1982-03-23-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
RG
EST
jojõudude
juhtkond.
e/keda lage^ teklA
mõni neisl oa omft wtes
m b&fUieiiiid koos. Eed^
on tohatmele sSJameet-meenntiut
ekulu 70 eenti
E TALITUSES '
VADE
|a kooUõhtntel Eesti
eel $6.50
NG
&EMP
saatekida SOe
dasele allikmtteiialle. Ta
riigi iiiuipSe?ast
me^Uttikat, Soome Talit-mond,
tuues Soome nata^
nnsi andmdd.
as|e talituses
LITUSES müügil
iplaat
S bass-bariton
klaveri60Cide
M. Saar), üks snn (M. Saar),
diest (T. Vettik), Siad tervi.
ja õhtolaol (J. TaU) ja
mõjn, Kni ma hakkaa fam-
. Vii^aiisi seades — Kns on
8 Llnakatknja ja J. Zeigerl
dajast Tend.
Qstikulu $1.-<»>
i, kui teete oma sisseoste
ataloogide kaudu ja ise olete veel
alju suurem kui tavaline keskmi-e
suurus. Kuid leidus kolm päris
ena kleiti läinud suvest Evely-
1 oli õrnroosa vuaal roosiliste
ppudega sees. Ta nägi välja kui
uritani neiu, sest ta ei armasta
unagi moe „äärmusi" ja kleit oli
1 palju pikem kui sel ajal moes
li.
Minul oli valge kleit pisut lühe-
5iaks tehtud ja Naricyl oli kena
irelikarva kleidike.
Soengud olid meil tõesti kenad
a olen veendunud, et meie näo-äry
pidi noormeestele tõeliseks
audmguks olema pärast seda kui
ad päev otsa muud pobiud näi-ud
kui vaid meeste tumedat näo^
ahka, tedretähti ja mudast maad.
uMa jutustan aga parem noor-aeestest
ja sellest, mis kõik juhtus
;lengul.
Tädi Viktooria on toepoolest
eidraim vanaeit. Ta vahnistab
Kulle üllatuse, kui seda kõige vähem
ootad, Kas võite arvata^ mida
ta. tegi? Ta vajus õhtulaua juurde
pärast seda kui olime lõpetanud
katmise, ja pani iga külalise klaasi
Karvale paksu pudeli kuldpaberist
„mütsikesega".
«Jumala eest, shampus," küul-fius
härra Frank Lascelles'i huul=.
telt.
Tädi aga säras talle otsa ja üt»
les: „Kolm pudelit shampanjat,
mis jäid järele väikese Eliisabeti
ristsetest." (Mind hüütakse väikeseks
Eliisabetiks, kas kuulete?)
,,Nad on kogu aeg oodanud oma
aega."
VABA EESTLANE teisipäeval, 23. märtsE Ä - Tuesday, March 23, 1982 lk.
T.E.S. Täienduskooli E.V. aktuse puhul peeö meeles ka Eesti Maja
„hinge" Paul Naaberit, kellele koolikomitee esimees E. Lupp (paremal)
andis üle tänutäheks ja tunnustuseks koolitööle kaasaaitamise
eest Arvo Mägi kauni raamatu ,jEesti ralava ajaraamat".
~ Foto: Vaba Eestlane
OLEME SIIN KOOS..:
CASVAME KOOS!
Kultuuri üldmobilisatsioon
Lõpuks ometi hea uudis! Professor Paul Saagpaku ESTON3AN-ENGIiSH
DICTIONARY läheb käesoleva aasta juunis trükkll
Sellest raamatust on Torontos räägitud juba mitu aastat^ eriti sellest
ajast peale kui autor Tartu Gollege*is sellekohase ettekande pidas.
Kuid mitmesugustel põhjustel on trükkitoimetamine tänini yeäinud.
õigupoolest i^le siin ju midagi imestada: on tegemist kõigi aegade
kõige^^snurema eesti keele sõnaraamatuga. Et sellega on hakkama saanud
üksainus eesti teadusemees, kes on ettevõttele pühendanud t^bli
veermidsajandi oma parimaist aastaist^ tuleb temale auks. Kuid mis
on eesti üldsus^ seisukoht tema ja selle tähtteose suhtes? Kas oleme
suutelised .seda hindama ja oma ilänu tõhusalt avaldama?^
Kanada mitmekultuurilisus oma paljude
prograrT)midega julgustab teid kõiki
säilitama ja jagama oma kultuuri
üksteisega. Seda tehes kanadalased
võivad paremini mõista ja hinnata
üksteist.
Elada kpoš^
^^^^^^^^^^^^^^^ ta
tö
helgerrtaks tulevikuks
kõikidele
^^^^^^^^^^^^^^^^ M
Nimelt ähvardab „Suurt Saag-pakku"
teiste tähtteoste, nimeliselt
ka Andrus Saareste nelja-(registri-tega
koos viie-)köitelise sõnaraamatu
saatus. Just mõni päev enne
seda kui Yale University Press
teatas, et trükkimine juunis on otsustatud^
tuli Stokholmist kujb teade,
et Saareste sõnaraamatu 9. ja
22. vihik on 'laost lõppenud. See
tähendab praktiliselt, et Saarestet
ei ole enam saada; kes jõuaks
praeguste trükikulude juures piiratud
uustmkki teha?
Yale University Press ei ole ka-sutaotlev
ettevõte („non-profit");
sellest sugeneb «Suurele Saagpakule"
hädaoht, et seda trükitakse!
liig vähe (juttu on olnud
1000 eksemplarist) ja teos kaob
ruttu müügilt, muutub haimldu-seks.
Nü suure tähtteose — meie väikese
rahvusgrui)i puhul võiks isegi
„monumentaalieosest" rääkida —
uustrükk oleks aga väga küsitav.
]^ui suur süs see „Suur Saagpakk"
õigupoolest on? Konkreetselt
võib vastata: nüsama suur kui
üldtuntud „Webster's CoUegiate
Dictionaryf 18x20 cm. Nu formaadi,
mahu (1200 lk.), välimuse,
õnneks suurema trükitähtede suuruse
põiest, ühes asjas, on igatahes
olemas suur vahe: hmd. Kirjastajal
on praegu käsil täpse hinna
väljaarvestamine, kuid see tuleb
arvatavasti 125 USA ehk 150
Kanada dollari ümber; ettetellijai-le
on lubatud 20% hinnaalandust.
Kui arvelse võtta raamatusse
„maetiid" tööd, pole see hind su-gugi
kõrge.
Tehniliselt oleks hinda
madalamaks teha väga
kui on palju ettetellijaid,
s.t. kui eesti ühiskond näitab huvi
^ ja kohe! selle tähtteose levi-tamise
vastu.
Põhjust selfeks on küllalt: koige
suurem eesti keele sõnaraamat; va-
Hseestluse suursaavutus ja uhkus;
teose kiiresti müügütkadumise ha-daoht;
meie. noorema generatsiooni
vajadus ^aada abivahendit vane-irfate
keele õppimiseks, eriti mood-saihate
sõnade osas; last.not least:
suur huvi selle teose vastu kodu-^
maal, kus raamat aga vaevalt müü-mle
tuleb, mi et ka oma sealsetele
^gulastele saaksime sellega, suurt
rõõmu valmistada. Neile, kes ko-dumaal
ingüse keelt õpivad, kuluks
see õppevahendina hädasti ara.
tJhe sõnaga: asi on nii tahtis, et
sooviksin välja kuulutada üld-mo-
1 —
Skaudi$õprad@
peakoosolek
7. aprillil
Toronti Eef^ti Skaudisõprade
Selts kutsub oma liikmeid osa võtma
seltsi korralisest peakoosole-
Sist kohnapäeval, 7. aprillil kell
7 30 p.l. Toronto Eesti Maja
noorteruumis. Uudismaa aktsiooni
tõttu tekkinud elevuses tohiks loona
skaudisõprade elavat osavõttu.
bilisatsiooni „Suure Saagpaku" tellimiseks!
Kas oleks palju nõuda, et
kõik eesti vanepiad telliksid ühe
igale lapsele? Et eesti organisatsioonid
investeeriksid teatud summa
ettetellimistesse?
Et tänu Paul Saagpakule avalduks
mitte ainult sõnades või ka
mõne kiituskiija andmises, vaid
tegelikus toetuses selle tähtteose
laia leviku huvides.
Keele- ja kooliaasta lõppes küll
äsja, kuid meie koolid töötavad
kindlasti edasi ja eesti keelt õpitakse
edaspidigi. Ja seal vajatakse
ka edaspidi head sõnaraamatut
eduka õppetöö alusena.
; Mobiliseerida ma kahjuks kedagi
ei saa muul kui vabatahtlikul
alusel. Aga kes sel alusel tahab
kaasa lüüa: kirjutage kohe (nimelt
täna!) lihtne postkaart kirjastusele,
paludes saata endale informatsiooni
Saagpaku sõnaraamatu kohta.
Ostmiseks te end sellega veel ei
kohusta, kuid kirjastusel on-siis
mingisugunegi ülevaade huvist,
mida asja vastu tuntakse —^ ja julgust
tiraazhi tõsta. Aadress: Yale
University Press, Dept. EED.,
92A Yale Station, New Haven, Gt.
06520.
Lootes, et eeskuju tõmbab rohkem
kaasa kui sõnad,' tellisin ise
ari.
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9--3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Toimetaja; kodus
väljaspool tööacgr.
Hannes Oja 481-5316
Knulutiiisi vSetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 1 l-iii.
KÜULUTAMINK
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Enulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba E^ase talitus
1955 LesHe St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Wiltowdale, Ont.' M2R 3S8
Telefon: 223-0080
gj^^ Mehhiko poeef
Neustadti
laureaadiks mommm Tyleviku • C 0
OKLAHOMA (VE) - Mehhiko
^poeet ja esseist Octavio Paz on var
litud Neustadti mtematsionaalse
kirjandusauhinna laureaadiks 1982
Oklahoma ülikoolis. Auhmna suurus
on $25.000. Laureaadi valiku tegi
teatavaks Oklahoma ülikooli
president W.S.Banowsky 28. veebruaril
peetud pressikonverentsü.
Tänavune laureaat valiti 12 internatsionaalsest
autorist ja kriitikust
koosneva zhürii poolt, kus alaliseks
/esimeheks on meie luuletaja ja
kirjandusteadlane dr. Ivar Ivask.
Motivatsioonis öeldakse, et Paz on
üks tähtjamaid kirjanikke tänapäeva
kirjandusmaaUmas.
0. Paz on üle 30 luule- ja proosateose
autor, millesti osa on tõlgitud
inglise keelde. Ta oli üks tugevamaid,
tänavuste kanditaatide hulgas
ja nagu dr. Ivask ütles, oli valik
eriti üksmeelne, suur enamus
pooldas Pazi. Järgmiseks oli inglise
luuleitaja ja näitekirjanik Ted
Hughes.
Valikuni jõudmisel zhürii liikmed
õnnitlesid ,uut laureaati telefoni
teel. Paz vastas, et teade tegi nad
nü erutatuiks, et tema ja ta abikaasa
ei saanud sel ööl üldse magada.
Paz elab Mexico Citys, aga ta
on olnud õppejõuks Harvardi ja
Parüsi ülikoolides; Ta oli varem
Oklahoma ülikoolis külalisena
prantsuse- ja hispaaniakeelsete kirjanike
konverentsil 1971. Kaks aastat
hüjem toimetas L Ivask tema
loomingust raamatu „Perpetual
Present:.The Poetry and Prose of
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Eoom 1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P«0.326, Toronto
Ont (Bay & King) M5K 1K7
Telefom 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND UA19
odvokaat-notar
133 Richmond St W., Ste 705
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
Värskemad uudised loete
.VABA EESTLASEST"
Octavio Paz". Ta on ka varem
mitmeid rahvusvahelisi auhindu
saanud. * . ^
Neustadt auhind organiseeriti
Oidahoma ülikooli veerandaastati
ilmuva kirjandusajakirja „World
Literature Today" toimetaja I.
Ivaski algatusel. Esimene auhmd
jagati 1970 ja selle suurus oli
$10,000. Tänavuse auhinna suurus
tõsteti $25.000-le.
(Algas lk. 2)
Walter Rand kirjutab edasif
,,Väärt on luua ^kultuuri-õhkkond,
mis oleks jligitõmbav oma mitmesuguste
' väärtustega, kusjuures
mimkontaktidest oleks rõhutatud
koostöö j kannatlikkus, tunnustav,
õhutamme ja paljude erinevustega
leppimine, eriti aga üksteise kul-
.tuurimäära erinevuste aktsepteerimine".
, .
Selline ühiskond vajab iiksteise
tundmist ja üksteisest aru saamist
Eelistatud oleks, et teeksime seda,
ka väljaspool oma tutvus-piirkon-da.
Juttu on ofaiud globaalsest eestlusest,
eesti ühiskonnast, mis on
seotud lahtise võrguna ümber
maailma.
Sellise ülemaailmse võrgu loomine
paneb meie tulevastele põlvkondadele
aluse, mülele seada ja rakendada
tuleviku kõrgeid jideaale
ja lootusi.
Eestlaste koondamiseks laiemas
ulatuses on olemas loendamatuid
vahendeid. Ülemaailmsetest Eesti
Päevadest osavõtt on nendest sü-mapaistvam.
Eesti Päevade korraldamine
vahelduvalt erinevatel
maadel pakub igale eestlasele võimaluse
reisida ja õppida tundma
teiste maade elu- ja mõttelaadi,
ühtlasi tiivustades ka eestlaste^ tegevust
teistes keskustes. Kuid ei
tarvitse pikki maid reisida, sest tänapäeva
tehnoloogia võimaldab juba
teisiti sidemete liidamise teiste
mandritega. On rakendatavad
mõtted, et eesti üritustest tehakse
video^lindid ja saadetakse need üle
maailma laiali. See oleks üheks
näiteks, kuidas kasutada moodsat
tehnoloogiat eestlaste tegevuse laiendamiseks
ja üksteisele lähemale
toomiseks. *
Meie ühiskonna areng väljaspool
Eestit ei ole seisma jäänud; See on
dünaamüine nmg lajaga ja muude
teguritega kaasaskäiv. Ta xm
omaks võtnud oma kohaliku maa
keskkonna ja on selle ümber võrr
sunud. >
Meie tulevik nõuab» et ehitaksime
ühiskonna, kes võtab osa nii
kohaUku rahva kui ka eesti ühiskonna
elust, tehes seda tasemel,
mis on igale isikule tema jõu ja
tahte kohane.
Eestlastele tehtud ülekohus ja
meie rahva kannatus on aastasade-de
jooksul Olnud määratult suur.
Sellele vaatamata püsisid meie esivanemad
oma keskkondades. Ka
Välis-Eesti ühiskond väärib edasi-püsimist.
Kui meie tõesti võtame
aega ja näeme vaeva, et üles ehitada
ühiskonda, kus on loomidik
õppida Eestist, eesti keelt, eesti
rahva minevikust ja olevikust. Ehi-tadf
ühiskonda, kiis isikul tõesti
on võimalus vaba valiku tegemiseks,
süs on raske ettekujutada, et
ükski jääks mõjutamata eestlaste
saatusest. Oleks raske uskuda, et
inimene, kes kohalikus ühiskonnas
on kasvatatud inimõigusi, vabadust
ja enesemääramiseõigust hindama,
saaks lüüa käega eestlusele.
Vabatahtlik valik, olgu see tehtud
nüüd või tulevikus, ühendab mitte
ainult sünse^ põlvkondi, vaid
seoh meid ka kodu-eestlusega.
Saame nendele oma elujõudu kinnitada,
et väljaspool Eestit ei ole
neid linustatud. Loppude-lõpuks
meie siinne kaalukam siht peab
olem,a: hoida elus seda.mõtteleeki,
et kunagi tulevikus eestlaste elu
Eestis oleks sama lootusrikas kui
meie oma.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 23, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-03-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820323 |
Description
| Title | 1982-03-23-07 |
| OCR text | RG EST jojõudude juhtkond. e/keda lage^ teklA mõni neisl oa omft wtes m b&fUieiiiid koos. Eed^ on tohatmele sSJameet-meenntiut ekulu 70 eenti E TALITUSES ' VADE |a kooUõhtntel Eesti eel $6.50 NG &EMP saatekida SOe dasele allikmtteiialle. Ta riigi iiiuipSe?ast me^Uttikat, Soome Talit-mond, tuues Soome nata^ nnsi andmdd. as|e talituses LITUSES müügil iplaat S bass-bariton klaveri60Cide M. Saar), üks snn (M. Saar), diest (T. Vettik), Siad tervi. ja õhtolaol (J. TaU) ja mõjn, Kni ma hakkaa fam- . Vii^aiisi seades — Kns on 8 Llnakatknja ja J. Zeigerl dajast Tend. Qstikulu $1.-<»> i, kui teete oma sisseoste ataloogide kaudu ja ise olete veel alju suurem kui tavaline keskmi-e suurus. Kuid leidus kolm päris ena kleiti läinud suvest Evely- 1 oli õrnroosa vuaal roosiliste ppudega sees. Ta nägi välja kui uritani neiu, sest ta ei armasta unagi moe „äärmusi" ja kleit oli 1 palju pikem kui sel ajal moes li. Minul oli valge kleit pisut lühe- 5iaks tehtud ja Naricyl oli kena irelikarva kleidike. Soengud olid meil tõesti kenad a olen veendunud, et meie näo-äry pidi noormeestele tõeliseks audmguks olema pärast seda kui ad päev otsa muud pobiud näi-ud kui vaid meeste tumedat näo^ ahka, tedretähti ja mudast maad. uMa jutustan aga parem noor-aeestest ja sellest, mis kõik juhtus ;lengul. Tädi Viktooria on toepoolest eidraim vanaeit. Ta vahnistab Kulle üllatuse, kui seda kõige vähem ootad, Kas võite arvata^ mida ta. tegi? Ta vajus õhtulaua juurde pärast seda kui olime lõpetanud katmise, ja pani iga külalise klaasi Karvale paksu pudeli kuldpaberist „mütsikesega". «Jumala eest, shampus," küul-fius härra Frank Lascelles'i huul=. telt. Tädi aga säras talle otsa ja üt» les: „Kolm pudelit shampanjat, mis jäid järele väikese Eliisabeti ristsetest." (Mind hüütakse väikeseks Eliisabetiks, kas kuulete?) ,,Nad on kogu aeg oodanud oma aega." VABA EESTLANE teisipäeval, 23. märtsE Ä - Tuesday, March 23, 1982 lk. T.E.S. Täienduskooli E.V. aktuse puhul peeö meeles ka Eesti Maja „hinge" Paul Naaberit, kellele koolikomitee esimees E. Lupp (paremal) andis üle tänutäheks ja tunnustuseks koolitööle kaasaaitamise eest Arvo Mägi kauni raamatu ,jEesti ralava ajaraamat". ~ Foto: Vaba Eestlane OLEME SIIN KOOS..: CASVAME KOOS! Kultuuri üldmobilisatsioon Lõpuks ometi hea uudis! Professor Paul Saagpaku ESTON3AN-ENGIiSH DICTIONARY läheb käesoleva aasta juunis trükkll Sellest raamatust on Torontos räägitud juba mitu aastat^ eriti sellest ajast peale kui autor Tartu Gollege*is sellekohase ettekande pidas. Kuid mitmesugustel põhjustel on trükkitoimetamine tänini yeäinud. õigupoolest i^le siin ju midagi imestada: on tegemist kõigi aegade kõige^^snurema eesti keele sõnaraamatuga. Et sellega on hakkama saanud üksainus eesti teadusemees, kes on ettevõttele pühendanud t^bli veermidsajandi oma parimaist aastaist^ tuleb temale auks. Kuid mis on eesti üldsus^ seisukoht tema ja selle tähtteose suhtes? Kas oleme suutelised .seda hindama ja oma ilänu tõhusalt avaldama?^ Kanada mitmekultuurilisus oma paljude prograrT)midega julgustab teid kõiki säilitama ja jagama oma kultuuri üksteisega. Seda tehes kanadalased võivad paremini mõista ja hinnata üksteist. Elada kpoš^ ^^^^^^^^^^^^^^^ ta tö helgerrtaks tulevikuks kõikidele ^^^^^^^^^^^^^^^^ M Nimelt ähvardab „Suurt Saag-pakku" teiste tähtteoste, nimeliselt ka Andrus Saareste nelja-(registri-tega koos viie-)köitelise sõnaraamatu saatus. Just mõni päev enne seda kui Yale University Press teatas, et trükkimine juunis on otsustatud^ tuli Stokholmist kujb teade, et Saareste sõnaraamatu 9. ja 22. vihik on 'laost lõppenud. See tähendab praktiliselt, et Saarestet ei ole enam saada; kes jõuaks praeguste trükikulude juures piiratud uustmkki teha? Yale University Press ei ole ka-sutaotlev ettevõte („non-profit"); sellest sugeneb «Suurele Saagpakule" hädaoht, et seda trükitakse! liig vähe (juttu on olnud 1000 eksemplarist) ja teos kaob ruttu müügilt, muutub haimldu-seks. Nü suure tähtteose — meie väikese rahvusgrui)i puhul võiks isegi „monumentaalieosest" rääkida — uustrükk oleks aga väga küsitav. ]^ui suur süs see „Suur Saagpakk" õigupoolest on? Konkreetselt võib vastata: nüsama suur kui üldtuntud „Webster's CoUegiate Dictionaryf 18x20 cm. Nu formaadi, mahu (1200 lk.), välimuse, õnneks suurema trükitähtede suuruse põiest, ühes asjas, on igatahes olemas suur vahe: hmd. Kirjastajal on praegu käsil täpse hinna väljaarvestamine, kuid see tuleb arvatavasti 125 USA ehk 150 Kanada dollari ümber; ettetellijai-le on lubatud 20% hinnaalandust. Kui arvelse võtta raamatusse „maetiid" tööd, pole see hind su-gugi kõrge. Tehniliselt oleks hinda madalamaks teha väga kui on palju ettetellijaid, s.t. kui eesti ühiskond näitab huvi ^ ja kohe! selle tähtteose levi-tamise vastu. Põhjust selfeks on küllalt: koige suurem eesti keele sõnaraamat; va- Hseestluse suursaavutus ja uhkus; teose kiiresti müügütkadumise ha-daoht; meie. noorema generatsiooni vajadus ^aada abivahendit vane-irfate keele õppimiseks, eriti mood-saihate sõnade osas; last.not least: suur huvi selle teose vastu kodu-^ maal, kus raamat aga vaevalt müü-mle tuleb, mi et ka oma sealsetele ^gulastele saaksime sellega, suurt rõõmu valmistada. Neile, kes ko-dumaal ingüse keelt õpivad, kuluks see õppevahendina hädasti ara. tJhe sõnaga: asi on nii tahtis, et sooviksin välja kuulutada üld-mo- 1 — Skaudi$õprad@ peakoosolek 7. aprillil Toronti Eef^ti Skaudisõprade Selts kutsub oma liikmeid osa võtma seltsi korralisest peakoosole- Sist kohnapäeval, 7. aprillil kell 7 30 p.l. Toronto Eesti Maja noorteruumis. Uudismaa aktsiooni tõttu tekkinud elevuses tohiks loona skaudisõprade elavat osavõttu. bilisatsiooni „Suure Saagpaku" tellimiseks! Kas oleks palju nõuda, et kõik eesti vanepiad telliksid ühe igale lapsele? Et eesti organisatsioonid investeeriksid teatud summa ettetellimistesse? Et tänu Paul Saagpakule avalduks mitte ainult sõnades või ka mõne kiituskiija andmises, vaid tegelikus toetuses selle tähtteose laia leviku huvides. Keele- ja kooliaasta lõppes küll äsja, kuid meie koolid töötavad kindlasti edasi ja eesti keelt õpitakse edaspidigi. Ja seal vajatakse ka edaspidi head sõnaraamatut eduka õppetöö alusena. ; Mobiliseerida ma kahjuks kedagi ei saa muul kui vabatahtlikul alusel. Aga kes sel alusel tahab kaasa lüüa: kirjutage kohe (nimelt täna!) lihtne postkaart kirjastusele, paludes saata endale informatsiooni Saagpaku sõnaraamatu kohta. Ostmiseks te end sellega veel ei kohusta, kuid kirjastusel on-siis mingisugunegi ülevaade huvist, mida asja vastu tuntakse —^ ja julgust tiraazhi tõsta. Aadress: Yale University Press, Dept. EED., 92A Yale Station, New Haven, Gt. 06520. Lootes, et eeskuju tõmbab rohkem kaasa kui sõnad,' tellisin ise ari. VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9--3-ni Telefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832 Toimetaja; kodus väljaspool tööacgr. Hannes Oja 481-5316 Knulutiiisi vSetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp.homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 1 l-iii. KÜULUTAMINK VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Enulutuste hinnad: üks toll ühel veerul $4.25 esiküljel $5.— tagaküljel $4.50 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba E^ase talitus 1955 LesHe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Lüvandi 251-6495 2. Mrs. Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Ct. Wiltowdale, Ont.' M2R 3S8 Telefon: 223-0080 gj^^ Mehhiko poeef Neustadti laureaadiks mommm Tyleviku • C 0 OKLAHOMA (VE) - Mehhiko ^poeet ja esseist Octavio Paz on var litud Neustadti mtematsionaalse kirjandusauhinna laureaadiks 1982 Oklahoma ülikoolis. Auhmna suurus on $25.000. Laureaadi valiku tegi teatavaks Oklahoma ülikooli president W.S.Banowsky 28. veebruaril peetud pressikonverentsü. Tänavune laureaat valiti 12 internatsionaalsest autorist ja kriitikust koosneva zhürii poolt, kus alaliseks /esimeheks on meie luuletaja ja kirjandusteadlane dr. Ivar Ivask. Motivatsioonis öeldakse, et Paz on üks tähtjamaid kirjanikke tänapäeva kirjandusmaaUmas. 0. Paz on üle 30 luule- ja proosateose autor, millesti osa on tõlgitud inglise keelde. Ta oli üks tugevamaid, tänavuste kanditaatide hulgas ja nagu dr. Ivask ütles, oli valik eriti üksmeelne, suur enamus pooldas Pazi. Järgmiseks oli inglise luuleitaja ja näitekirjanik Ted Hughes. Valikuni jõudmisel zhürii liikmed õnnitlesid ,uut laureaati telefoni teel. Paz vastas, et teade tegi nad nü erutatuiks, et tema ja ta abikaasa ei saanud sel ööl üldse magada. Paz elab Mexico Citys, aga ta on olnud õppejõuks Harvardi ja Parüsi ülikoolides; Ta oli varem Oklahoma ülikoolis külalisena prantsuse- ja hispaaniakeelsete kirjanike konverentsil 1971. Kaks aastat hüjem toimetas L Ivask tema loomingust raamatu „Perpetual Present:.The Poetry and Prose of ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR Eoom 1002, Royal Trust Tower Toronto Dominion Centre Postiaadress: P«0.326, Toronto Ont (Bay & King) M5K 1K7 Telefom 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus TED ROLAND UA19 odvokaat-notar 133 Richmond St W., Ste 705 Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7072 Värskemad uudised loete .VABA EESTLASEST" Octavio Paz". Ta on ka varem mitmeid rahvusvahelisi auhindu saanud. * . ^ Neustadt auhind organiseeriti Oidahoma ülikooli veerandaastati ilmuva kirjandusajakirja „World Literature Today" toimetaja I. Ivaski algatusel. Esimene auhmd jagati 1970 ja selle suurus oli $10,000. Tänavuse auhinna suurus tõsteti $25.000-le. (Algas lk. 2) Walter Rand kirjutab edasif ,,Väärt on luua ^kultuuri-õhkkond, mis oleks jligitõmbav oma mitmesuguste ' väärtustega, kusjuures mimkontaktidest oleks rõhutatud koostöö j kannatlikkus, tunnustav, õhutamme ja paljude erinevustega leppimine, eriti aga üksteise kul- .tuurimäära erinevuste aktsepteerimine". , . Selline ühiskond vajab iiksteise tundmist ja üksteisest aru saamist Eelistatud oleks, et teeksime seda, ka väljaspool oma tutvus-piirkon-da. Juttu on ofaiud globaalsest eestlusest, eesti ühiskonnast, mis on seotud lahtise võrguna ümber maailma. Sellise ülemaailmse võrgu loomine paneb meie tulevastele põlvkondadele aluse, mülele seada ja rakendada tuleviku kõrgeid jideaale ja lootusi. Eestlaste koondamiseks laiemas ulatuses on olemas loendamatuid vahendeid. Ülemaailmsetest Eesti Päevadest osavõtt on nendest sü-mapaistvam. Eesti Päevade korraldamine vahelduvalt erinevatel maadel pakub igale eestlasele võimaluse reisida ja õppida tundma teiste maade elu- ja mõttelaadi, ühtlasi tiivustades ka eestlaste^ tegevust teistes keskustes. Kuid ei tarvitse pikki maid reisida, sest tänapäeva tehnoloogia võimaldab juba teisiti sidemete liidamise teiste mandritega. On rakendatavad mõtted, et eesti üritustest tehakse video^lindid ja saadetakse need üle maailma laiali. See oleks üheks näiteks, kuidas kasutada moodsat tehnoloogiat eestlaste tegevuse laiendamiseks ja üksteisele lähemale toomiseks. * Meie ühiskonna areng väljaspool Eestit ei ole seisma jäänud; See on dünaamüine nmg lajaga ja muude teguritega kaasaskäiv. Ta xm omaks võtnud oma kohaliku maa keskkonna ja on selle ümber võrr sunud. > Meie tulevik nõuab» et ehitaksime ühiskonna, kes võtab osa nii kohaUku rahva kui ka eesti ühiskonna elust, tehes seda tasemel, mis on igale isikule tema jõu ja tahte kohane. Eestlastele tehtud ülekohus ja meie rahva kannatus on aastasade-de jooksul Olnud määratult suur. Sellele vaatamata püsisid meie esivanemad oma keskkondades. Ka Välis-Eesti ühiskond väärib edasi-püsimist. Kui meie tõesti võtame aega ja näeme vaeva, et üles ehitada ühiskonda, kus on loomidik õppida Eestist, eesti keelt, eesti rahva minevikust ja olevikust. Ehi-tadf ühiskonda, kiis isikul tõesti on võimalus vaba valiku tegemiseks, süs on raske ettekujutada, et ükski jääks mõjutamata eestlaste saatusest. Oleks raske uskuda, et inimene, kes kohalikus ühiskonnas on kasvatatud inimõigusi, vabadust ja enesemääramiseõigust hindama, saaks lüüa käega eestlusele. Vabatahtlik valik, olgu see tehtud nüüd või tulevikus, ühendab mitte ainult sünse^ põlvkondi, vaid seoh meid ka kodu-eestlusega. Saame nendele oma elujõudu kinnitada, et väljaspool Eestit ei ole neid linustatud. Loppude-lõpuks meie siinne kaalukam siht peab olem,a: hoida elus seda.mõtteleeki, et kunagi tulevikus eestlaste elu Eestis oleks sama lootusrikas kui meie oma. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-03-23-07
