Vaba eestlane , February 12, 1985

              I L L2 V A B A E E O T ^ E - teisipäeval, 12. v€ebfuaril4985 — Tuesday, February 12,1985 Nr. 12
V I U A A N D J A : O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Le&lie S t Doa
• • Ont.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Öja> •
T O I M E T U D KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
•TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas ,$54.—, poolaastas ^SO.-»»
ja veerandaastas $16.-—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—, pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri Mnd 70 a
KUULUTUSTE HINNAD:
Ms toll üliel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
FR.EE ESTONIAM.
Published by Free Estonian Publisher L t d
1955 Leslie St. Don MiUs, Ont. M3B 2M3
Kommentaarid
Fiinasest uimast ärganud HÜna
ieeb praegu' suurimaid pingutusi
kaotatud aja tagasi võitmiseks ja
rahva elujärje parandamiseks; See
ei ole kaugeltki k0rge ülesanne,
kuna Mao Zcdongi ja tema idee-kaaslaste
surve ja ebapraktiliste
kommunistlike ideede rakendamine
viis. hiinlaste elustandardi niivõrd
aUa, et isegi Venemaalt tubiud
kommunistlikud tegelased tundsid
endid Hiina külastamisel jõuka
härrasrahvana.
Hiina üheks suuremaks problee­miks
praegu on moodsate hotellide
rajamine, et tõmmata maale lääne
turiste, kes tooksid kaasa väärtus­likku
välisvaluutat. Ja kuna Hiina
on praegu läänes vaga moes, siis
HeUakesed esinemas oma ettekandega Vanemgaiderite Kogu poolt J^orraldatul TaH-^a^ib^^jö^^^^
harjapeol. ^ Foto: Vaba Eestlane
lusi nende majutamiseks ning nen­dele
lääne standardi kohaselt toidu,
öömaja ja mugavuste pakkumi-
.seksl" • / • -c' •
tähistasid Mljuti Ukraina iseseisvuse
taMutamist 22. jaanuaffil 1918, Küevis. Pärast sajanditepikkust Poola ja Vene ülem-l^
ütsust oMd AraiMased iseseisvadr
Võtame näiteks Kantoni, kuhu
on kerkinud hlmä üks moodsa­maid
hotelle, mis kannab nimetust
l a Hiina ei jää käed rüpes oota­ma,
vald on asunud rahvale omase
energia ja entusiasmiga uusi ho»
teile rajama ning välisturistide
eest hoolitsema, Kuidas see kõik
jfcoimub ja mida hiina rahvas nüüd
peab nägema, see sunnib mõnegi
^ vittduntid kommunisti silmi vidu-mraina
iseseisvus saavutati ! « - Moskva karistusest ei pääsenud tuuri; j^^ sellega koos rahvast. Td-^ama ja värisema löönud põlvedele
volutsioonijärgses kaootilises olu- ka Ukraina: Kommumstlik^^P^ ka vene- i^g^ otsima. •
korras. Isegi Lenin tuitoustasalgur P I
c^ii^,^^^^ X n » V n ^ V ; - ..^^ 1 ^ l^st vallandati j^rähvuslike" eksi- licairQ ooin^vniA Wvnri VPTIAIA
nwodunud .wud kata te T O d ^ ^ _ ^ ^ ^ ^ ^ ja tohutus üleOwuste pärast asendati Brezhne-, s Ä p W ^ t u r i
aastat km Euroopa Parlament simuse päevakorrale tõstmist, Wfeaaiugounäarmee murdis iulmalt vi uini" mehega Tuhandete oar- f • Pf^y^" /'"P^Saiiaa
^ 1983.; aasta jaanuaris vastu võttis seda ei juleta isegi t eN Afganistan S / S J S Ä J ^ ^ ^ teiSetSÄIttafLu^ ^^^^ Garden Hot4 Se on 24-korruseUne
/^esolutsioom, mis soovitas E ^ ^ ^^
Inhmesni^ väidavad et altematuvAs oleles oi- hoones äri-ja kontoriruume ning
nad tõstataksid Balti riikide vabas- v u s ^ peeS
jamke^kiisimuse_üks r a ^ Euroopa Pariamendipoott vast» md^^ Poola külge. Tollal M pai- - f J ^ l N . M d u s umbes 7,5 m ^"laSS^WtSdkfe ruumi* Tavaline hiinlane ei
_aga.^Setud aBW resolutsiooni kalevi jud ukrainlased sunMtud põgenema "'^ä"?.?.^^^ suuda varjata oka imestust, kui
Ö^n-safsiof-aDa panemine on tekitamid/balti läände. Paljud neist siiMusid Ka- "f^* saditada oma^keelt ja kultuu- ^^^.^r^^^. ^tfS^i.S^ ta näeb hotelU juurde rajatud suurt
1 ms. Kaks aastat on pikk aeg, kmdrahvušgruppide ridades pettumuse, nadasse n venelaste keskel. Enamus neist l^^^el ajal olevat nad ka sionisnae ^^j^^^j^ tenniseväljakuid, päevitus-bahjuks
ei ole balti rahvad seni k,,„a sellele algatusele pandi su assiffiileeruvad ja muutuvad aasta- Ja ameerika impenalistide partne- ^.j^jj^.^ ^^^^.j^^^ vastava
ajani sellek tänuväärset algatusest i„ot„^^^ I ' sisseseadega, erivõimlaid meeste-enam
peagu midagi kuulnud. Ko- se päevakorrale tõstmisega ja ko- • PäM" Pa«m Ukrainas eneses. Kui- N. Liidule on ukrama kui ka tei- jj „aisteie^ raamatukogu, arsti-gukiisimus
tundub nagu ^^^m^ sed rahvuslikud liikumised suuri- kliinikut ja antogaraazhe.
. j ^ seUeks ^ _ . ^ . , , . . . „.
leedulased kiUivad.petta^^^ «"'^ taval määitü iileWm,atud,kima nie ^ ^ ^ ^ ametlikuks keeleks kõrgemates on lihtne-rahvuslus on hädaoht- _ Km hoteU eeloleval suvel taieli-
: sa! Em-oopa Parlamendi resolutsi- arvesfmrad EuroopaPariämendi S o S S e f ^ 7 Ä t \ * ^ alustaladele, millele see koloss kiüt^ayatakse, sus teenitakse. seal
: oohist, mine algatajaks oÜ Lääne- ^5i^^^•^J„^ ükraimikeelsete raamatute, on ehitatud vana vene tsaristUku kuWis. l^esrestoramsja^baans
Saksamaa kristlik-demokraatliku Lrlamendis vastuvõetud resolut- T,^ * ja fflmide impeeriumi mustri järgi. Määratu- koik moodsalt sisustatud, uks neist
^ arv langeb pidevalt-enamus suu- suurel maal. mis koos^^^ isegi varustatud kunstliku veejoa-
: :kas:. on vmingeld väljavaateida rabyaist, kes kõnelevad sadat .^^^ ga.
I f c ^ Sia^aS u S S v ^ ^ neis;.toato k ^ l t U k - keelt, on venelased peaaegu vahe- taksuslikud
niUnmia hakkab? Meil tiüeb arvestada fakfi, ^ mi temaarvates pesLs just Ufc rama rjhvuslasedjaidav^ see muses. Selles valguses on iga m.^ ehitused võimalikud kommmustli-
Yalismaaihnas ihnuvast eesö ..!r^ .^^^^ venesta- te-venelik rahvuslik lukumme
I !• • J IJL 1 — ^ möödunud pums uuesti valmiisele rama kulades ja maakeslmstes.^^^^ ux,,uo/„ i^,r tr>,«^ii A«V,^IW,C. . . iro^/i
; ajalfirjandusest W labr m- j ^ ^ ^ väitis, hävitada ukrama kui- Kremli Achilleuse kand.
l o r a ^ ^
langi puialud " i a t ^ f s^"* ^.jjj^ijpjj^^ omistatakse rainlasi Siberisse küüditada, ent
pakÜBde kusimusde. Informataoo- demokraatlikus ühiskonnas valitud neid oli liig palju. (Küll tegi ta se^
Xorgis tegut^ya rahvaesindustele. Euroopa Parla-dä Volga sakslastega). Selest Sta-
Bata vo.tlusorgamsats.gom BA- ^^^^^
Tm-,esmdaja,^^n^^^^
mfs.oon, Jmuluv laü o.^te^dlane ^^y^^^
Imants Gross, kM,OT jõuanikana. tid. Igaüks, kes oU vähegi rahvus-
^T^^^^^^^T^^ Parlament on ainolt nõuandvaks liku mõtlemisviisiga hävitati i a -
BATUN-i alalise esindajana^ ürita­organibs
^Bmsfrite Nõukogule, kus lastamatult
des ..kontaktide loomist Euroopa pohi -iit; *ik! ut^e. ga n•m g bTua 1it^. rahILva s_tex j•a on esindatud kõik kümme Maian-eemide
selgitamist . . . „ . ,.. . ft riikide » kl ja selle orgam. kaes on tegelik
laiemas skaalasV
Imants Grossi aruandest selgub,
Pärast lühiajalist ukraina kultuu­ri
õitsengut sajandi teisel aasta­kümnel
Miüditati 90 protsenti uk-kust
süsteemist läbikurnatud Hü-nas?
Vastus on lihtne — väliskapi­tali
abiga, kusjuures üsna nimeta­misväärset
osa mängivad Hong
Kongist sealsetelt hiina kapitalisti­delt
tuhiud rahad. Hiina hotellides
võib nüüd näiteks näha läänemaa­ilmast
toodud torustikke ja vanni­tubade
sisseseadeid, jaapani televi-si(
joniaparaate, prantsuse vefaie,
inglise sigarette, ameerika karas­tavaid
jooke, saksa õlut ja aust-
\ TkT T T!» ji raalia loomapraadi. Ning noored
T) — rS. Lut 011 segatud preest^ hOna poisid ja tüdrukud, keUedel
mõrvamise plaanidesse. Seda andis varem selliste hotellide olemas-
. vvxiiua^ raent, nähtub juba seUest, et küm-:"~^ V , , J — « leicUmd suurel arvul tood uutes ho-et
ta tegevuspold^ on v a g ^ v a l i t u d kogu on fff. ^"^"^ r f " ^ " ^ W MtuprotseSSÜ, keda SÜÜdlstatakse preestri mõrvamises. telUdes, kus nad õpivad Hong Kon-ise,
kuna ta on külastanud ko ^ w i „ w . .urna^..i. . n . . ^.
roopa Majandusühenduse mkmes-^'*'^";^^ gev rahvuslik liikumine, mille kut- Jan Olszewski, kõneldes mõrva-rfikide
välišmmisteeriumeid: peale TesoiuKioom seise jareie toopuuaii- polakate üleolev ja sage- tud preestri perekomia nimel, tit-lÄie^
Saksamaa välisministeeriu- ^^^^^7^^ ei suuda kujutella,
mi, keUega juba vareni v a j Ä ^ ^ ^® (patsifikatsidon).^ P^^ et ükski poolakatest koosnev ini^
tontakte on sõlminud I^än^-Sak-^^®^^ või maakondlik
gi himlaste, eurooplaste, ameerik-ründas
väga teravalt Popielusz- laste ja austraaUaste juhtimisel
kot vahetult ernie tema mõrva- [auakatmist, külaliste teenimist ja
kõike muud, mis käib peenemat
Teisipäeval, 29. jaanuarü nõudis
samäai;; tegutsevad bal^ rahvus- ^^^"^^"^^^ Hima rühib pika sam
gruppide keskorganisatsioonid. Eri- yaadelda ka Euroopa Parla- poolakatega,
ä tihedaid kontakte on Gross sõ ^e-mmud
Euroopa Pariamendis esita- solwts^^ Ministrite Nõu- n MAÄILMÄSÕBÄ ja SELLELE
todpomtiliste parteide esindajate-^^^^^
ga^ kaasaarvatud sakslane Otto von
Poolast kujuneks maa täis vilet- morvante nngi juhüe kapten muga kapitaUstlikele rükidele jä-sust,
lootusetust ja terrorit!" Piotrowsküe. Järgmisel päeval lük- reie jä hünlase töökuse ja višadu-kas
preestri perekonn'a advokaat sega jõutakse seal peagi käega-
Puupüsti täis kohtusaal oü surm- selle nõude tagasi, riagu teatab katsutavate ja silmatorkavate tu-vaikne,
kuulates Olszewski sõna- Saksa Teadete Agentuur. Olszews- lemusteni — kui ainult kusagilt
Habsburg, kes esitas kaks aastat jälle äkki välja ei
tagasi Euroopa Parlamendis Balti^®^^^ mõrvatud preestrit, ta tule mõnda Mao Zedongi, kes ko-resolutsiooni
ning kelle eestvõttel kasumiks. teab, et Popiehiszko oH surmanuht- gu s e ^
nüüd on koostatud ja vastuvõtml- Orgamsatsioom...l e oleks Bato n i - maailmasõja ajal mi venelaste kui luse vastane ja oleks palunud aii- s e g a m h ü »
seks esitatud teine resolutsioon, Bmis^^^^^ vabadusvõitlusele kahjulik, sakslaste vastu, kuigi enamus
mõistab hukka balti noorte smid-^^^^^^ sakslaste poolt van-mobiliseerumse
jä i^tganistani võit^ koosolekul gistatud. Sõja lõppedes jätkus
l i i t e l e s ^ palju
Grossi maalo^ maha. aastaid jä viimane relvastatud kok-
Poolas on igale' destust oma mõrvareüe. ;Nii Ols- tuuriüs© revolutsiooni"
keUele on õpetatud õiget Poola zewski kui ka teine advokaat Ed- lutab
ajalugu, selge, kes saaks koige ^ard Wende nõudsid surmanuhtiu-enam
kasu Poola mõrgestami- se asemel pikka vanglakaristust
kuu­sest
musi analüüsides jääb muljes et M d ~ kitime millal saap ^ k ^ venelastega - toimus 1961. ei tihka seda mõtet kaugemale
Ealti riikide saatuse vastu tnntak- beb siis see moment, mil Balti re- astal. Rahvuslik^
se Laäne-Euroopäs e k ^ huvi ja soluteiooni oh k a s Ä lõpus
balti rahvaste vabadiispüüd^^^ Kohtu ^ametnitaäar^^^ karistust kolme mõrvari üle- Siberi õliväljade produktsioon lan-
#tutakse sümpaatselt ja poolda- Ja Inii seUeks kulub veel teist neli-'dus valitses nn. ^poliitilijie sula- ^ kahtlust, et a<ivokaat. vihjas ^ale kolonel A - ^ — r.,..^^...J^ :!!fr:^??r^^Jl™_!^^
Piotrowskiie, leitnant P e k a l a l e j a ^ ^ ^ - , ^ ^
ChmieletvskilO. Kõiki süüdistatäk- ^^^^ venelased oma õlitoos-se
ettekavatsetud mõrvas tusega sama hädas nagu põUuma-jandusega.
Kremli mehed kratsi-
Mõlemad advokaadid nõudsid sa- vad murelikult kukalt, kuna tääne-polütikud
on kmgi nende probi^^^ ^õiiandja, vaatas neljale sü^^ ^^^^
niide suhtes, mis puudutava suh^ le otse näkku ja sõnas: ,,Ma väri- kes väitis, et preester P
iemistN, Luduga, väga etteväatli-^^^^^v^^^ häbist mõeldes, et need me- ko riigivastane käitumine oleyat Esialgsed kokkuvõtted näitavad,
kud j a sensimvsed, mida võime nä- t a i ^ Poolašv või- põhjustanud tema mõrvamise. ^^^^^ ^ ^ e lootis
ha ka siinsel mandril, eriti Kana- lähemalt b ^ ^ ^gn^asidoma kuritööd sooritada tead- o w ^ , i ^ ^. 198^. aastal 615,6 ^niljonit ton^
daš. On ihmie, et N ^ M t u karde- da nmg annaks võimalusi rahvus, järeltulijad summutasid need pro- misega, seUest on keUelegi t e i s e ^ ; ^ ^ _ võirZs t^ tegelikult on ÕU-täkse
praegusel ralTRisvaheliseltpi-^^^^^v^ kiiresti jä on imetiusväärt,, 1« ^ ^ s u . " ^ sõnadega võitlust löögiriinasa ^ ^ " ^ ^^^^'^^^ miljonit tonni alla
neval ajal vihastada ja venelastega kaitseks sõna yõtta eestlastele, lä^ et.eri;mõtlejäd ikka veel eksisteeri-; See oli Esimene avalik vihje N miUega ta surnuks p ^ ' plaani. Puudujääk ei ole küll ka-laltfriiMde
pärast tü«tsemahaka-M leedulastele tehtud iile- vad,^^^^k^ igasuguse j^^^^^^g^jj^gjy^g^^^^^^^ jõhk- ' tastrofaälne, kuid Kremü plaani­ta,
pealegi kui Afganistanis praegu -kohut lähemalt selgitada ning Balti rahvusliku tegevuse eest m väga episoodis kuigi Solidaarsuse*' "^^^ ^ ennekuulmatu", ütles• mehed kardavad, et toodangu vä-aset
leidvad punaamee vägivalla- riikide k^^ advokaat^Wende, säärast mõrva- Jienemuw
•^"^ - --'"u: akuutsemad. Ja-kui- ^^^^^^^^^ U • mõrvaja samastamist pole seks Ja suureneda iga aastaga.
v t karistust kas vanglas voi yaimu- - ' vareninähtud ega kuuldud^^ü^^
©riti: kui .N.;, Liidu ^ajaldrjandus^^ k v. (Järg. lk. 3) •
on
•
Nr.
16.
23.
Ka^
Im]
tänas
Sõjai
(Depl
se „.
annet
haja
nab
sele
EesI
Ro(
kui
' .SfI
vahoi
Sveri^
mise
pul S(
mistal
küdui
ja ori
rites.
Tmusl
lise k i
tes vi
mulik j
sininel
uniiKiiii
Hei
niiiiiiiiii
Olul
ajalehf
nedzh(
jutami
takse
le, ke|
ei osi
getele]
j a " vj
ne-Sib^
gesti
nedzhfj
nitab,'
tingiti
hooldi
sest ai
pikale I
prodül
Lääi
takse
kdd
toomü
liste
juures I
maks.'
insenel
delt nii
ja ots(
Ühest
et õli
sotsiaj
hooUts
eräkor
tel pu|
huüis
Kod
ti uus]
et keri
varad I
ja niii
sl võtj
sioonij
rasid
juures
da tel
ole
abile
dent
erilist]
rau^
jt".