Vaba eestlane , June 22, 1978

              •„Jiy,.niinT«Vt»fi»lHUiLiaHL
Eestis organiseeriti juba 1962. aastal Eesti Orienteerupipftvto
esimeheks valiti Heino Kask. Pärast seda on oriente^iimine eri
spordialana levinud ka teistesse N. Liidu osadesse, iiiE et on käimas
N. Liidu ulatusega orienteenimišliSduörganisee^^ on selle
küsimuse lahendamist takistanud asjaolu, et pole suudetud kindlaks
teha, kas selline organisatsioon peab kuulnnaa turismiühingute liiim
või spordiühingute liidu juurde» Otsis oa nüM sIisM tehtud viimase
Juurde-asumiseks. •• .•
Hiljuti toimus Tallinnas orien­teerujate
kaiiepäevane seminar,
kus olid tegevad mitmed Eesti
orienteerujad nagu liidu esimees
Heino Kask, tema abid Tõnu Raid
ja Mati Poom. Raid on väga hea
kaarditmidja ja Poom treener. Se­minari
korraldaja oli Kalevi spor­diseltsi
orienteerumissektsiooni
esimees Vello Rootsi. Seminarist
võttis osa ka Soome spordiühingu
esindaja Matti Leikaš.
Palju aega kulutati kaartide kü-
^simusele.
Eesti on N. Liidus esikohal oma
vämtriikis orienteerumiskaarti-dega;
pragen olevat juba valmi-
.., siud 86 erikaarti.
Nenc^ešt kaartidest selgus soomla­sele,
et Lõuna-Eestis on väga huvi­tavaid
maastikke sellise spordiala
viljelemiseks. Käesoleya aasta al­gusest
on kaartide saladuse osas
suudetud jõuda seisukohale, et alla
-10 ruutkilomeetri suuruseid alasid
hõlmavad kaardid on vabalt kasu­tatavad
ja ka, välismaale saatmi­seks
lubatavad. •
U. Liit saadab .sel aastal grupi
oma orienteerujaid Soomes Jyväs­kyläs
toimuvaile võistlustele. Sin­na'kuuluvad
eestlastest Ago Samo-son,
Arvo Kivikas, Nikolai Järve-
; oja ja Johannes Tasa;, naistest Tii-na-
Mai Pärnik. •
Üldse on N. Liidul kavas sel aastal
psäVõtt kolmest rahvusvahelisest
; võistlusest, aMö toimus Juba Bul­gaarias,
teine on juuBkuus Tsheh-hoslo-
vakkias ja kolmas on sep­tembris
Eestis.
• Selle kõrval on Eesti orienteeru­jad
korraldanud arvukaid kohalik­ke
võistlusi.
• .täiteks•-.oli Tallinsias .kevadel esi­mene
orienteerumissündmUs
seotud ka eritegevusega — sajad
orienteerujad istutasid uut met­sa,
kus nende järglased võiksid
tulevikus orienteeruda.
Selle kõrval toimub fallinsnas pi­dev
tegevus nädalati 500—700
orienteerujaga, Tartus on neid 400
—500, kä teistes kohtades on neid
sadu, sest orienteerumine spordi­alana
on Eestis väga harrastatav.
Nendest kohalikest võistlejaist lei­takse
siis paremad, >kes saadetakse
võistlema N. Liidu meistrivõistlu-sele..-\;
$ejiamassspordiks kujunevat ala
piirab mõneti orienteerumisvahen-dite
puudus ja soomlasele öeldigi,
et sellised kmgitüsed vaetakse
Eestis tänumeeli vastu. Lisaks loo­detakse
ka tihedamat koostööd
Soome orienteerujatega. ^
Odessas toimunud N. Liidu ula­tusega
karikavõistluste poolfinaa­lis
saavutas T. Kaukis Eesti 'küm­nevõistluse
rekordiks 8086 punkti.
Tema üksiktuleniused olid: 100 m
10,9, kaugus 7.38,' kuulitõuge 14.19,
kõrgus; 1.99, 400 m. 50,1,110 m tõk­kejooks
14,2, kettaheide 43.18, tei­vashüpe
4.50, odavise 65.58 ja 1500
m 4.39,8. Selle tulemusega ületati
seni Rein Auna nimel olnud-Eesti
rekord. Uue rekordi tegija; on 22
aastane Tallinna Pedagoogilisi
Instituudi üliõpilane Tõnu Kaukis.
See tulemus on tänavuses maaihna
edetabelis neljas.
® Dr. Einar Pustrcm, kelle abi­kaasa
Virve on mitmendajt aega
ERKU juhajtuse liige ja tegev ka
New Jersey ameerika ühiskondli­kes
örganisaitsioonides, asub lä­hemal
ajal P.-Garolina osariiki,
kus ta peale oma .arstliku tege­vuse
hajkikab (pidama ka loenguid
kolledzhis. Abieluipaaril on juba
õninestunud osta uius elamu uues
elukohas.
HIIU (nr. 6 --.1978. Uy^g
la^e teadete vaiiendaoias on sip­suks:
,;KaiS Hiidlaste Selts on oi-gostait^
d?", „Oinä mured", „Hüd-l^
iste vSeltši .peaifeöosotek 1978",
,,iiiidiais^ liikXimlsi ja tegemisi"
lui (pildis feul W sõns^ L. W.
,,tftevaiaxite:^ Ä
sest", juitustab", „Tiha-ne
ja vaÄan^', ,;i/ares", ,^aliu-tu
sumu", E. Vxageri „Imelik
laAdufpeoliiie", ,CTamängüd
Mboinistane'is 1978", E. Kastein
„Hiidiaine Icöhitato ihiigl^t", mit­meid
lühemaid (humorištlikike lu-gUiSid,
ja L. W. „yeel kubernerist
Jajmiaiifea lählsitel". Löpulss järele-hüüdeid.'
Uus number näib ülla-,
tavalt isisuikas oma 32-ieheküljele
vaatamata. Näib, et äijaikiri on ta­banud
oma ^ õige liiicüasliku soo­ne:
ihmnoristlike palade toomise.
RAHVUSLIK KONTAKT nr. 2
(78) — ms. Rooiissi Eestlaste
Esinduse, yäljaojndie uus number
aväldato H. Kauri ,,Teadus ise^
seisvuse ajal ;ea:iti loodiis- ja jra-kendüslooduisiteaciuste
alal", A.
Põldma ,3/Eaahooiite organisatsi­oonist
Eestis", J. Adud i.Eesti
majandus", E. Kirotar „Soome
vabataihtliikest ja fteisitest", K.
Meikupi „,Keeleikursus" , (5), A.
Küng „TÕde vabasitab teid", doku-mööitaal-
lfeatfldiaiiaä^ Sergei Sol
datovist ja Eesti Rahvuslikust lii-kumiseist"
ja E. End „Ölev Miki­ver
— optimistlik kunstaik.
VARRAIK nr. 6 — 1978. Inglise-keelelise
asuikömia eestlaisite kuu­kiri,
mõeldud peamiselt. lugeja­kirjade
vihikuna, ikuid avaldab
igasuguseid. mõtteid ja loomin­gut,
mis puudutavad Eestit ja
eestlasi. Uues numbris Tiiu Äs-sari
„Võidupüha", J. Kaupi luu­letus,
„Jölin Dos Passos -Speaks",
J. Käisi ,,Edu on ttegevuses", H.
Riga «Valimised Kanadas", J-Härmatare
kõne ,,'Sumerr', V.
Obeti„Lem.bitü jälgedes. Noorte
osa Vabadussöj as", V. Tuusa
„01ukord Ungaris*', E • W. An-grove'i
,,The Decline of Morals ia
Public Eduoation", R. Kont
,;Kuud^ai LiHi", H. Riga
maailma kontsapt", ,, „Kultuuri-pürgimuBi"
ENSVks", Mso Maitr
kuri nirnekiri -raamatuist, mis ko­dumaal
raamatüikogudešt välja
visatud j a hävitamisele määra­tud)
J. Tiht '^Pangarööv tõde
sharzh", itoimetaj a kõneleb • veel
ankeedi vastajatega, H. Lestali
„Jubt", lugejakirju, lühiartikleid,
nalju, malenurk ja mitmesugu­seid
muid lugusid. Suu? osa neist |
inglise keeles, mistõttu toimeta- •
jalt ongi üleskutse, et nooremad,
kaastöölised pingutaks ja .kirju-1
taiks eeöti l?:eeles. •
,,The , Bernardsville News-pb-server-
Tribune-Eohoes Senitiner*.
toob 25. mai numbris kirjutuse
nelja^veerulise ipealkrjaga „Mrs.
Ants Pallop Named Glub Presi-,
dent" Anita Pallopisit. ;
Anita Pallop valiti äsja Beir-nardsville,
N, J. naisidubi presi­dendiks.
See liaisiklubi annab väl­ja
igal aastal ka. stipendiume
piirkonna keskkoolide parimatele
naisõpilasitele. Juuresoleval suurel
fotol on mombnit, kus klubi seni­ne
esinaine Mrs. Smiles uue esi­naise
Anita Pallopi juuresolekul
annab lüle stipendiumi kaihe kooli
parimale, kahele neiule, kinnita­des
neile rinda ka korsaaziii.
Anita Pallop on aktüvseks tege­laseks
jka New Yorgi eesti ühis-
• e
välišmieiisteeriumi
WASHINGTON — Washingto­nis
mainitakse, et : ühendriikide
välisministeeriumi juhtivad amet­nikud
on häiritud presidendi vä-lišjyoliitüise
nõuandja Zbigniew
Brzezinski N. Liidu vastu suuna­tud
märkuste, (pärasit Pekingis.
Märgitakse^ et sealised väljendu-^
sed on väga provotseerivad N.
Liidu suhtes ning et ühendriigid
ei võida anidagi (kui nad taotlevad
hiinlaste ja venelaste konflikti,
oma huvides ära kasutamist.
konnas. Ta on ipikemat aega te­gelenud
Eesti Koolis õpetajana
ja on praBgu kooli abijuhataj^, on
rida aastaid. olnud aktiivne ka
skautlikus liikumises.
VES
H@ca klaver ©n
eluaegne investeering J
Suur valik tunduva
hinnaalandusega,
Ka reütimine.
laadaval kõik muusika
instrumendid.
HOÜSE OF MUSIC LTD.
553 Queen St. West, Toronto
MSy 2B6 © Tel 363-1966
i l !
inglismaal ilmunud ajakirjas „Eesii Laevandus" annab kapten
L. Wahtras pikema ülevaate Eesti yiruranniku purjelaevastikust,
mis tema enda sõnade kohaselt on koostatud isiklike mälestuste Jä^
reie Käsmu purjekatel sõites Ja kapten Julius Lahesaare jutustusi
Meenutades. Kuna see kirjeldus annab kujuka ülevaate eestlastest
kui innukatest meremeestest Ja siis avaldam© selle
da ega jutustada lugusid orjaveo
laevadest, oopiumi- ega teeklipperi-test.
Meie mereilugu ei tea midagi
neegrite püiüdniisest Aafrika
d2äiunglites. Aga meü on soolaret-ked
Rootsi, piirituse reisid Mee-meli
ning kartulivedu ko€s piiritu­sega
Soome lahel:"
Nü algab kapten Julius Laiiesaar
oma r^ensiooni ühe mereajabö-lise
teose kohta. Samas ta mainib,
et need ioöd kipuvad ununema kui
neid kirja ei panda.
See unustusse jäämise kartus on­gi
põhjuseks käesolevate ridade
kirjutamisel Vuiunaa pur jelaevas­tikust.
Liivi lahe-, Saare- ja Hiiu­maa
purjeiaevastik ©n; s&Ees osas
palju^ paremas seisukmräSj^^^k^
nende kohta <on ihiiunud üsna ula­tuslikke
kirjutisi, isegi mitmeid
raamatuid.
Käesolev kurjutis on koostatud
minu mälestuste järgi lölsmu par-jekatel
sõites ning kapten Julius
Lahesaare jutustusi meenutades.
et Viruranna purjelaevas-tik
oma arvult jä tonnaazhilt jõu­dis
just enne Esimest maailmasõ­da
oiiia haripunkti, pidades tse-mendivedu
oma monopoliks. Selle
kohta kirjutab kapten Johan Pitka
oma mälestustes: „Kuhda jõudes
leidsin sealt lahe, täis laevu. Mitu­kümmend
rannasõiduläeva,' kõik
Sagadi, Käsmu, Koiga ja Salmistu
purjekad. Nehde vahele saabus
hndlaste „Kalvine-' kui ,.inüst
varblane*'. Kui süs see , ,must
varblane'^ tühjendati ilma järje­korda
ootamata ja sama kiiresti
uuesti laaditi tsemendiga Peter­buri
jaoks, siis oli "„pergelite''
vandumist kuulda kogu avaral la­hel,
lisandusega et „hiidlastele an­takse
tsementi Peterburi",
Suur osa sellest laevastikust hä­vis
sõja-aastate jooksul: kas Pe­terburis
seistes ja kõdunedes, kas
On arusaadav, et eesti purjelae-münile sattudes või torpeedost ta-vastik
arenes kiiremalt lääneran- bä;una, või ka soomlastele müüdu-nikul,
eritr Saaremaal, kokkupuu-1 ria. miile eest saadud tsaarirublad
teis Läänemere viikingitega, sa­muti
ka Liivi lahel. Kuid ka Soome
lahed ristlesid samal ajal väifcse-
JOdad kartuüveo purjekad, mülest
arenes Vlrtiranna laeva-olid
väärtuseta.
ehitus ja suuremate purjekate käi­kulaskmine
— peamiselt fcüll
Läänemere sõitudeks.
Kui Liivi lahe purjekate ehita­mist
soodustas ja põhjustas peami­selt
kipsi vedu Rüast Peterburgi,
siis samasuguseks soodustajaks
Virurannas oli tsemendi vedu Kun­dast
Peetrburgi suurematel purje­katel
ning kartolivedu Soome väik­sematel
alustel Sagedasti oli sün
tsemendivabrik randlaste poolt ehi­tatud
purjekate kaasosanikuks,
mõnel juhul isegi mõisnikud sise-on
am-
Soome lahel jäid ristlema ainult
väiksemad alused, mis saabusid
igal kevadel ja siigisel kartulilaa-dungiga
Soome sadämaisse ja m^õ-ned
suuremad ka põletispuudega
Tallinna. Nii arvukas di see lae-j
vastik, et mitmes külas oli igal pg-
1-" rel oma kartuliveo laev või vähe­malt
laevaosa.
Kui üldiselt peeti Käänu mehi
suuremate pur jekate ehitamise al­gatajateks,-
on siiski ka andmeid
Eesü vanemast laevaehitusest mu­jal
Vüurahna piirkonnas. Nü oii
teada, et juba aa^ai 1684 ehitati
Narvas ühe Tallinna kippari poolt
mingisugust purjelaeva. Ka hüjem
olev£^ samal teohal l a m 'ehitatud:
,;Reinarti" kapteniks oli Ants
Altenbrun.. Laev uputati Esimese
maailmasõja ajal Atlandil ühe
saksa allveelaeva poolt.
Järgnesid kcimemastüine „Ju-
Jia" (169 BRT), kahemastüised
„Liisa" .jä„Hermine'' (143 ;BRT)
ning raalaev „Kristenbrun" (224
BRT). Viimasena enne Eshnest
maailmasõda samuti kolmemasti-line
raalaev „Anette" (213 BRT).
„Julia" triivis tormiga Võsu lii­varannale,
tõmmati äga uuesti
ujuvile ja sõitis edasi.. „Hennine"
müüdi Hiiumaale kapten Kool
meistrHe, kes selle paar aastat hil­jem
sama nime all edasi müüs.
„Anette" oli Esimese maailmasõ­ja
puhkemisel Murmanskis. Mees­kond
tuli raudteel koju. Laev sat­tus
sõjakeerises lätlaste. kätte.
Aastaid hiljem nägi kapten A. A l
tenbrun jiihušlikult laeva Inglis­maal
(Altenbrun oli ka ise laeva
osanik) ja pani sellele aresti peale,
Merekohus mõistis laeva endistele
1690. a. asutas üks inglise suur­kaupmees
Narva jõe kaldale,
Vepsi külla, laevaehituse ettevõt­te.
Laevu ehitati ka NeemerannasV
Tunderfeldfi metsaäri pooilt. Kah­juks
puuduvad kü-jalikud andmed
seal ehitatud laevade kohta. Küll
on aga andmeid kolmest Narvas
ehitatud purjekast:
1837. a. ehitati seal männipuust
136-tonnine purjelaev Aleksan­der".
1850. a. ehitati samas 120-
tonnine „Rosa" ja 1858. a. samuti
120-tonnine ,„Sophia". (Esimene
Eestis ehitatud laev, müle kohta
on olemas kirjahkke andmeid, oli
brikk „Commarz", mis ehitati Ku­ressaares
aastal 1816).
üheks lääneranniku laevaehituse
soodustajaks oli seal leiduvad head
ja kuulsad^ laevaehitusmeistrid,
mis Vimrannas puudusid ja kus
seepärast pidi kasutama kas Saa­remaa
või Soome ehitusmeistreid.
üks esimesi suuremate purjeka­te
ehitajaid oli Jopsep Kristenbrun
(Sepa vana) Käshius, kes ehitas
kolmemästilised „Salme" aastal | omanikele tagasi.,,Anette'' hukkus
1891, mille hind oli üle 10.000 vene
rubla, ning paar aastat hiljem
,,R^inart'i".
j,Salme" sõitis kapten Jüri Sand-strömi
jahtimisel aastaid Atlandil.
Veel täiesti haigena tõi kapten
Sandström laeva üle ookeani,
sihtsadamasse Falmouthi, kuseta
ankru põhjalaskmist kuuldes rahu­likult
hinge heitis ja seejärel
Wighti saarele maeti. Hüjem juhtis
„Salmet" kapten Jost Paadimeis­ter!
„Sahne" hukkus Atlandil teel
Kanadast Inglismaale. Laev tuli
halvasti laadimise tõttu vesüasti
ja jäeti meeskonna pcK>lt maha.
Üks reisijätelaev päästis meeskon-na
aastas 1943, sõites Prangli saare
juures mimile. Amult üks mees
pääses.
Kristenbrun ehitas küll laevad,
kuid võttis neÜ laevadel sõitvad
kaptenid ka osanikeks. Sama prak­sist
rakendati hiljem ka Käsmu
laevadel.
Kapten M. Mikenbergüe kuulus
kohnemastüine purjekas ,JRegma",
mis Esimese n^iaaümasõja ajal
jooksis miinüe, kuid vigastused
parandati ja laev purjetas edasi.
Kapten Johan SeeblomU oli koi
memastüine raalaev ,,LQviisa",
mis müüdi aastal 1915 soomlastele.
Hiljem sõitis ta M i s ehitatud ka-hemastüisei
fealjasel ,,Mali", mÜle
ta Loksa dokis ümber ehitas ja
hiidlastele müüs.
Kapten Jakob Pajos, kel algul oli
kahemastiline kaljas „Evi", ostis
aastal 1931 Taanist kolmemastilise
raalaeva „Garibaldi" (224 BRT).
Kolm aastat hiljem müüdi laev en­distele
omanikele tagasi, kes sel­lele
mootori sissie panid ja Islandi
liinile käiku rakendasid. Kapten
Pajos tõi laeva müügist saadud
raha paberirahas, terve kotitäie,
Taanist koju.
Kapten Kastenü oli kolmemasti-
Une purjekas „Liina", mis Esime­se
maailmasõja ajal (1915) müüdi
soomlastele.
Kapten A. Suksdorfil olid purje­kad
i,Atiiaa" ja „Ernest". Viuna-ne
seisis kogu Esimese maaihna-sõja
'Taanis, kust sõja lõppedes
toodi koju. Hiljem sõitis ,,Emestil"
kaptenüffi A. Kaaman.
Kapten P. Jüriskal oli kolme-mastüine
purjekas „Võitja" (320
BRT). ^, •
Kapten G. Lephi sõitis kohne-mastilisel
„Elfriedel" (259 BRT)
jenina.''
Kapten R. Paalberg ehitas Hara
rannas nel jamastüise raalaeva
„Tormilinnu", millega sõitis aas­taid
Atlandil. Aastal 1937, 11. det­sembril,
tuli „Tonmlind" Soome
lahel vesüasti ja purjetas ümber,
kusjuur^ kolm meeskonnalüget
huldmsid. Vrakk päästeti ja ehitati
ümber mootorlaevaks. Viimase sõ­ja
ajal viidi laev Saksamaale, kus
jäi kadunuks.
Veel kuulusid Käsmu alla m©o-torpurjekas
„Elna" ja„Merüind".