0282a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'H Nnv-1- 1 £! -- V _ "M „- - " M VABA EESTLANE kolmapäeval 2 oktoobril 1963 - Wednesdiy Oct 2 1968 tt3 i L9 N I KEEGI El PÄÄSTA UPPUJAT Mosksa sune Olemsilmu ja juures unustatakse et lilnemaall-okupatsioon- i vastu võitlev Tseb- - mai on peale relvade terve rida hoslovakkla arnaneb veekeeri-- teisi vahendeid mis võimaldavad sesse sattunud uppujale kes kat- - venelaste korrale kutsumist ning tub igast õlekõrrest kinni haarates [ nende Imperialistlikkude vallutus-om- a pead veepeal hoida ja värsket te pidurdamist Diplomaatilised ihka kopsudesse tõmmata Tsheh-- 1 suhted kultuuriliste ja teaduslike hlde sõitlust Jilgitad ükskõikse j delegatsioonide vahetamine ma-uudishimu-ga pealt kaldalolejad Jandusllkud sidemed olümpia Uäneriigld kelledel ei ole pääste- - mängud Ja liitunud Rahvaste Or-vahende- id uppuja päästmiseks ja ganlsatslooni foorum pakuvad kes ei oska ujuda Nende silmade' laiaulatusliku sektori ja mängu-al- l on varem teisi riike hukkunud ruumi kus kõne alla võib toila kuid nad ei ole vaevaks võtnud sastastikuse läbikäimise katkesta-pälsterõngai-d muretseda ja uju-'min- e Moskvale sune avaldamine mist ära õppida Ja praeguste ja maailma avaliku arvamise mõ-säljataad- ete juures tundub et jutamine neist ei saa kunagi ujujaid kui Chamberlaini järeleandmise men taliteedist kantud mehed etteot-sa jäävad lääneriikide ajakirjanduse kommentaaridest Tshehhoslovak-ki- a sündmuste puhul võib järel-dada et ühendriikides ja teistes lääneriikides loodetakse liiga pai ju N Liidu sisemisele nõrkusele Mosksa ja ta satelliitide vahelis-tele lahkhelidele Kremli võimu-võitlusele ning läänemaailmas asuvate kommunistlikkude partei-de survele Nendel teguritel on kahtlemata oma mõju ning neid ei saa täielikult alahinnata kuid praeguses olukorras on vaevalt loota et mõni neist kõrvalmõju-dest võiks otsustavalt mõjutada sündmuste kuku Läänemaailmal tuleb arvestada faktiga et Tsheh-hoslovakk- la on painutatud täieli-kult Moskva kontrolli alla ning et Euroopa südamesse Tshehhoslo-vakkliHBaie- ri piirile on toodud 200M vene punasõdurit Läänemaailma riigimehed vaa-tavad Tshehhoslovakkla sündmus-te puhul nõutult üksteise otsa Ja küsivad — mis me peame antud olukorras tegema? Leitakse et Moskva ambitsioonide pidurda mine sõjaliste Jõududega tooks pa ratamatult kaasa hävitava tuuma-sõja ning sellest katsutakse iga hinna eest hoiduda Mõned Järel-andliku- d poliitikud lähevad isegi nii kaugele et loodavad Moskva-ga uute läbirääkimiste alustamist ja kokkulepete sõlmimist kalku-leerides et mustast südametunnis-tusest vaevatud Kremli võimu-mehed on järeleandlikumad Ja koostftõtahtelisemad pärast Tsheh' kui mõistes söödetakse lastele mida naljata-des suure ja Tutvustatakse vene män-guasjade esemete venekeelsete nimede ja vene nende on koshka" jne hul-gas tutvustatakse kosmoselaeva ning Veidi militaarset peab ira-tama pildiseeria kus lapsed aitavad siis viiakse isamaa-sõja kus tä-di" sõjast nutab uue ohu pärast Lenin on pühakuks ja kirjutistes Näiteks luuletatakse: meist üle sulle kui sõbrale nime- - Eriti häiris ana tundub Tshehhoslovakkla sündmus-tele ja paratamatult tekib küsi-mus milleks kasutu organi-satsiooni maksetakse aega raisa takse puhul võeti venelaste vägi-vallaa- kt üles Rahvaste organisatsiooni aktsiooni purjed jook-sid peatselt tuulest tühjaks ning ükski lii-ge ole eritanud küsimuse võt-mist üldkoosoleku päevakorda Sel le asemel plaanitseb maailmaorga nisatsiooni peasekretär U Thant resolutsiooni milles Ühendriikide õhurünnakud sõ jalistele eesmärkidele mõistetakse üldkogu poolt hukka Peasekretär ei ole seni millegagi märka and nud et ta kavatseb päästmiseks raamides midagi ette võtta ohvriks nvatjl t tfifiHlliiiliiil ImmmiI' on suured Ja ületavad bloki sõjamasina potentsiaali riigimeeste Ja po-liitikute käsutuses on igasugused majanduslikud Ja moraalsed mil lede tarvitusele nõuab vald algatusvõimet julgust ja omavahelist koostööd Miks võimalusi siiski ei kasutata? üle Järelduse tegemine et puuduvad mehed Ja kes os-kavad olukorda hinnata ja nende olevaid külmi relvi sobivalt ja hoslovakkla okupeerimist Seal-- 1 rakendada „AJUDEPESEMINE" LASTELE okup Eestis käib maast madalast peale Selline on mulje sirvida mudilastele mõeldud ajakir-ja Täheke" on huvitavatele lastelugudele istutatud juurde tendents mis suunama väikelaste Tehniliselt on ajakiri huvitavalt toimetatud selles on palju häid offset-vänipilt- e — ka need tihti sama Autorid on sageli venelased ja ]ga kasvame üles suurde homsesse kodumaa" seda meie mõtleme laia" all ka keelt ja kasutamisega täh-tedes kordamisega — kass Mänguasjade ka muidugi ka Gagarinit huvi mudilastele jutt langevar-juritest samuti Tee-nime Nõukogude Liitu" punaarmeelas! Ja teenivad N Uitu" Ja lugejad kangelaskalmistute" räägib ja selle tehtud värssides „Kömseb aasta lend jutustab Lenin su Tshehhoslovakkla aktsioon Stokholmis Liitunud Rahsaste Organisatsiooni reakt-sioon sellise ülevalpidamiseks mil-joneid ja Tshehhoslovakkla okupeeri mise Liitunud julgeolekunõuko-gus kuid maailmaorganisatsiooni ei Põhja-Vietna- mi Tshehhoslo-vakkla maailmaorga-nisatsiooni kommunist-liku Läänemaailma diplomaatilised survevahendid võtmine neid Jääb juhid õieti valduses kuumi Ja mõjuvalt Indoktrineerimine sealset Tähelepandamatult mõtle-mise arengut heale: ainult teele seame leid kus kirjeldatakse imelist headust" Ja oktoobripuha puhul on mul-- duti tema hllrrlntti 1 minalt tekst Juht teist Parteid otsusest alles jääb meile Lehvivad Lisandub ae8a tehti Ee$tl ning maas Kui hiljutisel ajakirjanduse vaid-lusel eesti lapsevanem laste hea keele pärast sun-- põhjust lähemalt tutvuda millega on tegemist poolt kõik lääne avaliku 'sest Thho lovakkla on $el!e vastu kallaletungi mitmeid koosolekuid vastu aktsiooniga liitus rida nime-- unustataks kui toimus Un-kai- d vastu võeti lTi tööprogramm Aktsioo-- kuulub koossel-nlkomite-e tahab oma tööd aren- - Arv0 dada eriti kavas on tõotada gruppi- - ganiseerida on kõik-- olek Raekoja Sinises vabas saalis kuhu protestitorm vigi- - tu-vallaa- kti on juba kii- - rait Kõnelejateks loodetakse vaibumas Moskva süda põge-- itSL ÄTi Mämt im Vm "sSK9v 11 !9KHKIL Sik --'v2- -- iEjä EESTI oma vanade põlistaludega nagu ta paljude kodumaalt kommunistide eest põgenenud eestlastele on jäänud Eesli pagulastel algas 25-e-s aasta võõrsil dramaatilisest 1944 a septembris Eesti pagulaskond vabas läänemaailmas astus neil päevil 23-ss- e kuna tervelt kaks tosinat aastat mil suurem enamik kommunismi eest põgenenuist kodu-maa- lt lahkus See toimus 1911 aasta septembrikuu peamiselt 18 25 septembri vahel Ainsaks lahtiseks ukseks" põlevalt kodumaalt sissetungiva hädaohu eest pääsemiseks oli Läänemeri ka enamik põgenikke pääses peamiselt ja Saksamaale Maad-kaud- u läbi Lätimaa õnnestus ainult väikesel osal põgenemine sest sealgi oli olukord nagu Eestis Keegi ei tea täpsemalt sedaUikult otsustatud Venelased eestlast e-põgen- ike hulka arvuli--l jõudnud juba Rakvere külje alla selt kes septembris 1944 tagasitulnud kommunistide põgenema asus sest paljud kodu-maa maha ei Jõudnudki kodumerest kaugemale Läänemaailmalmajanduslikudres-lmer- i nõudis oma tuhan- - peab deid Umbkaudselt arvestatakse eluga võõrsile pääsenuid 80000-l- e kusjuures mõned tuhanded või enamgi langesid hiljem sõja lõp-pedes Saksamaa idapoolsetes osades venelaste kätte Lõplikult vabasse läänemaailma pääsenud ja võõrsile jäänud eesti pagulaskond on arvuliselt ainult väike osa rahva üld ja põgenikke peetakse tänapäevani „õnne-likkude- ks eestlasteks" — nagu seda korduvalt on märkinud nii mõnedki kaasmaalased kes okupeeritud kodumaalt pää senud võõrsile oma sugulasi ja sõoru külastama kodumaatusele paatidega üle eile naenlusraskustele mure-- Soome o - dele on meil enestelgi põhjust pidada õnnelikkudeks eestlas-teks nende sadade tuhandete eest-laste kõrval 1944 a sügi-sel puudusid põgenemiseks või-malused või muudel põhjus-tel kohale jäid Alustades 25-d-at pagulasarstat võõrsil meenuvad minevikust septembrikuu viimaste päevade dramaatilised sündmu end " Esineb artlk-Ue- d milledest kõige üldisemad Lenini toimusid Järgmistel päevadel: Pühapäeval 17 septembril sai tookordne Eesti Omavalitsuse pud ning öeldakse et Mäe kindralkomissar Litz--e- i ole nii suurt manni kaudu teada et sakslased maad kui meie kodumaa" on otsustanud Eesti maha jätta ja lõpetatakse: Austame oma Elanikkond kuulis sellest Alati'kust hiljem kuigi Lenin kalliks see näis tõepärasena Juba mõnda punalipud " muidugi Ametlikes sõjateadetes raä-pildiseer- ia mis peab mudilastele 8ltl aa iKka veel Eesti fcutsmi-andm- a kuldas suurt !sest Ja vaenlase tagasitõrjumi-oktoobrirevolutsioon- i" ja kus pau- - sest kes oli P°ole Pln-guva- d püssid surnudki on nast vallutanud Teade Eesti täie- - üks märkis et ta on loovutamisest põgenemine merd-kaud- u paatidega Samaaegselt saksa sõja- - nitud tellima nendele okup Eestist väl rindejoonelt kürelt taandu-trükisõn- a on temal teistel Kuid eestl üksused jätkasid enne I teeb et visalt Tänu eesti sõdu t arvamise ilmunud Eesti Sõna" teatas et tina- - Juuniku-- ' vakkia sunnitud päevast alates astub Eesti mitee algatusel loodud I tahab võidelda _ „ -- — ' rl- - et Tsheh danud kus kiiresti uusi el isikuid kus puhul 5U Horm or-lro- os teiste taoliste suurem mis praegu loomisel jal maailmas Esimene suur toimuks kogunemine Moskva viimase Sergeil vastu praegu kut-res- ti omalt mällu sellest mõõdus äsja viimasel poolel mille kaudu sõõrsile Rootsi olia Eestisse Jätnud Lääne- - eesti arvust on „— end kellel kes paljud H kusagil pildi Juba likust levines kii-relt üle maa ja elavnes jirsku asus ka süs ja ma võitlust rile pidurduski vaenlase edasi-tung mõnevõrra Esmaspäeval 18 septembri tähelepanu eemale juh-[hommik- ul tida ja okupeeritud Tshehhoslo- - suurte kirjadega Stokholmis tegutseva ise on vaikima AkUioonikomitee Kindralkomissari piirkonnas aktsioonikomltee fcoslovakkta sama see ja ülestõusu Eestlastest aktsiooni aktsioonikomltee pikemaajaliselt Ja ka Aktsioonikomltee protestlkoos-deg- a Stokholml protestirongikäiguga ka Tshehhoslovakkiast StSB Mäi-4j- t RANNIK Kümnest päevast kadumaal pagulusaastasse ja ja samasugune eest kodumaal Ja ametil-Kommunistlik- ku Jõusse sõjaväevalitsus" See oli märgiks et Eesti saatus on lõp-- neenapääsenud vastupanuliikumise esindajaid Kavas on ka mitmete trükiste väljaandmine Rikkalikku fotomaterjali mida pressimebed Prahast ja teistest linnadest oku patsloonl esimestest dramaatilis-test päevadest kaasa on toonud Uhetakse koondada eriliseks nii tuseki Trükitakse ka jooksvalt lendlehti Sama päeva õhtul toimus riigite-gelaste nõupidamine kus peami-nister prof J Uluots vabariigi presidendi ülesannetes nimetas ametisse vabariigi valitsuse järg mises koosseisus: peamin ase-täitja Ja slsemin — Otto Tief ha-ridusm- in — Arnold Susi kauban-duse ja tööstuse min — Rudolf Penno kohtumin — Joh Kles-me-nt põllutöömin — K Liidak rahamin — H Pärtelpoeg sotsi-- aalmin — V Sumberg sõjamin — Joh Molberg teedemin — Jo hannes Pikkov välismin — Aug Rei Ja portfellita min — Joh Kaarlimäe Tallinnas algas amet-likult lubade andmine Saksamaa-le asumiseks millist võimalust tuhanded kasutasid Samaaegselt algas sakslaste poolt tehaste mi-needmi- ne dokumentide põleta mine ametasutustes ja — elanike ruttamine rannikule et pääseda Vaatamata Ja kõl-- mere kus Rootsi või Teisipäeval 19 septembril levi-neva- d Tallinnas ja üle maa kum malised kuuldused Inglise laevas tiku saabumisest Eesti rannave-tess- e mida mõneltpoolt täienda takse sellega et ka Rootsi laevas tlk olevat teel Eestisse Leidub kergeusklikke kes usuvadki kom munistlikku propagandat Sama aegselt mobiliseeritakse Jõudusid vaenlase vastu ning siinseal toi muvad eesti ja saksa sõjaväelaste vahel kokkupõrkeid Saksa sõja-- teate kaudu selgub et Tõrva linn on langenud venelaste kätte ja ve nelased on Peipsi läänekaldal Kogu läänepoolne Eesti mis veel vaenlasest vallutamata on muu- - tunud sõjapõgenike maks — kõik maanteed on täis voore Suunisa — läände! Kolmapäeval 20 sept Eesti pealinn Tallinn on täielikus eva kueerimise palavikus Jalgsi ka-rudega või ka vähestele kättesaa davaks osutnud muul viisil põge netakse Haapsalu poole et sealt I Minu arvates enam Ls auasjas roie et ► s fe vv juks juhtida - -- a Ii pooi peaks nii & n oln s meie Jse viira on t! nh dust Eestile saime se Vi tegi r siidi misi ülesandeid peaks Hamburg" Jt õhtul Ja lus okupeerijate vastu koigi öösel ründasid vaenlase lennukid meie kasutu mahajäetud Tallinnat tekitades ees ti suuri kahjusid tohutuid tule- - koostöö otsimine nendega kahjusid nõudis ka olema mõeldamatu Oa tisas inimohvreid et Iga kes tahab ai ei saanud a viisat kodumaa seteele nd kirjalikult 1 Liidu kodanücih Reedel septembri hommikul Kas meil on keeri saabusid bolshevikud metest vabatahtlikult rsa kus kõigepealt vallu- - Venemaa Kd ü Lasnamäel lennuväli Kesk-- sus ta ka vastuvõtnu Mjsc päeval veeresid vene Tar- - Va korraldusi! xu maantee kesniinna venelased ja oli inimestest tühi vastu-- ' e panu vaenlasele Aga sa-- jätta nagu j maaegseit jätkus veelgi põgene- - eestlastel selle rass mine Haapsalu poole ning nii mõ-'oll- a N kodanikud rtr nedki pääsesid järgnevail päevil vabatahtlikult vastu vastava b paatidega Eelmisel päe-akondsu- se ning ajada vai laevadest Lää- - gulaskonna ühisrinne nemeres mitmed laevad On et kulub veel aega b tabamused teiste ka laatsa-'n- l rinde retlaev „Moero" mis pooleksmur dununa 10 min Jooksul põhja va-jus viies enesega tuhandeid põgenikke ja haava-tuid Vähesed põgenikud pääsesid Moerolt" siiski eluga Laupäeval 23 sept lahkus Pär-nu reidilt viimane laev Warthe-gau-nimeli- ne umbes de inimesega Muide sama laev tõi mõni nädal varem Soomesti Eestisse nn Soome-poisid- " kes varsti pärast kodumaale saabu-mist rakendati Tartu-rindel- e vaenlase vastu lasksid sakslased Pärnu Suursilla õhku ning keskpäeval jõudsid esimesed bolshevike sõja-väeosad ka meie suvisesse pea- linna" Pühapäeva] 24 septembril val lutasid venelased Haapsalu — pä- rast seda kui sadamast olid viimased saksa sõjaväeosad 25 septembril teatas saksa sõjateade et Bpärast sõjaliste seadmete purus- tamist Jäeti mõne päeva maha Tallinn" Samal esmaspäevasel päeval saabusid vaenlase üksused mverad-ekaunmd-laiu tsme eid lpaäeävTsueadljlaainnaWarstaedlaanmdia-s- ' lMleägäänarjeartmuanlainaillkõeuppeNnkiusesksiksuRsltuiesgstesideajnekanmailg-ou- n lahkuvad mitu tuhat inimest genemine paatidega üle Läaneme-nepõn-dg-- ae LltzmanseaJsa kaomakvinaldirtsaulksoemisjsuahr t vreeel üksikutel kjourhdtaudleälksseegi Kuigi Tallinna tänavad Tu-Mä- e pa-'hand- ed pkuilvtiad ereaekstoirraslõisjtamemeassteendasveaats obloildsheavgiakkroaelnuddmaedeeeslesteõvattlula põsgaetntuennuudd mehi kes ruttavad Narva maanteele on astu-- ok'OODril Kuressaares nud admiral Pitka vastunann viimase eesti ajalehena sõlaklria- - staap et organiseerida eesti saatiat välja andma bolshevike vastu Jaehe Kodumaa" 1 num-Herman- ni torni heisatakse haak-- " Kuna s™ ajaks oli kogu ristilipu asemel sinimustvalge Eestl mandrl osa venelaste poolt märgiks et „eesti mehe meel elab ivsülutatud võisid mõned pae-edas- i" vad hiljem nimelt 5 oktoobrist Neljapäeval 21 septembril jatmaalaateds JarütnedisaimEaesthi askaaatrai Saare-- vi-k- us Eestivelanienleasatleal põgenevmalilnuetammaetrae haaesgead võitlused kvesõtistildustegmaõnda Jat-aar-de või pakkuminek metsades-- kus Saaremaalt Dõwnemlne h LUMM KIRJUTA! Kas kummardamini okupeerijate ees? hakkab eras välja kooruma tä-- s silaste õõnestustöö meie riira ic jiuigas Vahe-i- -v kahtlust punaste kustõõx võrk tegutseb meie pagoku J biva hulga mõnda aega MU määral nestustöö on sisseimbunud za organisatsioonidesse pole seigunua Siinjures tahaks Kaasmaalaste tanelepanu (TQTATn ViVtrt1- - mõnede rahvuskaaslaste mis heitma valgust (tirida tomrtalA ivit meie hulgas Kõige pealt metatud mõnede coerey põlve tegelaste poolt alwta kõigi eriskuasain ItseamJumuuredsegaEesütihleendsraitieklliididei isstaäo saavutamiseks Sama kui on see mõte ka selle ila-tajat-e sammud Seda tehti olla mõttega saada vähestki kuid sellise teci tenu suurt Kahju meie YÕ:t!ae kodumaa eest Hiljuti aga erilise Qs osaliseks: üks Rahvusliku lisvõitluse Nõukogu liige okupeeritud kodumai Meie Välisvõitluse Nõukogu henditega mis kummardamine nende ja peab mis palju ju nende -- hulgast kes väliseestlane millegipärast põeenemi- - külastanuseis asuda Pe13 tunnistan Nõukogude 22 nüüd RVNlfk Tallinna end külje alla tanud alamaks? tati peab tankid Kauau mts Kõik mida ztzit Mingit kannupoisid nüüd soovival pomud maailmale mulje leks midaei Liidu merele lõhi! iankunua said pommi- - selge seas kommunistliku montt meresügavusse paari tuhan võit-lusesse Varahom-mikul Rohuküla evakueerunud Esmaspäeval kõigi eest edasitungiva eest kuigi ööpimedusse Julgeidon alla kus tegevusse ilmus mehi Poo" haka-võitluse- ks Pikkitud nad kus poolt Samaaegselt rahvusgrupi (aktsioon heneb ning on loota meie ks& maa vabanemist venelaste ikkes Sellepärast on äärmiselt taha et meie el lase õõnestajatel la kuda meie ühtmeelt okupeeri vastu LJun VABA EESTLAHt TOIMETIS JA TUJTC8 avatud esmaspäevast deni kell 9- -4 Telefonid: toimetus 364-7- 5 talitus 364-7P- S Toimetajad kodus vilju pool tööaega Karl Arro 'M™ nmar Külvet 49805 Heino Jõe WM Talitus väljaspool V aega: Helmi Lliwmdl 251W5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES oo tauv ajalehe lsiiM" leviku tõttu Knolutuste hinnad: DJa toll ühel veerul kuulutused tekstis esiküljel KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitu 135 Tecumseth SU Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 S3-- " Toronto 3 2 Leida Marie 149 Bishop Ave Wlllowdale Ost Tel 223X)80 tiA randadele sest _- - 1 tnrmlC VÕi torpeedode ja kuuhra mik saarema" j- - — Tyji Viimui is laevu JW8"" üle ohtliku vee vabasse - se Tallinna sadamast lah-- vadel la nafjui p~i i ew I „ x-nvi- tude ee HTJ Ont Mrs nutt kuna küsid pikas karavanis viimsed samaale Neistki viimastest Ees-- nagu meid-- kodumaa! veelP napi JtfoeJrto"JRJOl URa02rt „aLvaappd-- dtlesstt leaihkJõuundundudlaekvõaikdesututejale pavaõüo---- ri nimetatakse ft T'
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, October 02, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-10-02 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000164 |
Description
Title | 0282a |
OCR text | 'H Nnv-1- 1 £! -- V _ "M „- - " M VABA EESTLANE kolmapäeval 2 oktoobril 1963 - Wednesdiy Oct 2 1968 tt3 i L9 N I KEEGI El PÄÄSTA UPPUJAT Mosksa sune Olemsilmu ja juures unustatakse et lilnemaall-okupatsioon- i vastu võitlev Tseb- - mai on peale relvade terve rida hoslovakkla arnaneb veekeeri-- teisi vahendeid mis võimaldavad sesse sattunud uppujale kes kat- - venelaste korrale kutsumist ning tub igast õlekõrrest kinni haarates [ nende Imperialistlikkude vallutus-om- a pead veepeal hoida ja värsket te pidurdamist Diplomaatilised ihka kopsudesse tõmmata Tsheh-- 1 suhted kultuuriliste ja teaduslike hlde sõitlust Jilgitad ükskõikse j delegatsioonide vahetamine ma-uudishimu-ga pealt kaldalolejad Jandusllkud sidemed olümpia Uäneriigld kelledel ei ole pääste- - mängud Ja liitunud Rahvaste Or-vahende- id uppuja päästmiseks ja ganlsatslooni foorum pakuvad kes ei oska ujuda Nende silmade' laiaulatusliku sektori ja mängu-al- l on varem teisi riike hukkunud ruumi kus kõne alla võib toila kuid nad ei ole vaevaks võtnud sastastikuse läbikäimise katkesta-pälsterõngai-d muretseda ja uju-'min- e Moskvale sune avaldamine mist ära õppida Ja praeguste ja maailma avaliku arvamise mõ-säljataad- ete juures tundub et jutamine neist ei saa kunagi ujujaid kui Chamberlaini järeleandmise men taliteedist kantud mehed etteot-sa jäävad lääneriikide ajakirjanduse kommentaaridest Tshehhoslovak-ki- a sündmuste puhul võib järel-dada et ühendriikides ja teistes lääneriikides loodetakse liiga pai ju N Liidu sisemisele nõrkusele Mosksa ja ta satelliitide vahelis-tele lahkhelidele Kremli võimu-võitlusele ning läänemaailmas asuvate kommunistlikkude partei-de survele Nendel teguritel on kahtlemata oma mõju ning neid ei saa täielikult alahinnata kuid praeguses olukorras on vaevalt loota et mõni neist kõrvalmõju-dest võiks otsustavalt mõjutada sündmuste kuku Läänemaailmal tuleb arvestada faktiga et Tsheh-hoslovakk- la on painutatud täieli-kult Moskva kontrolli alla ning et Euroopa südamesse Tshehhoslo-vakkliHBaie- ri piirile on toodud 200M vene punasõdurit Läänemaailma riigimehed vaa-tavad Tshehhoslovakkla sündmus-te puhul nõutult üksteise otsa Ja küsivad — mis me peame antud olukorras tegema? Leitakse et Moskva ambitsioonide pidurda mine sõjaliste Jõududega tooks pa ratamatult kaasa hävitava tuuma-sõja ning sellest katsutakse iga hinna eest hoiduda Mõned Järel-andliku- d poliitikud lähevad isegi nii kaugele et loodavad Moskva-ga uute läbirääkimiste alustamist ja kokkulepete sõlmimist kalku-leerides et mustast südametunnis-tusest vaevatud Kremli võimu-mehed on järeleandlikumad Ja koostftõtahtelisemad pärast Tsheh' kui mõistes söödetakse lastele mida naljata-des suure ja Tutvustatakse vene män-guasjade esemete venekeelsete nimede ja vene nende on koshka" jne hul-gas tutvustatakse kosmoselaeva ning Veidi militaarset peab ira-tama pildiseeria kus lapsed aitavad siis viiakse isamaa-sõja kus tä-di" sõjast nutab uue ohu pärast Lenin on pühakuks ja kirjutistes Näiteks luuletatakse: meist üle sulle kui sõbrale nime- - Eriti häiris ana tundub Tshehhoslovakkla sündmus-tele ja paratamatult tekib küsi-mus milleks kasutu organi-satsiooni maksetakse aega raisa takse puhul võeti venelaste vägi-vallaa- kt üles Rahvaste organisatsiooni aktsiooni purjed jook-sid peatselt tuulest tühjaks ning ükski lii-ge ole eritanud küsimuse võt-mist üldkoosoleku päevakorda Sel le asemel plaanitseb maailmaorga nisatsiooni peasekretär U Thant resolutsiooni milles Ühendriikide õhurünnakud sõ jalistele eesmärkidele mõistetakse üldkogu poolt hukka Peasekretär ei ole seni millegagi märka and nud et ta kavatseb päästmiseks raamides midagi ette võtta ohvriks nvatjl t tfifiHlliiiliiil ImmmiI' on suured Ja ületavad bloki sõjamasina potentsiaali riigimeeste Ja po-liitikute käsutuses on igasugused majanduslikud Ja moraalsed mil lede tarvitusele nõuab vald algatusvõimet julgust ja omavahelist koostööd Miks võimalusi siiski ei kasutata? üle Järelduse tegemine et puuduvad mehed Ja kes os-kavad olukorda hinnata ja nende olevaid külmi relvi sobivalt ja hoslovakkla okupeerimist Seal-- 1 rakendada „AJUDEPESEMINE" LASTELE okup Eestis käib maast madalast peale Selline on mulje sirvida mudilastele mõeldud ajakir-ja Täheke" on huvitavatele lastelugudele istutatud juurde tendents mis suunama väikelaste Tehniliselt on ajakiri huvitavalt toimetatud selles on palju häid offset-vänipilt- e — ka need tihti sama Autorid on sageli venelased ja ]ga kasvame üles suurde homsesse kodumaa" seda meie mõtleme laia" all ka keelt ja kasutamisega täh-tedes kordamisega — kass Mänguasjade ka muidugi ka Gagarinit huvi mudilastele jutt langevar-juritest samuti Tee-nime Nõukogude Liitu" punaarmeelas! Ja teenivad N Uitu" Ja lugejad kangelaskalmistute" räägib ja selle tehtud värssides „Kömseb aasta lend jutustab Lenin su Tshehhoslovakkla aktsioon Stokholmis Liitunud Rahsaste Organisatsiooni reakt-sioon sellise ülevalpidamiseks mil-joneid ja Tshehhoslovakkla okupeeri mise Liitunud julgeolekunõuko-gus kuid maailmaorganisatsiooni ei Põhja-Vietna- mi Tshehhoslo-vakkla maailmaorga-nisatsiooni kommunist-liku Läänemaailma diplomaatilised survevahendid võtmine neid Jääb juhid õieti valduses kuumi Ja mõjuvalt Indoktrineerimine sealset Tähelepandamatult mõtle-mise arengut heale: ainult teele seame leid kus kirjeldatakse imelist headust" Ja oktoobripuha puhul on mul-- duti tema hllrrlntti 1 minalt tekst Juht teist Parteid otsusest alles jääb meile Lehvivad Lisandub ae8a tehti Ee$tl ning maas Kui hiljutisel ajakirjanduse vaid-lusel eesti lapsevanem laste hea keele pärast sun-- põhjust lähemalt tutvuda millega on tegemist poolt kõik lääne avaliku 'sest Thho lovakkla on $el!e vastu kallaletungi mitmeid koosolekuid vastu aktsiooniga liitus rida nime-- unustataks kui toimus Un-kai- d vastu võeti lTi tööprogramm Aktsioo-- kuulub koossel-nlkomite-e tahab oma tööd aren- - Arv0 dada eriti kavas on tõotada gruppi- - ganiseerida on kõik-- olek Raekoja Sinises vabas saalis kuhu protestitorm vigi- - tu-vallaa- kti on juba kii- - rait Kõnelejateks loodetakse vaibumas Moskva süda põge-- itSL ÄTi Mämt im Vm "sSK9v 11 !9KHKIL Sik --'v2- -- iEjä EESTI oma vanade põlistaludega nagu ta paljude kodumaalt kommunistide eest põgenenud eestlastele on jäänud Eesli pagulastel algas 25-e-s aasta võõrsil dramaatilisest 1944 a septembris Eesti pagulaskond vabas läänemaailmas astus neil päevil 23-ss- e kuna tervelt kaks tosinat aastat mil suurem enamik kommunismi eest põgenenuist kodu-maa- lt lahkus See toimus 1911 aasta septembrikuu peamiselt 18 25 septembri vahel Ainsaks lahtiseks ukseks" põlevalt kodumaalt sissetungiva hädaohu eest pääsemiseks oli Läänemeri ka enamik põgenikke pääses peamiselt ja Saksamaale Maad-kaud- u läbi Lätimaa õnnestus ainult väikesel osal põgenemine sest sealgi oli olukord nagu Eestis Keegi ei tea täpsemalt sedaUikult otsustatud Venelased eestlast e-põgen- ike hulka arvuli--l jõudnud juba Rakvere külje alla selt kes septembris 1944 tagasitulnud kommunistide põgenema asus sest paljud kodu-maa maha ei Jõudnudki kodumerest kaugemale Läänemaailmalmajanduslikudres-lmer- i nõudis oma tuhan- - peab deid Umbkaudselt arvestatakse eluga võõrsile pääsenuid 80000-l- e kusjuures mõned tuhanded või enamgi langesid hiljem sõja lõp-pedes Saksamaa idapoolsetes osades venelaste kätte Lõplikult vabasse läänemaailma pääsenud ja võõrsile jäänud eesti pagulaskond on arvuliselt ainult väike osa rahva üld ja põgenikke peetakse tänapäevani „õnne-likkude- ks eestlasteks" — nagu seda korduvalt on märkinud nii mõnedki kaasmaalased kes okupeeritud kodumaalt pää senud võõrsile oma sugulasi ja sõoru külastama kodumaatusele paatidega üle eile naenlusraskustele mure-- Soome o - dele on meil enestelgi põhjust pidada õnnelikkudeks eestlas-teks nende sadade tuhandete eest-laste kõrval 1944 a sügi-sel puudusid põgenemiseks või-malused või muudel põhjus-tel kohale jäid Alustades 25-d-at pagulasarstat võõrsil meenuvad minevikust septembrikuu viimaste päevade dramaatilised sündmu end " Esineb artlk-Ue- d milledest kõige üldisemad Lenini toimusid Järgmistel päevadel: Pühapäeval 17 septembril sai tookordne Eesti Omavalitsuse pud ning öeldakse et Mäe kindralkomissar Litz--e- i ole nii suurt manni kaudu teada et sakslased maad kui meie kodumaa" on otsustanud Eesti maha jätta ja lõpetatakse: Austame oma Elanikkond kuulis sellest Alati'kust hiljem kuigi Lenin kalliks see näis tõepärasena Juba mõnda punalipud " muidugi Ametlikes sõjateadetes raä-pildiseer- ia mis peab mudilastele 8ltl aa iKka veel Eesti fcutsmi-andm- a kuldas suurt !sest Ja vaenlase tagasitõrjumi-oktoobrirevolutsioon- i" ja kus pau- - sest kes oli P°ole Pln-guva- d püssid surnudki on nast vallutanud Teade Eesti täie- - üks märkis et ta on loovutamisest põgenemine merd-kaud- u paatidega Samaaegselt saksa sõja- - nitud tellima nendele okup Eestist väl rindejoonelt kürelt taandu-trükisõn- a on temal teistel Kuid eestl üksused jätkasid enne I teeb et visalt Tänu eesti sõdu t arvamise ilmunud Eesti Sõna" teatas et tina- - Juuniku-- ' vakkia sunnitud päevast alates astub Eesti mitee algatusel loodud I tahab võidelda _ „ -- — ' rl- - et Tsheh danud kus kiiresti uusi el isikuid kus puhul 5U Horm or-lro- os teiste taoliste suurem mis praegu loomisel jal maailmas Esimene suur toimuks kogunemine Moskva viimase Sergeil vastu praegu kut-res- ti omalt mällu sellest mõõdus äsja viimasel poolel mille kaudu sõõrsile Rootsi olia Eestisse Jätnud Lääne- - eesti arvust on „— end kellel kes paljud H kusagil pildi Juba likust levines kii-relt üle maa ja elavnes jirsku asus ka süs ja ma võitlust rile pidurduski vaenlase edasi-tung mõnevõrra Esmaspäeval 18 septembri tähelepanu eemale juh-[hommik- ul tida ja okupeeritud Tshehhoslo- - suurte kirjadega Stokholmis tegutseva ise on vaikima AkUioonikomitee Kindralkomissari piirkonnas aktsioonikomltee fcoslovakkta sama see ja ülestõusu Eestlastest aktsiooni aktsioonikomltee pikemaajaliselt Ja ka Aktsioonikomltee protestlkoos-deg- a Stokholml protestirongikäiguga ka Tshehhoslovakkiast StSB Mäi-4j- t RANNIK Kümnest päevast kadumaal pagulusaastasse ja ja samasugune eest kodumaal Ja ametil-Kommunistlik- ku Jõusse sõjaväevalitsus" See oli märgiks et Eesti saatus on lõp-- neenapääsenud vastupanuliikumise esindajaid Kavas on ka mitmete trükiste väljaandmine Rikkalikku fotomaterjali mida pressimebed Prahast ja teistest linnadest oku patsloonl esimestest dramaatilis-test päevadest kaasa on toonud Uhetakse koondada eriliseks nii tuseki Trükitakse ka jooksvalt lendlehti Sama päeva õhtul toimus riigite-gelaste nõupidamine kus peami-nister prof J Uluots vabariigi presidendi ülesannetes nimetas ametisse vabariigi valitsuse järg mises koosseisus: peamin ase-täitja Ja slsemin — Otto Tief ha-ridusm- in — Arnold Susi kauban-duse ja tööstuse min — Rudolf Penno kohtumin — Joh Kles-me-nt põllutöömin — K Liidak rahamin — H Pärtelpoeg sotsi-- aalmin — V Sumberg sõjamin — Joh Molberg teedemin — Jo hannes Pikkov välismin — Aug Rei Ja portfellita min — Joh Kaarlimäe Tallinnas algas amet-likult lubade andmine Saksamaa-le asumiseks millist võimalust tuhanded kasutasid Samaaegselt algas sakslaste poolt tehaste mi-needmi- ne dokumentide põleta mine ametasutustes ja — elanike ruttamine rannikule et pääseda Vaatamata Ja kõl-- mere kus Rootsi või Teisipäeval 19 septembril levi-neva- d Tallinnas ja üle maa kum malised kuuldused Inglise laevas tiku saabumisest Eesti rannave-tess- e mida mõneltpoolt täienda takse sellega et ka Rootsi laevas tlk olevat teel Eestisse Leidub kergeusklikke kes usuvadki kom munistlikku propagandat Sama aegselt mobiliseeritakse Jõudusid vaenlase vastu ning siinseal toi muvad eesti ja saksa sõjaväelaste vahel kokkupõrkeid Saksa sõja-- teate kaudu selgub et Tõrva linn on langenud venelaste kätte ja ve nelased on Peipsi läänekaldal Kogu läänepoolne Eesti mis veel vaenlasest vallutamata on muu- - tunud sõjapõgenike maks — kõik maanteed on täis voore Suunisa — läände! Kolmapäeval 20 sept Eesti pealinn Tallinn on täielikus eva kueerimise palavikus Jalgsi ka-rudega või ka vähestele kättesaa davaks osutnud muul viisil põge netakse Haapsalu poole et sealt I Minu arvates enam Ls auasjas roie et ► s fe vv juks juhtida - -- a Ii pooi peaks nii & n oln s meie Jse viira on t! nh dust Eestile saime se Vi tegi r siidi misi ülesandeid peaks Hamburg" Jt õhtul Ja lus okupeerijate vastu koigi öösel ründasid vaenlase lennukid meie kasutu mahajäetud Tallinnat tekitades ees ti suuri kahjusid tohutuid tule- - koostöö otsimine nendega kahjusid nõudis ka olema mõeldamatu Oa tisas inimohvreid et Iga kes tahab ai ei saanud a viisat kodumaa seteele nd kirjalikult 1 Liidu kodanücih Reedel septembri hommikul Kas meil on keeri saabusid bolshevikud metest vabatahtlikult rsa kus kõigepealt vallu- - Venemaa Kd ü Lasnamäel lennuväli Kesk-- sus ta ka vastuvõtnu Mjsc päeval veeresid vene Tar- - Va korraldusi! xu maantee kesniinna venelased ja oli inimestest tühi vastu-- ' e panu vaenlasele Aga sa-- jätta nagu j maaegseit jätkus veelgi põgene- - eestlastel selle rass mine Haapsalu poole ning nii mõ-'oll- a N kodanikud rtr nedki pääsesid järgnevail päevil vabatahtlikult vastu vastava b paatidega Eelmisel päe-akondsu- se ning ajada vai laevadest Lää- - gulaskonna ühisrinne nemeres mitmed laevad On et kulub veel aega b tabamused teiste ka laatsa-'n- l rinde retlaev „Moero" mis pooleksmur dununa 10 min Jooksul põhja va-jus viies enesega tuhandeid põgenikke ja haava-tuid Vähesed põgenikud pääsesid Moerolt" siiski eluga Laupäeval 23 sept lahkus Pär-nu reidilt viimane laev Warthe-gau-nimeli- ne umbes de inimesega Muide sama laev tõi mõni nädal varem Soomesti Eestisse nn Soome-poisid- " kes varsti pärast kodumaale saabu-mist rakendati Tartu-rindel- e vaenlase vastu lasksid sakslased Pärnu Suursilla õhku ning keskpäeval jõudsid esimesed bolshevike sõja-väeosad ka meie suvisesse pea- linna" Pühapäeva] 24 septembril val lutasid venelased Haapsalu — pä- rast seda kui sadamast olid viimased saksa sõjaväeosad 25 septembril teatas saksa sõjateade et Bpärast sõjaliste seadmete purus- tamist Jäeti mõne päeva maha Tallinn" Samal esmaspäevasel päeval saabusid vaenlase üksused mverad-ekaunmd-laiu tsme eid lpaäeävTsueadljlaainnaWarstaedlaanmdia-s- ' lMleägäänarjeartmuanlainaillkõeuppeNnkiusesksiksuRsltuiesgstesideajnekanmailg-ou- n lahkuvad mitu tuhat inimest genemine paatidega üle Läaneme-nepõn-dg-- ae LltzmanseaJsa kaomakvinaldirtsaulksoemisjsuahr t vreeel üksikutel kjourhdtaudleälksseegi Kuigi Tallinna tänavad Tu-Mä- e pa-'hand- ed pkuilvtiad ereaekstoirraslõisjtamemeassteendasveaats obloildsheavgiakkroaelnuddmaedeeeslesteõvattlula põsgaetntuennuudd mehi kes ruttavad Narva maanteele on astu-- ok'OODril Kuressaares nud admiral Pitka vastunann viimase eesti ajalehena sõlaklria- - staap et organiseerida eesti saatiat välja andma bolshevike vastu Jaehe Kodumaa" 1 num-Herman- ni torni heisatakse haak-- " Kuna s™ ajaks oli kogu ristilipu asemel sinimustvalge Eestl mandrl osa venelaste poolt märgiks et „eesti mehe meel elab ivsülutatud võisid mõned pae-edas- i" vad hiljem nimelt 5 oktoobrist Neljapäeval 21 septembril jatmaalaateds JarütnedisaimEaesthi askaaatrai Saare-- vi-k- us Eestivelanienleasatleal põgenevmalilnuetammaetrae haaesgead võitlused kvesõtistildustegmaõnda Jat-aar-de või pakkuminek metsades-- kus Saaremaalt Dõwnemlne h LUMM KIRJUTA! Kas kummardamini okupeerijate ees? hakkab eras välja kooruma tä-- s silaste õõnestustöö meie riira ic jiuigas Vahe-i- -v kahtlust punaste kustõõx võrk tegutseb meie pagoku J biva hulga mõnda aega MU määral nestustöö on sisseimbunud za organisatsioonidesse pole seigunua Siinjures tahaks Kaasmaalaste tanelepanu (TQTATn ViVtrt1- - mõnede rahvuskaaslaste mis heitma valgust (tirida tomrtalA ivit meie hulgas Kõige pealt metatud mõnede coerey põlve tegelaste poolt alwta kõigi eriskuasain ItseamJumuuredsegaEesütihleendsraitieklliididei isstaäo saavutamiseks Sama kui on see mõte ka selle ila-tajat-e sammud Seda tehti olla mõttega saada vähestki kuid sellise teci tenu suurt Kahju meie YÕ:t!ae kodumaa eest Hiljuti aga erilise Qs osaliseks: üks Rahvusliku lisvõitluse Nõukogu liige okupeeritud kodumai Meie Välisvõitluse Nõukogu henditega mis kummardamine nende ja peab mis palju ju nende -- hulgast kes väliseestlane millegipärast põeenemi- - külastanuseis asuda Pe13 tunnistan Nõukogude 22 nüüd RVNlfk Tallinna end külje alla tanud alamaks? tati peab tankid Kauau mts Kõik mida ztzit Mingit kannupoisid nüüd soovival pomud maailmale mulje leks midaei Liidu merele lõhi! iankunua said pommi- - selge seas kommunistliku montt meresügavusse paari tuhan võit-lusesse Varahom-mikul Rohuküla evakueerunud Esmaspäeval kõigi eest edasitungiva eest kuigi ööpimedusse Julgeidon alla kus tegevusse ilmus mehi Poo" haka-võitluse- ks Pikkitud nad kus poolt Samaaegselt rahvusgrupi (aktsioon heneb ning on loota meie ks& maa vabanemist venelaste ikkes Sellepärast on äärmiselt taha et meie el lase õõnestajatel la kuda meie ühtmeelt okupeeri vastu LJun VABA EESTLAHt TOIMETIS JA TUJTC8 avatud esmaspäevast deni kell 9- -4 Telefonid: toimetus 364-7- 5 talitus 364-7P- S Toimetajad kodus vilju pool tööaega Karl Arro 'M™ nmar Külvet 49805 Heino Jõe WM Talitus väljaspool V aega: Helmi Lliwmdl 251W5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES oo tauv ajalehe lsiiM" leviku tõttu Knolutuste hinnad: DJa toll ühel veerul kuulutused tekstis esiküljel KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitu 135 Tecumseth SU Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 S3-- " Toronto 3 2 Leida Marie 149 Bishop Ave Wlllowdale Ost Tel 223X)80 tiA randadele sest _- - 1 tnrmlC VÕi torpeedode ja kuuhra mik saarema" j- - — Tyji Viimui is laevu JW8"" üle ohtliku vee vabasse - se Tallinna sadamast lah-- vadel la nafjui p~i i ew I „ x-nvi- tude ee HTJ Ont Mrs nutt kuna küsid pikas karavanis viimsed samaale Neistki viimastest Ees-- nagu meid-- kodumaa! veelP napi JtfoeJrto"JRJOl URa02rt „aLvaappd-- dtlesstt leaihkJõuundundudlaekvõaikdesututejale pavaõüo---- ri nimetatakse ft T' |
Tags
Comments
Post a Comment for 0282a