1985-01-03-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.6 VABA-EESTLANE neljapäeval, 3. jaaöüaril 1985 Thursday, Nr. 1
Mürdmaasuusatäjail, kes soovivad
võtta osa sanktsioneeritud
võistlustest, peab olenia yõistlus-kaart
(Cbiiipetitions Gard). Neid
on sel aastal kahte liiki. 15 dollari
eest saab Lõutia-Öntario ^.O.B.)
kaardi, mis võimaldab osa võtta
kohalikest võistlustest. Kogu Kanada
iilatüses kaart maksab 35" dollarit.
Mõlema kaardi omanikud pea-js/
ad kuuluma ka registreeritud Mu-bisse
ja saavad tsoonilt kõikvaja-liku
informatsiooni terve talve
•jooksul.'^ -r'-:--
Võistluskaardi taotlemiseks esitada
sooviavaldus aadressil: Southern
Ontario Division, RO. Box 7400,
Stn. "B", Willowdale, Ont. M2K
; ^KaJeyiSiiiDSslMiiaM luliaftiiš
ciiistavad OEH©!
Inglismaa . spordiajäkirjamküd
nimetasid saareriigi 1984. aasta paremateks
kefgejõustiklasteks keskmaajooksja
' Sebastin Goe ja odaviskaja
Tessä Sanderso^i. S. Goele
järgnesid kümnevõistleja Daley
Thompson, odaviskaja David Öt^
ley, pikamaajooksja Midhael Mc-
Leod jt. T. Šandersoniie sprinter
Kathryn Codc ja 3000 m jooksja
1984. aasta USA lahtistel meistrivõistlustel
mängiti tenniseaj aloo
parun matsh naisüksikmängus. Nii
kinnitab vaatleja TedTmgling, te
on näinud võistlemas paremaid Zu-zanna
Lenglenist peale. See oli finaal,
milles 28-aastane Martina
Navrätilova alistas 30-aastase Ghris
Ooyd-Eyerti 4:6,; 6:4, 6:4. Enne
matshi oli mängude skoor vastaste
vahel 30:30. ;
ILI^S SUIJHTEOS
19
: i:
.^gESTIVABADUSRrSTI KAVALERID
Kordüstiükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade tJiend vÄljaandel
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites^
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvitrükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kesMõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnüugu, nulle omamine ikcstatud
Eestis^ on poHitiline kuritegu.
Kirjastus Välis-Eesti^l^^
Temmine saa^ teUtusele hlmiaš^
RAAMAT SAADETAKSE yiIUA ÕHUPOSTIGA ROOTSKT
- Kõik Kanada oHimpiameeskon-aa
liikmed^ nii võistlejad kui ka
ametnikud said Kanada peaministrilt
isikliku pühadekaardi, kaasaarvatud
Kanada naisjalgratturite
treener Martin Vellend.'
Oktoobri alul said Ontario provintsi
olümpiameeskonna liikmed
provintsilt kingiks alumiiniumist
iarü, mis on telitud C^lborne'i
kuiistoiku Garl Hoseltoni p^^
: Need kingid pn lisaks rikkalikule
varustusele, mida. kõik meeskonna
liikmed said enne olü
ininekut
Läibradosris peeti esimene murdmaasuusatajate
treeninglaager. Sellest
võttis osa 50 kanada ja 10
soome suusatajat. Neljavõistluse
seeria parimaks suusatajaks osutus
tuntud kanada suusk-jalgrattur
Pieire Harvey, teiseks Yves Bilo-deau,
kolmandaks Andre Tourig-ny,
neljandaks Richard Weber
(kõik Quebecišt) ja viiendaks Artö
Heiskanen Soomest Naistest oli
parim soomlanna Tuula Erkkilä,
teine Jenny Walker . X^^ ja
kõhnas Marie-Andree Masson
•Quebecist.
"Eesti, Skautide Liidu
iknunud koguteos „Eesti skautlus
1911_1982" on kätte saadetud
kõikidele ettetellijatele. Liidu enr
dine peaskaut Sven Tillu Hanson
on nüüd teatanud, et ettetellimiste
aega on pikendatud ja see lõpeb
jaanuaris 1985. Koguteose hinnaks
Kanada vääringus on ettetellimise
hinnaga $20.^, hiljem
•. Koguteose levitaja Kanadas
Helgi Rosen palub kõikidele
noortejuhtidele, noortesõpradde
ja aktiivsetele skaudiperekondadele
meelde tuletada, et praegu on viimane
aeg ettetellimise hinnaga albumi
saamiseks. Tuleb ainult saata
oma nimi ja aadress ning tshekk
või money-order temale: Helgi Rosen,
R.R. #3, Stayner, Ontario,
LOM 150. •..
Skaudialbum saadetakse välja
otse Rootsist ja trükiarv on piiratud,
nii et tasub tellimisega kiirustada.
Ülevaade albumi sisust ja koguteose
kriitika ihnus mõne aja
eest „Vaba Eestlase" veergudel.
Põikreads 1. Kuritegu, 6. Lehtpuu,
10. Istevänn, 11. Lõputa aeg,
12; Vahesaare... : — Metsanurga
teos, 13. Nupukas, 14. Vedeliku-nõu,
16. Mehenime lühend, 18.
Lause osa, 19. Varjupaik, 22. Magus
aine, 24. Noor loom, 25. Vigane
inimene, 27. Vana mees, 29.
Eesti helilooja, eesnimi ja nimi,
32. Auk, vett läbilaskev koht, 35.
Üks Põhja-Ameerikä suurtest järvedest,
36. Kohev, tugev, 37. Ühe
saareriigi pealinn, 39. Jalats, 40.
Omaaegne suuruselt teine eesti
jäälõhkuja. 41. Sepatangid, 42. Kaherattaline
vanker, 43. Ebaselge.
• Füstreads 1. Suur ja tugev, 2. On
puud sügisel, 3. Puuvili (murdesõna).
4. Tirima, 5. Teravaks tege-
7000-aast(ised
¥ABA EESTLASESi
(038
TITUSVILLE
aastast hästi säilinud ja terviklikku
inimaju saadi USA maailmaruumi-sõidukite
õhkutulistamise kestuse
lähedasest rabast; Peaaegu terve
'kolp ustakse kuuluvat 45•^aastase-le
naisele ja teine 27-aastasele mehele.
Need leiti detsembri keskel
ühe maja ehitamisel tehtaval kaeva^
misel. Teadlased üüesid, et avaS'^
tus võib anda haruldase võtme inimese
evolutsiooni geenidele, kuna
biokeemiline analüüs on avastatav
säilinud DNA (deoxyribönuclere
acid) alusel, mil on geneetiline
skeem ehisast organismist,
mine, 7., Muistsete egiptiaste püha
loom, 8. Riietusese, 9. Lumega
kaetud, 12. Piin, 15. Alevik Võrumaal,
16. Ühe Euroopa rahva liige,
17. Naisemmi, 20. Toiduaine,
21. Pealmine kiht, 23. Endine eesti
jalgpallimeeskond, 26. Atlandi
ookeani vajunud müütiline manner,
28. Maaihna suurim poolsaar,
29. Taltsutamata, 30. Eesti luuletaja,
31. Sepa tööriist, 33. Paranema,
34. Endine Eesti minister ja
välissaadik, 37. Kodulind, 38. Ülev
mõte. '
PÜHADE RISTSÕNA ^
LÄHENmJS:
Põikread: 3. Neli, 5. \Eis,:: 6.-
õled, 9. Spa, 10. Na, 11. Truu,
12. Tihti, 14. Et, 15. Sule, 18.
Oma maa, 21 .Okaspuud, 23. Or,
24. Se, 25. Si, 26. Mu, 28. Bhmi,
30. Luton, 32. Abilised, 35, Tabamatu
ime, 38. Lalo, 40. Jeesusel,
41. Ja. 42. Ina, 44. Ihar, 47.
Uni, 48. Habe, 49; Lia Mara, 52.
Ut, 54. Ss, 55. Lone, 56. Sport,
58. Plokk, 59. Püha, 60. Do, 61.
Ber, 62. Hi, 63. Tee, 64. Turnib,
65. Rist.
Püstread: 1. Jeesus, 2. õlipuu,
4. Isa, 6. õli, 7. Ent, 8. Daina, 11.
Tt, 12. Tempel, 13. HimUy 16.
Loss, 17. Koolimaja, 19. Au, 20.
Adson, -22. Krusa, 26. Ma tulen
taevast, 27. Uba, 28. Blau, 29.
Metseen, 31. Teele, 36. Ilus, 37.
Maskiball; 39. OUa, 41. Jõulupühi,
42. Iil, 43. Ahas, 45. Heroodes,
46. Re, 50. Ist, 51. Ankeet, 53.
Tohib, 55a. Ekr, 57. Ra. 58. Po,
"••63.::-Ti..-
Valerid Kimberg-Stotkcis'®
lm4 ja seiklused kaiiafos^ed
iseseisvuse djcistul, Abel Lee
lllustra^^^
Raamat lugemiseiQs niJEig kinidiidssdu nii noortele Ind !sa vamadeBe.
,^yABA E E S I L A ^ taUtnsiBS
Hind $12.00
ILMAR KüLVETi
sisaldob 5 näidendit foiodegos
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEH
LAMPmTOffl^K^^
SILD ÜLE MERE
Hind $15.--- pluss sqa
Saadavol VABA EESTLASE tolihisest
^dia Aruvalla n^odi^^
„TÄIENDUSKOOLIDE LAULUVARA
NOOTIDEGA"
Huid$8.-»
SioadM &o^^ Ma^tt, postiteelt L. MARLEY,
9 PatTOTano Ct, Wfflowdale, Ont. M2R3S8 |a VABA EECT-LASE
talituses.
IISHIIUWHIHIBiBlinilUIHiniUIHlBllllllilum
AASTAL 194S.
'Eesti Relyagrenaderide Diviisi
•uueks lõiguks oli rinne Hirsch-l^
er^ linna efö, paarktinknend kilomeetrit
ida pool Riesengebirget
Riesengebirge on üks ilusamaid Ja
metsikumaid osi Tshehhimaad
ümbritsevast Sudeedimäestikust.
Siit on pärit paljud saksa laste
Mijiinaslood kaeyuritest ja
kudest, hiiglastest ja haldjatest
Hirschbergi ümbr^^^ Riesengeburge
jalal oli enne sõda olnud suvitus-kohaks,
kuhu tuli inimesi puhkust
veetma ligidalt ja kaugelt. Nüüd
peeti siip viimset verist võitlust
saksa natside ja vene kommunistide
vahel.
Riesengebirge, nagu terve Šü-deedimaagj,
oli kaua olnud sakslaste
poolt asustatud mäa-älaks.
Peale Esimest maäüma^da', J M
aga suur osa sellest tshehhide väilt- see,mida kord Riesengebirgeks
seda, et sõja korral võimaldada nimetati -—piiriks kommunistliku
Tshehhoslovakkiale hõlpsamat kait- Poola ja tommunistliku Tssehho-set.
Sakslaste poolt asustatud maa- slovakkia vahel. Omaaegsete sudee-alade
jätmine teiste rahvaste kont- disakslaste järeltulijatest on õnne-rolli
alla ei takistanud ometi ei uue likum osa Lääne-Säksamaal, õnne-sõja
puhkemist ega nende alade tum osa Siberis või Siberi mulla
täasyalhitamist rahvussotsialistliku all. . ; i
Saksamaa poolt. Pigemini jvastupi- 1945-nda aasta varakevadel
di: väljaspool Saksamaad elavate kaitses kitsaks j^nud Sileesia lau-sakslaste
kannatused olgu tõe- sikuriba Riesengebirge jalal marssal
lised või väljamõeldud ~ piid Hit- Schörneri väegrupp. Selle koossei-'
lerile heaks propagandarelvaks. sus oli ka Eesti Relvagrenaderide
Relvaks, milles pealegi oli nii mõ- Diviis, mis aprillikuu keskpaiku
negi sakslase silmis terake õigust, uuesti rindele jõudis. Diviisi staap
Aga ka Hitlerist täiesti üle või asus Hirschbergi linnas. Timmu
mööda vaadates: meie kui eestlaste raadioriihm saadeti sedapuhku 45-
seisukohast ei saa ühegi rahva va- nda rügemendi esimese pataljoni
litsemist teise rahva üle õigustada komandopunkti Oberfalkenhain'i
strateegiliste kaalutlustega. . lossi, riiis oli Hu"schbergist mõni-
Kurikuulsa Müncbeni kokkd^^ kümmend kilomeetrit ida pool Kui-pega
anti Sudeedimaa sakslastele gi diviis oli jäänud õige väikseks,
tagasi, Hitleri „Kohnandale Riigi- asus diviisi' staap uue diviisiülema
le" pärisosaks. Vaid mõned kuud Brigadeführer Berthold Maack'iga
hiljem okupeerisid natsid ülejää-eesõ^
nud,Tshelihõslovakkia ja panid sel- Oberfalkenhaini loss oli suur
lele uueks nimeks „Böömi-Määri initmekordne kivihoone, kuhu viis
Protektoraat". Tshehhidest said põliste puudega palistatud prome-niiinoodi
Hitleri inipe^^^ ^naad. Lossi keskseks ruumiks oli
sed mitte-saksa asukad, keda iim- hiigelsuur saal, mille seintel rippu-de
omal maalgi peeti teisejärgu sid esivanemate maalid ja igasugu
kodanikeks. Sellest pärinev viha sorti relvad, ürgsetest mõõkadest
tshehhide poolt sakslaste vastu on moodsa kergekuulipildujani. Ka
igaühele mõiste:tav, kes on võõra nõuetav esiisade raudrüü — Silee-võimu
all elanud. sia parunilosside lahutamatu päris-
Ameeriklastel on tavaks öelda, et osa— oli saalinurgas olemas. Los-
'k;ähest halvast asjast ei saa teha si elanikkond oli nähtavasti rähu-ühte
head. See kehtib kindlasti ka likultõigd ajal lahkunud, sest kõik
paUu-kannatanud Tshehhimaai. Ei näis olevat eeskujulikus korras,
sakslaste valitsemist tshehhide üle seintel rippuvatest maalidest kuni
;,ega tshehhide valitsemist sakslaste rikka rahva magarndstubadeni hiirule
saa^pidada õigeks asjaks. Ani" gelsuurte vooditega. Need olid
mugi ei saa pidada õigeks asjaks^ unepehmed ja neis oli pimestavalt
sudeedisakslaste küüditamist ja valge voodipesu. Siiski, mõnevõrra
tshehhide . allutamist venelaste kiire oli päriselanike lahkumine
poolt. pidanud olema, sest kappides õli
voi hulganisti ja kmnmuti- jaoks
tes linu, pesu, kardinaid ja kõike ei saa. Hea küll — saate selle piir
muud võimalikku. li omale, kui te mulle kah lühUai-
Seadsime oma raadiojaama üles nega raadio muretsete."
üleni roosasse magamistuppa, mis Lühüainega pilli pohiud aga ei
kunagi oli ehk kuulunud lossiprei- Oberfalkenhaini lossis ega kusagil
lüe. Kardinad hiigelsuurte akende mujal nii lüitsalt saada, sest olime
ees olid heleroosad, samuti „katus" pisut tagapool eesliinist. Siin valit-ja
kardinad suure, toa keskel oleva ses kindel kord ja soomust ei saa-voodi
ees. Sihukest voodit pohiud nud teha. Seda sai vaid ees rindel,
me muuseumiski näinud, võib-olla kus „sõduripood" oli avatud kõi-vaid
mõnes kadunud aegu kirjel- gile, kellel küllalt hakkamist. Kahe
dayas ajaloolises fihnis. Voodi oli rinde vahel oli küla, kus nii eesti
nii lai, et seal oli ruumi meile mõ- relvagrenaderid kui punaväe san-lemale
ja jäi veel ülegi. Voodi kõr- garid käisid soomust tegemas, kui
vale peenikest sorti kkjutuslauale, võimalus avanes ja kui oli küllalt
mida kunagi oli ehk kasutatud ar- närvi. Punaväelased pole eesti rel-mastuskirjade
kirjutamiseks (mui- vagrenaderide sihnis mitte inime-dugi
roosal paberil), seadsime üles sed, kellega saaks aumehe kokku-väliraadiojaama.
Tuälettlauale hii- leppeid teha — nagu tegid saksla-geisuure
peegli ette panime tsiviü- sed ja inglased vahel Itaalia rmdel
raadio, mille saime sisse vehkida — aga seal külakeses kahe rinde
enne, kui keegi ohvitseridest jaole vahel asi ometi kuidagi klappis,
sai. Ohvitseridel on, teadagi, nii- Kui eri suundadest tuhiud soomuse-suguse
asja peale eesõigus. Timmul tegjiad üksteisele liiga lähedale sat-oli
aga õnneks läinud lossis oleval tusid, ei hakatud mitte tapma ja
kõige suuremal raadiol kõhe alul püssi laskma, vaid mindi vaikselt
paar juhet läbi lõigata, nii et see eri suunas laiaH. KeUel sihukesest
heideti turmvüürarite poolt kui tapmisest kasugi oleks ohiud? Ta-kõlbmatu
kõrvale. HUjem, kui pad, kui oled rindel, mitte kui oled
vüüräriteil juba omad piUid olid saksa külas soomust tegemas, olgu
olemas — enamasti väiksed, ihna tegemist punaväelasega või relva-lühilaineta
„rahvavästuvõtjad" ~ grenaderiga. Ei punakomanderid
küsis Timmu pataljomülemalt, kas ega turmvüüraridpol^^^
võime suure raadio omale pidada, päri olnud, aga igas asjas ei saa
kui selle ise ära parandame. neilt minna nõu küsima.
,,Ah süs parandate, kui omale Rindeyahelisest külast tõigi Tim-saate,
aga pataljoniülemale ei pa- mu pataljoniülemale lühüainega
randa, mis?" _ raadio ja siis panime tolle suure
„Me ei teagi, kas seda saab üld- ja ilu^a oma roosasse tuppa üles ja
se parandada. Lihtsalt proovime." parandasime katkilõigatud jiiihtme
„Aga minu jaoks ei proovi?" ära. Antenni vedasime lossi katu-
„Proovime küll, Hauptsturmfüh- sele, nii et saime kuulata jaamu üle
rer, aga ega me tea, kas saab ter- terve Euroopa ja lühilainel isegi
veks. Me ei tea ju, mis tal viga saateid otse Ameerikast. Pat4il
- , , vangutas küll pead, aga kokkulep-
„Suhd olete, muud midagi. Oma pest pidas kinni,
saate parandada, aga
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 3, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-01-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850103 |
Description
| Title | 1985-01-03-06 |
| OCR text | Lk.6 VABA-EESTLANE neljapäeval, 3. jaaöüaril 1985 Thursday, Nr. 1 Mürdmaasuusatäjail, kes soovivad võtta osa sanktsioneeritud võistlustest, peab olenia yõistlus-kaart (Cbiiipetitions Gard). Neid on sel aastal kahte liiki. 15 dollari eest saab Lõutia-Öntario ^.O.B.) kaardi, mis võimaldab osa võtta kohalikest võistlustest. Kogu Kanada iilatüses kaart maksab 35" dollarit. Mõlema kaardi omanikud pea-js/ ad kuuluma ka registreeritud Mu-bisse ja saavad tsoonilt kõikvaja-liku informatsiooni terve talve •jooksul.'^ -r'-:-- Võistluskaardi taotlemiseks esitada sooviavaldus aadressil: Southern Ontario Division, RO. Box 7400, Stn. "B", Willowdale, Ont. M2K ; ^KaJeyiSiiiDSslMiiaM luliaftiiš ciiistavad OEH©! Inglismaa . spordiajäkirjamküd nimetasid saareriigi 1984. aasta paremateks kefgejõustiklasteks keskmaajooksja ' Sebastin Goe ja odaviskaja Tessä Sanderso^i. S. Goele järgnesid kümnevõistleja Daley Thompson, odaviskaja David Öt^ ley, pikamaajooksja Midhael Mc- Leod jt. T. Šandersoniie sprinter Kathryn Codc ja 3000 m jooksja 1984. aasta USA lahtistel meistrivõistlustel mängiti tenniseaj aloo parun matsh naisüksikmängus. Nii kinnitab vaatleja TedTmgling, te on näinud võistlemas paremaid Zu-zanna Lenglenist peale. See oli finaal, milles 28-aastane Martina Navrätilova alistas 30-aastase Ghris Ooyd-Eyerti 4:6,; 6:4, 6:4. Enne matshi oli mängude skoor vastaste vahel 30:30. ; ILI^S SUIJHTEOS 19 : i: .^gESTIVABADUSRrSTI KAVALERID Kordüstiükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade tJiend vÄljaandel Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites^ 405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvitrükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest kangelastest ja poliitikutest, kesMõid iseseisva Eesti Vabariigi, samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult Eesti iseseisvuse sünnüugu, nulle omamine ikcstatud Eestis^ on poHitiline kuritegu. Kirjastus Välis-Eesti^l^^ Temmine saa^ teUtusele hlmiaš^ RAAMAT SAADETAKSE yiIUA ÕHUPOSTIGA ROOTSKT - Kõik Kanada oHimpiameeskon-aa liikmed^ nii võistlejad kui ka ametnikud said Kanada peaministrilt isikliku pühadekaardi, kaasaarvatud Kanada naisjalgratturite treener Martin Vellend.' Oktoobri alul said Ontario provintsi olümpiameeskonna liikmed provintsilt kingiks alumiiniumist iarü, mis on telitud C^lborne'i kuiistoiku Garl Hoseltoni p^^ : Need kingid pn lisaks rikkalikule varustusele, mida. kõik meeskonna liikmed said enne olü ininekut Läibradosris peeti esimene murdmaasuusatajate treeninglaager. Sellest võttis osa 50 kanada ja 10 soome suusatajat. Neljavõistluse seeria parimaks suusatajaks osutus tuntud kanada suusk-jalgrattur Pieire Harvey, teiseks Yves Bilo-deau, kolmandaks Andre Tourig-ny, neljandaks Richard Weber (kõik Quebecišt) ja viiendaks Artö Heiskanen Soomest Naistest oli parim soomlanna Tuula Erkkilä, teine Jenny Walker . X^^ ja kõhnas Marie-Andree Masson •Quebecist. "Eesti, Skautide Liidu iknunud koguteos „Eesti skautlus 1911_1982" on kätte saadetud kõikidele ettetellijatele. Liidu enr dine peaskaut Sven Tillu Hanson on nüüd teatanud, et ettetellimiste aega on pikendatud ja see lõpeb jaanuaris 1985. Koguteose hinnaks Kanada vääringus on ettetellimise hinnaga $20.^, hiljem •. Koguteose levitaja Kanadas Helgi Rosen palub kõikidele noortejuhtidele, noortesõpradde ja aktiivsetele skaudiperekondadele meelde tuletada, et praegu on viimane aeg ettetellimise hinnaga albumi saamiseks. Tuleb ainult saata oma nimi ja aadress ning tshekk või money-order temale: Helgi Rosen, R.R. #3, Stayner, Ontario, LOM 150. •.. Skaudialbum saadetakse välja otse Rootsist ja trükiarv on piiratud, nii et tasub tellimisega kiirustada. Ülevaade albumi sisust ja koguteose kriitika ihnus mõne aja eest „Vaba Eestlase" veergudel. Põikreads 1. Kuritegu, 6. Lehtpuu, 10. Istevänn, 11. Lõputa aeg, 12; Vahesaare... : — Metsanurga teos, 13. Nupukas, 14. Vedeliku-nõu, 16. Mehenime lühend, 18. Lause osa, 19. Varjupaik, 22. Magus aine, 24. Noor loom, 25. Vigane inimene, 27. Vana mees, 29. Eesti helilooja, eesnimi ja nimi, 32. Auk, vett läbilaskev koht, 35. Üks Põhja-Ameerikä suurtest järvedest, 36. Kohev, tugev, 37. Ühe saareriigi pealinn, 39. Jalats, 40. Omaaegne suuruselt teine eesti jäälõhkuja. 41. Sepatangid, 42. Kaherattaline vanker, 43. Ebaselge. • Füstreads 1. Suur ja tugev, 2. On puud sügisel, 3. Puuvili (murdesõna). 4. Tirima, 5. Teravaks tege- 7000-aast(ised ¥ABA EESTLASESi (038 TITUSVILLE aastast hästi säilinud ja terviklikku inimaju saadi USA maailmaruumi-sõidukite õhkutulistamise kestuse lähedasest rabast; Peaaegu terve 'kolp ustakse kuuluvat 45•^aastase-le naisele ja teine 27-aastasele mehele. Need leiti detsembri keskel ühe maja ehitamisel tehtaval kaeva^ misel. Teadlased üüesid, et avaS'^ tus võib anda haruldase võtme inimese evolutsiooni geenidele, kuna biokeemiline analüüs on avastatav säilinud DNA (deoxyribönuclere acid) alusel, mil on geneetiline skeem ehisast organismist, mine, 7., Muistsete egiptiaste püha loom, 8. Riietusese, 9. Lumega kaetud, 12. Piin, 15. Alevik Võrumaal, 16. Ühe Euroopa rahva liige, 17. Naisemmi, 20. Toiduaine, 21. Pealmine kiht, 23. Endine eesti jalgpallimeeskond, 26. Atlandi ookeani vajunud müütiline manner, 28. Maaihna suurim poolsaar, 29. Taltsutamata, 30. Eesti luuletaja, 31. Sepa tööriist, 33. Paranema, 34. Endine Eesti minister ja välissaadik, 37. Kodulind, 38. Ülev mõte. ' PÜHADE RISTSÕNA ^ LÄHENmJS: Põikread: 3. Neli, 5. \Eis,:: 6.- õled, 9. Spa, 10. Na, 11. Truu, 12. Tihti, 14. Et, 15. Sule, 18. Oma maa, 21 .Okaspuud, 23. Or, 24. Se, 25. Si, 26. Mu, 28. Bhmi, 30. Luton, 32. Abilised, 35, Tabamatu ime, 38. Lalo, 40. Jeesusel, 41. Ja. 42. Ina, 44. Ihar, 47. Uni, 48. Habe, 49; Lia Mara, 52. Ut, 54. Ss, 55. Lone, 56. Sport, 58. Plokk, 59. Püha, 60. Do, 61. Ber, 62. Hi, 63. Tee, 64. Turnib, 65. Rist. Püstread: 1. Jeesus, 2. õlipuu, 4. Isa, 6. õli, 7. Ent, 8. Daina, 11. Tt, 12. Tempel, 13. HimUy 16. Loss, 17. Koolimaja, 19. Au, 20. Adson, -22. Krusa, 26. Ma tulen taevast, 27. Uba, 28. Blau, 29. Metseen, 31. Teele, 36. Ilus, 37. Maskiball; 39. OUa, 41. Jõulupühi, 42. Iil, 43. Ahas, 45. Heroodes, 46. Re, 50. Ist, 51. Ankeet, 53. Tohib, 55a. Ekr, 57. Ra. 58. Po, "••63.::-Ti..- Valerid Kimberg-Stotkcis'® lm4 ja seiklused kaiiafos^ed iseseisvuse djcistul, Abel Lee lllustra^^^ Raamat lugemiseiQs niJEig kinidiidssdu nii noortele Ind !sa vamadeBe. ,^yABA E E S I L A ^ taUtnsiBS Hind $12.00 ILMAR KüLVETi sisaldob 5 näidendit foiodegos PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEH LAMPmTOffl^K^^ SILD ÜLE MERE Hind $15.--- pluss sqa Saadavol VABA EESTLASE tolihisest ^dia Aruvalla n^odi^^ „TÄIENDUSKOOLIDE LAULUVARA NOOTIDEGA" Huid$8.-» SioadM &o^^ Ma^tt, postiteelt L. MARLEY, 9 PatTOTano Ct, Wfflowdale, Ont. M2R3S8 |a VABA EECT-LASE talituses. IISHIIUWHIHIBiBlinilUIHiniUIHlBllllllilum AASTAL 194S. 'Eesti Relyagrenaderide Diviisi •uueks lõiguks oli rinne Hirsch-l^ er^ linna efö, paarktinknend kilomeetrit ida pool Riesengebirget Riesengebirge on üks ilusamaid Ja metsikumaid osi Tshehhimaad ümbritsevast Sudeedimäestikust. Siit on pärit paljud saksa laste Mijiinaslood kaeyuritest ja kudest, hiiglastest ja haldjatest Hirschbergi ümbr^^^ Riesengeburge jalal oli enne sõda olnud suvitus-kohaks, kuhu tuli inimesi puhkust veetma ligidalt ja kaugelt. Nüüd peeti siip viimset verist võitlust saksa natside ja vene kommunistide vahel. Riesengebirge, nagu terve Šü-deedimaagj, oli kaua olnud sakslaste poolt asustatud mäa-älaks. Peale Esimest maäüma^da', J M aga suur osa sellest tshehhide väilt- see,mida kord Riesengebirgeks seda, et sõja korral võimaldada nimetati -—piiriks kommunistliku Tshehhoslovakkiale hõlpsamat kait- Poola ja tommunistliku Tssehho-set. Sakslaste poolt asustatud maa- slovakkia vahel. Omaaegsete sudee-alade jätmine teiste rahvaste kont- disakslaste järeltulijatest on õnne-rolli alla ei takistanud ometi ei uue likum osa Lääne-Säksamaal, õnne-sõja puhkemist ega nende alade tum osa Siberis või Siberi mulla täasyalhitamist rahvussotsialistliku all. . ; i Saksamaa poolt. Pigemini jvastupi- 1945-nda aasta varakevadel di: väljaspool Saksamaad elavate kaitses kitsaks j^nud Sileesia lau-sakslaste kannatused olgu tõe- sikuriba Riesengebirge jalal marssal lised või väljamõeldud ~ piid Hit- Schörneri väegrupp. Selle koossei-' lerile heaks propagandarelvaks. sus oli ka Eesti Relvagrenaderide Relvaks, milles pealegi oli nii mõ- Diviis, mis aprillikuu keskpaiku negi sakslase silmis terake õigust, uuesti rindele jõudis. Diviisi staap Aga ka Hitlerist täiesti üle või asus Hirschbergi linnas. Timmu mööda vaadates: meie kui eestlaste raadioriihm saadeti sedapuhku 45- seisukohast ei saa ühegi rahva va- nda rügemendi esimese pataljoni litsemist teise rahva üle õigustada komandopunkti Oberfalkenhain'i strateegiliste kaalutlustega. . lossi, riiis oli Hu"schbergist mõni- Kurikuulsa Müncbeni kokkd^^ kümmend kilomeetrit ida pool Kui-pega anti Sudeedimaa sakslastele gi diviis oli jäänud õige väikseks, tagasi, Hitleri „Kohnandale Riigi- asus diviisi' staap uue diviisiülema le" pärisosaks. Vaid mõned kuud Brigadeführer Berthold Maack'iga hiljem okupeerisid natsid ülejää-eesõ^ nud,Tshelihõslovakkia ja panid sel- Oberfalkenhaini loss oli suur lele uueks nimeks „Böömi-Määri initmekordne kivihoone, kuhu viis Protektoraat". Tshehhidest said põliste puudega palistatud prome-niiinoodi Hitleri inipe^^^ ^naad. Lossi keskseks ruumiks oli sed mitte-saksa asukad, keda iim- hiigelsuur saal, mille seintel rippu-de omal maalgi peeti teisejärgu sid esivanemate maalid ja igasugu kodanikeks. Sellest pärinev viha sorti relvad, ürgsetest mõõkadest tshehhide poolt sakslaste vastu on moodsa kergekuulipildujani. Ka igaühele mõiste:tav, kes on võõra nõuetav esiisade raudrüü — Silee-võimu all elanud. sia parunilosside lahutamatu päris- Ameeriklastel on tavaks öelda, et osa— oli saalinurgas olemas. Los- 'k;ähest halvast asjast ei saa teha si elanikkond oli nähtavasti rähu-ühte head. See kehtib kindlasti ka likultõigd ajal lahkunud, sest kõik paUu-kannatanud Tshehhimaai. Ei näis olevat eeskujulikus korras, sakslaste valitsemist tshehhide üle seintel rippuvatest maalidest kuni ;,ega tshehhide valitsemist sakslaste rikka rahva magarndstubadeni hiirule saa^pidada õigeks asjaks. Ani" gelsuurte vooditega. Need olid mugi ei saa pidada õigeks asjaks^ unepehmed ja neis oli pimestavalt sudeedisakslaste küüditamist ja valge voodipesu. Siiski, mõnevõrra tshehhide . allutamist venelaste kiire oli päriselanike lahkumine poolt. pidanud olema, sest kappides õli voi hulganisti ja kmnmuti- jaoks tes linu, pesu, kardinaid ja kõike ei saa. Hea küll — saate selle piir muud võimalikku. li omale, kui te mulle kah lühUai- Seadsime oma raadiojaama üles nega raadio muretsete." üleni roosasse magamistuppa, mis Lühüainega pilli pohiud aga ei kunagi oli ehk kuulunud lossiprei- Oberfalkenhaini lossis ega kusagil lüe. Kardinad hiigelsuurte akende mujal nii lüitsalt saada, sest olime ees olid heleroosad, samuti „katus" pisut tagapool eesliinist. Siin valit-ja kardinad suure, toa keskel oleva ses kindel kord ja soomust ei saa-voodi ees. Sihukest voodit pohiud nud teha. Seda sai vaid ees rindel, me muuseumiski näinud, võib-olla kus „sõduripood" oli avatud kõi-vaid mõnes kadunud aegu kirjel- gile, kellel küllalt hakkamist. Kahe dayas ajaloolises fihnis. Voodi oli rinde vahel oli küla, kus nii eesti nii lai, et seal oli ruumi meile mõ- relvagrenaderid kui punaväe san-lemale ja jäi veel ülegi. Voodi kõr- garid käisid soomust tegemas, kui vale peenikest sorti kkjutuslauale, võimalus avanes ja kui oli küllalt mida kunagi oli ehk kasutatud ar- närvi. Punaväelased pole eesti rel-mastuskirjade kirjutamiseks (mui- vagrenaderide sihnis mitte inime-dugi roosal paberil), seadsime üles sed, kellega saaks aumehe kokku-väliraadiojaama. Tuälettlauale hii- leppeid teha — nagu tegid saksla-geisuure peegli ette panime tsiviü- sed ja inglased vahel Itaalia rmdel raadio, mille saime sisse vehkida — aga seal külakeses kahe rinde enne, kui keegi ohvitseridest jaole vahel asi ometi kuidagi klappis, sai. Ohvitseridel on, teadagi, nii- Kui eri suundadest tuhiud soomuse-suguse asja peale eesõigus. Timmul tegjiad üksteisele liiga lähedale sat-oli aga õnneks läinud lossis oleval tusid, ei hakatud mitte tapma ja kõige suuremal raadiol kõhe alul püssi laskma, vaid mindi vaikselt paar juhet läbi lõigata, nii et see eri suunas laiaH. KeUel sihukesest heideti turmvüürarite poolt kui tapmisest kasugi oleks ohiud? Ta-kõlbmatu kõrvale. HUjem, kui pad, kui oled rindel, mitte kui oled vüüräriteil juba omad piUid olid saksa külas soomust tegemas, olgu olemas — enamasti väiksed, ihna tegemist punaväelasega või relva-lühilaineta „rahvavästuvõtjad" ~ grenaderiga. Ei punakomanderid küsis Timmu pataljomülemalt, kas ega turmvüüraridpol^^^ võime suure raadio omale pidada, päri olnud, aga igas asjas ei saa kui selle ise ära parandame. neilt minna nõu küsima. ,,Ah süs parandate, kui omale Rindeyahelisest külast tõigi Tim-saate, aga pataljoniülemale ei pa- mu pataljoniülemale lühüainega randa, mis?" _ raadio ja siis panime tolle suure „Me ei teagi, kas seda saab üld- ja ilu^a oma roosasse tuppa üles ja se parandada. Lihtsalt proovime." parandasime katkilõigatud jiiihtme „Aga minu jaoks ei proovi?" ära. Antenni vedasime lossi katu- „Proovime küll, Hauptsturmfüh- sele, nii et saime kuulata jaamu üle rer, aga ega me tea, kas saab ter- terve Euroopa ja lühilainel isegi veks. Me ei tea ju, mis tal viga saateid otse Ameerikast. Pat4il - , , vangutas küll pead, aga kokkulep- „Suhd olete, muud midagi. Oma pest pidas kinni, saate parandada, aga |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-03-06
