Vaba eestlane , June 30, 1981

              Nr. 49
[erman Rajamaa, Leida
Foto: H, Trummer
la splonaazMeksper^
&stanud, miks ühendrii-rel
polnud andmeid iis-
Innaku kohta Iraaki, mis
|avasti Bagdadi lähedale
imareaktori hävitamise-ide
kaitseministeeriu.
btakse, et iisraellaste
las ameeriklasi ,,rabava
J, kuid mõned skeptikud
|ad vangutades airvama,
lased olid sellest oma-tevõtmisest
teadlikud,
Itasid Iisraeli huvides
lä Mnnni ja ieevad nüüd
J oleks kogu lugu nende
lud.
üde võimud mainivad,
le afääri juures ei ole
Jhendrükide salaluure
haleda sissekukkumi-kui
arvesse võttay et
[Kesk-Idas ühendriikide
fane ning saab ameerilc-relvastuse
ja tüseda
toetuse, mis võimal-iil
püsida ja oma eksis^
[ta. Pentagonist kinnita-vabaduseks,
et Bsrael
ütsenud omapead ning
joperatsioonide teostami-nõu
küsinud ühendrii-seekordne
rünnak töi­selt
suure saladuse kat-srael
ei rääkinud sellest
JFiõige suurematele sõp-
Joetajatele.
id kriitikud Ja salaluitte
leiavad, et need vaban-
|õrdlemisi auklised ja ei
paljusid lünki. Nü ei
kuidagi seletust, miks
[Ma õhuruumis liikuvad
le eriliste radarisead-istatud
luurelennukid ei
|iisraeli lennukeid, mis
Jägdädi üle Saudi Äraa-riumi.
Kuid Pentagöra*
ka siin vastus valmis:
kükid lendasid nii mada-lendriikide
luurelennuM-neid
ei registreerinud,
võimalik, et ameerika
Ikid ristlesid sel mo-ade
miilide kaugusel —
piirkonnas. Kuid siis
\iy et iisraeli ründajatel
te teada, millistes piir-imeerika
luurelennukid
^aegadel liiguvad ja nad
rünnakuks aja, mis
neil radärilennuMdest
|lt mööda hiilida.
olid sel momendil
luulsad luuresatelliidid,
lelised maapinnal avas-ja
teisi sõjamasinaid
lasaarvätud isegi puna-olevad
käsigranaadid?
on ameerika eksperti-letus
ja vabandus. Ehkki
jidid avastavad maapin-väikseid
esemeid, ei
jimelised registreerima
ivat jet-lennukit. Satel-liseks
ülesandeks on re-kahjusid
pärast rünna-
|ad ei ole eriti head abi-initsetud
rünnaku ette-eks,
kinnitab üks asja-müstilised
asjaolud ja
annavad Moskvale
hali ühendrükide ründa-bne
ajalehed ja teised!
pendajad vasardavad pi-jeriklasij
kes mängivad
[peitemängu, plaanitse-fisraeliga
Iraagi ründa-tehes
pärast nao, nagu
(Järg lk. i
VABA EESTLANE teisipäeval, 30. juuml 1981 Tuesday, June 30, 1981
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
dr. A, Ma®, tel.. 493-72311
4.;: ja 5.
#..M..LeesineEtt,,teIo 481-6834
11. Ja 12. jnnlil 1 •
dr. A. Tari, tel. 922-3824
HW'il'm j -
(Algas lk. 2)
nemad poleks midagi näiniid ega
kuulnud. Kahtlemata osi ameerik­lastel
kaaluvaid vabandusi oma kä­te
puhtaks pesemiseks, kuid need
vabandused ei ole siiski nii vee­kindlad,
et nad suudaksid kõik esi-iatud
laMlustMsed kõrvaldada,- .
Mommimistliku Hiina ajaloos on
üks periood nüüd täielikult lõppe­nud.
Sellele pandi punkt möödunud
nädalal toimunud kommunistliku
partei keskkomitee konverentsil,
kus tehti otsus partei esimehe Hua
Guofengi tagandamiseks ja tema
asendamiseks mue mehega. ¥õidak-
§e ju küsida, mis on selles imelik­ku,
et partei esimees asendatakse
feise mehega — eks seda ole va­remgi
juhtunud? Vastus sellele on
lihtne: Hua Guofeng oli diktaator
Mao Tse-tungi poolt isiklikult välja
Valitud tema järglaseks ja töö jät­kajaks
ning tema kõrvaldamisega
on kuulutatud kadu ka Mao Tse-tungi
ideoloogiale ja tõekspidamis­tele,
mis propageerisid pidevat ja
lakkamatut revolutšioonüist liiku­mist
ja stabiliseerivate jõudude
väljarookimist, millie kõige kuju­kamaks
näiteks oli kurikuulus ja
Hünale tohutuid kahjustusi tekita­nud
kultuurirevolutsioon.
Ehkki Mao Tse-tungi peeti kava-laks
ja julmaks meheks, tegi ta en­dale
i järglase valikuga siiski suure
vea, kuna Hua Guofeng ei olnud
s^e dünaamiline isiksus .ja autori­teet,
kes oleks olnud võimeline Mao
poolt alustatud teekonda jätkama.
Passiivse ja endassetõmbunud po-lütikuna
ei suutnu^ ta ohjeldada
Mao võimutsemise ajal mahasuruv
tud jõudusid, kes tõstsid kohe pä­rast
Mao surma p^ead. Nende jõu­dude
eesotsas oli»Deng Xiaoping,
kes oli küil^ vana revolutsionäär
kuid sattus Maoga vastuollu Hiiu?
tulevase poliitika välja kujundami­sel.
Kui Mao jäi kuni surmani fa­naatiliseks
revolutsionääriks, siis
öeng on varustatud kainete riigi­mehe
omadustega ning tema arva­tes
on Hiinat võimalik edasi vüa
ainult sisepoliitilise j olukorra stabi­liseerimisega
ning V kapitalistlike
FÜkidega koostöö, loomisega.
Ta asus k a energiliselt selles suu­nas
tegutsema ning tema teeneks
on tihedate kauba|nduslike ja muu­de
sidemete loomine ühendriikidega
Ja teiste kapitalistlike riikidega,
mis peavad aitama Hiinat välja
tuua praegusest ummikust. Nende
suurte ümberkorralduste ja operat­sioonide
teostamisel on tal tähtsa­mateks
abilisteks peaminister
Shao Sijang ja Hua Guofengi ase­mele
partei uueks esimeheks kan­dideeriv
Hu Jaobang,
. Kuid <Dengi ülesandeks ei ole
mitte ainult Hiina Ipraegusest ma­janduslikust
kaosest väljatoomine
vaid ka Mao nime ümber põimu­nud
suure müüdi hajutamine. See
ei ole kerge ülesanne, kuna Mao
mõtetega ja ideedega kasvatati Hii­nas
üles mitu generatsiooni ja pal­jud
hiinlased on ikka veel tema kui
pool jumala mõju all. Vaatamata
suurtele puhastusoperatsioonidele
ja kultuurirevolutsiooni juhtide
vangistamisele on väiksemakaliib-riiisi
tegelasi jäänud veel küllalt­ki
mõjuvõimsatele . kohtadele ja
need ootavad kannatlikult aega,
mil Hiinas hakkavad jälle puhuma
uued tuuled.
,Need lootused tunduvad siiski
asjatutena, kuna Hiina on asunud
uue juhtk(^nna juhtimisele hoopis
teisele teele. Mao Tse-tund pärand
likvideeritakse järk-järgult ning
„suurt tüürimeest" Aakatatee s M -
distama „tõsiste vigade tegemi­ses".
Keegi ei saa aga heastada
enam seda, et need ,,tõsised vead"
maksid miljoneid inimelusid ning
tõid teistele mi|jom*tele kaasa vi­letsuse
Ja pika õrjapõlw.
.AMI.
Lk. 3
alti teaduslik konverents
Stokholmis politseikaitse all
STOKHOLM (EPL) - NeUpühade ajal rullus Stokholmis kuues Bai-ti
teaduslik konverents, mis avati 5. juunU
Börsihoones kooliminister Ulla Tillanderi
poolt tervitas Mrjanik östen Sjöstrand ja Stokholmi ülikooli pktor Staf-fan
Helmfrid. . ^
Rootsi Akadeemia saalid
poolt. Rootsi Akadeemia
Seekordsele konverentsile andis
erakordse, ilme sissekäigu Juurde
igaks juhuks kutsutud politseikait-se^
kuna korraldajad hiljutise elava
diskussiooni puhul Balti Instituudi
idasidemete arendamise üml)er
kartsid demonstratsioone. .Tegeli­kult
toimus sissekäigu ees vaikne
rootsi noorte demonstratsioon, kes
bandörollil nõudsid Nõukogude Lii­dult
Baltikumile vabaduse tagasi­andmist
ja plakatitel küsisid, miks
Balti Instituut vaikib Jüri Kuke ja
Mart Nikluse, kahe eesti teadlase
tiline hoiak püüdlust® puhul ei»
" mmeerida N. Liidule ebameeldn»
vaid teemasid
ja solidaarsuseavaldusi vaenatud
kolleegidele Nõukogude vanglates.
, ,Lõhestunud konverents", m
Svenska Dagbladeti pealkirjaks /
6; juunil avaldatud Ingemar Lind-markeri
artiklüe Balti instituudi
konverentsi avamisest, kus ta mh.
ütleb:"
„Sto^holmi konverentsi jälgitak­se
kindlasti täpselt nii Moskvas kui \^
Tallinnas. Juba Rootsi valitsuse
Eesti Femsiomäride KluM koor lailmas E Ä Fuhkekodu nEhatare" mirgakSvS panekul, luhatab E. ,Tobire- saatuse ümber. keelepruugi puhul konverentsi ava
Foto-. Vaba Eestlane Nad korjasid aukirju apellüe misel oli raskusi terminitega. Koo
D seseisvuse tarn
Taciiii ri@p©rtcacash Baltikytii&st rootsi Riksrodio %m\%%
STOKHOLM - Rootsi Riksradio saatis 4. maU eetrisse taani reporterite poolt koostatud reportaazM distantsi, kuna neil tuli arvestada ^^sutas akadeemialiige
Ilkumist, mida paljud ieestlased ei teadnud knnlata. Selle sisu kokkuvõtte taob nüüd „EestB Päevaleht" „saatjaskonnaga" nii oma reisi- ^^^^^ Sjöstrand.
mainitute kaitseks ja kuuldavas» liminister ülla TiUander rääkis ni-ti\
paarisajast avamisele mine- melt „kolmest balti vabariigist"
last andsidki selle solidaarsuse Eestist, Lätist, ja Leedust, sellest
itõendi allkirja näol. hoolimata, et Uootsi oli, ms esime-
Raudeesriide tagant tulnud kon- si rüke, kes tunnustas K. l i i d u an-verentsist
osavõtjad uudistasid hu- nektsioohi ja seUega ühtlasi termi-viga
demonstratsiooni, ent hoidsid .^^^^ogude vabarnk". Seda
Baltikumist;
oma veergudel heülindi järele ning nagu sellest selgub, on reporterid veendunud, et eestlastel ja lätlastel seltskonnast kiü N; Liidu säatkon-pole
ajalooliselt suuri lootusi iseseisvuse saavutamiseks. Leedulaste ajalugu olevat aga teistsugune ja nast. Kui enne konverentsi käis
seetõttu antakse meile paremaid lo®tusi tulevikuks. - . Stokholmis Läti suhtlemisühmgu
Programmis oli peamine huvi r i peamine ülesanne. Näitejuht Venelased voolavad Baltikumi sis-pühendatud
ühelt poolt usklike vastas: se suurel arvul, kuna~Veneinaal on
esimees Baranovskis, siis seekord
oli kaasas Eesti vastava ühingu
(VEKSA) esimees Ülo Koit, kes
iConverents on tekitanud lõhe­nemise
Balti instituudis, hulk
liikmeid on lahkunud Instituudi
koostöö tõttu nõukogude võimu­dega.
,
östen Sjöstrand arvas, et „tähtis
võitlusele oma usuvabaduse eest, - Peaks küli," aga siin pole põh- majanduslik kriis. diskreetselt'hoid'iq'ta^aDlaam' kultuuri, identsus ja sisu"
teiselt, poolt balti rahvaste rahvus- just kriitikaks. usklike tagakiusamise osas on le. Selles suhtes polevat põhjusi ehita
likule võitlusele säüüniiseks eriti Nimetatakse pikalt 40 kultuurite- j,^pQj.^gj..^ ^^^^^ üksilcasjalikud ja
oma keelte osas. 77-aastane Tar- gelase apelli ja tsiteeritakse ja re- ^..^^ ^..^ ^..^^-^^ ^^^^^
tu keeleteadlane prof. Paul Ariste fereeritakse rahvuslikku krütikat
venestamise vastu.
peagu kõike tegevust piiratakse
Nõukogude saatkonna rahvast oli
eriti rohkesti Stokholmi Imna
poolt Stadshutetis antud tervitus-einel.
Haruldaseks uudiseks oli muidu-avaldas
optimismi: vcn«..axm^« v^^tu. igasuguste keeldudega.
- N e e d , kes tulevad siia, hakka-^ Minister Tonspoeg Eestist ütles Reporterid lõpetavad kommen-vad
varsti rääkima eesti keelt. reporteri küsimuse peale, et ta oli baariga-
Tean rohkeid näiteid, ütles Äris- teadlik sellest kirjast. Ta ei soo- ' " ^ . . . • .
te ja loetles mitmeid juhte, kus vinud aga seda arutada. Ta oli Pärast kolm nädalat kestnud ""^/^^^^^^steosav^^^
vene päritoluga sisserändajad, on kindel, jet suurem osa eestlastest reisi ja kõnelusi enam b i i saja M Paljud läänesfä olid eema-eestistunud
ja nende lapsed k©- ei pooldavat seda kirja .... inimesega, on meil täiesti selge, et jäänud. Leedu osas oli kuulda,
da lahutavaid tõkkeid.
Vaštul:caaluks demonstreerival®
östereuropeiska äolid^ritetskomi-teele,
keda valvasid eraldi kohale
tellitud politseiüksused, räägiti
. , , ... , ^ . konverentsü„kergendustest" Eesti
gi ulatuslik nõukogude sfäärist tui- iiaj.i^agtgig
(Mille tõttu need vykergendused"
• 40 kultuuritegelase mittekarista-iiiine
aValiku kirja tõtttt - r - on^ tpi^
nelevad ainult eesti keelt. Kui reporterid majandust kirjel- siin ei vajata kedagi, kes väljast- ®t seal oli viimasel hetkel väljalaš- ^ ^ ^ ^ on v^ä^g^^a^g^i vaieldav. ^K^a^^s
Programmis märgiti ka suuri ^^^^^^ programm äkki üs- poolt annaks rahvuslikkudele tun- havaid teadlasi väljavahetatud. Tu- p^j^-^g^^^g mõningate ringkonda-nas,
Tartus jm. Eestis. ^ . küsimusmärke esitamata. Aga ^iän.^ajaloolased..on arutanud, kus 1^^, miUe seekord sai Balti Insti- ^^'^ proiesi.).
pool1a ^ va^b^asrt r ametfiiüTh]i!n^g;^us t „^So - süskiHõst^et akse esil,e suur,t ^p,r o- võiks esineda rahutus.i1 , on, nad ko- ^uKu-dAim erosrimone^ecsii TGMuS Kn;n. afro oL^atr«s. sf «o n».
mis
duktiivsust era-maalappidel. gu aeg lähtunud seUest, et rahutu- Konverentsü viibis teadlaste hul-
, Üks anaonüümme eestlane väi- sed algavad moslemite hulgas. Nad ka teadaolevaid KGB-lasi, koi­tis,
et ametlikud andmed vene- ei osanud ette kujutada, et rahutu- ülesandeks tõenäoliselt oli jälgi-laste
juurdekasvu suhtes on va- sed võiksid alata siin Baltiku- seda koeksistentsi-eksperimenti
ja raporteerida. Huvitatud ollakse
muidugi ka läänes asuvate, balti
teadlaste isikutest ja meelsusest.
Rootsi ajakirjanduses peeg^^^^
dušid ühenduses Balti konverent­All
Läriguagisf td^ ! siga ka eestlaste ja lälaste krii-
'*H'elping People to Cömmunicate" >^ - ; -
m over 70 Languages
MellOS,67YongeSt,Toronto.Ont.M5E 1)8(416) ?61-0303
lidaarsus", ent kohalikud võimu­mehed
ei usu, et midagi taolist
võiks juhtuda ka Baltikumis.
Läti välisministri abi endine
nõukogude korrespondient Stokhol­mis
Nikolajs Neilands ütleb:.
— E i , kindlasti ei nakka see poo­la
haigus. Meie majandus on hoo­pis
parem kui.Poolas. Meil on küll
veel probleeme lahendada, aga
mitte üldse samasuguseid ega sa­ma
;suuri probleeme kui Poolas.
Paljud inimesed läänes kindlas­ti
ei tea, et N. Liidus leidub üle
saja erirahvuse. Taani reporterite­le
jäi mulje, et oma rahvuse säüi-tämine
on muutumas järjest ras­kemaks
Baltikumis.
Rahvuskultuur on ohustatud ve­nelaste
. sisserändamisest ja ma­dalast
sündimisest, välja arva­tud
Leedus, kus leedulaste osa­tähtsus
veel pole vähenenud.
Kui keegi tahab saada mõnda juh­tivat
positsiooni, peab ta täiesti
veatult valdama'vene keelt.
Reporterid olid kontaktis balti
inteUigentsiga, kes kõige rohkem NEW YORK (EPL) — Läti ajaleht Laiks New Yorgis .
kannatasid tsensuuri ja venesta- 37-aastase Saksamaal sündinud lätlase Martins Zandbergsi ebameeldi-missurve
all Et üldse kõhelda aatest seiklustest turismireisil Xüiga, kus elab tema isa, kel ei õnnestu-rähvuslikült
või nimetada sõna- '^''^ ^944 tö^^^ on aastaid olnud vangistatud.
iseseisvus", on kuritegu Mart Martins Zandbergs tuli Riiga tu- Ta paigutati rongile, mis teda vai-
Niklus sai hüjuti range 15-aastase rismiviisaga tema USA passil, ve all viis vene piirijaama Grod-karistuse
ja . teine teisitimõtleja Kõndides isaga Riias' tänaval, pea- nos, kus ta kga üle piiri^ saatmise
Jun Kuldc suri vangilaagris nälja- tus nende kõrval K G B auto, käsu- asemel uutele ülekuulamistele vii-streigi
tagajärjel. Aga tema nälja- tas nad sisse ja viis ülekuulamisele, di. .
streigist ei teata läänes peagu mi- •
Isa lasta varsti koju, kuid poja , ..^^ ^^^^ kestsid ülekuulamised
ülekuulamine M s ^Lmf^^^^^^^^
tundi j ä * s i \^d,^er^ suutnud ta keelduda^^^^^ü^^^^
^ ^ ^ • kuulamisprotokollile alla kirjuta-lastel
suurt lootust iseseisvust saa- Simultaan-team ülekuulajatest ka- sisest, mispeale ta järgmisel päe-vutada.
Viimase-800 aastal jooksul sutas selle aja jooksul vahelduvat vai asetati rongile ja saadeti üle
on nad ainult olnud iseseisvad 20. ^lekuulamistehnikat — kord mee- P " ".
aastal. litades, kord ähvardades. KGB är-
Leedulaste ajalugu on äga erinev pidi ta olema USA luure
teistest. " agent, kes koos Läti maailmaorga-.
Programmis kirjeldatakse ük- «^satsiooniga ja läti sotsialistidega
sücasjalikult ja objektiivselt, kuidas organiseerib turistide hulgas mi-
Hitler ja Stalin kokku leppisid Bai- ^ätis ässitavad ules im- Ta arvestas ilmselt selle juures, et
tikumi iseseisvaise hävitamise suh- "^^^^ ^5^,l.P?",^* ^'""^ allkirjaga protokolli
tes.
H.KIRIK
'iisursjice
Agency
KINPLUSTUSED
23 WE^fMORE Dr., Süite 2W
Rexdale, Ont. MOV 3Y7
Tel. 745-4622
$38.
$n.
Väljasptxd SiUiSiteli
$42—
$23.^
$12.
E I B I P O S T I G A
$61.—
PoolesQsfqs $33.—
Veercsndaastciis $17.—
LENNUPOSTIGA fflemere-maadesse:
USA-s: ,
$67.—
$35150
$18.50
dagi võrreldes nende näljastreiki­dega
mida teostavad IRA-vangid
Põhja-IirimaaL
Ajalooliselt pole eestlastel ja lät
Aastas $76.—, poolaastas $38.^, veerandaastas $2*^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 cenÜ
j^anada aadressidele palume märkida ..POSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart Idrjutada
Free Estonian Publishers nimele.
Münsterisse 18. april-
HJj jutustas i a oma loo läti pa^
N. Liit polO'pärast. StaMnit-mõel­nudki
Balfi riikide vabaks and­misele.
Küsiti ühelt näitejuhilt Rüas,
kas ei peaks programmides esine­ma
ka kriitUisi näidendeid ja kas
see tegelikult ei peaks olema teat-võttu
Madriidi konverentsi puhul võib propagandas kasutada.
seal toimunud, läti meeleavaldu- .
5gs|. Mh. oli Tilekuulamistel rõhuta­tud,
et läti kultuuri võib kuipalju
Zandbergs viida pärast ülekuu- tahes läänes harrastada, parem
lamist jumalaga|ätmiseks ja veel koostöös, kodumaaga, poliiti-oma
asjade kaasvõfmiseks isa kategemjne s.o. läti rahvale vaba-korterisse,
kuna teda pici o^se- duse nõüdlemine olevat aga kur-
VABA EESTLANE i
BQ^ 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont«
M6J3M7
PaluH mune saata VABA EESTLÄl® s^stais / i ^ k ^ ^
veerandaastaks — tavalise / kuipostiga alates , p - - - "*
19— . Tellimise katteks lisan $ _______ siiajuuisb
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saats ainult tähtldrjas).
Aadress