Vaba eestlane , June 22, 1978

              V . .
Nr, 47
.Iie;: 2 ¥ÄBA KESTLANE neljapäml, 22. juunil 1978 - Äursday, Jun© 22,1978 Nr. 47 ' isa
¥ Ä B A D E E E S T L A S T E H M L E K A N P JA
VÄIJÄANDJAr O/Ü Vaba Eestüane, 135 Tecumšeth^^^^
PEATOIM Arro
TOIMETAJA: HamieaO^
POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stn. €, Toroato S, Oit. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tel
364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-,
veerandaastas , kiri|MKtiga aastas $48.—,
ja v©arahdaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
tas^l7.- ja veerandaastas $9.50. K l r i | K ^ USA-s:
. $53.—, poolaastas $27.50 ja ve^^
LENNUPOSTIGA ülemere-maädesse: aastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50 .
ÄÄdressl muudatus 30 c — Üksiknumbri hind 35 c.
?16.-
$25.50
, Igal rahval on oma a,
tähtpäevade mis märgivad teatud
rahva elus suuremaid Ja tähtsa­maid
sündmusi. Paljud nendest
tähtpäevadest on seotud võitlus­tega,
ja lahingutega oitia i^gi ja
rahva eksistentsi ja tuleviku^^
kindlustamiseks ja need peavad
eeskujuks olema tulevastele põl­vedele
ning tiivustama ka neid
omk üldsuse heaks oma panuse
andmiseks.
• . K a EesM riigil ja rahval olid ise­seisvuse
ajal oma riiklikud ja
rahvuslikud pühad, mis olid seo-
. tiid meie riigi loomisega ja meie
' võitlustega meie iseseisvuse ja
vabaduse kindlustamiseks: Üheks
tähisamaks selliseks tähtpäevaks
Eesti Vabasligis Aastapäeva kõr­val
OÜ võidupüha, mis origina^^
selt loodi meie suure võidu tähis-fcamiselis
meie ajaloolise vaenlase
saksi aadli me, kuid mis hiljem
kujunes üldiseks sümboolseks
meie võitluste ja võitude kinni-naelutamiseks
ja Vabadussõja
võidukale lõpule väärika ja kogu
rahvast kaasahaarava punkti pa-äiemiseks..
v •
Siiurem osa neist riiklikest
tähtpäevadest ön seotud ajaloo­liste
traditsioonidega ning oma
traditsioonid kujunesid välja ka
23. juunil tähistatava võidupüha
pühitsemisel. Osa neist traditsi­oonidest
sulasid paratamatult
koklm jaanipäeva kommetega ja
jaaniõhtu tuSedega, milledest ku­junesid
võidutuled — kogu maal
kõrgematel kinkudel loitvad ja
leegitsevad tuleriidad, miile üm­ber
noorus tantsis ja lõputses
ning vanemad generatsioonid
mefenutasid oma võitluste- ja või-
• dupäefi.-' '
' Võidupüha mõtted ja traditsi­oonid
on üle kandunud suuremal
või vähemal määral ka paguluses­se
ning võidupüha on siin ja seal
eestlaste suuremates köondumis-kohtades
tähistatud ja pühitse­tud.
Kui mõned kritiseerivad hää­led
mainivad, et eesti rahvas bn
viimastel aastakümnetel elanud
ainult kaotuste tähe all ja meil ei
ole selles oliiltorras mõtet ja õi­get
tahtmist võidupüha tähista­da,
sns on nendes väidetes kaht­lemata
palju tõtt. Kuid samal ajal
ei saa meie unustada, et võidupü­hal
ok siiski simr sümboolne rah­vuslikke
tundeid virgutav tähtsus
.eestlastele ja eestlusele ning 'meie
ei saa, ega toM seto
unustada kuigi meie ei saa oma
püratud võimaluste juures sellele
pidupäevale vajalikku välist efek­ti
anda ja kõiki kodumaal kasu­tamisele
võetud traditsioone jäl­gida.
Võidupüha mõte ja põhiline
sisu—- võitlus oma rahva vaba­duse
ja õiguste eest — peab meie
juurde jääma, meid kõilqal jäl­gima
ja meile uut värskendavat
süsti andma.
Mõned suured riigid tähistavad
võidupühasid teiste riikide hävi­tamise
jä väikeste rükide alla
heitmise tähistaniiseks. Seda teeb
ka N. Liit, kus 9. mai on kuulu­tatud
võidupühaks, niülega amet­likult
tähistatakse f ashistiikii vas­tase
hävitamist, Imid praktiliselt
kuulutatakse selle tähtpäevaga
teistelt riikidelt vallutatud suurte
maa-alade ariastamist ning väi­keste
riikide hävitamist ja nende
orjastamist. Selline võidupüha,
mille a i kannatab ka meie väike
kodumaa, on valedele alustele
ning vallutustele ja imperialismi­le
rajatud võidupüha, millel
puuduvad Õiglased ja möraalsied
alused. Meie võidupüha samal
ajal baseerub idepiöogiliselt ühe
väikese riigi edukatele enesekait­se
ja räliva eksistentsi kindlusta­mise
eest toimunud lahingutele,
kus eesti sõdurid oma vaprusega
andsid meie rahvale vabaduse ja
iseseisvuse. y • ..
Vabadussõja lahingutes nii sak­sa
intervenlsioonivägede kui ka
idast pealetungivate kommunisti­de
vastu kindlustasid eesti sõja­mehed
eesti rahvale tema kaua­aegse
unistuse—-iseseisvuse ja
peremehe õip,iised omal maal.
Need teod ja võitlused on meie
rahva ajaloos nii suured ja üle­tamatud,
et neist jätkub ka meie
järeltulevatele põlvedele vaimus­tuse
andmiseks ja eestluse tule
alal hoidmiseks. Eeltoodud väide­te
ja argumentide taustal on Või­dupüha
tähtsusel rahva elus oma
kindel koht ja kuigi mieie ei saa
seda olude sunnil sellisel kujiü jä
sellises ulatuses tähistada iiagu
meie tegime seda kodumaal, peab
see päev jääma meie südametesse
Eesti ajaloo ühe heroilisema peri­oodi
peegelpildina, mis tiivustab
meie rahva heaks ja kasuks en­nastohverdavatele
•tegudele. : -..
Ühenduses Balti Koostöökomisjoni poolt rootsi peaministrUe Karin Söderile märgukirja üleand­misega
kuninga küHasõidu puhuks N. Liitu — oli komisjoniga kaasas ka Latist hüjuti Rootsi
pääsenu, 15 a. nõukogude vanglais viibinud Gunars Rode, tutvustades välisministrile tänapäeva
.olukorda, okup. Lätis, nagu pildUt. nähtub. Taamal Esinduse esindajad: Ants Kippar, (keskel), Äh-ti,
Pae (paremal). (Foto: Leppner). ' • • ..: - ' •
Eesti ajakirjanduse veergudel on erksat tähelepanu leidnud soome ajaloolaste viimaseE aastail
Mmunud uurimused Eesti Vabariigi ajaloo teemadel. Hoopis vähem on esinenud sõnavõtte sak­sa
ajaloolaste käsitlusist, kuigi needlö sageli on käsitlenud iseseisvusaega.
Oma uurimuse tulemusi on nad ja Saksamaale. mineikiU kohta. . toobris see uuesti. tagasi komis-esitanud
nii Baiti Instituudi poolt
Stakholmis kui ka AÄBS poolt
Ameerikas toraldatud teadusli­kel
:konverentsidel. Samuti on.
nende poolt trükis avaldatud ter­ve
rida ulatusliteke uurimusi.
Neist uuemate hulgast võiks näi­teks,
imairiida kalieiköitelist Balti
Ajalobikomisjoni, organiseerimisel
ja Herder-Insitituudi kirjastusel
1971 ja. 1977 Emunud kogüteosr
„Von den baltischen provinzen
zu den 'baltischen Staateh" 1918^
20" ja Balti Äjaloökömisjoni uu-riraiiste
sarja „Quellen u. Studien
zur Bältischein Geschichte".
Viimaksmainitud sarja 2. köite­na
ilmus 1976 järgnevalt tutvus­tatav
Miöhael Garleffi doktoritöö
„Deituschbakische Politik zwisc-hen
den Weltkriegen".
SijnnUt rügisakslasest autor on
sellise teema valinud oma õpe­taja
prof. Georg Rauchi näpu­näitel,
mis kõnealla tulevate
küsimuste objektiivsele käsitlu­sele
on võinud ainult soodsalt
mõjuda.
Et käsitletavaisse küsimustes­se
kirgedevabalt suhtumine oluli­seks
osutub, see peaks selguma
. uba teose alapealkirjast, milleks
on „Die parlamentarische Tätig-keit.,
der deutsöhbaltischen. Par-teien
in Letitland und Estland"
(Baltisaiksa. erakondade parla-menitäarne
tegevus Lätis ja Ees­tis).
Nägu see alapealkirigi näitab,
on. teoses üiekaalukailt juttu - Läti
sündjmusist, mis siiski ei tähen­da,
et Eestile pühendatud tähele­panu
ei oleks adekvaatne. Pige­mini
on selle erinevuse põhjuseiks
Kuigi eesmärgiks oli. va- joiii.
Tuule hõbekaimel käes — hinges (kodülaiulud,
Mõtlen sulle, Isaimaa suve luules' sääl, kus ;
Rukkipõldudel šiniõitest sumad, metsast kostab
Käo häält — kesk kullerkuppe, j aanilÜli,
Karjus mättal puimispõsil'piihiutop
Sääl on vanad väravad ning kodutalu uksed,
Murumeimme tütardel linakarda. juuksed. Sinna
Sõuavad mu hinge nähtamaitud tiivad — mõtte
Palveräimakud siis piiha paika viivad, koju,
Põhjarannale, kus; võitlustesse varisenud vaprad
Eesti mehed ~ igavesti nende jauks kdldab
Looja päikene tammepuude lehed... kustumatult
Nende auks välgub leek ka äikse raijust SUY
Sajus/Ja veel ikka läbi vihma mängib ^k^
Kodu hingest. Hõbedane tuulekanhel, helise
Nüüd üle maade, üle mere, et ei unustatud pole ,
' Isatare! Saada |>äevakürtepärjast elav sõnum: /
^iingi kootud elukangast Eesti nimel, põlvest
Põlve kantud ootust, hoitud lootust heliseva-
Lauluga me Isamaast — amiukirjad tuules!
batähtlikult Sakf^ sõjaväkke
astumine, saadeti ta seeasemel
teatavate salajaste ülesamietega
Eestisse tagasi. • • ' •
: Kui Werner Hasselblattist an­tav
pilt vastab sellele, mis meil
sellest Eesti riiki lojaalselt suh­tuvast
: sirgj oonelisest Kultuur­autonoomia-
peamisest arhitektist
juba' omal ajal tekkis; kujuneb
Paul Schiemanni läherii tutvus­tamine
^üllatavaks. See Saksa-maal
koolitatud äga I maailma­sõjas
reservohvitserina Vene
väes sõdinud hilisem baltisaksa
poliitik osutub üillatayalt ediP
meelseks.:
Kuigi ta hiljem oma radikalis­mist
loobus, toimus see ilmselt
põhjusel, et teisiti ta ei öleiks saa­nud
olla baltisaksa poliitiliseks
juhiks Lätis, trllatav on . "lõpuks
seegi; et ta konsökventselt oma
tõekspidamistele Saksamaale üm­ber
ei asunud, vaid Riias üle elas
nü N; Vene ;kui ka järgneva Sak­sa
okupatsiooni; et seal kõigi
poolt uhustatunä' 1944 juunis sur­ra.:.'.
;• / ,: •
MiS: eestlasest lugejat GMlef-fi
käsitluses ehk enim huvitab,
on muidugi Kultuurautonoomia
seaduse šaamiskäigu kirjeldus.
Selgub, et selle seaduse sünd kau­gel
ti. nii libedalt ei läinud, kui: se­da
üldiselt on al*vatud. Kui vähe­musrahvuste
: esindajate poolt
märtsis 1922 sisseantud seaduse­eelnõu
1923 alul Riigikogus aru­tusele
tuli, hakkas ootajmatult: ja
vastupidi oma erakonna esindaja
Äkiline murrang Riigikogu
viivitamistaktikas tuli alles pä­rast
1. detsembri mässu ja tõe-
•. näoliselt. just selle tõttu..:. . /
1925 j aanuaris teatas riigivanem
Jaakson sakslastele, et valitsus
on tunnustanud Kultuurautonoo­mia
seaduse kiireloomuliseks ja
kiirelt see seejärel läkski. Juba
5. veebmaril; kiideti seadus kol­mandal
lugemisel ühe hääle (sot­sialist
Jansi)'vastu olles heaks.
Siinkohal ainult üldjoontes
edasiantud asjade käik moodus­tab
huvitava lugemise, müle ük­sikasjade
esitamiseks kahjuks
puudub võimalus. Sündmustikult
veelgi hüvitavam on: Tallinna
Toomkiriku ülevõtmise lugu, mil­le
põnevust suurendab selle võrd­lemise
võimalus mõned aastad
•hiljem asetleidnud Riia Toomki­riku
ülevõtmisega. Erinevused
seisnesid esiteks sellel, e-t kui
Eestis : algata j aks • oli ; piiskop
Kukk ja teostajaks > siseminister
administratiivkorras, süs tehti se^
da Lätis dekreediga, 'kusjuures
algatajaiks olid Riia garnisoni oh­vitserid.
r , , •
LätiS: viidi ülevõtmine pealegi
läbi •peapiiskopi: tahtmise vastu.,
kes ilmselt seetõttu o^ma ameti
lõpuks ka maha pani. Eestis ajas
asja halvaks see, et kuigi Riigiko­hus
sisemihistri määmse seadus­likuks
:timnistas, sest Toomkirik
oli olnud Rüütelkonna valitseda,
ei lahendanud kohuotsus kiriku
kasutamisõiguse ^ küsimust.
Seepärast ei andnud Toomko-gudus
ka kirikut šiseministrUe
Hiljuti viibis Kanada ajalehtede
teatel Vietnamis Toronto heatege­va
organisatsiooni . Canadian ,
Friends' (Quakörs) Services Com-mittee
esinaiine Nancy Pocock, kel­le
muljed Vietnamist olid masen­davad.
Olukord kommunistlikus
Vietnamis on niivõrd halb ja toi­duainete
nappiisnü suur, et palju­des
Ikohtades inhnesed söövad näi-ja
kustutuseks isegi hüri ja rotte.
Kuid Vietnamis ei araia tunda
mitte ainult näljaoht, vaid puudus
on kä paljudest teistest esmajär-gidistest
vajadustest -r rõivastest—
arstirohtudest, haiglavarustusest,
rääkimata mitmesugustest tarbe­kaupadest.
Sfeda kõike rääkis Nan­cy
Pocock, kellele Vietnami kom­munistid
näitasid ka oma Kam-bodzha
piu-iäärseid rajoone, kus
nende aatevennad — Kambodzha
kommunistid — olid sooritanud
suuri tapatalgiud ja hü-mutegtisid.
Kuid Torontost Vietnamisse sõit­nud
daamil olid muudki rääkida.
Tema arvates peaksid lääneriigid
Vietnami abistama ja andma seal­setele
kommunistidele toitu, välis­valuutat,
arstimeid ja masinaid.
Nancy ,Pocock'il oli seUe abi saa­miseks
enda arvates ka loogiline
põhjendus: kui läänemaailm Viet­nami
punastele abi ei anna, siis
satuvad nad senisest veelgi roh­kem
N. Liidu sõiduvette ja kon­sekventsid
oleksid kohutavad — sõ­da
ja muud hävitavad tagajärjed.
Seal need asjad nüüd on. Kui
ameeriklased omal ajal Vietnamis
kommunistide agressioonile vastu
astusid ja, selgema pilguga poliiti-'
kud ja riigimehed kogu maaihna
pealetungiva kommunismi > eest
hoiatasid, feiis naerdi nad lihtsalt
välja ning Ühendriikides konaldci^
sid pahempoolsed valitsuse poliiti­ka
• kritiseerimiseks ja valitsuse
mõjutamiseks suuri tänavade-monstratsioone
ja meeleavaldusi.
Demonstrandid väitsid, et Ühend­riikide
juhtkond ön rumal, naiivne
Ja ajast maha jäänud ning ei taipa
ja ei oska järeldusi teha ajaloorat­ta
ringkäigust ja Vietnami rahva
rahvuslikust endaleidmisest.
See kõik, mida Nancy Pocock
Vietnamis nägi, on kahtlemata oi­ge,
kuid selles viletsuses ei ole
süüdi ameeriklased ja teised de
mokraätlikud riigid vaid hoopis
kommunistid. Ühendriikide ja Ka­nada
valitsused ei võlgne midagi
Vietnami kommunistlikule valitsu­sele,
kes elanikkonnale selle häda
kaela toonud. Küll aga peaksid
Vietnami rahvale appi tõttama
need demonstrandid ja poölpuna-sed
ameerika filmistaarid, kes
nõudsid Lõuna-Vietnamis kommii-nistliku
süsteemi ja riigikorra keh­testamist.
Need targad** taskupo-liitikud
hoiduvad nüüd vaikselt
kõrvale ja vaikivad. Ja lõpuks
Nancy Pocock laseb väga paljü
märgist mööda kui ta väidab, et
Vietnam satub läänest abi mittt»-
saamisel veelgi rohkem N. Liidu
käpa alla. Vietnam on juba praegu
enda täielikult Moskvale maha
müünud ja jutud venelaste mõju
suurenemisest on lihtsalt
trikk lääneriikidest raha ja
de välja pressimiseks.
pooit" komisjonis avaldatud sei-olnud
. rikkalikum allikmaterjal sukohale seaduseelnõu vastu rää-^ i Lõpuks lahen^ias siseministri Jct,
Läti kohta aga ka probleemide • kima Jaah Tõ,nisson. Ja hü juh-1 sõjaminister :kindral Soots asja:
mõnevõrra hõlpsam lahenemine tüs, et kuigi seaduse vastuvõtmist ^sel teel, et laskis kiriku V uksed
Eestis. Oma osa seejuures mängii toetasid nü Päts, Laidoner ja eri-muidugi
ka saksa vähemusrahvu- jti,südilt välisminister Hellät, Ru­se
hoopis suurem arv Läti alail. gikogu enamus seaduseelriõuko-
Peale baltisakslaste poliitüisc"^^^^^
organisatsiooni ja erakondade Sellele otsusele eelnenud vaid­lused
kujunesid õige ägedaiks nii
Riigikogus, kus rkl. Bock esitas
oma laialt tuntuks saanud iseloo­mustuse
:(„Armas Jumal teab
kõik, aga härra Tõnisson teab
kõike pareniini'') kui ka ajakir­janduses,
kus Ä. de Vries Tõnis­soni
võrdles kurikuulsa Soome
kindralkuberheri. Bobriköviga.'
Tõnissoniga said aga sakslased
rääildda ja nii; tuli 1924 märtsis
vana
XSQCBZO
tegevuse üldise loomustuse pü­hendab
uurimus tähelepanu
kobli, kultuurautonoomia- ja
koostöö küsimustele teiste vä
hemusrahvastega.
Samuti tutvustatakse üksikasjali-:
semalt tähtsamaid baltisaksa juh­tivaid,
polütikuid. Nendeks on
Eesti osas Axed de Vries ja Wer­ner
Hass elblafct ning. Läti osa;s
Paul Schiemann, pa;.run Wilhelm
von Tireks ja pastor Karl Keller \ temaga^ toime kokkulepe, mille
Kuigi enanlus nende puhul maini- •Järel Tõnissonist sai seaduseelnõu
tust, on varem teada olnud, oli! kindel pooldaja, ktügi ta mõnin-vähemalt
allakirjutanule uudi-' selle üksikasjade suhtes eri-seks,
et see ilmselt oli Axel de' arvamisele jäi.^ ŠeaduseelngõU- ei
Vries, Melt.kätte saadi parun •liikunud siiski paigast> hoolimata
Dellingshauseni poolt Saksamaale i sellest, et 1923 lõpul Riigikogule
saadetavad salakirjad, mis kaasa valitsuse poolt esitati sea,duseel-
,tõid balti aadli lindpriil^s kimlu- hõu. mida toetasid Põllimieeste
tamise 9; veebniarÜ 1918. Eelöe^i Kogud, Tcöerakoiid ja Sotsiaal-du
kehtib ka de Vriesi 1917 saJšr' demoferaadid. Nii žaadeti 1924 ok-'
lukksepal lahti murda. Sellest
tõusis nii suur tüli, ©t valitsus
kukutati.
Hiljem tekkis kohtuprotsess
veel Toomkiriku remonteerimise]
seintelt eemaldatud vappide pä­rast.
Nende tagasipanemist nõu­dis
haridusministeeriumi muin-sujskaitseinspektor,
kes ka prot­sessi
Riigikohtus võitis, nii et va­pid
seintele uuesti üles riputati.
Kuna mi eelpool käsitletud kui
ta teised probleemid kõnesolevas
uurimuses ülekaaMcalt, et mitte
ütelda Äiksnes^tuginevad balti­saksa!
allücatele, siis on" arusaar
davalt teatava:lüheküigsuse mulje
vältimatu. Seda muidugi eriti
sns, kui lugejale peaks meeniuna
see, mis käsitlevail elualadel oli
juhtunud varem jai, mis juhtus
hiljem. Teiselt poolt tugirieb kõik
esitatu iiksikasjalistele allikviide-tele,
mis ei jäta mingit kahtlust,
et tegemist on^söliidse' ja usaldus­väärse
uurimusega. : _\
(EPL) EVALD UUSTALU
Moskval on,. Ühendriikides, üku
silmatorkavalt truu abimees! See
mees on Louna-Dakota osariigist
valitud senaator ja ta nimi on
George McGovern.
See senaator, kes mõned aastad
tagasi kandideeris isegi Ühendrii­kide
presidenditoolile, räägib sel­liseid
jutte, mida Ühendriikide ja
teiste lääneriikide ajalehed ei
söanda ära trükkida, kuid mis on
maiuspaladeks JV. Liidu ajalehte­dele.
Seda eriti nüüd, kus presi­dent
Garter ja tema välispoliitiline
nõuandja Brzezihs^ on hakanud
teravalt kri,tiseerima N. Liidu ag­ressiivset
välispoliitikat ja vene­laste
suurejoonelisi vallutamisope-ratsioone
Üuuba palgasõduritega
AalMkas. •
McGovernile ei meeldi Carteri ja
Brzezinski hoiatused j a nagu mai­nib
Tallinnas ilmüiv kommunistliku
partei häälekandja „Rahva Hääl",
ütles senaator neid hoiatusi kom­menteerides
muu-hulgas järgmist:
„NSV Liidu ja Kuuba poliitika Aaf°
rikas ei ohusta mingeid tõsiseid
Ameerika Mve. Samal ajal kui
'/•^•—/(Järg lk. 3)'::
m
24. ja 2J
dr. R. Pall
S
STOKHO
rootslasi 01
Ivuningas
Viimase I
järjest kasi
esines jube
Nüüd hakil
pmtestima.l
Expresse|
kuninga s(
de taga seti
seni lugejai
rast ExpreJ
simust l\n
päeval.
GävleDi
tijate huiy
— Samaii
poliitvangic
esindajad
galavormidl
kat juttu.
Malmös
Bamn'0. pij
vastu neli 1
hande niin(
kond organ]
aktsiooni.
• Stokliolnii
bas viissadJ
ga. LaupäJ
.•Stokliolmi^.
ninggatanil
ees, kus üll
Amieli Kopi
• 'ilsja tehti
(..•ihancellor
Edward H(
ülijyoclidele
üjiõptlase
stipendiumil
esiiuesl, korf
kohase erust
mapalstvält
• eest. Nenc(
-sena. Peeiei
cetoni ülilcoj
dcs i)ite dolJ
Ta lõpetaj
MIT cum
seda teadus^
le alal saa^
tulemusi,
stipendiumil
on arstidel
Küttide poel
sincj
IIELSING
konna, ülen
Majorov kül
käitse|õudu<!
ri Sutolat.
«li ka\ms ki|
juurde, päJ
dendi J. N
tutvutnme M
päeva näitu
pühapäeval
: Soome kaita
va i>araadi
tis osa kaits
tü võtust Sai
Komme
(
Brzezinski t|
laialt sõnn
„ohtlike riii|
kas, oleks
neid hädasid
de aetate
Koi neid
siis saame
litsevatest tl
ludest, anisj
mistest>
võõraste
vemi taolis
isegi seegi
Vietnami
ameeriklasi
kommnnistlj
see mees, kj
kätt lähemj
esimeses k(
Nancy Pocj
praegusest
liomrannistlj