1986-09-26-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f .
: JTHIS PAPER WASMAILED
THÜRŠDAY, SEPTEMBER 25,1986
0 „ 0 0_Q IGAL KOLMAPÄEVAL
. J A REEDEL
Nr.72(3271)
DS Sl
sieijas Lii
Äramun on drüpside usulahu-kuuluyas^
la umbes 16 kilo-imieetrit
Beiruti^t kagu pool
seega tublisti eemal Iisraeli poolt
Vgeriljävõitleiäte grupeeringud
ja nende kokkukuuluvus
või lahkulöömine käib p i i k i i^
resti, et neid on peaaegu ^
välja kuulutatud nõndanimetatud lu jälgida. Kuid peaaegu kõik
neist — välja arvatud lisrael^^^^
ja kus hiljuti Iisraeli käitsemini
ter Jtzhak Rabin inspektsiooni-reisi
tegi. Splles „julgeoiekutsoo-nisi'*
valitseb lisraeli-söbralik
j^tõünä-LiibanonlArniee", kristlastest
koosnev omakaitsegrupp,
kes Liibanoni keskvalitsust
selline kui^ia on ei tunnusta.
mi-usulised,j sbi-iidi usulahku
kuuluvad nõndanimetatud ,,mii-litsamehed'^
kes on enamasti
Süüria poolt toetätijd kohalikud
omakaitselased. Nendele liituvad
rveel Beiruti ümbrusfonnas
ik Lõunä-Liibänoni Ar
mee — kasutavad
lashniköv" äutomaatpüsse ning
teisi.
tõrjelcahuriten! jä
n i ~ ja jieil ei paista olevat las-kemöonapuudüst;
;kuigi^ 3^ on
näljas., • / -'I
Vaimulikud EEEK Peetri Koguduse piiskopliku! jumalateenistusel praost Andres
Raudsepp jä;õpem^^^^ ;• '/v Foto: H , Oja
^vabadusvõitlejad",
vastu t
nak, niis põhjustas tunduvaid
iutüsi,
praegune presB-dent
Corazon Aqüino andis käsu
endise presidendi Ferdinand
Marcösepri vaat jahi müügiks, et
saada raha igapäevasteks
suskulüdeks. Jahtlaev
meetrit pikk ja varustatud heli-eri
ja kahe mootorpaai"
vastu •kuni
30. septembrini.
©mcs risti
tähistati Peetri koguduses
üle anti kuldne ametiriste
selleks puhuks oli saabunud Ing°
grupp on üks Pä-astüs-
organisatsiooni
inglise keeli PLO),
fraktsioonidest ja neid niitietä^
täkse, nende pääliku nime järgi,
:s.''^. '•v-'-:^'.--;^:-:
[uez 1
üks druuside küla> kus purustati
kaks hoonet, mis olevat olnud
šüürlaste poolt toetatavate palestiina
terroristide valduses.
arijas paastis
üheksaaastase Maul
kidnäppajate käest,
aheldatult ühes koopas vangis
pidasid. Paul on rikka töösturi
Tsidörö Porras^e pojapoeg ja tema
eest nõuti 390.000 dollarit
lunaraha. Kaks kidnappajat ärre-teeritr
kui nad raha järele laksid,
kuna vkolmas voeti
koopas, kus ta p<
Röövlikoobäš asus 56 km Meri-ias..
Luterlikus kirikus on õpetaja
ametimärgiks hõbedane kaela-rist.
Teenelistele õpetajatele võib
kirikuvalitsus anda kuldse ametiristi
kandmise õiguse. Konsistooriumi
loal toiinüs Asidres Taulile
risti andmine Peetri koguduse
pidulikul Jumalateenistusel. Dr.
Taul Inglismaalt asetas po-e
Kaela oma kuldristi, mili^ temale
andis Tartu Peetri kogudus
aastal'•1939. :^
Pidulik protsessioon, ees Peeit-ri
koguduse teine õpetaja Edgar
Heinsoo, siis piiskop Karl Raudsepp,
Toronto läti /koguduse
õpetaja J uris Galitis ning isa ja
poeg Taulid, sisenes kirikusse
orelimuusika saatel Algussalmidele
järgnes piiskop Raudsepa
altarikõiqe. Kõne teemaks pii
risthäbi ja teotuse märk, kurja-m
IngiisEHaa eestiaist® õpetaja
dr^ Jaak Taul, meenutas lühi"
dalt aastat 1939 kui Peetri
kogudus Tartus temale kinkis
poeg Andres
sus kolme°aastane poiss
ema põlvedeB, Nüüd on Andres
Taul Isa kutsilmuse jdlge°
des eesti rahvast usuliselt tee°
veerandsada aastat. Dr.
oma 47 aastat au-iuldrlsti
poja kaela.
See oli liigutav silmapilk.
iturgia Ja usutunnistuse
õpetaja Heinsoolt
il
hingestatud jutlus käsitles eesti
rahva saatust ja kannatusi kodumaalt
lahkumise aastapäeva puhul.
Need olid traagilised i hetked
paljudele tuhandetele eestlastele.
Isa ja poeg Taul matsid oma
abikaasa ja ema just enne pagu-lasteekonnale
asumist. Jutlusele
järgnes palve kodumaa eest,
milleks kogudus laulis Eesti
hümni palvesalmi. Mälestati surma
läbi- lahkunuid ja palvetati
kodumaa vabadusvõitlejate eest.
Meie Isa palvet luges ja õnnistas
kogudust pii^op Karl Raud-
.sepp.''V;
Kristuse ristisurmaiii. Siis muutus
rist au ja lunastuse märgiks
ning kõigi arvukate maailma
kristlaste pühaks sümboliks.
Piiskop jutustas vagajutu j^olga-ta
ristidest, mis pärast tarvitamist
-visati:
mispaiga
ja
rist
levitänia.
raali ja läti pastor luris Calitis,
kes teenib Vana-Andrese kirikus,
kõneles lühidalt kuid haaravalt
eluveest meie kristlikust
usust, mis voolab kaljust.
Tütariaste kvartett Margit
Viia juhatamisel ja Marja-Lee-na
Roosi^iiulisaatel esitas Glüc-ki
,,Palve^. Kvarteti moodustasid
praost Tauli tütred Vaiki ja
Kairi: ja .õekesed Triina ja Rita
Muusikalist naudingut pakkus
W. Walteri bravuurne „]Vfa
tean'*, mille esitas kirikükoor
Cantate Dpminö dr^^oman Toi
juhatamisel ja Tiina Mitt-Kree-mi
orelisaatel.
Praost 1^ndres'Taulil'oli; tege^
tikult kaks tähtpäeya. 25 aastat
tagasi toimus tema ordinatsioon
õpetajaks ja mõned
kuud tagasi tähistas ta oma
JO. sünnipäeva. Mõlemaid
tähtpäevi meenutasid ka arvukad
tervitajad, kes oma sõ»
nad |a soovid ütlesid kirikus
" " ees seistes» .
Peetri koguduse poolt tervitas
koguduse Bõukogu esimees Andres
Tork ja andis üle ümbyil
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 26, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860926 |
Description
| Title | 1986-09-26-01 |
| OCR text | f . : JTHIS PAPER WASMAILED THÜRŠDAY, SEPTEMBER 25,1986 0 „ 0 0_Q IGAL KOLMAPÄEVAL . J A REEDEL Nr.72(3271) DS Sl sieijas Lii Äramun on drüpside usulahu-kuuluyas^ la umbes 16 kilo-imieetrit Beiruti^t kagu pool seega tublisti eemal Iisraeli poolt Vgeriljävõitleiäte grupeeringud ja nende kokkukuuluvus või lahkulöömine käib p i i k i i^ resti, et neid on peaaegu ^ välja kuulutatud nõndanimetatud lu jälgida. Kuid peaaegu kõik neist — välja arvatud lisrael^^^^ ja kus hiljuti Iisraeli käitsemini ter Jtzhak Rabin inspektsiooni-reisi tegi. Splles „julgeoiekutsoo-nisi'* valitseb lisraeli-söbralik j^tõünä-LiibanonlArniee", kristlastest koosnev omakaitsegrupp, kes Liibanoni keskvalitsust selline kui^ia on ei tunnusta. mi-usulised,j sbi-iidi usulahku kuuluvad nõndanimetatud ,,mii-litsamehed'^ kes on enamasti Süüria poolt toetätijd kohalikud omakaitselased. Nendele liituvad rveel Beiruti ümbrusfonnas ik Lõunä-Liibänoni Ar mee — kasutavad lashniköv" äutomaatpüsse ning teisi. tõrjelcahuriten! jä n i ~ ja jieil ei paista olevat las-kemöonapuudüst; ;kuigi^ 3^ on näljas., • / -'I Vaimulikud EEEK Peetri Koguduse piiskopliku! jumalateenistusel praost Andres Raudsepp jä;õpem^^^^ ;• '/v Foto: H , Oja ^vabadusvõitlejad", vastu t nak, niis põhjustas tunduvaid iutüsi, praegune presB-dent Corazon Aqüino andis käsu endise presidendi Ferdinand Marcösepri vaat jahi müügiks, et saada raha igapäevasteks suskulüdeks. Jahtlaev meetrit pikk ja varustatud heli-eri ja kahe mootorpaai" vastu •kuni 30. septembrini. ©mcs risti tähistati Peetri koguduses üle anti kuldne ametiriste selleks puhuks oli saabunud Ing° grupp on üks Pä-astüs- organisatsiooni inglise keeli PLO), fraktsioonidest ja neid niitietä^ täkse, nende pääliku nime järgi, :s.''^. '•v-'-:^'.--;^:-: [uez 1 üks druuside küla> kus purustati kaks hoonet, mis olevat olnud šüürlaste poolt toetatavate palestiina terroristide valduses. arijas paastis üheksaaastase Maul kidnäppajate käest, aheldatult ühes koopas vangis pidasid. Paul on rikka töösturi Tsidörö Porras^e pojapoeg ja tema eest nõuti 390.000 dollarit lunaraha. Kaks kidnappajat ärre-teeritr kui nad raha järele laksid, kuna vkolmas voeti koopas, kus ta p< Röövlikoobäš asus 56 km Meri-ias.. Luterlikus kirikus on õpetaja ametimärgiks hõbedane kaela-rist. Teenelistele õpetajatele võib kirikuvalitsus anda kuldse ametiristi kandmise õiguse. Konsistooriumi loal toiinüs Asidres Taulile risti andmine Peetri koguduse pidulikul Jumalateenistusel. Dr. Taul Inglismaalt asetas po-e Kaela oma kuldristi, mili^ temale andis Tartu Peetri kogudus aastal'•1939. :^ Pidulik protsessioon, ees Peeit-ri koguduse teine õpetaja Edgar Heinsoo, siis piiskop Karl Raudsepp, Toronto läti /koguduse õpetaja J uris Galitis ning isa ja poeg Taulid, sisenes kirikusse orelimuusika saatel Algussalmidele järgnes piiskop Raudsepa altarikõiqe. Kõne teemaks pii risthäbi ja teotuse märk, kurja-m IngiisEHaa eestiaist® õpetaja dr^ Jaak Taul, meenutas lühi" dalt aastat 1939 kui Peetri kogudus Tartus temale kinkis poeg Andres sus kolme°aastane poiss ema põlvedeB, Nüüd on Andres Taul Isa kutsilmuse jdlge° des eesti rahvast usuliselt tee° veerandsada aastat. Dr. oma 47 aastat au-iuldrlsti poja kaela. See oli liigutav silmapilk. iturgia Ja usutunnistuse õpetaja Heinsoolt il hingestatud jutlus käsitles eesti rahva saatust ja kannatusi kodumaalt lahkumise aastapäeva puhul. Need olid traagilised i hetked paljudele tuhandetele eestlastele. Isa ja poeg Taul matsid oma abikaasa ja ema just enne pagu-lasteekonnale asumist. Jutlusele järgnes palve kodumaa eest, milleks kogudus laulis Eesti hümni palvesalmi. Mälestati surma läbi- lahkunuid ja palvetati kodumaa vabadusvõitlejate eest. Meie Isa palvet luges ja õnnistas kogudust pii^op Karl Raud- .sepp.''V; Kristuse ristisurmaiii. Siis muutus rist au ja lunastuse märgiks ning kõigi arvukate maailma kristlaste pühaks sümboliks. Piiskop jutustas vagajutu j^olga-ta ristidest, mis pärast tarvitamist -visati: mispaiga ja rist levitänia. raali ja läti pastor luris Calitis, kes teenib Vana-Andrese kirikus, kõneles lühidalt kuid haaravalt eluveest meie kristlikust usust, mis voolab kaljust. Tütariaste kvartett Margit Viia juhatamisel ja Marja-Lee-na Roosi^iiulisaatel esitas Glüc-ki ,,Palve^. Kvarteti moodustasid praost Tauli tütred Vaiki ja Kairi: ja .õekesed Triina ja Rita Muusikalist naudingut pakkus W. Walteri bravuurne „]Vfa tean'*, mille esitas kirikükoor Cantate Dpminö dr^^oman Toi juhatamisel ja Tiina Mitt-Kree-mi orelisaatel. Praost 1^ndres'Taulil'oli; tege^ tikult kaks tähtpäeya. 25 aastat tagasi toimus tema ordinatsioon õpetajaks ja mõned kuud tagasi tähistas ta oma JO. sünnipäeva. Mõlemaid tähtpäevi meenutasid ka arvukad tervitajad, kes oma sõ» nad |a soovid ütlesid kirikus " " ees seistes» . Peetri koguduse poolt tervitas koguduse Bõukogu esimees Andres Tork ja andis üle ümbyil |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-09-26-01
