Vaba eestlane , February 12, 1985

              Hr. 12 VABA EEOT-ANE teisipaeval/12/veebniaril 1985 —"Tuesday,^ 12^ 1985 Lk.
Oti'® Tdiniii Lug&i& kiriufab
Mõiste B.vciiici"
Villu oma vestes („Vaba Eestla­ne",
neljapäev, 17. jaan: 1985) kur­dab,
et ta on v a n a— ja vanaisa
pealegi. See tundub paha küll, kui
kasutada eesti keelt tõilddes mõt­ted
ja mõisted otseselt inglise kee­lest
(nagu seda siin tihti tehakse).
eesti keeles ei ole mõiste
„vana'- algeliselt halvamaiguline.
,,Vana" oli auväärt mõiste.:. Tark
öii alati vanem inimene. Kui keda­gi
ülemuseks valiti, siis anti tema­le
nimetus ,jyanem", isegi siis, kui
vanem oli 'noorepoolne mees. K a
meie sõjdurikeeles o l i ülemus „va-i
i a " , ka siis kui see ,,vana" oli alla
20-ne aasta vana.
Otto Tamm ^^^^ „vana" on saanud halva ja
odava mõiste alles siinses konsu-ment-
ühiskonnas, kus ainult uus ja
22. veebruarü tähistab Fresnos ^^vanaisa" on
(KaHfornia) oma 70. a! smmipäeva ^ ™ f^^^l^^' .«est süs saame
üks meie vabarügiaegseid tuntu- vaenlasele näidata ja temale viha
teha, et meil on sirgumas , uusi
mõõgamehi.
maid suusasportlasi Otto Tamm.
Juubilar sündis Pihkvas. Alg- ja
keskkoolihariduse sai Petseris,
kust gümnaasiumi lõpetamise järe­le
1933. a. astus vabatahtlikult sõ- - KALLIS L U G E M .Y.So
Jaanuarikuu algas Montrealis p?-
Tis korraliku külmaga. See paistis
silma ka üritustest osavõtus, mi
kir&uliste arvus, kui ka Pensionä­ride
Klubi avapäeval 11. jaanuaril.
Esimöne klubi kokkutulekupäev
oli kavata, rohkem mõeldud oma­vaheliseks
jutuajamiseks. Ametli-,
kukš osaks oli vast see, et klubi
esinaine J . Toome tervitas kohal­olijaid
uue aasta puhul ja tutvustas
käesoleva poolaasta tegevuskava.
Samas tuletas meelde ka klubiliik-metele
lähenevat peakoosolekut 13.
jaanuaril.
Peale Pensionäride Klubi alusta­sid
tegevust jaanuarikuu alul Mont­real
Eesti Segakoor ja rahvatant-sugrupp.
Montreali Pensionäride Klubi
aastakoosolek tõi kokku paraja ar­vu
liikmeskonnast. Koosolekut ju­hatas
esinaine J . Toome ja proto­kollis
sekretär E. Saltenis. Aasta­aruanded
kinnitati ja senisele ju­hatusele
avaldati tänu tehtud tÖö
Noortesõber
Jüri Punno 66
Ma ise ilu tegija — nii
Y.S.
javäeteenistusse Ratsarügementi. , . .
Seal hästi sooritatud katsete järgi tänuvõlglaseks kurn
sai ta noorele eestlasele igatsetud Pf.^^^^ 1^^"^' P ^ ^ "
Tondi Sõjakooli, edasi lemiukooli ja ^^^'^ vananemise komp-oli
peale seda kutseline Eesti Va- "'^ mu mmdu paris .^^ -^rmr^^^ ^.i^^r, o^-n. ximmtn^ umm yaaum. et meie
barŽgi lemiuväe lendurohvitser 'g^P^^vaseie isiksusele tubü annu- Saarlaste Uhingu: kuunlapaevapeol esines lauludega _sop-,^^^^5j^.^^^-^^^
Suusasportlašena tunti Eestis Ot=-
to Tamine eriti põhja-kombinat-sioonis
((suusahüpped pluss murd­maasuusatamine).
Tema oli Eesti
meister 1935. ja 1937. a, ning Balti­maade
üliõpilaskonna meistriks
1940. a. Ka esines :Otto Tamm
mitmel maavõistlusel edukalt Ees­ti
rahvusmeeskonnas. Eesti Vaba-rügi
lõpupäevil kuulus ta isegi
murdmaasuusatamises meie suu-sasportlaste
paremiku hulka, esi­se
väärikust. Olge meheks!
eest. Uusi juhatuseliikme kandi- paari sõnaga iseloomustada noorte.-
daate üles ei seatud ja endine ju- sõpra ja meie- ühiskonna ühte mit-hätus
valiti tagasi. Liikmeskonnast melriilgsemat Inmstmkku.
surma läbi lahkunud lükmeidmä- Jüri Punno on läbi ja läbi TalHn-lestäti
lemaseisakuga. Klubi lük- - nä poiss! Sündis 13. jaan. 1925. a.
memaksü suurendati $5.00-le.Põh- Tallinnas, sai seal mi alg- kui hiH-jus
selleks d i e f enam ei saa riik- sema hariduse Tõrvand-Tellmanni
likku toetust oma tegevuse majan- erakoolis. Sõja ajal õppis Tallinna,
damiseks ja peab ise endaga toime Merekoolis ja värvati sealt kohe
tulema. Samas esinaine palus kõi- mereväkke. Sõja lõppedes jõudis
Mde liikmete ühist panust, et meie Soome kaudu Rootsi.
Tänu oma kunstilistele annetele
ran Erika VeskimetS-Solom, kellele üWngU poolt ülata^^ jaile pakuti pärast koosolekut koh- leidis seal esimesena teenistuse
Tänutundes
Teie Villu.
roose K a i Käärid, vasakul klaverisaatja Aino Kurg,
Eestlane
Stokholmi eesti taidurite perö rikastus Mjuti noore, anöekakunstmkupr®ffl võrra. Möödunud aas
nedes ÜENÜTO ja Tallinna Kale- tsd asus sinna 1955. a. Tallinnas sündinud graafik j a ehisnahakunstaik Marje Toska (perekonnanimega mis oli õieti üldkokkuvõte. „Kale-vi
Temiisklubi värvides. Taska). Marje Toska on oma kodulinnas saanud nii muusikalise hariduse, 1969—1974 Tallinna
•.S je, e ei .oh iud ,ju .u b,ilari,lt k—oik sTp or- toolis, ku! kä ku"j utavkumstia.l ase haridusVe, . 1972—1976 Tõmis VintiKunstistuudidDSc -
di alal. Ka sporditegelasena oH ta hooruse peale vaatamata on ta nendes peituv eksootüisus, võõra- \.
J^estis tuntud populaarne vaga jSu^nud osaleda enamikel ühisnäi- pärasus. Range ülesehitusega, täie-sobraliku
ja eduka juhina. Spordi- ^^g^^^ g^g^g i974__i982 ja impo- likult abstralctsetes mustrites tun-opetajana
lõpetas kursused Soome veerivalt paljudel välismaistel näi- dub nägevat bütsantslikke eeskuju-
Spordikooüs. Oh õppejõuks sojavae tustel -1977 Vihiiuses Leedus, New sid, sidestiist kreeka-ortodoksse
lennukoolis Tallinna garmsoni yorgis ja Ljubljanas Jugoslaavias, usundiga ja samuti on neis hõngu
spordisekretanks ja lõpuks Eesti ^g^g Riias ja Uus-Meremaal, 1979 venepärasest konstruktivismist.
Spordiburoo juhataja. Jaapanis, 1982 Bilbaos Hispaanias
Teise maaümasõja päivü oU len- l a Veneetsias, 1993 New Yorgis ja
nutööstuse „Espenlaubi" asutajaid Stokholmis.
ja juhte Idarindel, kui ka Saksa- Hiljuti, 3. sept. - 15. ^ept., oli
maal Oden lahmgute ajal oli tegev ^^^^^ ^oskal Stokholmi Vanalin-ulja
lahmglendurma. Kapitulatsioo- (j^lerü Cupidos „graafüiste ori-ni
ajal tegi lemiukiga!, kohumaan- gjnaalpütide ja nahkeliiskunsti"
dumise" maastikul, let. mitte vene- jjg.|.yg^
laste kätte sõjavangi sattuda, kuna
VI, kus veel eraviisiliselt arutati kunstistiiudios. Rakenduskunstmku
Mubi tegevuse edaspidise väljaku- diplomi omandas Stokholmi Kunsti
jundamise võimalusi. Akadeemias, ning sealt peale sai
; i ^ Jürist õppinud „üutegija".
Reedel 18. Jaan. oli E.Rubergi a. võttis ta ette jäUe mere-vesthis
teemal „Kalevipoeg". Vest- et leida Kanadas oma loovale
lust selgitasid slaidid, mis olid teh- kunstivaimule „avaramat väljen-tüd
paljudest Kalevipoja" ainel dusruumi". Tutvus sün o^a tule-iöodud
kunstitöödest. Suurema osa yase kaasaga gaider õie:Ilves'ega,
ettekandest aga moodustas E . Ru- ^ ^Jüri skautlike noorte sõprade
bergi enda jutustus Kalevipojast^ rmgi viis.
Noorel rakendüskunstmkul oli
vipoja" eeposest, lähtudes vestleja palju uusi ideid, müliste Õige ja
enda seisukohast. Ta leidis ,JKale- kasulik rakendamme teda suure-vipojas"-
palju Õpetlikku ja suima- mate firmadega ühendusse Viis ja
vat. Kuulajaskond suhtus vestlusse tasuva teenistuse võimaldas. 10.
huviga, kuigi see aine öh suure- aastat tagasi avas Jüri oma raken-mõõtmelme
ega e i saa edasi anda duskunsti stuudio „JP DESI6N",
ühe õhtuga. ^ miüe tähtsamaikš Mientideks /oi!
•i- ; praegu suurfirmad IBM ja JHoney-ükš
nünimetatud must auk ühes ^^^^^^^j^^^^
meie naabergalalrt^as on ^kan^^^ kus esitati Teine Jüri Pumio kmistiine en-
Ent kummalisel kombel esmeb Seda on temud kmdlaks uks urn- nimaalased''. Füm tutvustas seal- vareUides Oleme neid imetlenud
ka pohja a toon midagi, mis mee- ber Maa tiirlev rahvusvaheline te- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ jatüüpiUst^S
nutab vükmgiaega,
kusjuures mustritel on teated sar­nasused
norra püstpalkkiriikute
ornamentidega.
elamisviisi.
Gfröönimaa kuulub
bensiini ei jätkunud edasüennuks.
Peale sõja lõppu viibis Otto
Tamm suures Geislingeni DP laag­ris,
olles seal UNRRA teenistuses.
Lõpuks tegutses Fischenis (Obers-dorfi
lähedal) YMCA puhkekodu
juhatajana ja suusaõpeajana.
..Kunstnikul endal on mõistagi ^ggj^^y^^ig jy^gj^ p^^^
Esitatud oli 58 tööd, meist sega- ^aske leida omaenda mõjutusi, kmd ^^k^^ miljoni valguseaasta
tehnikas: tempera, akvarell, Peagi räägib ta eesti rahvuseepo- j^^yg^ggi jj^jg ön astronoomilises
sil. Haruldasi looduslähedasi akva-
Must auk, mille kaal aštronoo- wommaa Kuuiup Taani riigi. reUe Kotkajärve^^m^^^
mide arvešttisel on 50 kuni 100 kor- võimu alla, kuid enamuse rah- mimtekümnes eesti kodus, kiis R a ­da
suurem kui Päikese oma, paik- vastikust moodustavad eskimod ja jaleidjate gaidperest abiellunud
neb NGC 4151 nimeüse galaktika j neiule oü tavaks kinkida eesti
•H. kunstniku maal.
— Viimastel aastatel on Jüri harul­daselt
häid . tagajärgi' saavutanud
fotoläätsa kasutamisel, nii raken-dusr,
kui ka loovas kunstis, mida
Kanada Postivalitsus annab 8.
paiknevad tähed tõmmatakse üks-tussh
11, tushimaalmguid oU 9, sest «Kalevipojast" j a muidugi esi- jnõõdustikus güski üsna tühine
graafilisi lehti u ; käsitsi koloree- neb midagi i)õhjala-samasusest ka kaugus,
ritud sedgraafiaid 5Ja nahkeMs- eesti kunstipärandis. .
tM(\ 22 Galaktikalist katastroofi kirjel-
UUa Britt Edberg hindab tunnus- ^j^v briti ajakiri New Seientist
Stokholmi Vanalmnas toimunud tavalt väikesi kunstipäraseid, na- et NGC 4151 tsentrumis ^'^''"''''.v^'^^^^^^^
õe-vemia Marje ja Hmar Taska haga kaetud karbikesi, --^^---^ veebmaril valja uue 32-cendilise
1947 asus USA-sse ja saiabus sa- käituse kohta on pikemalt kirjuta­ma
aasta aprillikuus Fresno Unna, ^^^^ s^g^ska Dagbladeti kunstiar-kus
tegutses kurn pensionile mme- yustaja Ulla Britt Edberg. Huvita-kuni
ettevõtjana maalritööde ja va asjaoluna märgib ta ära Marje
sisedekoratsioonide alal. Kutsetöö rp^gj^^ muusikalist tagapõhja - ni-kõrval
on võtnud aastaid ja nüüd j^dt õppis kunstnik muusikat Tal-osa
eestiaste ühiskondlikust tööst, ^^^^ Muusikaülikoolis 1969-74. w^i" " H H r n 7 " Too"'7f Q^nVhnimi.
olles pikemad ae>ga Eesti Ev. Lut. Kuid miks seUme hämmastav välja- ^ri1^L.i L i^^^f ff
Koguduse esimeheks. See usuttiH, gp^, siseneb immesi, kes ütlevad, et
mis põles juubilari isa südames, on
tõendavad mitmed edukad näitu­sed.".;
.
Eesti skautlikUs ja gaidlikus peres
on Jüri hinnatud suure noortesõb-teise
iärele musta augu sravitat- P^^^^S^' fiiUega tähistatakse rana; kes oma talendi on Mvuta-mis
on esitatud seUes täiesti eri- misiärele nad lihtsalt ^ mtematsionaalset nud meie skautliku nooruse hüvan-
Hses tehnikas, mille alal oli ai- f°^"^?T\"^^l^f^^^^^^^^^
nulaadne Marje Taska vanaisa.
guks. Nii ön tema aastatepikkuseks
kogu Euroopa ulatuses — Ja mär-nad
on kohanud vanaisa Pariisis
Marje Taska Jutustab, et tema või kusägü mujal.
Ka Ilmar Taskast pidi saama
kontsertpianist, kuid ta rajas en-jäänud
põlema ka poja hmge kau­gel
kodukirikust Petseiks, mille ema soovis, et türest saaks kont-ehitamise
algataja j a teostaja oli sertpianist.
tema isa. Selleks olid eeldused olemas |a dale tee omal käel. Ta pakkus 11-
Armas Otto, meie puutusime muidugi' asetati ümbruskonna aastasena oma teeneid Tallinna
kokku juba Vana Eesti aegu kodu- poolt ka suuri lootusi. raadiole, ta skulpteeris ja naguõde-maal
suusavõistlustel Eriti kibe , gi ~ võisties üuuisutamises ja te-nii
vni<!t1nQ TTIPIP vahpl Mustamäel lopuKs, et oua mast sai raadio laste- ja noorte-
^^^me ko^dista^^^^^ kontsertpianist on Higa reprodut- programmide reporter. Peale kõi­kus
me kogu distantsi teineteise ^^^^^ elukutse. Ta tahtis anda 1 muu tegeles tVka teaMffa
ees või taga suusatasime ja lõpuks ^^^y^^^ iseendast teatriga.
oUd Sina minust mõned sekundid ° j^^i aga lõpuks "jõudis kätte aeg
kiirem. Pärastpoole tr^neerisime Teisest küljest on ta aga ülimalt valida tõelist elukutset, registreeris
kord koos Tondil ja võistiesime tänulüc, et ta on saanud kõrgema ta end Moskva filmilcooli sisseas-koos
Sõjakooli teatevõistiuse mees- muusikalise hariduse. See on talle tumiseksamitele.
konnas ajaloolisel Tapinn-VaMa andnud näiteks liikumise juures
teatesuusavõistlusel, kus Valklas vormi ja rütmi tunnetuse, mida tal
kõiki suusatajaid vastu võttis meie arvatavasti muidu poleks olnud.'
president K. Päts. Tema kõrval . ^ , ,' J .
asus Eesti Vabadussõja ausam- ^^'^^^I,^-
mas, miUel seisis Isissegraveeri- Toska) taieste kohta kirjutab Ulla
Qünmnnni. IJ, mittp Pdflsi ^ntt Edbcrg:
kaovad. Koos võimalike planeetide- , . . ... - ——x —
ga ja nendel esineva eventuaalse Noorte A ^ * , mJleraa™^
, , . , eluea tahetakse ^^^^^^^
Vumase teoseid muudi omal ajal ""S»- me, mis on tänapäeva noortel ja tudkaumlt sümboUseerivad laagrl-otsida
neile lahendust, arenguvõi- («, jamboreede ja ühislendude
maiusi ja rahu tagades. _ märgid on olnud uhEuseks meie
Tänapäeva noortel on palju tõ. esindusüksustele ja tutvustanud
siseid raslcusi. MUjonite noorte töö- egt; sj^jutiji^ noorust nii Kana-taolek
on saanud igapäevaseks tS- das, kui välismaa. Jüri kavandatud
siasjaks, paljud on koduta ja sisse- on vabadusssaramas Kotkajärvel,
tulekuta, kes seisavad inimõiguste- Eesti ühiskonnale; peaks olema
ta, relvastuse suurenemise ja kesk- j^jj^^^^ kaaneilustu-konn^
aastmise .^muredega^ maad- Eesti ühispanga astaraamatu-mas.
Nende probleemid vOiva is^^^ le, mitmeid aastaid Uustatud Peet-gi
suureneda; ^kmmaadma^elamk- ^ koguduse ,31u", ESITO ja mit-konnas
oU^ 1975. aastal 738 mil- mete rahvuslike ürituste reklaa-jomt
15—24-aastased, sus aastal jjjy
m20il0ja0r adritv atakse neid olevat juba 1,8 N-aVg u mees i.s e, m.i. p eege,ld,ub, k, a
Margikujmidaš MontreaU disai-ner
Fräncois Dallaire. Seda trüki- ^ : tugev eesti^joonr aarmisekuns-lakse
Asiiton-Potter Ltd. trükiko- iJif f.. Pattusega vdja.
tõotatud eestipärane kirjasõna,
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—-3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus .444-4832
SSnma võeti vastE vald kümme,
õpilast, kuna taheti olla Idndlad,
et pärast kooli lõpetamist igaüks
saaks ka mingit kutsealast tege­vust.
tult: ,,Siiamaani ja .mitte edasi.
Sealt alates löödi punaväed tagasi. Püdis, maalis, poeemis, muusi-
See vana sõprus jätkus ka pagu- ^apalas ja üldse mõnes kunstivor-luses.
Vaatamata suurele vahe- ^^S' kohta on teada, et see
maale oleme teineteist i^ieie kodu- l^^i^sü rootsi oma,,
Tuhande taotleja hulgas-^li Ümar
noorim ja teda võeti vastu.
Süs aga saabus' Tallinna üks
.rootslanna, Ümar abiellus ja pika-
VABA EESTLASES ;
m tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttiB.
KuulutiBste Iiinnadl
üks toll ühel veerul $5.—
esiküljel . $5.50
KjHwIiitusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni ko;l-map.
homm. kella 1 l-ni.
jas Torontos 19 mUjonit,
des;külastanud. Sinu juubelipäeval
õnnitlen Sind koos teiste meie suu-sasportlastega
ja lennupoistega.
Soovin Sinule ja abikaasale head
tervist, palju päikeseküllaseid ja
Õnnelikke aastaid. '
Juku Pent
võib ometi ootamatult tunda ära ^ f ^ J ^ ^ l ^ ^ roptsi-eesti paar Koot-sugulusvahekordlikku
tooni, aroo- ?J ^im tegeleb ta fümiga. kuid
mi või värvitooni. kirjutab ka uht lühiromaani ja on
avaldanud poeesiat nmg fümikrii-
Kohtudes Marje Toska kunstiga, tikat. Nagu ta õdegi, on-ka Ilmar
graafiliste lehtedega, joonistustega vanaisa vaimus huvitatud naha-ja
serigraafiatega, müliseid ta est kunstist, millisel alal ta tegutseb
tab Vanalinnas, haarab kõigepealt õpetajana, (EPL/RI)„
tel.
• Väljaspool tööaegas
Leida-Mariey :223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 388
OPTOMETRIST (OFim)
.m 531-4251
'412 RONCESVAiXES AVE,
AT HOWÄR0 PARK
seotud rahvusvärvidega, ehk rah-vussümbolitega.
Hinnatav on tõik^ et kõik skautli-kule
noorusele suunatud looming
on kingitus meie noortele, on ju te­ma
enda perest kasvanud kaks
tublit last, Krista ja Harri, kes
isalt päritud kunstilist annet ka
teiste hüvaiiguks on kasutamas.
Et Jüri Punno poolt loodud mär­gid
meid globaalselt ühendavad,
siis julgeme teda tervitada eesti
skautlike noorte ja sõprade nimel
igas ilmakaares ja soovime talle
siirast õnne, head- tervist ja tuge­vat
loomingujõudu nii meie skautli­ke
noorte kui ka eesti ühiskonna
hüvanguks.
Egbert Eunge