Vaba eestlane , October 24, 1978

              Nr. 78 Nr. 78 VikBÄ MSSTLÄNE teisipäeval, 24. ofetooT>rll 1978 — Tuesiday, October 24, 1978
ÄI
Isiin oma koosviibimisei
iienäe juurde, kes selle
lenute mälestussambale.
1. oktoober suureks
iti ametlikult cmia ko-
Pidulikust sündmusesil;
Pacific Conference
ise presidendi abi õp»
|ond ja praost O. Puhm,
Juhkenthal ja Mas
ng Montreali Jaani ko^
)psõnas koguduse õpe-
Taga tänas südanxLtkult
leege ja koosolijaid, kes
m talle nii liigutavaks
idanud mille Järel feoos-lõp(
p8s ühislaiüuga „õn-
AN ÄLMER
isi ja parancbme varn
las koi ka suvilates
Tr
ase talituses
[30.— + saatekulu 70 e
lk. koos fotod^a
lk
[puhyl
jniiust!
HOES
^1 TEL. 463-2389
peatus)
[i Piirisild
ftekuln, kokku $1® JU
Ilase" taütuš.
|s Angelesist.
iieistrlkr ; •:.
BAGÜIO,: Filipiinid — Maailma-meištrimatsh
mälles venelasest >
maailmameistri Anatoli Karpovi ja
väljakutsuja vme i dissidendi V i ^
tor Eortsfeoi v a M lõppes Kai^
povi võiduga 6:5. Mõlemate male­tajate
vahel toimus 32 matslii, mil­ledest
21 lõppesid viigiga ja ei
tulnud tiitlimatshi tulemuste hin­damisel
arvestamisele, Karpov sai
aühinnaiks 350:000 d()llarit, kuna
väljakutsuja Kortshhoi^p^
püria" 2O0.(K)O diollai-iga. N, Liidu
ajakirjanduses ülistatakse Karpovi
võitu ja kinnitatakse, et Karpov
kaitses sotsialistlikku siisteemi
isiku vastu, kes ön reetnud sotsia­lismi
ning on asunud põgenikuna
N. Liitu atakeerima ja kritiseeri­ma.
Kortshnoi põgenes N. Liidust
1976. aastal ja elab praegu Shveit-sis.
Ta ^n esitanud pärast mäail-mameistri|
natslii Rahvusvahelisele
Maleliidul4 protesti, milles ta mai­nib,
et matshi organiseerijad sun­disid
teila^ mängima talumatutes
tinngimustes, et murda tema när­ve.
•.. •:•:•:.::.••••}':'.•
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu peakoosolekul, mis tounus möödimud pühapäeval Toroiato Eesti
Maja väikeses saalis, a.valdati muret sielle üle, et Toronto eesti organisatsioonid ei tumie enam huvi
Võidupüha tähistamise va^^^^
tähtpäevade koordineerimise kctosolekul. ÜhiiiigE tegevuskavas qn süsM koos Hamiltoni Eesti Võit­lejate
ühinguga selle teaditslooni jatkaMne ning vastavate pidustuste korraldamine. Koosolekul
tekkis raskusi esimehe ja juhatuse Mito^ valimisega, Imna paljud kandidaadid loobusid oma
kandidatuuri ülesseadmisest töökoormatuse tõttu või tervislikel põhjuseil. Lõpulis v a M Toronto
• Eesti Võitlejate ühingu eslsmeheks^.i^^^ niPg leiti ka isüoiö, kes olid nõu$ Juhatuses IMn-
'gu,teed edasiviinaa/:;^^ ^
„UNESCO Bulletin öf Seleoted
Booiks", veerandaastat! Inglis­maal
ilmuv agäjkiri, on ainus
UNESCO väljaanne, milles Eesti
on esindaitud suvjeräänsölit Eegtti-^
na. Äjaikiri avaldas oma 28: aasta­käigu
talises numbris V. B.
Leitohl arvustuse Äieksis Räimiiti
ja Eduard Würalti ühisele luu-ie/'
fcuinsitiraaniatule „Caiitus Do-mus".
VincjentB.Leitch on ingli­se
jä võrdleva kirjandusteaduse
professor Mercer'i ülikoolis,
Oeorgias, Ameerika Ühendriiki­des..
Ta. on endine Ants Orase
õpüanie, (^eš on ka varem eesti
kirjanduse üle kirjutanud, nende
hulgas hiilgava, essee, I t o Masin­gu
usulisest luulest. "
Kriitfe annab 'lilevaate E . Wii-ralti
elust ja 'käsitleb siis ta, loo­mingult
raamiajtus olevate t ( ^ e
alusel, võtte 'kcOskii oma arvami­se
Käthe KoUwitzi sõnadega Wü-ralitisit:
,,Millise subliimse tehnika
ta omab ja milline võõrastav
psüiühJliiiLe Hitensiivsus!" •
Samuti on aatudvü^
Rarmitist ja teraia töödest, kus
on nimetatud inglisitoeeles ilmu­nud
viis kogüj^osa, neist valiikute-
PeaköO'Soleku, millest oli osa
võtma ilmunud arvukait iihrngu
liiknieid, avas esimees K: Tori,
kelle ettepanekul mälestati leina-seišÄiga
surma läbi lahkunud
iiäingu ililkiiaeid. Koosoleku juhä-tajaiks
valiti R. Mosk ja proto^
kollijaks AvKalä.
Tegievušaruande (kandis ette esi-raees
K.'Tori.
'Ettekandest selgus, et!, iihin
tegevus OE aastate jooksul jUba
rutiinikohaselt väljakujunenud
ning ühlBg qn jätkanud oma
traditsioonidele baseemvät te-
Vabadussõja alguse täiustamist,
ühingu aastapäeva 'pühitsemist,
E ^ t i Vabariigi aastapäeva aiktu-sel
esinemist, Sõjameeste Suve­päevade
korraldamist* Võidupü­ha
täJnstatnist (koostöös Hanaüto-ni
Eesti Võitlejate ühinguga,
koostööd Balti raJivast© sõjavete-^
^ i d e organišatsioc^ ja
muid öiritusi. Uusi lükmeid on
aasta jooksul juurde tulnud, ksic
haksa, peamiselt noorema gene­ratsiooni
©siric^ad.
A. Kala andi$ Toronto Võitleja^
te ühingu 25. a. juubelialbumi
kohta ülevaate ja imainis, et see
on juba trüikitiud ning saadetud
köitmisele,
AUGUST KALA
Albumis on
kesiseid artikleid ning selle väl­jaandmine
läJieb malssma 2400
dolladtö,. :
Kulud loodetakse katta albumi
müügiga (üksBaiumbOT 8 dolla­rit)
ja toetustega;
Tegevusaruande osas küsis E .
Rände, millise! määral on ühing
arendanud aatSkommunistliklku
võitlust, millele esimees K. Tori
vastas^ et ühingu tegevuse aluses
ön ^põhikiri ja Baitimöres Eesti
Raiivušiköngressil vastu võetud
juhtnöörid, müle järele on käidiid.
Ajaleht ,>Võitleja" aruande esi-onla
ümumist jätkata, ühingu
lasikespordi kohta andis lüteese
ülevaate V. Kana, kes tõstis esile
tänavuseid häid iasiketagajargi
hing pani ühingule südamele las-k
^ o r t i jatota.
Majandusliku aruande: esitas
laeikur A. Tooming. Selgus, et
ühingu tulud möödunud aastal
olid 1489.41 dollarit ja kulud
lli64.69 dpllarit. Koos möödunud
aasta ülejäägiga on ühinguil ikas-sas
raiha 3083.12 dollarit. Ptost
seda kui A. Kala oli esitanud re-visjoniikpmisjoni
aruande, kinni­tati
kõik aruanded
Järgmise aasta tegevuskava esi­tas
esimees K. Tori, mis oli koos­tatud
eelmiste aastate tegevuse
eeskujul ja kus on ette nähtud ka
Võidupüha tähistaniine koos Ha­miltoni
Eesti Võitlejate Ühingu­ga.
Eelarve esitas A.Tooiming tu­lude
ja (kulude osas tasakaalus
1600 doHarit. Lükmemal^ otsusta^
ti jätta iendiselt 5 dollarit tegev-liikmeüe
ja 2 dollarit toetajaJük-meüe.
Tegevuskava ja eelarve kin­nitati.
seisus: R. Möiks, H. Kivi, A. Lukk,
i Ä, Tooming, A. Oüing, M. Niinvee
ja A. Älaver, kandidaatideks valiti
i E. Tammisto, J . Vares jia M. Ves­kimäe.
Revisjonikoiniisjoni koos-
. seisu valiti M. Randla, P. Auksi
ja O. Raidlo, esindajateks Eesti
Võitlejate ühingute Liitu: I, Hein­soo,
A. Kala, M. Nünvee, A. Sum-berg,
P. Auksi, V, Raiend, M.
Randla, H. Teder, A. Tooming,
R. Mosk. ja A. Mägiso. ' •
Koosolekul ülestõstetud küsi­muste
all mainis M. Veskimäe, et
Võitlejate ühingus peaksid olema
ainult endised tegelikud sõjajvete-ranid
täisõiguslikud liikmed ja
eised võiksid odla toetajaliikmed.
•K. Tori vastas, .et see on põhi­kirja
vastane, kuna põMkirja
kohaselt on täisliikmed kõik
need, 'kes võitlejate ideesid eda­si
kamia.^
ULEMINEIC
iTAMDÄRD AJALE
City Councili korraldusel avaldati proklamatsioon, m i l l ^ nõu­takse
kodanikelt suvise kellaaja silmaspidamist perioodi' 30. ap­rillist
kuni 29^ oktoobrini 1978. Kodanikelt nõutakse nüüd oma
kellade ja käekellade tagasüiilAamist üks tun .
oUo
FREDERICE J . BEAVIS
'Linnapea-l; ^ ' . - V ^
na anifcc^oogias , , N e w I ^ esindaja Torontos B.
on Aleksis Ranniti läbi- oie TOi seige, 4 ^
KM rux, ^ ajaleiht kavatseb Meval aastal
Ta leiab, et kunstnik j a luiiletaija
on oma loominguis väga läheda­sed
ja imetleb Ranniti oskust nä­ha
Wiiralti /ix>ödes karakterilist
selgust joone ja voimi käsitlemi­sel.
•
Lõpuks leiab kriitik, et see mis
on lähelepanuvääime ,,Cantus^^^^^^
muses"
.nisti autenitlik ppe^tüine vastand­lik
toiõjutaitus Er^^OT
guist ja graviiüridesit; f S e i J^
tensüvsest dialoogist Ranniti seM
pistab enesele j s ^ l Ž Ä ^ ^^
aegseile lugejaüe moistetartra sub-jektiivs
© stiüi esteetika, mis onsa-mai
ajal Massikälliie ja moodne
vaimus ja voimiš. Selgiis ja üht­sus
H. Lyniani töpselt mõõdetud,
aga vibreelrivas vabavärsilises
tõlkes, M. Maidiorsteigi legendaar­ses
tktijiunduses ja Aleksis Ranniti
oma käsit^ikirjuitatud kriitilises
järelsõinas Würaltist on kqkiku-võtfctes
(kirgastatud ilu ssdles luk­suslikus
foolioiköites.
kes mainis, et' MÖödimM tegd
vusaasta jooksul on Torontost
ajalehele fSaksamaale saadetud
tellimiste Ja toetuste awel 2100
Valimiste jmuirde minnes
bus senine esimees K. Tori
si kaiidideerimast.
Saniuti loobus terve rida teis
kandidaadükš esitatud liikmeid
L^uikš teatas esinieihe kohale esi­tatud
A. Käia, et ta võtab selle ko­ha
vastu juhatuse (kriisi vältimir
saks. A. Ealavaütiühel häälel esi­meheks.
Raskusi oli ka juhatuse
kõikkusaamise^, (kmd l õ p i ^ va­liti
juhatus süsM järgmises koos-Ä.
Kala mainis, et see on vana feü-simus
ning seda on raske selgita­da,
kes on rindevõitleja ja kes
mitte. See toob kaasa põhikirja
muutmise ja ühing kaotab oma
nooremad liiknied. P. Auksi esi­tas
soovituse, et eelmine juhatus
leiaks juba Järgmise juhatuse
koosseisu, et vältida võimalikku
juhatuse kriisi. Ä. Kala selgitas
suvepäevade küsHnusi ja niauiis,
et eebleval suved toimuvad suve­päevad
tõenaoliselt Ühendriücideš
ja siin suvepäevi ei tule. Kõneleja
ütles, et iktü suvepäeivad ära jää­vad,
siis (kaalub juhatus Võidupü­ha
tähistamist, kuna teised orga­nisatsioonid
ei tunne selle vastu
e n ^ liuvi. V. Kana arvas, et Või­dupüha
tähistamiseks avanevad
võib-olla väljavaated Devüs E l -
bows. JIU kinnitas, et Võitlejate
üliing ei saa loobuda Võidupüha
tähistamisest, eriti kus teised or­ganisatsioonid
selle päeva tähista-miseiks
midagi ei tee. Võidupüha
tähistamise tähtsust toüpsiutas al­la
(ka S. Preem. Kõneleja kinnitas
ta, et ühele ühingu lükmele, fees
kodumaad külastas, on antud
ühingu küldimäa:fe, mida ta pidas
ebasobivaiks sammuiks.
• Läbiröä^ sõna ei võe­tud
ja koosolok lõppas Eesti rah-vi^
hünmi viimase salmi laulmise-ga.
'•iv-
: f.
omaaegse
nagii pildil
pioneeride külas võivad noored ja vanad tutvuneda
ning selliste armastusväärsete koduloomadega
Koosolefeu avas klubi esiniees
B. Boökfeldt, nimetades möödu­nud
aastal sturma läbi lahkunud
söomepoiste nimed, kedie mäl^-.
tuseftK söomepoiste (kunagine pas­tor
O. Puhm pidas lühikese mäles-tuspalve.
Kk)ošole(Iai j
valiti E . Marten ja ^toikollijaiks
Pikemaid arutlusi oli (küsimuse
ümber, (kes on süoniepoišid' ja
kes neist on Mubi liikmed.
Seni ön Mubi juurde arvestatud,
kõik P.-Ämeerikas elavad soo-mepoisid,
täieõiguslikud aga
on olnud meed, kes on tasunud
Möödiümid aasta tegevusarujan-de
esitas esimees B. Bockfeidt,
öeldes et see on toimunud tavako-
STRASBÖUEG-- Teise maaür
miasõja ajal sakslaste sundmobili-satsiooni
korras sõjaväkke Võötud
mehed kavatsevad Prantsuse sise­ministri
Christian Bonnet'! abil
nõuda hüvitust iteenistusaja eest
Saksa sõjaväes. \
Elsassi pagulaste ja sundmobÜi-seeritute
liii meenutas^ hiajuti, et.
Prantsuse president Valery Gis-card
d'Estaag on lubanud alustacMlhaselt, A
läbirääkimisi Lääne-Saksa vaiitsu- aastapaevapeoga, sellele järgnes
sega võimalusest hüvitust^ Saksa talipäev j a vümaseks ürituseks oli
sõjaväi^e sundmobiliseeritud ei- suvepäev. Aastas on peetud kuus
sasslastele. l i i t leidis, et seni pole juhatusfeoosolekut. Kassaaruande
süski midagi tehtud tema nõude esitas laeikur A. Tamm, näidates
et klubil on praegu kassas ja ar-veiiiraiha
$6.323;48, lisaks veel aas­ta
tagasi ilmunud ingliskeelset
raiamatut „For Preedom only" ja
vähesel arvul ka eestiteeelsst raa­matut
Söomepoiste Klubi pidas oma korralise sastapeakoosoleku möödunud piiaapäeval Peetri MffiMa
kõrvalruumis., Kohal oli väike pere viimaseil aastail. klubi tegevuse juuffde jääiaud endisi veteraöe,
kes kamiavad edasi v
komisjoni liikmeiks A.. Joutsi. ja
E. Rände. .
Koosoleikid tolpüd küsimuste
I all luges Br Öodcfeldt ette ,,Mieie
; Elust" E K N koosoleku kirjelduse
i selle osa kus oli ifcaväis „For Free-
1 ciom onily'Mevitamisest kanada-lastele.
Ajalehes kirjutati, et „töö.
I kavas oleva Soom^oiste klubi
hiljuti ilmiunM ingliskeelse trüki­se
ikasutamise suhtes oli ü. Jüri-maa
kahtleval seisukohal, öeldes
et „Soomepoisid olid need, kes
võitlusvödjalt Eestist ja
võitlesid iSoomes'*. B. Bockfeldt
seletas, et ta astus kontakti E KN
esimehe U.Petersooga, kes ütles,
et see on A. Kala raport, ega pole
^itte 'EKN seisiikoht. Koosolek
et Ü. Jtemaa väljendus on
kuna soomepoistest
kodumaale võitlema 1752
nieest, kes kandsid eriti raskeid
rahuldamiseks.
Saksa sõjavägi «okupeeris
aastal 1940 ja sellele maaalale
määrafö Saiksä tsiviilvalitsus. 1945.
aastal see piirkond läks tagasi
PiOTtsusmäa-haldusse.
yheiidriigid Valmistuvad
WASHINGTON r--P]re^ on teinud korralduse newt"
rqnipiomiiii osade konstrueerimiseks ja produtseerimiseks kuid
, ta ei ole pphUiselt ikka veel otsustanud, kas seda relva; täies ula-
- tusesviprqduktsi^ anda. Neutronipomm (m vteMavasti | e ^
:nud^ protestitorme Mo^kvas^ k i ^ see i r ^ on tembeldatud
maafnia:Jk% kohutavamaks hävitusrelva&š, mille produtseeari-mist
tuleks kõigiti takistada; Moskva mure neutronipommi pä>
rast on mõistetav, kuna see uus relv tapab sõdurid, kuid jätab
liöoried terveks.'
Valge Maja pressisekretär Fo-well
mainis seda läkitust ajakir­janikele
edasi andes, et tõenäoli­selt
ei mõjuta presidendi ötsÜs
praegu venelastega Jkäimasolevaid
strateegiliste tuumarelvade, piira­mise
läbirääkimisiv
1 „
ENDEL TIGANE
Tegevuskava osas on
tud mgemendi 35. aastapäeva-pidu
10; veebr, i m a. Eesti
fiajas, millele järgnevad Juba
kindlaks kujunenud tali- ja su­vepäeva
nimelised ' kökkiitule-
Valimistel valiti uiuetks esime­heks
Endel Tigane, teisteks juha-tuslilkmeiks
E. Marten, H. Oja,
A. Tamm ja P. Toomsalu. Juha­tusse
(kuulub (ka eelmise juhatuse
esimees -B.
ühendriikide diplomaat Paul
Wamke, kes juhib ühendrüki-;
de ddegatsiooni SÄi;r'i jäbirää.
kimistel, mainis, et neutroni­pommid
on taktikalised relvad
niiig ei tohiks segada strateegi­liste
tuumarelvade piiramise
läbirääkimisi.
Ta niainis7 et üheir^driikide loobu-naine
neutronipommist on tihedas
seoses sellega, kas venelased ka­vatsevad
vähendada omia sõjavä­gede
koosseisusid kesk-Euroopas
või mitte. ^
Pressisskretär Poweli mainis^
et kui Ühendriigid otsustavad ha­kata
produtseerima neutronipom-me,':-;:
süs kõik need vahendid, mille­de
abil valmistatakse neutroni-laengud
hoitakse Ühendriikides
ning neid ei anta Euroopa riiki-
Lõpufe avaldati õnnitlusi praost^
0. Buhmüe,k€i eejoleval pühapäe­val,
30. okt. täitub Peetri kogudu­se
%)etaijafeohar töötamisel 30
3®stat. Koosoleku poolt avaldati
talle (kui siinsete söomepoiste
vaimsele jdhüe'ja õpetajale pari­mad
^ü®3ovid ja õnnitlušsd. •
REGINA — Kanadas Saskatche-wani
provintsis toimunud parla-mehdivalimistel
saavutas suure
valimisvõidu seni võimul ohiud
sotsialistide (NDP). partei. NDP
jäi uues parlamendis esinduseta,
(47,5 prots: äraantud häältest) ja
konservatiivid 17 kohta (37,6 ptots.
hääletajatest). Liberaalide partei-jäi
uues parlamendnis esinduseta,
saavutamata ühtegi kohta. Libe­raalide
parteüe andsid oma hääled
14,9 protsenti valijatest. Võrdlu­seks
võiks tuua, et eehnises par­lamendis
oli NDP-1 39, konservatii­videl
11 ja liberaalidel 11 kohta.
Endel Rubergl
kunstinäitus toimub 2., 3., 4. ja
5. nov. s. a. Hamütonis Multicul-tural
Centre'isj 31 Catharine St.
Näitus on avatud homm. 10—10
õhtu].:
Vaba Eestlase talituses
.MÜÜGIL
LÄÄNERANNIKiS
Pildialbum 88 lk.
Hind $5.— + saatekulu 30 c