Vaba eestlane , December 6, 1977

              Nr- 90 Nr. 90 ¥ABA JTLÄNE i, 6. detsembril 1977 - Tuesday, December 6, 1977
laikelapse sren •
lanematele koos
listust Do-Re-
Kus kujunemas
ik on. ka Lreii(^
lid Orff InstnA
gköolides.
[elepanu selleli;
Isus on suur jia
ta täiskasvanu
|i.m heli ja ratm.
iök, : Teie rüb:-
fe ja rütmi
19-selles teadji-meile;
igal hari
i, kellede vaa-;
le jälgim? va^r-"
tiisel. Lastemuü :
las cn Garl Orft ^
fintud värviriföxa
jiJtina, kii'd r^imr
Ito^ pühenda tüd
fele", m?^ on
jsaksakeelse ni
jwerk levinud.
P .Unnas Mo-ülikooüs
: on
l;us^ õpefetaJvSf:
le ka erilist rõh-
[ip^/u viljelemi-;
itab last^minis: .
jiusikaks,: mHur
Kõnendid on;. l i i -
Ija kõne.- Viixe^
liates 'šünsJst.-.Oxn"
krengu^aV; I^p-ha
intellektuaal-
' lapsele ühe
I n d i g a— rütmi
:^-^:l^^v kohal
|:!udfi ja va;•v';i-i:-^
suuro tahtku-lielharidu"
s-']ai>'
rserulisele
Istaie-läheneb.
[ghnton)
p,: •EHTISID, .
!:^;ivALDE'v
[ei 248-4()7ö
toirnus Rootsi: :
I';grammis vest, : .
juti Eestit ;
a- - D2.gbladeti:
KroöM, va-- •••
Peetri kogudus Torontos pidas oma täiskogu koosoleku pühapä©>
vai, 27. novembril ning valis senise nõukogu koosseisu asemel,
keBe volitused^ lõppesid 30. novehibril, uue nõukogu 63-liikmelises
koosseisus, millega nõukogu liikmete arv suurenes seniselt 60-lfc
63-Ie jä seda võimaldamaks nooremate koguduse liikmete rakenda­mist
koguduse tegevusscj
Toodima tähestikulises järjekor- vaimuliiku rakendainme. Samaaeg-ras
valiti kbguduse nõukogusse selt informeeris ta täiskogu kocs-järgmised:
koguduse lii-kmed: Au-! olekut, et koguduse ingliskeelsete
gust Alaver, Eduard Amai^,. Volde- [jumalateenistuste õpetaja S. Otto
marEgalik, Hugo Elb, Kaljo Häa-^^ omalt kollalt 1. jaanuaril
V
mer, Harry Hiis, Jaan Hion, El­mar
Ilves, Kaarel Irs, Karl Jõksi,
Eik Jäm, Eduard Kaasük^ Kaul
Kadak, P^ul Kalju, Edgar Kalvik,
Johannes Kami, Tarvp Kass, Kal­ju
Kaur, Aleksei koppel, Eduard
Kuuskne, Erdi Käärmann, Kpns-,
tanün Küng, Enno 1Lauri, Kalju
Leis, Viktor ^iepson; August liiv­oja,'
Rein Läte, Rein Lüüs, Edgar
Marten, Maido JVlusta, Eric.. Män-nistü,
August Näarismaa,' Olev
N^urmberg, August Nõmmik, Ben-jamm.
Onu; Leander Ots, Priit
Paas, Endel Paju, Julias Paju,
Erich Pede, Aadu Pirnsalu, Georg
Poom, Robert Prolstang, Feodossi
Pruul, Meinhard Põldma, Kaljo
Rand, Edgar Ranniste, Kaljo Rei-dak,
Jaan Roos, August Ruusauk,
Henn Ründva, Valden Sadul, Ric­hard
Sepa, Leonhard Soo, Jaan
Soosaar, Enno Tamm, Oskar Ta-rendi,
Andi'es Tork, Tiit Tralla,
Lembit Valter, Ulrich Valvur,
Hartvig Vanaselja" ja Arveid Võog-
Säinal koosolekul andis kogu­duse
esimees i^levaate koguduses
toimunud tegevusest kahe täis­kogu
vaheaja! I
ning andnud lühikese ülevaate
EBLK ja selle Kohsistooriumi vä-,
listegevuse kohta -rahvusvahelises
ulatuses ning hiljuti toimunud vali-
• miste kohta, peata&.eriti Peetri ko­guduse,
päevaprpbleeijnide ja taot-ning
koguduse juhatuse otsusega
on kutsutud sama tööd jätkama
Soome koguduse pastor Aulis Jalo-nen,-:.
kellest on loota ja oodata, et jta
ka Peetri koguduse eesti osas
hakkab tööga ülekoormatud Õpe­taja
0. Puhmi abistama, seda
enam, et ta väidab mõnel ssiää-ral
ka eesti keelt
Kolmapäeval, 30. novembiil tuli
valitud nõukogu oma esimeseks
koosolekuks kokku ning valis ko­guduse
põhiku-ja kohaselt kaheks
aastaks kogudusele uue juhatuse,
kusjuures juhatuse ja seega kä
nõukogu ja koguduse esimeheks
valiti noorema põlvkonna tarrnu-kas
koguduse tegelane Tüt Tralla
ja juhatuse abiesüneešteks Eduard
Kaasik ja Rein Läte. Kirjatoimeta­jaks
Oskar Tarendi ja laekuriks
Lembit Valter. Teisteks juhatuse
liikmeiks valiti Karl Jõksi, Paul
Kalju, August Liivoja, August Näa­rismaa,
Olev Nurmberg, Julius
Paju, Valden Sadul, Andres Tork,
J. Hion. Revisjonikomisjon valiti
tagasi endises koosseisus: K. Irs,
H. Kivi ja J; Soosaar.
Nõukogu koosolekul aiidis senine
esimees K. A. Kädakülevaate käi-gusoleya
. tegevuse üksikasjade
kohta ning soovis- uuele nõukogule
ja juhatusele edu ja õmie. Lahku­vale
esimehele avaldati järgnevais
Kalev-Estieriiie võimlejad Torontost ja Montreali eesti siais^
võimlejad esinesid Montreali olümpiastaadionil 2T. novembril
toimimud Kanada jalgpallivõistluste finaali valieajal ligemale
60,000 inimesele. Vaatamata Iriilmale 10 kraadi Celsiuse järe­le)
ilmale õnnestusid ettekanded liästi ja noored said teenitud
kiiduavalduste osalisteks. Kokkuleppe kohaselt lubati võimle-misettekanded
CBC televisiooni saatejaama kaudu üksikasjali­selt
edasi anda, kuid neid näidati kahjuks vaid iiheks hetkeks.
Pildil grupp noori Kalev-Estlenne võimlejaid Montrealis. Esime-
Hie rida vasakult: Karen Viinamäe, Viivi Rüs, Heli Kivilaht, Ker-ry
Kalm, Msa Hess, Karen Vesk ja Heli Oder. Teine rida: Aimi
Ilves, Kristiina Greenbaum, Tiina Pajos, Kim MiOigan, Tiina
KaUeja Mne Kmgla^v : --^ ;Poto: D. Paqos\
281 DÄNFORTH-AVE. m 463-33311
MEILON;SAADAVA]L: ;
Soome nskkileivad,
piparkoogid, lihapirukadl,
kardemonisaiäd, jõulutordii,
ploomikoogid, soolalõfe®
ja palju muMd.' . •
Räägitakse ka eesti toit.
- • .Andke jõuluteMimised varakult,.kiüdMlJemalt 22. dleüs. ^
Äri avatud pühade siälalal: esmasp. 19. dets., teisip. 20. dets. ®—6,
neljap., reedel 9—S, laup. 8-1-12.
Järgmistel aegadel:
— reedeni kel 10—9, laup. 9.30—5.3®
P A R IM JÖULUKINKIBE OSTMISE ÄEE
QUEBEC— Quebeci linnas toimus möödiiniid reedel kaua­oodatud
kohtumine Kanada föderaalvalitsuse peaministri Tra-deau
ja Quebeci provints! peaministri Levesquel vahel. Mõle­mad
mehed arutasid koostöövõimalusi majandusHkul alal ja
käsitasid ka Kanada ühtsuse säilitamise Idisimust, Imsjuures
nende ammised läksid %a diam
ESMAJÄRGULISED IMFORT-ARTIKLID SOOMEST ;.
2031 Y O N G E ' S T . , TORONTO, ONT. M4S 2A2 © T E L E F O N 483-6658
Kingad LääBie»Scäks^mwi^ ® Telo S33«8122
Prantsusmaalt, Anstriast
j Naiste, ja _me^^^^^ PaföCSl » © © SölOSS
Ekstra iamd suurused, °
ka Jalatoega «80 Bloor W., Toronto 4, Ost;
luste juures. Ta rõhutas,; et kogu- sõnavõttudes tänu ja tunnustust
duse viimase aasta . peamiseiks
püücllusiks on ohiud kaks eesmär­ki:
ühelt poolt viimseis^t võlgadest 'päeval, 11. dets.
vabanemine ja teiselt poolt teise ' teenistusel.
eduka juhtimise eest. Uue nõukogu
ametisse seadmme toimub püha-
Aim
San • Francisco^ .toimilis 25.—-27.
Möödunud pühapäeval oli Eesti
Majas rahvakogunemine mitme
novembrini k^es ICÜS.(The In-|Ssmaaegse,,aga
temational Conference on the sündmuse tõttu./ Üheks sündmu-
Unity.Qf tneSciences) konverents., seks pii vaikses saalis toimuv kol-
Sellele oii üldteemasks antud, j i^-A^fetiilalal töot müu-
,Tlie Searclifor Äbsoliiite Vaiuesjgi^^itus.^^^^^
in a Changing World'' (Absolimt-l^^^esist . T o r o n t o s s e ' k a u n i te
Mõlemate p-is-liitiikUite vaheline
keskustelu kestis llgemaäe neli
tundi nüig •selle arutluse kestel
toonitas Levesque pidevait,.
et tema eesmärgiks on kiijmida-da
Quebeci provintsist isesei­sev
prantsuse keelt kõnelev riik
. Põhja-Ameerika mandril. •
Levesque avaldas lia hoiatuse, et
kui: Tnideaueelpleyatel föderaal­setel
parlamendivalimistel väi j a
tuleb ettekanskutega Kanada põ­hiseaduse
nluutmi-seks, taotledes
sellega Kanada ühtsuse säilita­mist,
siis asub Quebeci seperatis-tide
pantei sellele vastu töötama
ja selckub akitiivselt valimiskam­paaniasse.^
Levesque kinnitas'aga. hiljem
ajakirjanikele, ,
et olukord võib kujuneda 5ioo-
, • pis teistsuguseks kui. peaminis­ter
Trudeau esitab oma ettepa-mekud
põhiseaduse mmitmissks
,• vastavale'põhiseadiise muutmi­sse'konverentsile.
Le^-esque kinnitas, et Quet>eci se-paraitistide
valitsus võtab sellest
konverentsist osa ja kaitseb seal
oma seisukohti.
Peaminister Trudeau mäiMs
ajakirjanikele, et suur osa nõupi­damiste
aj ast kulutati. maj andus-lifai
koostöö iküsimuste- arutami­sele.
Mõlemad peaministrid olid
asunud üksmeelsel seisukohal, et
Kanada keskvalitsuse ja Quebeci
proyintsivalitsiis peavad töötama |
tihedalt koos tööpuuduse Ja in-vastu-
võltiemisel.
^ Suur valik lambana,hkseid kasukaid, mütse jä kindaid K
© Põhjapõdiä-, lamba- (ka autoistmele vahnistatuid), samuti
karu-ja muid nähku
® Kauneid ja mitmeti kasutatavaid Flokati (põimitud) vaipra,
erivärvides ja suurustes
® Muidugi ka laplase riietust ja kinke Lapimaalt
@ Pusse Ja viltsaapaid
2338 DANFORTH" AVE., TORONTO (idapool Woodbine Ave.)
• . :.TELEFON 421-2115 .
Avatud: esmasp.—rieljap. 10—6, reedel 10^7, laup. 10—5
•V
sete väärate okinrad^^n^^
vas maailmas).
Vii-näne- sellelaadiline
re.nts t-cimus aasta tagasi
hin^conis Nobeli • laureaadi Sir
kord oli samast piirkonnast kolm
naiskunstnikku, kes oma: kaunite
konve- j^öödgga ^ tekitas^kl ruum.is' ummiku
Was- Ija pesgi; olid; seinad hõredaks os-
JolmEccles'i juhtimisel ja sel pli; ^ \m oli Ella Jost-selliQö
kordaminek, ^t andis jul^
guse aasta f^üjem jargimsek^r-. ^.^^
raldamiseks. Nuudel Jalle j u h a - v ä g a praktilist laadi, nagu
tajauvs sama J- Eccles^kmia • tei-1 ^^^^ kardinariided,
sed: juhatuslnkmed oad mitmest ^^^^^ lauamatid,: • hõlmikud
. Lääns-Euroopa riigist ja t^hend- (vanast saare murralcust pontshole
. riikidest. Kokku ; oli osavõtjaid
umbe 800, nende^ huigäs kuus.No­beli-
laureaati.
; Konverentsil oli 13 aukülalist,
•nende hulgas .eesti, luuletaja,
Yale'i slaavi ja ida-euroopa kir-antud
eriti sobiv nimetus). Kuid
nende kõrval ka teisi töid, isegi
moodne baliikleit ja E- Jostmani
oma seljas kantav kleit on oma kä­tetöö.::
Teine esindaja d i i Ännilde Pihel,
'• 13. nov. toimAis Hamiltoni ko­guduse
näiteniüük -koos kohvi­lauaga.;
Pärastlõuna avas kiriku
naisringi esinaine L. Norm.öt, soo­vides
õnne loosiratta kasutajate­le,
ning soovitas seiLe tihedat kü­lastamist.
Rahvast oli kiriku all
s?,aili3 .üsna rohk^.sti ja samuti
võitjate rõõmsaid nägusid. Dolla-riliste
looside läbimüük- oli kiire,
kuna laual ja seinal oli. palju
väärtuslikke võite nii 'kodukäsi­töö,
maalide ja miiu meeldivaga^
Loosimisel olid tegevad pr-dL.
Normot,: H. Müür, ja I. Kaasik.
Õhtut: võis lugeda õnnestunuks.
©Oma 30-aastast tegevust tähis­tas
.Eesti üliõpilaskond Llmdis
(EtJL) peoõhtuga • Lõuna-Rootsi
Eesti Majas.' Selleie järgnes juu-beliköösolek
Lundi iinharaamatü-kogu
kuuldesaalis ja ball Akadee­milise
ühingu ruumes- Kahest vii­masest,
üritusest, osavõtjate. arv
tõusis üle saija.. Organisp.tsiooni
asutasid 1947: a.',rühm:Lundi üli­koolis
õppivaid eesti üliõpilasi.
janduse :protessor .(ja kuraator kelle tööd olid kaltsu- ja-plastika-
Aleksis Rannit A. Rbnnit esines
..Tne Social Meaning' Ojf Artistic
Creativity",. (Kimstiloomingu ,sot
vaibad põrandale; viimaste; mä-terja^
iiks on ta osavalt "ja oskusli­kult
kasutanud pakendeis ja kau-siaale
tähendus) ^sisulises töörühm j baköttides olevat plästikmaterjali.
• • mas ettekandega „Toward5 a De-
. füiitioh of Poetry" l (C>tsides, üht
teatavat : poeesia • määritlüst).
• .Selle kõrval tuleb Meenutada, .et.
viiendal V/ashingtonis peetud
ICÜS konyerentsili A. Rannit pi-
, das ettekande „Tlie ^Logic of Poe-
;: tic Symbols .- in the:; Age of
Science" (Poeetiliste sümbolite
•loogika teaduse aäastul^,mis no­vembri
föpul ilmxus ^^köü^verentsi
rnaterjale sisaldavas-, koguteoses
. (leheküljed : 329—337), . a g a on
saadaval ka • sepairaattikikina. .
-1-
EESTI KODUS ÜÜRILE ANDA
soodsa h^^iiaga.Ren4^^'H^^iie,
Nende kõrval aga käsitöid rahva­rõivaste
mustreis, suurekogulised
nukud Ändy ja Wendy ning oskus­likult
erivärvi - lõngadega, kaetud
traadist riklepuud. .
Kolmas, Dagmar Pint.esitas var­rastel
kootud kleite ja seina vaipa,
Need olid väga maitsekalt valmis­tatud
ja leidsid peagi omale ost-
-jaid:- •
Echn tekstülkunsthikku Lpüna-
Cntariost tulid heal ajal aidates la­hendada
.eelolevate jõulukinkide
• muretsemise probleeme. Kuid sa­mal
ajal'näidatss kui palju kaunist
ilutunnet oli neisse töödesse kätke­tud
ning kuidas neile oh mõnel pu­hul
antud eestipäraste motiividega
lähedane üme.
iri\
24.. nov. peeti kiriku all saalis
Hamilitoni Eesti Skaudisõprade
Seltsi • peakoosolek. Rahvast, oli
hõredalt, ^mille tõttu koosoleku
algus lükati edasi poole tunni võr­ra,
mis aga olukorda palju ei pa­randanud.
Koosoleku avas ; esimees. H.
Toomsalu tervitjise ga neile vä­hestele,
fees ölid aega leidnud
noorte töö probleemide.ja plaani­de
amtaimiseks ja kuulamiseks.
Koosoleku juhatajaks valiti üliel
häälel A. Kübar,. pTotokollijaks
L. Aašma. Rahalised amanded
H: E. Skaüdijsõprade Seltsilt ja
rahvatantsurühm „Kandaii'lit"
kandis 'ette H. Toomsalu, ,iKot-'
ka" skautlipkonnalt — skm M.
Pentenš ning gaidüksus „Ki}ngr
iam" - - ngdr. E. Lindaja. Järgne­sid
tegevusaruanded H. E. S- iS.
ja „Kändali". poolt — H . Toom^
salu, skautidelt s t o . C. Aarüalit
ja gaidide tegevusest andis• aru
miseks • loetakse november 1953.
a:; Momendil on seltsil 19 peret
ja 14 toetajat -liiget, .^liikmemak-siiks
jääb endiselt SIO.ÖO perei^t
Ja S2.50 toeitajaliilünelt. Rahva­tantsu
rühmad „Kandaiü'^ on ka
kavas märtsis korraldada 20. a.
juubeli ball. Kuigi' ,;Kandali" ni-
"^e all pole jmibelit välja teeni­tud,
ometi samade juhtide pr. ja
hr. Toomsalu juhtimisel.on tant-sitüd
Haimiltonis rahvatantse 20
^^2tat. Rühma nimetuseks:, algu­ses
ÖÜ .Hamiltoni Gaidide ja
Skautide rahvatantsu rühm", nail-iine
nimetus muudeti kui liikme­teks
polnud enam ainult skautli-kud.
noored. Nüiidsete rahvatant-sijate
soovil hakatakse ka juba
,,Esto-8Ö" Rootsi sõiduks raha: ko-girana
nädalaste sissökannotega,
niis kergsndaks tunduvalt: aja
kätte jõudes Rootsi sõitu noorte
le.. , •'•
• VürskeTij.'iJfidisefl loete
. : ' „ V A RA EESTLASEST".-
ngdr.: M.-Koger. H. E.; S. Seltsi
naisringi aruande esitas pr. . M.
Malberg. Samuti esitati 1077/78.
a. tegevuskava., niilline näib üsna
tihe olevat.. H. E . S.:S.:on kavas
Valii-niste juures suuri problee­me
polnud, kuna eelmine juhatus
jai edasi,;koo3olijate poolt kiitus
ära. teenides. Ainuke muudatus
0^:1 juhatuse kandidaatide juures
keileks valiti pr- M. toiberg. ja
Himma.: Jiihatusse kuuh
vad: H. Toomsalu, R. • Toomsah
^a^^a,; L. Aasa. M. Suit ja J.
Ester.
'©tades tänati eelmist juha-tt^
st tehtud töö. ee^ti ning sooviti
Liigse tagasilioidlildiusega kor­raldas
Vello Hübel oma üliepäe-asekunstinäituse
, .Eesti Maja
vitsas koridoris lama mujal „p6l-lud
enam aset majas". Ka ühek­sa
aastat tagasi tcimus ta esime­he
iseseisev näitus samas. Püha­päevasel
näitusel oli väljapandud
38 tööd, kcik valminud 1977. aas­al.
Need .leidsid hea, vastuvõtu,
16-st Kotkajärve motiiviga tööst
müüdi 13, lisaks teisi töid.
V. Hubel 011 l\asutanüd oma
väljendusvahendiks pastellvärve
jä erivärvilisi viltsülgi. See pn ta
töödele andnud tugeva Joone Ja
pelime koloriidi, mis Tealistlilmd
maastikud meeldiva ilutundega
on tmideküllastartud. Tal ön os­kust
valgust oma töödesse tuua
mi, et see suundub sjsemiselvs
soojuseks, pannes elai|ia maasti­ku
kogu perspektiivi ulatuses.
Äsjane näitus jaguneb temaati­kalt
kahte peamisse rülima. Ühel
pool ta Muskoka ja Kotkajärve
maastikud koos mõne Lakewoodi
jä Long Islandi maastikuga. Tei­sel
pool aga Toronto sadama-maastikud
laevadega. Need on
segatehnilised tööd, kus dominee­rib
pastellvärv viltsule poolt an­tud
raamistuses. Valiepealsete
aastate jooksul on ta loojamaa-ilm
muutunud, jõudes Toronto
vanade ehituste juurest metsade
ja vete lähedusse.
Majadest loodusesse minek po­le
eriti suur samm, aga sadama
kujutlusteni on-siiski suur vahe­kaugus.
Kuid V. Hubel seletälS,
et laevadega on ta olnud põhili­selt
seotud juba lapsepõlvest pea­le,
kui ta koöIipGisina käis neid
Tallinna .sadamas joonistamas.
Võõraste laevade omapära, võõ­ras
keel, see oli cmampodi maa­ilm,
mis nocrt poissi vcliis. Aga
laevadega on tal olnud sidemeid
Teeme misi ja parandame vaim
nii linnas kui ka suvilates
matehastes katelsepana. Hiljem
töötas ühe aastal Shelli tanldae-vas
ja praegu omab loa suuremu
te papiide jiihilmii^eks, See lae­vanduse
Ja meremehekutse tund­mine
on tinginud nende cigesti
nägemise. j
Enne pühapäevast näitust oli ta
laevatemaatiiiste tööde näitus
Toronto Imnstikoolis, kus se kii.
jutavkunsti faladteedt akadeemi­kute
ja asjatundjate poolt sai vä­ga
hea hinnangu osaliseks.
Muskoka maastikud
noorte poolt hästi tuntud. Ta vii­bis
seal mõned päevad sügisel ja
need ongi sügisrõõmsad maasti­kud,
mü päiksevalgus helgib läbö
kirevate lehtede Ja annab kogu
loodusele tülitseva, sooja ilme.
ilma et need kohad oleksid sügi­seselt
nukrad või mahajäetud. '
Küsides, kas järgmine näitus
toimub Jälle üheksa aasta pärast,
ta äiTab, et peaks tihedamini
oma töid esitama. Tal on kava te­ha
valiku töid kmiagisest ..eesti
kaubalaevastiimst, milleks osali­selt
juba on telliinisi. Ja tuleval
suvel kavatseb ta Jäädvustada
Lalcewoodi sealse suurlaagri aja!.
V. Hubeli äsjane näitus oli yär-.
viküllane pilk rakcncfTinkunstni-loina
Kanada Kunstiakadeemii^
lfikni??ks saanud - kunstnikust te­ma
kujntävliiinsii poolel. oli
pühitseda Skaudisõprade Seltsi j 5^'-^^3&iiaastaks Jõudu. ning.; edu.
25.. aastast j t o e l l t . Seltsi asuta-!• õhtu lõpp
pärastki, .õprjir^es Tallinna Teini!- IrivitaY looduse' Ja laevade maa-.
Immis masinaehitust, töötas ta ilm just teniäie omases' segateli-oma
praktikaaja- Tallinna sada- nillses,;väljendusviisis, .