudi
a,lkohöoliiaite. raviga tegeleva ra-viasütise
Mary-Haven' meditsiini­lise
• direktorina.
Teadusalase kar j ääri kõrval on
ja sõjaväe akadeemia, tütar Mari-
Ann sama ülikooli ja noorim las­test,
poeg Andres käib veel üli­koolis..
.":
Prof. dr. Stelia Karolin on osa
Võtnud reast teadusilikest konve­rentsidest
ja alles neil päevil oU
ta San Franciscos osavõtmas
Ameerika Psiihhiaatrite ühingu
29. erialasest konverentsist.
Teadjad kinnitavad, et prof.
dr. Stella Karolin on elav näide
sellest, et sukeldumine teadus­te
süf^a^Tstssse ei takista ole­mast
hea perenaine:
serte, peamiselt soilistide vöi kam­merorkestriga.
Iluvi^ teatri Ya.s.tü
on. TQronto elaniMvoninas niivõrd
suurenenud, et ottotellimised tin­gisid
iga lavasitüse aja pikendami­se
neljale nädailale. Käesol'evaile
hoo aj aile on ettetell 1] aid rekordi­liselt
16.600. ' 1: :
Hooaja teise lavastoisena toodi
lavale inglise täniapäeva draama­kirjaniku:
Edward Bondi näidend
„The Sea" (Meri) Leon Majori
lavastusel. Näidend aügab tugeva
•äiksetomiiga,.: mil üks : paadiga"
sõitjaist hul2kub jä teine.pääseb:',
Tegevus toimub siis paaril eripin-nal
kuni matusetalitusenl, kus
rannaasula prcniinerijtseim' isik
tulia urnist raö:male puista.b. Te­gevus
on iseenesest ajatu, -kuid
arvestades kostüüme on lavasta-.
ja: selle paisiutanud käesoleva sa-'
jandi. algusse, . ilmigi tegeieta.kse
maailmarumnikülalistega.
; Sündm^us on traagiline ja kurb,
kui seda siiski mitte koomilisega
ei nähta. Näidendis ön rida väga-häid
kujusid nagu. ra.nnal , elav ,
joodikust erak, hulluks, minev
riidekaup.mse3.', jä rikas •' prciia,
kes oma sõpruskonnas on organi-.
sserinud naistest ja • kohalikust,
pastorist ••mingisiiguse.: lailtuurisa--'
longi, ja kes oma valesti Miivvud
elu näib : kogu. ümbriiskonr.a.le
peale suruvat. Näidendis on palju
musta 'leinavärvi,' isegi lavale on
mingi must raam ümber teMud,
naistegelaste kostüümid'on m u s ­tad.
Auitor ise on merd kujutlamid
sümbõcilse lootusena, mis. pide­valt
varieerub luiteücs lootusteks.
Lavastuses-, cn Lynne. Hyde sii-anap
aistvalt: meisterlikult lahenda­nud
valgustuse, kimä moodsa la-vaikujunduse
on loonud M . John­son.
Väga mõjuv on .tormi kujuta­mine
elektroonilise süsteemi kau­du,
üks realisiikemaid, mis teat­rilaval
saavutaitud. Meeldejäävalt,
head oma osakujuriduses olid
Kenneth Pogue, Douglas Rain;
Mary Sävidge, Franc^ Hyland,
Susan Perrier-Knox ja Ron Has-_
tmgs pastorina. ;
„Ttie Sea" põie siislki draama-teos,
miš silmapilkselt Vaata-jä
teadvusse jõuab, mitmed tõed on
suuremad ja jäävad kauemaks
mõtteisse, egas põhjuseta E.
Bondi ei nimetata inglise tähtsa-m.
ate draamjakirjanike järglas-teks.
• '.
.Ärn0:Kaa'GliTiior3;a"hio^"iis olev nais- pr. Karo]:in on kodus osav ka hea
arst üles kasvatanud & m last, ] de toitude keetmisest ; •
vanemleitnant Jaak Karo-1 . toeerika ajakiri paigutab prof-dr.
Stella Karolini Ohio osariigi
10 tippnaise etteotsa, kuid nen­de
kümne hulgas'on veel teine
eestlanna: Ohio riildiku ülikooli
kceleteaciuste professor di-.^ Ilse:
:Lehiste, kes teadlasena tunnustu­se,
võitnud .ka väljaspöolt USA-d.
VES-