Vaba eestlane , June 22, 1978

              O M i Liüraiy 56255
Ge:!a»Acquibitioas Section
Ottawa 5 Onts,
tlk om
Seconä elass maii regis-
Nr, 47 ( 2490) XXVII aastakäik Neljapäeval, 22. juunü 1978 - Thursday, Juue 22, 1978 Üksi&Etsanbri IsSsi 19
WASHINGTON (VE kirjasaatjalt) -^^^M Ühendriikides
elavate baltlaste esindajad said esimest korda kokku praeguse
Aineerika presidendi ja asepresidendiga Valges Majas 13. juu­nil.
Seni ei olnud Jimmy Carteri jä Walter Mondalelga eestlaste,
lätlaste ja leedulaste esiridäjad ametlikus korras kohtunud. Era-vüJiÜsdt
on mitmetelgi isikutel muidugi kokkusaamisi olnud; Nii
mainis sel asetleidnud jkõnelusel asepresident Mondale, et ta tun­neb
oma koduosariigis, Minnesotas elavat eestlast Paul Vester-steini
ja president Carter õli maininud, et ka tema perekonnas
on uks eestlane. Selleks on teatavasti eestlannas- Aino Palitka,
kes aMeUus; presidendi naisevesma. JeroiaSnüthiga.^ ^^^^
- Koifekusaamisest Ühenäriikide
tippmeestega; võttis eestlaste
esindajana osa Mäido Kari, kes
on tilimdatud • Balti-Ameerika
Komitee' esimeheks Wastiragto-nis
ja Eesti Rahvuskomitee
übendrükides abiesimees. Baltias-te
delegatsiooni .ktiulusicl veel üks
'lätlane jä üheksa leedulast
Viimaste rohkus oli tingitud
s ^ ^ , et see kokkusaamine
saigi teoks leedulaste kaudu,
Bemokraa-tliku Partei liini pidi.
Leedulased, kellede arvu ühend­riikides
iiinnatakse v ^ üle
poole miljoni, on loonud head si­demed
Demiokraiatliikii Parteiga,
.mis nüüd võimaldaski baltlaste
kakfcusaamise teostumise ÜSA
presidendi ja asepresidendiga.
; K o i k ^ esialgselt -et-,
te iMfeud vaid asepresidendi Wal-ter
Mondalelga j a leedulased kut­susid;
isesti j a läti esind^ijad oma­ga
-kaasa, e t esineda ühiselt Balti
raiivaste grupiga. Baltlaste koos­olek
Mondalelgaikestis üle itunni
,/ aja. Vestluse kestel laMus ase­president
vaihepeal ikoosoleikuruu-mist
ja tuli sinna tagasi juba koos
presideait Carteri endaga.
Nii et baltlaste kohtumine USA
presidendiga toimu^ mõningal
määral ootamatult ja üllatavalt.
Ameitlikuit ette näiiitud kohtu-mihe
asepresideridiga olijaga De­mokraatliku
Paiitei kaudu ette
planeeritud ja viidi leedulaste
poolt ühendusse Balti riikide jät­kuva
pkupeerimisega, mis on
nüüd juba (kestnud kolmküm­mend
kaheiksa; aastat. '
Ruumi sisenedes ütles presi­dent
Carter, et. k a tema soovib
baltlastega ikohaita ja tervitas
kõiki kohalviibijaid kättpidi, kes
siis ennast talle t u t v u k s i d . Ter-vitusprotseduuri
jooksul' vaäeta-ti
presidendiga k a mõned laused,
nii näiteks eestlaste esindaja IVIäi-do
Kari avaldas Canterile tänu
inimõiguiste küsimuse üles võitmi­se
eest ning antud toetuse eest
Münchenis tegiatsevale Vabaduse
Raadiole. Jimmy Carter lasi end
koos kohalviibijatega pildistada
ja läks süs tagasi oma tööruumi­desse.:
'
• 'Kokkusaamine asepresident
Mondale'ga (kujunes aga põhjali­kuks
probleemide esitamiseks ja
(Järg lk. 4)
Balti rahvusgruppide esindajad kohtusid Valges Majas: pr^^^ Jimmy Garlerlga Ja asepresident Walter Mondalelga. Kokkusaa­mise
organiseerisid leedulased, kellede esindus moodustas vastuvõtul enamuse. Piida vasakult: ühendriikide asepresident Waltef
Moridale, R. Ghesonis( Leedu Ameerika Ühiskonna abipresident), Rev. C. Fugevicius (Leedu katoliikliku abistamisorganisatsioohi
direktor), S. Ä. Gecys (Leedu Ameerika ühiskonna president), V. Nainys (Leedu ülemaailmse ühiskonna president), Mäido Kari
(Eesti Rahvuskomitee Übendrükides abiesimees), dr. J. K. Valiunas (Leedu Vabastamise ülemkomitee president). Ühendriikide
president Jimmy Carter, V. Näkas (Leedu ülemaailmse Noorte ühingu president), dr. T.Remerkis (Leedu Uurimuste Instituudi
abipresident), AGureckas (Leedu Anieerika ÜMskomim rah esindaja), J. RRaslavicius (leedu ajakirjanduse esindaja) ja
/Ameerika Lati Ühingu abipresident dr. 0. :P
DAMASKUS — Iraak kavatseb
murda oma sõpruskokkuleppeN.
Liiduga ja sa,ata maalt välja nõu­kogude
spetsialistid, ötles ^Süü­ria
välisminister Abdei-Halim
Kihaddam. Süüria minister selfe-tas,
et Iraaki iameitivõimud surma­sid
äsja 40 iraaki tsiviüisikut ja
sõjaväelast, süüdistades neid kuu­lumises
rügile vastuvõtmaitusse
poliitilisse erakonda.
\- BQNN — Petliku ja lääneriik© kahjustava detente poMitto iiiimm^^
toonud ka Lääne^Euroopa rahvaste peres teatava ärkamise. Kui seni arvati, et ida ja lääne vaheli­ne
koostöö ja sõbralikud suhted muudavad tarbetuks relvastamise, siis nüüd on aru saadud, eit
N. Lüt pole vaatamata deterite poliitikale kaugeltki loobunud oma maailmavaUutaniise eesmärM-dest
ning on koostööpoliitika varjus suurendanud palavikuliselt oma r
E«stis oli võidupüha suureks-traditsiooniks presi demdi poolt süüdatud võidutule laiali viimine kõi­kidesse
suuremaitesse keskustesse. Võidutule vusidniaakonnalinn^ TalUrina Ma­leva
Kergedivisjoni Mootorratturite Eskadroni liikmed. Tavaliselt süütas president K, Päts või­dutule
Kadrioru lossi eest kuid võidupüha yüuMase^^^^^^ 1939. aastal süütas ta selle Pär­mis.
Esitatud ajaloopselpUdil näeme võidutule saabumist Pärnust Tallinna. Tallinna Vabadusvsl-laknl
raporteerib MootoM^ ülem Harry Pärkma (paremal) Kaitseliidu Tallinna
Maleva pealikule kõL Itn. R. Lirits'Ee (keskel) pärast võidutule tõrVitai üle andmist/Mö
iurid startisid võidutulega Pämüst 23. Juuni hommikul ja Jõudsid lõunaks Tallirma. Taamal näeme
Vabadusväljakule kogunenud suurt rahvahulka^ kes jälgib tseremoniaalset sündmust. Harry Pärk-um
on teatavasti Kanadas tuntud eesti seltkonnategelane, kes oh viimasel aja! pühendanud oisia
energia iHBamiselt/See^ Ja sealsete suurpidustusi® korraldamisele.
\ NATO riikide äsjasel nõupida­misel.
Washingtonis asuti teata­vasti
seisukohale, et NATO rügid
peavad järgmise 10—15 aasta,
jooksul oma relvastust tunduvalt
suurendama, mis nõuab lisakulu­tusi
ligemale 80 mOjardit dolla­rit
•
Euroopas on üldiselt suurene­nud
rahvamasside hulgas aru-saaraiine
riigikaitse tugevdamise
vajadusest nhig näiteks Norras
pooldab 62 protsenti rahvasti­kust
koostööd NATÖ-ga Ja selle
kaitseorganisatsiooni tugevda-
^ mist.;- •
Norra kindral Tonne Huirfeldit,,
kelle ülemjuhatuse all opereeri­vad
liitlaste sõjaväeüksused Nor­ras,
kinnitab, ©t N. Liidu 'relvas-,
tamihe on kaasa ioonud meeleolu
muudatused iSforras.
Koos rahva hoiakus tekkinud
^muudatustega on hakatud pane­ma
tõsist rõhku relvas.tuse tugev­damisele,
kuna näiteks möödu­nud
aastal olid (kõik liikmesriigid
valmis oma, kulusid relvastusele
suurendama 3 protsendi vÖTra.
See relvastuse suurendamine ei
pea praegu veel sammu kiire-tempolise
N; Liidu felvastamise-
•ga • • y ;
kuid sellest Jätkub siiski selli­sel
määral, et Moskva ei pea
enam; Läpe-Euroopat. kergesti
.. • sülle, kukkuvaks .saagiks.. ;•
Bõõm^uštaval kombel suurendasid
tiihendrügid k a öma sõduirite arvu
Euroopas 8000 mehe võrra ning
ühendriikide kaitseminister
Brown oh teinud teatavas BUU-rejoonelised
kavad sõdurite len­nuteel
üle ookeani toomiseks k u i
iSuroopa&t peaks ähvardama sõ-
Washingtoni nõupidamiste ja
president Carteri viimaste sõna­võttude
järele on tõusnud Euroo­pas
usaidus ka president Carteri
vastu, kama iteda peeti seni nõr-gafes
j a otsustamisvõimietuks pre­sidendiks,
eriti pärast seda kui ta
tühistas B—1 tüüpi uue pommi-lenoiiki
j a neutronipoanmi pro-duiseerimise,
mille vasitu amee­riklased
ei saanud mingisuguseid.
kontsessioone. r ,
Mõned. Euroopa eksperdid .oni
aga süski praegu veel an^ami-sel,
et Ühendriikide administ­ratsioon
on väga ebakindel tuu­marelvade
püramise läbirääki­mise
ajal hing ei ole võimeline
avaldama Moskvale yajaükku
survet kompromisside saavuta­miseks.-
... '
MOSKVA — Moskvas asuvad
lääneriikide diplomaadid on arva­misel,
€ft venelased ei italia teha
dissident Alexander Ginsburgi eel­olevast
protsessist suunt numb^
rit, ikfuna nad arvestavad siiski
lääneriikide avaliku arvamisega
ja läänes kerkiva pahameelega.
Tõenäoliselt viiakse protsess
Moskvast kusagile kaugele väi­kesesse
linna, kuš see lavastatak­se
vaikselt ja tagasiiioidlikult,;
vältida sellega rahvusvahelist tä-helefpanu.
Möödunud aastal suri kodu­maal
sealne E E L K peapüstebp A.
Tooming. 31. mail tuli Tallinna
Toomkirikus kokku Eesiti Evan­geeliumi
Luiteri-usu kiriku sinod,
kus päevakorras oli uue peapps-kopi
valimine. • ' '(
Tallinna Toomkiriku õpetaja j a '
konsistoõriunii assessprE. Hiis­järv
tegi ettepaneku valida u u ^s
peapiiskopiks Tallinna KLaarli
ikiriku õpetaja Edgar Hark, kes
oli senini juba piiskopi ülesannete
kohusetäitja. Edgar Hark valiti-ühel
häälel uueks E E L K peapiis­kopiks.
Samas valiti ka konsjs-tooriumi
ja selle.revisjonikomis­joni
uois -koosseis. Samal õhtul
toimus Toomkirikus sinodist osa­võtjaile
jumalateenistus, kus uus
peapiiskop jutlustas.
LAUPÄEVAL 1.
Eeli S õhtnl vabaõhuteatris:
aa na
Laulu- jatantsupõimikEW REBASE la ,
Kaastegevad: HElÄZ MlVÄLDr TAMARA 1^^^ HESS. „CÄNTÄBILE
Üno K<k»k). ZOmC TANTSü^SÄMBEIi (Jiili. Ene Rebane)
l!^ Õhtul tantsuks: GEORG BLTAU KAPELL
.Kava: Palvus —
:. Kõne—.
• VömUTULE StlÜTAMINE -~ aupeakösssul E / ^ R HEIN^^^^^
. Vabaõhukontsert —
: HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOOR jä,,HEIXET AJAB",
'juh/OLAFKOPVILLEM^:'
3ECQXSSQEQO