1986-06-13-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE reedel, 13. juuoil 1986 — Friday, lume 13, 1986
Nr. 45
SOI
mai
pul väljasõit Ottawasse. Pildil väljasõidust osavõtjad Ottawa ülikooli õpilaselamu ees.
• • Foto: Lydia Arovald'
24. ja 25, maE toimus Toronto
Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi
väljasõit Ottawa linna. Kogunemine
oli laupäeva varahommikul
Eesti Maja ees. Kui lõpuks kõik
kohale piid saabunud, alustati bussisõiduga.
Kaasasõitjaid oli üle kolmekümne
õpilase ja kaheksa õpetajat.
Muidugi olid kõik paar tundi
alul päris vaiksed nii varasel tunnil.
Aga varsti pärast esimest peatust,
hakati end natukese elavamana
tundma. Oli kuulda kaasatoodud
raadiotest muusikat ja gümnaasiumi
õpilastele oli organiseeritud
omamoodi bussisõidu võistlus. Nad
vastasid küsimustele Ottawa linna
ja Kanada valitsuse kohta. Teistel
aegadel väljasõidu jooksul küsiti
nende käest Eesti Vabariigi ja valitsuse
kohta ning detaile eestlaste
ühiskonnast paguluses.
Ottawasse jõudes, asetati meid
Ottawa ülikooli ühiselamusse. t}li-kool
ise oli väga all-linna ligidal,
nii et me saime huvitamatesse
kohtadesse jalgsi minna. Esiteks
Jalutasime National Arts Centre'is-se.
Seal tuuri juht näitas meile mitut
erinevat auditooriumi. Iga saal
oli erineva suurusega ja kujuga ja
igas saalis sai kas lava tõsta või
asetada,
olenedes ettekandest.
Järgmiseks jalutasime ligidal
olevasse riiklikkui kunstigaleriisse.
Seal olime lühikest aega, aga küllalt
kaua, et nautida Kanada kuulsamate
kunstnike originaalmaale,
mida varem olime näinud ainult
kunstiraamatutes.
Siis läksime tagasi ühiselamusse,
kus seadsime end valmis õhtusöögiks
ja teatriks. Oli päris haruldane,
et restoran kus sõime õhtust
sai nii suurt gruppi sööta kiirelt ja
efektiivselt. Meile jäi palju aega
teatrisse jõudmiseks. Teatris nägime
kerget (kuid veidi pikka) inglise
komöödiat nimega ,,Springtime
for Henry". Pärast teatrit oli kena
jalutada kevadises õhus tagasi ülikooli
juurde.
Muidugi kodunt äraolemise põnevus
ei laskund kõigil nii kergelt
magama jääda kui tavaliselt, nii et
pühapäeva hommikul oli uniseid
nägusid näha hommikusöögil.
Esimene peatus pühapäeval oli
Kanada sõjamuuseum. Seal oli väga
huvitavalt esitatud Kanada sõdurite
vorme, relvi ja sõjaatmos-fääri
läbi aegade. Oli ka näidatud
naiste tähtsust sõjaajal sõduritena,
halastajaõdedena või vabrikutöölis-tena.
Kui olime muuseumi läbi vaadanud,
oli ees lühike büssi-ringreis.
Abivalmis tuurijuht oli Ottawa elanik
Walter Pent, kes seletas natukene
Ottawa ajaloost ja valitsusest
siis kui buss sõitis huvitavatest
hoonetest mööda. Meile näidati
peaministri ja kindralkuberneri
elukohti, uue Kanada kunsti galerii
ja muuseumi ehitusprojekte, Garle-tonM
ülikooli, omapärast nn. ,,sea
selja" koske ja palju veel. Siis
/peatas buss Ottawa turuplatsil. Saime
laiali minna, et lõunasööki
süüa huvitavates restoranides,
uurida omapäraseid poode ja lähedal
olevaid parlamendi hooneid.
Lõpuks algas bussisõit koju. Muidugi
oli jälle paar küsimuslehte
gümnaasiumi õpilastel vastata,
mille tulemuste peale anti välja
auhinnad. Jõudsime Torontosse
unisena aga rahul, et olime veet^
nud ilusa nädalalõpu huvitavas
pealinnas ning samal ajal õppinud
oma klassikaaslasi paremini tundma.
Suur tänu pr. Hille Varvele ja
hr. Penfile, kes meid nii lahkelt ja
abivalmilt Ottawas vastu võtsid!
Liis Truuvert
õiefdm köanetob Järved — HuBtsville
tähistöb sajandi |yubelit ™ Part Sydneyst
tehtyd suyr llivaväljak
Vahtraleht ei ole asjata paeiud Kamada lipule. Tihe-damiisi
asustatud Kesk- ja Lõuna-Kanadas on mitmesugused
vahtraliigid peamised metsapuud. Igal sügisel kujundavad
meed vahtrad mõneks nädalaks Kanadast unustamatu
värvidest särava maailma — millele kiitust on öeldud
isegi Kodu-Eesti reisikirjades. Igal varakevadel annavad
need vahtrad liiagusat mahla, millest keedetakse tonnide
vüsi vahtrasiirupit (kahjuks iga aastaga vähem!). Aga
igal kevadel — just puude lehtimise eel ja ajal »^ need
ki pole, kuigi igal sügisel linnakene
on jahimeeste kogunemise ja
läbisõidu-paigaks. Huntsville on
tänavu lipuehtes — lehvivad Inglise,
Kanada, Ontario ja Huntsville
lipud kuulutavad linna 100-aas-tast
juubelit. Juubelibroshüür, kus
on kirjas pidulikud ja vähem-pidu-likud
sündmused 1. jaanuarist kuni
31. detsembrini, kinnitab, et Im-nakese
nime on andnud esimene
asukas Kapten Georg Hunt, kes
saabus koos perekonnaga Montrea-list
ja seadis oma elamise sisse
aastal 1869. Kapten Hunt oli mitteametlik
linnapea, kes korraldas
teede ehitamist ja asustamist. Kui,
asutati kohalik postikontor 1870,
siis anti kohanimeks „Hunt*i küla*'.
25. märtsü' 1886 anti Huntsvillele
küla (villagej õigused. Sel ajal oli
elanike arv 750 ja seal olid 3 kirikut,
üks kool, kaks seltsimaja,
arst, telegraafi kontor ja kohalik
ajaleht. Nendele lisaks tegutsesid
kaks hotelli, kaks saeveskit ja viis
kauplust. 1894 oli asula elanike arv
üle 2000 ja sellele anti linna (town)
õigused. Juubelit loetakse aga esimesest
asustisest.
LIIVATUISK POET SYDNEY
PEATÄNAVAL
Kotkajärve lähim asula on Port
Sydney küla, kuhu omal ajal sadamasse
sõitis teiste asulatega ühendust
pidav aurik. Aurikuaeg on minevikus,
nüüd on autoaeg. Auto-mehel
ei ole aga mingit rõõmu tänavu
suvel Port Sydney peatänavat
läbistades. Ilus Mary-järve vaade
paljude saartega on alles, aga tänavast
on saanud suur liivakõrb,
kus lipumehed reguleerivad aeg-last
liiklust ühel liinü.
Mäanteedevalitsus ehitab Port
Sydney peatänava vähemasti kolm
korda laiemaks ja annab parkimisvõimalused
järve äärde saabuvatele
suplejatele. 'Projektirinsener
juhtub parajasti kohal olema, kui
meie auto tuigerdab üle liivahunnikute
ja kraavide. „Te hävitate ju
Port Sydney suvitamise terveks
tänavu suve^ks,** küsitlen. „Millaks
kavatsetes oma töö lõpetada?*/ Insener
ütleb, et tähtaeg on 1. Juuli,
kuid ta ei arva, et sellest saadakse
kinni pidada. „Aga tuleval suvel
saab Port Sydney kõik selle
mitmekordselt tagasi, mis tänavu
puudu jääb,** lisab ta juurde.
Kui keegi sõidab kuhi juuli kuuni
Kotkajärve ja Huntsville vahet,
siis on soovitav kasutada teispool
Mary-järve looklevat kitsamat kuid
huvitavate maastikuvaadetega teed
ja vältida läbisõitu Port Sydneyst.
Maanteelt nr. 11 maha keerata, või
ka HuntsYille minekuks kasutada
„South Mary Lake Roadi**, millel
on ehitusest tingitud takistus ainult
Muskoka jõe silla juures.
Inimesele, kelle arusaamades
õitsemine on l i l M e asi, jääb puude
õitsemine sageli märkamata.
Märkamata ei jää aga õietolm, see
kollane puuder, mis katab hoonete
katused, rõdud ja aknasimsid, ning
mis järvede veepeegli tõmbab üle
köllakas-halli mati kihiga. Suurtel
järvedel puhub tuul õietolmu randa.
Vaiksetel metsajärvedel seisab
aga tolmukiht peal vahest terve
nädala. Kui istud suvila pingile,
siis on istmik tolmust kollane. Tol-mu-
allergilised inimesed aga ae-vastavad
ja pühivad nina ning vesistavad
silmi.-^
Pajud ja haavad alustavad, kask
järgneb, aga tõeline tolmutamine
algab vahtra õitsemisega. Väike
Oru järv Kotkajärve Eesti tee äärel
on just praegu üle tõmmatud kol-lakas-
halli kaanega. õitsevate puude
tolmuterakeste arv juba ühel
puul ületab inimliku matemaatika
varal loendamatu arvu. Mis siis
veel rääkida tervest metsast. Looduse
seadus nõuab, et ükski emakas
ega emaõis ei tohi viljastamata
jääda. Sügis-suveks saavad
neist kõikidest vahtra ,,ninad** —-
igas kaks seemet.
VAMAMSED ÕITSEJAD
Orujärve kaldal aga õitsevad
Ontario vapililled —- trilliumid,
varsakabjad, nurmenukud, kannikesed
ja igihaljad, Trillium (valge
õiega Trillium Grandiflora) on
kohalik, mille lähim sugulane Eesti
flooras on ussilakk (Paris quadrifo-lia),
varsakabjad kasvasid Kotkajärvel
meie saabumise ajal, kuid
viidi sentimentaalsete tunnetega
kaasmaalaste poolt nende oma
kraavikallastele õitsema. Praegused
ingl. Marsh Marigold, Cowslip;
Caltha palustris on sisse toodud
mujalt. Nurmenukud (Primula ve-ris)
on kasvatatud Eestist toodud
seemnest ja näivad hästi kodunevat.
Lõhnatu kannike on kohalik
asukas, igihali (Vinca) on aga sisse
toodud linna-taim ja nii kohanenud,
et ei oskagi teda aiataimeks
Kord oli Kotkajärvel niisugune
, ,loodus-loogika* *, et seal tuleks
kultiveerida ainult kohalikke met-salilli.
Immigratsioonimaa', nagu
Kanada on, on siia „immigreeru-nud**
ka taimi, loomi ja linde. Nii
õitsevad Kotka järvel juba peaaegu
sajandi mitmeaastased habenelgid
(Sweet William; Dianthüs Barba-tus)
ja hiljem kodunenud tuliliiliad,
kollased võhumõõgad jm. tulnukad.
Võta veel kinni, mis on oma
ja mis võõras. Sellest on saanud
uus loogika, et koik on head, «mis
seal hästi kasvavad. Eesti kullerkupp
(Trollius) ja pääsusilm, jaanilill
(Primula Farinosa) Eestist
saadud seemnest on praegused
„katsejänesed**.
Eesti Keskkooli ja .Gümnaasiumi kevadise väljasõidu |ühtkond koos Ottawa esindajaga.
Pildil vasakult Ene Lüdig, Leida Marley, Jutta Puhm, koolijuhataja Edgar Mar-ten,
EKN' abiesimees Ottawas Walter Pent •. Ja Endla Komi Foto: Lydia Aruvald
(KD
^ Heino\Jõe
Kuulutamine
Esimene mulje teeviidalt tutvus- VARA FFCTI ACBC
tab HuntsvUle ja paraku kisub " f^. ^
mõtted jahipidamisele. Nii see süs- ^ism»rgil
HUNTSVILLE NIMI POLE
TULNUD JAHIST
km PE
Isuta kämpimine
lYintsipafkides
;nsionäridel ei tule m
(pimise eest nädala sees
|)rovintsiparkides alanud s
is minister Vincent K
ifes 9. juunist maksavad pe
Ijd poole summa regulaa
last reedel ja laupäeval,
igit maksu pole pühapä
päevani,
i^nsionärid on tavaliselt
Il täies ulatuses kämping m
lalalõppudel ja ei mingit
iädala sees. Varem sel a
ister teatas et^ kämping ma
Hipioridde on muudetud p
m^ile kogu nädalas, nüüd j
i i t i i tehtud muudatus olevat
ItuUiud kõigile pensionäridele
kes naudivad kämpingut
l ä i i š provintsiparkides.
forotito loomaaias
0otontö loomaaed, Metro
lironto Zoo kutsub kõiki pensi
; A.W. Milesi päevale neljap'
j 26. juunil. Loomaaed on a
i kell 9.30 hommikul kuni kell
• õhtut. Erabussid on varutud
sionäridele Scarborough
Gentre'lst loomaaeda, siss
loomaaeda ja bussidele on ta
m
Gaasb
toidu
kasuta
eeskuj
' lg
tagaai
kinnis
tõttu,
barbe
1.0
ühend
vabri
igast
2. K
seebi
avag
seebi
3. B
katus
4. ;
ei süt
vähe
5.
6.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 13, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860613 |
Description
| Title | 1986-06-13-05 |
| OCR text | VABA EESTLANE reedel, 13. juuoil 1986 — Friday, lume 13, 1986 Nr. 45 SOI mai pul väljasõit Ottawasse. Pildil väljasõidust osavõtjad Ottawa ülikooli õpilaselamu ees. • • Foto: Lydia Arovald' 24. ja 25, maE toimus Toronto Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi väljasõit Ottawa linna. Kogunemine oli laupäeva varahommikul Eesti Maja ees. Kui lõpuks kõik kohale piid saabunud, alustati bussisõiduga. Kaasasõitjaid oli üle kolmekümne õpilase ja kaheksa õpetajat. Muidugi olid kõik paar tundi alul päris vaiksed nii varasel tunnil. Aga varsti pärast esimest peatust, hakati end natukese elavamana tundma. Oli kuulda kaasatoodud raadiotest muusikat ja gümnaasiumi õpilastele oli organiseeritud omamoodi bussisõidu võistlus. Nad vastasid küsimustele Ottawa linna ja Kanada valitsuse kohta. Teistel aegadel väljasõidu jooksul küsiti nende käest Eesti Vabariigi ja valitsuse kohta ning detaile eestlaste ühiskonnast paguluses. Ottawasse jõudes, asetati meid Ottawa ülikooli ühiselamusse. t}li-kool ise oli väga all-linna ligidal, nii et me saime huvitamatesse kohtadesse jalgsi minna. Esiteks Jalutasime National Arts Centre'is-se. Seal tuuri juht näitas meile mitut erinevat auditooriumi. Iga saal oli erineva suurusega ja kujuga ja igas saalis sai kas lava tõsta või asetada, olenedes ettekandest. Järgmiseks jalutasime ligidal olevasse riiklikkui kunstigaleriisse. Seal olime lühikest aega, aga küllalt kaua, et nautida Kanada kuulsamate kunstnike originaalmaale, mida varem olime näinud ainult kunstiraamatutes. Siis läksime tagasi ühiselamusse, kus seadsime end valmis õhtusöögiks ja teatriks. Oli päris haruldane, et restoran kus sõime õhtust sai nii suurt gruppi sööta kiirelt ja efektiivselt. Meile jäi palju aega teatrisse jõudmiseks. Teatris nägime kerget (kuid veidi pikka) inglise komöödiat nimega ,,Springtime for Henry". Pärast teatrit oli kena jalutada kevadises õhus tagasi ülikooli juurde. Muidugi kodunt äraolemise põnevus ei laskund kõigil nii kergelt magama jääda kui tavaliselt, nii et pühapäeva hommikul oli uniseid nägusid näha hommikusöögil. Esimene peatus pühapäeval oli Kanada sõjamuuseum. Seal oli väga huvitavalt esitatud Kanada sõdurite vorme, relvi ja sõjaatmos-fääri läbi aegade. Oli ka näidatud naiste tähtsust sõjaajal sõduritena, halastajaõdedena või vabrikutöölis-tena. Kui olime muuseumi läbi vaadanud, oli ees lühike büssi-ringreis. Abivalmis tuurijuht oli Ottawa elanik Walter Pent, kes seletas natukene Ottawa ajaloost ja valitsusest siis kui buss sõitis huvitavatest hoonetest mööda. Meile näidati peaministri ja kindralkuberneri elukohti, uue Kanada kunsti galerii ja muuseumi ehitusprojekte, Garle-tonM ülikooli, omapärast nn. ,,sea selja" koske ja palju veel. Siis /peatas buss Ottawa turuplatsil. Saime laiali minna, et lõunasööki süüa huvitavates restoranides, uurida omapäraseid poode ja lähedal olevaid parlamendi hooneid. Lõpuks algas bussisõit koju. Muidugi oli jälle paar küsimuslehte gümnaasiumi õpilastel vastata, mille tulemuste peale anti välja auhinnad. Jõudsime Torontosse unisena aga rahul, et olime veet^ nud ilusa nädalalõpu huvitavas pealinnas ning samal ajal õppinud oma klassikaaslasi paremini tundma. Suur tänu pr. Hille Varvele ja hr. Penfile, kes meid nii lahkelt ja abivalmilt Ottawas vastu võtsid! Liis Truuvert õiefdm köanetob Järved — HuBtsville tähistöb sajandi |yubelit ™ Part Sydneyst tehtyd suyr llivaväljak Vahtraleht ei ole asjata paeiud Kamada lipule. Tihe-damiisi asustatud Kesk- ja Lõuna-Kanadas on mitmesugused vahtraliigid peamised metsapuud. Igal sügisel kujundavad meed vahtrad mõneks nädalaks Kanadast unustamatu värvidest särava maailma — millele kiitust on öeldud isegi Kodu-Eesti reisikirjades. Igal varakevadel annavad need vahtrad liiagusat mahla, millest keedetakse tonnide vüsi vahtrasiirupit (kahjuks iga aastaga vähem!). Aga igal kevadel — just puude lehtimise eel ja ajal »^ need ki pole, kuigi igal sügisel linnakene on jahimeeste kogunemise ja läbisõidu-paigaks. Huntsville on tänavu lipuehtes — lehvivad Inglise, Kanada, Ontario ja Huntsville lipud kuulutavad linna 100-aas-tast juubelit. Juubelibroshüür, kus on kirjas pidulikud ja vähem-pidu-likud sündmused 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, kinnitab, et Im-nakese nime on andnud esimene asukas Kapten Georg Hunt, kes saabus koos perekonnaga Montrea-list ja seadis oma elamise sisse aastal 1869. Kapten Hunt oli mitteametlik linnapea, kes korraldas teede ehitamist ja asustamist. Kui, asutati kohalik postikontor 1870, siis anti kohanimeks „Hunt*i küla*'. 25. märtsü' 1886 anti Huntsvillele küla (villagej õigused. Sel ajal oli elanike arv 750 ja seal olid 3 kirikut, üks kool, kaks seltsimaja, arst, telegraafi kontor ja kohalik ajaleht. Nendele lisaks tegutsesid kaks hotelli, kaks saeveskit ja viis kauplust. 1894 oli asula elanike arv üle 2000 ja sellele anti linna (town) õigused. Juubelit loetakse aga esimesest asustisest. LIIVATUISK POET SYDNEY PEATÄNAVAL Kotkajärve lähim asula on Port Sydney küla, kuhu omal ajal sadamasse sõitis teiste asulatega ühendust pidav aurik. Aurikuaeg on minevikus, nüüd on autoaeg. Auto-mehel ei ole aga mingit rõõmu tänavu suvel Port Sydney peatänavat läbistades. Ilus Mary-järve vaade paljude saartega on alles, aga tänavast on saanud suur liivakõrb, kus lipumehed reguleerivad aeg-last liiklust ühel liinü. Mäanteedevalitsus ehitab Port Sydney peatänava vähemasti kolm korda laiemaks ja annab parkimisvõimalused järve äärde saabuvatele suplejatele. 'Projektirinsener juhtub parajasti kohal olema, kui meie auto tuigerdab üle liivahunnikute ja kraavide. „Te hävitate ju Port Sydney suvitamise terveks tänavu suve^ks,** küsitlen. „Millaks kavatsetes oma töö lõpetada?*/ Insener ütleb, et tähtaeg on 1. Juuli, kuid ta ei arva, et sellest saadakse kinni pidada. „Aga tuleval suvel saab Port Sydney kõik selle mitmekordselt tagasi, mis tänavu puudu jääb,** lisab ta juurde. Kui keegi sõidab kuhi juuli kuuni Kotkajärve ja Huntsville vahet, siis on soovitav kasutada teispool Mary-järve looklevat kitsamat kuid huvitavate maastikuvaadetega teed ja vältida läbisõitu Port Sydneyst. Maanteelt nr. 11 maha keerata, või ka HuntsYille minekuks kasutada „South Mary Lake Roadi**, millel on ehitusest tingitud takistus ainult Muskoka jõe silla juures. Inimesele, kelle arusaamades õitsemine on l i l M e asi, jääb puude õitsemine sageli märkamata. Märkamata ei jää aga õietolm, see kollane puuder, mis katab hoonete katused, rõdud ja aknasimsid, ning mis järvede veepeegli tõmbab üle köllakas-halli mati kihiga. Suurtel järvedel puhub tuul õietolmu randa. Vaiksetel metsajärvedel seisab aga tolmukiht peal vahest terve nädala. Kui istud suvila pingile, siis on istmik tolmust kollane. Tol-mu- allergilised inimesed aga ae-vastavad ja pühivad nina ning vesistavad silmi.-^ Pajud ja haavad alustavad, kask järgneb, aga tõeline tolmutamine algab vahtra õitsemisega. Väike Oru järv Kotkajärve Eesti tee äärel on just praegu üle tõmmatud kol-lakas- halli kaanega. õitsevate puude tolmuterakeste arv juba ühel puul ületab inimliku matemaatika varal loendamatu arvu. Mis siis veel rääkida tervest metsast. Looduse seadus nõuab, et ükski emakas ega emaõis ei tohi viljastamata jääda. Sügis-suveks saavad neist kõikidest vahtra ,,ninad** —- igas kaks seemet. VAMAMSED ÕITSEJAD Orujärve kaldal aga õitsevad Ontario vapililled —- trilliumid, varsakabjad, nurmenukud, kannikesed ja igihaljad, Trillium (valge õiega Trillium Grandiflora) on kohalik, mille lähim sugulane Eesti flooras on ussilakk (Paris quadrifo-lia), varsakabjad kasvasid Kotkajärvel meie saabumise ajal, kuid viidi sentimentaalsete tunnetega kaasmaalaste poolt nende oma kraavikallastele õitsema. Praegused ingl. Marsh Marigold, Cowslip; Caltha palustris on sisse toodud mujalt. Nurmenukud (Primula ve-ris) on kasvatatud Eestist toodud seemnest ja näivad hästi kodunevat. Lõhnatu kannike on kohalik asukas, igihali (Vinca) on aga sisse toodud linna-taim ja nii kohanenud, et ei oskagi teda aiataimeks Kord oli Kotkajärvel niisugune , ,loodus-loogika* *, et seal tuleks kultiveerida ainult kohalikke met-salilli. Immigratsioonimaa', nagu Kanada on, on siia „immigreeru-nud** ka taimi, loomi ja linde. Nii õitsevad Kotka järvel juba peaaegu sajandi mitmeaastased habenelgid (Sweet William; Dianthüs Barba-tus) ja hiljem kodunenud tuliliiliad, kollased võhumõõgad jm. tulnukad. Võta veel kinni, mis on oma ja mis võõras. Sellest on saanud uus loogika, et koik on head, «mis seal hästi kasvavad. Eesti kullerkupp (Trollius) ja pääsusilm, jaanilill (Primula Farinosa) Eestist saadud seemnest on praegused „katsejänesed**. Eesti Keskkooli ja .Gümnaasiumi kevadise väljasõidu |ühtkond koos Ottawa esindajaga. Pildil vasakult Ene Lüdig, Leida Marley, Jutta Puhm, koolijuhataja Edgar Mar-ten, EKN' abiesimees Ottawas Walter Pent •. Ja Endla Komi Foto: Lydia Aruvald (KD ^ Heino\Jõe Kuulutamine Esimene mulje teeviidalt tutvus- VARA FFCTI ACBC tab HuntsvUle ja paraku kisub " f^. ^ mõtted jahipidamisele. Nii see süs- ^ism»rgil HUNTSVILLE NIMI POLE TULNUD JAHIST km PE Isuta kämpimine lYintsipafkides ;nsionäridel ei tule m (pimise eest nädala sees |)rovintsiparkides alanud s is minister Vincent K ifes 9. juunist maksavad pe Ijd poole summa regulaa last reedel ja laupäeval, igit maksu pole pühapä päevani, i^nsionärid on tavaliselt Il täies ulatuses kämping m lalalõppudel ja ei mingit iädala sees. Varem sel a ister teatas et^ kämping ma Hipioridde on muudetud p m^ile kogu nädalas, nüüd j i i t i i tehtud muudatus olevat ItuUiud kõigile pensionäridele kes naudivad kämpingut l ä i i š provintsiparkides. forotito loomaaias 0otontö loomaaed, Metro lironto Zoo kutsub kõiki pensi ; A.W. Milesi päevale neljap' j 26. juunil. Loomaaed on a i kell 9.30 hommikul kuni kell • õhtut. Erabussid on varutud sionäridele Scarborough Gentre'lst loomaaeda, siss loomaaeda ja bussidele on ta m Gaasb toidu kasuta eeskuj ' lg tagaai kinnis tõttu, barbe 1.0 ühend vabri igast 2. K seebi avag seebi 3. B katus 4. ; ei süt vähe 5. 6. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-13-05
