1986-08-20-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iiSftAHB'"
vabade sesfimf® häähkm^i
IlmukŽ k&riSa nädalas
kolmapäeval /a reedel
Kolmapäevas, 20. augustil 198$ Wednesday, August
Lougheedi 10
Canadian Geogräphic Magazines (Ühendriikide National
Geogräphic^eKana^^^^^
Calgari Ülikooli ajalooprofessor Donald Bi Smith selle
Tastu^ et Kananaski Provintsi Park ümber nimetati Peter
Longheeii nimeliseks Provintsi Pargiks.
Alberta ja Briti-Kolumbia^^^^p^ Ja-iouna
pool kuulsast Banffi Rahvus- mes Lougheedi järgi on nimetatud
pargist, asub Känanaskimaa^^^ üks külakene, Rocky
samanimelises orus voolab Kana- mäestikus on Lougheedi mägi ja
naski jõgi. Paiga avastas 1858 Arktikas üks Lougheedi saar. Prof.
maadeuurija kapten John Pallister Smith on nõus, et ilma nimeta pai-ja
nimetas kohad seal elunevate ku nimetatakse Lougheedideks,
kunanaski indiaanlaste järgi. Aas- kuid ta ei poolda ajalooliste kohta-tal
1978 muudeti piirkond Alberta de ümbernimetamist. Ta soovib ja
provintsiaalpargiks. Kananaski maa kutsub avalikkust üles taotlema Kaon
looduslikult väga ilus: aastal nanaski pargile tema ajaloolist ni-
1981 peeti seal Kanada skautide me. Ta arvab, et rahvas soovib mi-jamboree
ja kaks aastat hiljem neviku austamist ja mitte poliitilisi
skautide maailma-jamboree, millest maastikke,
ka eesti skaudid osa võtsid. No-
^ .V Trr - x i ^ ' \.^^m-^^A.^^^^ vembris 1985, kui Alberta konser-Probleem on meile tuttav, sest
Sportlaager'86. Keskmiste laste grepp osa otmas pesapalli programmist, seisavad v^- .^^mä valisid Don Getty oma pärast ebaõnnestunud i. detsembri
Sakult abi-instruktor Arvo Medri, Sven Lin'cruus, Toomas McConnon, Riki Roos, partei juhiks ja uueks peaminist- mässu nimetati Jamburg Narva ta-
Heikki Novek, Mark Tabur, Peter Fischjrund, Martin Arro, Alissa Puhm, Kati Le- riks, tegi Getty lahkunud Loughee- ga Kingissepaks Kommunistliku
' ^ , . • ^ ^, uu • • 1 rn~ >\ ¥ ji dile odava austamiszhesti ja päna- okupatsiooni ajal tehti ajaloolisest
pik, Vaiki Taul, Leiki Veskimets, Monika Wallner ja instruktor Tonu Orav. Istuvad ^ent nimetas Kananaski pargi Pe- Kuressaarest teine Kingissepa linn.
Toivo Paju/ MarcUS Koiga/Tarmo^^^^ S M irt Einer, Tarmo Remmel, Toomas Orav, ter Lougheedi nimeliseks pargiks. Kohaliku rahva survel on tehtud
Kristina Hogg, Maaja Leivat, Kathryn Hiir Ja Kairi Taul. LoS2r„fm™ttT3^lS^ S e Ä b STrelr
I
põgenikud USA-sse
hoBinimi.; toimuvas: GFRB
saates
ii
suunas^ mis hl9
i noormeest — Väino Kees ja Madis Idä^
Mehed pärinesid Tartust, kust ja pärast USA sisseränmivõiimu-riad
piiri ületamiseks olid sõitnud de üleküulamisi said nad lõpuks
Murmanskisse. Nad avaldasid võimaluse USA-sse asumlscfks
rootsi võimudele otsekohe soovi poliitiliste^^^p^
Ühendriikidesse pääsemiseks. V . , v , • , i
; Nuud ongi meh^d juba oma kaen-
Pärast üleküulamisi rootsi või- juures Bostonis.
mude poolt läksid nad Saksamaa- Esimeseks kokkupuuteks USA
\ le, kus nad taotlesid asüüH Ühend- eestlastega oli reis Nevi' Yorki, kus
^ riikides. Neil Õnnestus seal leida külastasid Eesti Maja ja USA eesti
vajalik käendaja ai Vaba Eesti Sõna toimetust.
: 1 .Võõrasema^ 5. Sugulased,
9. Alasti inimkdia kunstis,
12>: ; -MäestikJ-::KesltAasias, -'14.
Vorm sõnast laadima, 15» Toiduaine,
16. l i t i ja leedu rahvalaulud,
18. Sagedane
aanimedes, 19.
1929-r-.33 olid . ,
mitu hulk, 25, teatud karistus, 26.
Klass, liihend, 28. Hääleliik, 29>
tuntud rahvuslik tegelane kaiia-
•das, 30..• Eesti naiskunstnik,. 31C Dt-siliitef,
liihend, 32 .Mehenimi, 33,
Määrsõna, 34. Tuulejakk,- 36. Eesti
spordiseltside nimi, 37. Peremeesj
. Kõrv-inglise keeles- 39. Kitsad
5dy 40. Kehvveresusy ... lu-
^õppeaine koolis, 45. Eemale
minema,
Xleepaine,
Teise: nimega, teisiti,
mängukann, 11; Oskan, mõistan,
13. Meheninnii, 17 . . ; ama-aita-nia,
19.-: Tallinna iDfaamateatri
näitlejatar, eesnime esitäht ja nimi,
20. Mitte võõrad, 21. Tähtis
asutus inaal, 22. Eesti kirjanik- ja
poliitik, 23. Eiiroöpa meistriks tulnud
eesti kuulitõukaja, 25. Riisi-viin;
27. Kahe eesti kirjaniku nimi,
29. Seal oh lõppenud paljude
laevade viimne sõit, 30, Minul, 32.
. . . Lisa — kuulus maal, 33. Asundus
ja küla Järva- ja Saaremaal,
35. Millegi vÕi kellegi peale toetudes,
36. ühendab pead ja keha, 37.
Terava otsaga esemed, 38. Roh-
I, 40. Sõber-praritsuse keeles
, 4 2 . Juhtub muinasjut-ri
® Laupäeval, 23.
pj. Musta Lindi Päeva
kell 2
Hari, 20.:^Brent,• -:22; • Kainci 24.
Dnll, 26. Äike, 27. Oooo, 28. Au,
30. Ito;31. Rodin, 32. Aas,: 33. La,,
34.11ge, 35. Klas, 36. Bidöe, 38.
Täbar, 39. Rooma, 41. Tere, 42.
Alt, 43. Lima, 46. Brev, 49. Viisakas,
51.; Itta, 52. Inka,::53.:-SOS, 54.
Saan.
Is 1. Sidesõna, 2.-Maa,
—^ vene keeles, 3. . . . —
r jõgi Kesk-Aasias, 4. Linn
Leedus, 5; Viibisin^ 6^ Isiklik asesõna,
8. X X sajandi alguses tekki-
MSTSÖNA MR. 13(11)3
ömar, 12. AŠEA, 13.^
15,. Sahk, 16.: Miil, 17. Dora, 18.
: 1. • Las, 2. Osa, 3.
Mehhiko, 4. Pakane, 5. Emmi, 6.
Lai, 7. Uri, 9. Model, 10. Anon,
11. Rant, 14. Albion, 19. Re, .22.
, 23. Aita,, 24. Dodge, 25.
ie; 27. Öole, 28. Aaaa, 29.
,31. Ridala, 32. Alberta, 35;
Kärbis, 36. Botik, 38. Te, 39. R^vi,
. Olin, 41 .TASS, 44. Iks, 45.
E
i&pp iiiyruiiiitm^^
fählstamifi^ 4,, ^n.
M 'l* * ' Edfonton (CP) — Alberta uli-
MQIIIilTOlllS > koolis on aretatud uus rohuliiki mis
Biljuü ilmüs Hamüt^^^
des „Spectator" ja ,.Mountain J\ ^^^J^^!^^^ ^^^^ ^
News''pikem artikkel,,Musta L i n ^ , . . ^ ^ J ^^
di Päeva" kohta ja seUe mõttest, ^"f^^^^^»?^^^^^
Siinse komitee esimees, ukrainlane v®^' m»s nõuavad mrtmist ainult
Ivan Kubrak, oma jutuajamises ^ord aastas, on põua^ vastupida-ajalehele
rääkis pikalt selle päeva y^^» hävitavad umbrohtu ja ei va-tähtsusest
miUine pole mõeldud ai- J» ^^etist. Ta jiaeb praeguste mu-nult
Ida-Euroopa rahvastele, vaid rude asendamist taoliste uute ro-igale
lääneriigi rahvale ka väikese huliikidega, mis olevat imeilusat
lioiatusena. sest Kesk- ja Ida^Euroo- rohelist värvi ja koelt tugevamad
pa on kannatanud kommunistliku kui praegused murud. Koik uued
surve ja terrori all juba 47: aastat, rohuliigid eritavad amet, mis havH-Külaliskõnelejaks
demonstratsioo- ^^^^^^^^
nii on dr. Brian John —^ Amnesty
International. RöhütirtSUd UÜeks
Kokkutulek toimub Hamiltoni - ^ ^ « ^
linnavalitsuse esisel platsil, 23v au- MainKas
gustil 1986 keil 11 hommikul, mil^^^^^^.^^^ T. u . I ^ u - •*
lastakse lendu ka sajad mustad NAIIK)BI - Rohutirtsud hayita-õhupalid
selle tähistamiseks. Musta ^^t^^^^^
Lindi Päeva korraldamist toetavad ,hakkasm^
Poola Kongress, tshehhid. Eesti ^ui T i hm lõpetas ^frika^ sur-
Selts,H. Eesti Võitlejate Ühing,
läti, leedu, rumeenia ja ukraina Põllumajanduse Organisatsioon.
seltsid ning ungari kultuuri ühing; JE:s^i/m^^es t korda ,50 aasta jooksul ne- -
Samuti toimuvad Intervjuude üle- ^VM^^
kanded kanal 14 kaudu: n,^^^^^^^^^^^^
kell 19.00, 13. aug. kell 20.00 ja : . . r - . '
: 15. "aug,, kell 2.1.30. "•:
tJlalnimetatud organisatsioonid võimaluse 'korral rahvarõivaid. Põ-loodavad
rohkearvulist osavõttu himõtteks „Rahu vabaduse kaudu!"
sellest ühisest demonstratsioonist, kommunistlikus orjuses kannatava-rinnas
ka musta JJnitB ja tele rahvastele.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 20, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860820 |
Description
| Title | 1986-08-20-12 |
| OCR text | iiSftAHB'" vabade sesfimf® häähkm^i IlmukŽ k&riSa nädalas kolmapäeval /a reedel Kolmapäevas, 20. augustil 198$ Wednesday, August Lougheedi 10 Canadian Geogräphic Magazines (Ühendriikide National Geogräphic^eKana^^^^^ Calgari Ülikooli ajalooprofessor Donald Bi Smith selle Tastu^ et Kananaski Provintsi Park ümber nimetati Peter Longheeii nimeliseks Provintsi Pargiks. Alberta ja Briti-Kolumbia^^^^p^ Ja-iouna pool kuulsast Banffi Rahvus- mes Lougheedi järgi on nimetatud pargist, asub Känanaskimaa^^^ üks külakene, Rocky samanimelises orus voolab Kana- mäestikus on Lougheedi mägi ja naski jõgi. Paiga avastas 1858 Arktikas üks Lougheedi saar. Prof. maadeuurija kapten John Pallister Smith on nõus, et ilma nimeta pai-ja nimetas kohad seal elunevate ku nimetatakse Lougheedideks, kunanaski indiaanlaste järgi. Aas- kuid ta ei poolda ajalooliste kohta-tal 1978 muudeti piirkond Alberta de ümbernimetamist. Ta soovib ja provintsiaalpargiks. Kananaski maa kutsub avalikkust üles taotlema Kaon looduslikult väga ilus: aastal nanaski pargile tema ajaloolist ni- 1981 peeti seal Kanada skautide me. Ta arvab, et rahvas soovib mi-jamboree ja kaks aastat hiljem neviku austamist ja mitte poliitilisi skautide maailma-jamboree, millest maastikke, ka eesti skaudid osa võtsid. No- ^ .V Trr - x i ^ ' \.^^m-^^A.^^^^ vembris 1985, kui Alberta konser-Probleem on meile tuttav, sest Sportlaager'86. Keskmiste laste grepp osa otmas pesapalli programmist, seisavad v^- .^^mä valisid Don Getty oma pärast ebaõnnestunud i. detsembri Sakult abi-instruktor Arvo Medri, Sven Lin'cruus, Toomas McConnon, Riki Roos, partei juhiks ja uueks peaminist- mässu nimetati Jamburg Narva ta- Heikki Novek, Mark Tabur, Peter Fischjrund, Martin Arro, Alissa Puhm, Kati Le- riks, tegi Getty lahkunud Loughee- ga Kingissepaks Kommunistliku ' ^ , . • ^ ^, uu • • 1 rn~ >\ ¥ ji dile odava austamiszhesti ja päna- okupatsiooni ajal tehti ajaloolisest pik, Vaiki Taul, Leiki Veskimets, Monika Wallner ja instruktor Tonu Orav. Istuvad ^ent nimetas Kananaski pargi Pe- Kuressaarest teine Kingissepa linn. Toivo Paju/ MarcUS Koiga/Tarmo^^^^ S M irt Einer, Tarmo Remmel, Toomas Orav, ter Lougheedi nimeliseks pargiks. Kohaliku rahva survel on tehtud Kristina Hogg, Maaja Leivat, Kathryn Hiir Ja Kairi Taul. LoS2r„fm™ttT3^lS^ S e Ä b STrelr I põgenikud USA-sse hoBinimi.; toimuvas: GFRB saates ii suunas^ mis hl9 i noormeest — Väino Kees ja Madis Idä^ Mehed pärinesid Tartust, kust ja pärast USA sisseränmivõiimu-riad piiri ületamiseks olid sõitnud de üleküulamisi said nad lõpuks Murmanskisse. Nad avaldasid võimaluse USA-sse asumlscfks rootsi võimudele otsekohe soovi poliitiliste^^^p^ Ühendriikidesse pääsemiseks. V . , v , • , i ; Nuud ongi meh^d juba oma kaen- Pärast üleküulamisi rootsi või- juures Bostonis. mude poolt läksid nad Saksamaa- Esimeseks kokkupuuteks USA \ le, kus nad taotlesid asüüH Ühend- eestlastega oli reis Nevi' Yorki, kus ^ riikides. Neil Õnnestus seal leida külastasid Eesti Maja ja USA eesti vajalik käendaja ai Vaba Eesti Sõna toimetust. : 1 .Võõrasema^ 5. Sugulased, 9. Alasti inimkdia kunstis, 12>: ; -MäestikJ-::KesltAasias, -'14. Vorm sõnast laadima, 15» Toiduaine, 16. l i t i ja leedu rahvalaulud, 18. Sagedane aanimedes, 19. 1929-r-.33 olid . , mitu hulk, 25, teatud karistus, 26. Klass, liihend, 28. Hääleliik, 29> tuntud rahvuslik tegelane kaiia- •das, 30..• Eesti naiskunstnik,. 31C Dt-siliitef, liihend, 32 .Mehenimi, 33, Määrsõna, 34. Tuulejakk,- 36. Eesti spordiseltside nimi, 37. Peremeesj . Kõrv-inglise keeles- 39. Kitsad 5dy 40. Kehvveresusy ... lu- ^õppeaine koolis, 45. Eemale minema, Xleepaine, Teise: nimega, teisiti, mängukann, 11; Oskan, mõistan, 13. Meheninnii, 17 . . ; ama-aita-nia, 19.-: Tallinna iDfaamateatri näitlejatar, eesnime esitäht ja nimi, 20. Mitte võõrad, 21. Tähtis asutus inaal, 22. Eesti kirjanik- ja poliitik, 23. Eiiroöpa meistriks tulnud eesti kuulitõukaja, 25. Riisi-viin; 27. Kahe eesti kirjaniku nimi, 29. Seal oh lõppenud paljude laevade viimne sõit, 30, Minul, 32. . . . Lisa — kuulus maal, 33. Asundus ja küla Järva- ja Saaremaal, 35. Millegi vÕi kellegi peale toetudes, 36. ühendab pead ja keha, 37. Terava otsaga esemed, 38. Roh- I, 40. Sõber-praritsuse keeles , 4 2 . Juhtub muinasjut-ri ® Laupäeval, 23. pj. Musta Lindi Päeva kell 2 Hari, 20.:^Brent,• -:22; • Kainci 24. Dnll, 26. Äike, 27. Oooo, 28. Au, 30. Ito;31. Rodin, 32. Aas,: 33. La,, 34.11ge, 35. Klas, 36. Bidöe, 38. Täbar, 39. Rooma, 41. Tere, 42. Alt, 43. Lima, 46. Brev, 49. Viisakas, 51.; Itta, 52. Inka,::53.:-SOS, 54. Saan. Is 1. Sidesõna, 2.-Maa, —^ vene keeles, 3. . . . — r jõgi Kesk-Aasias, 4. Linn Leedus, 5; Viibisin^ 6^ Isiklik asesõna, 8. X X sajandi alguses tekki- MSTSÖNA MR. 13(11)3 ömar, 12. AŠEA, 13.^ 15,. Sahk, 16.: Miil, 17. Dora, 18. : 1. • Las, 2. Osa, 3. Mehhiko, 4. Pakane, 5. Emmi, 6. Lai, 7. Uri, 9. Model, 10. Anon, 11. Rant, 14. Albion, 19. Re, .22. , 23. Aita,, 24. Dodge, 25. ie; 27. Öole, 28. Aaaa, 29. ,31. Ridala, 32. Alberta, 35; Kärbis, 36. Botik, 38. Te, 39. R^vi, . Olin, 41 .TASS, 44. Iks, 45. E i&pp iiiyruiiiitm^^ fählstamifi^ 4,, ^n. M 'l* * ' Edfonton (CP) — Alberta uli- MQIIIilTOlllS > koolis on aretatud uus rohuliiki mis Biljuü ilmüs Hamüt^^^ des „Spectator" ja ,.Mountain J\ ^^^J^^!^^^ ^^^^ ^ News''pikem artikkel,,Musta L i n ^ , . . ^ ^ J ^^ di Päeva" kohta ja seUe mõttest, ^"f^^^^^»?^^^^^ Siinse komitee esimees, ukrainlane v®^' m»s nõuavad mrtmist ainult Ivan Kubrak, oma jutuajamises ^ord aastas, on põua^ vastupida-ajalehele rääkis pikalt selle päeva y^^» hävitavad umbrohtu ja ei va-tähtsusest miUine pole mõeldud ai- J» ^^etist. Ta jiaeb praeguste mu-nult Ida-Euroopa rahvastele, vaid rude asendamist taoliste uute ro-igale lääneriigi rahvale ka väikese huliikidega, mis olevat imeilusat lioiatusena. sest Kesk- ja Ida^Euroo- rohelist värvi ja koelt tugevamad pa on kannatanud kommunistliku kui praegused murud. Koik uued surve ja terrori all juba 47: aastat, rohuliigid eritavad amet, mis havH-Külaliskõnelejaks demonstratsioo- ^^^^^^^^ nii on dr. Brian John —^ Amnesty International. RöhütirtSUd UÜeks Kokkutulek toimub Hamiltoni - ^ ^ « ^ linnavalitsuse esisel platsil, 23v au- MainKas gustil 1986 keil 11 hommikul, mil^^^^^^.^^^ T. u . I ^ u - •* lastakse lendu ka sajad mustad NAIIK)BI - Rohutirtsud hayita-õhupalid selle tähistamiseks. Musta ^^t^^^^^ Lindi Päeva korraldamist toetavad ,hakkasm^ Poola Kongress, tshehhid. Eesti ^ui T i hm lõpetas ^frika^ sur- Selts,H. Eesti Võitlejate Ühing, läti, leedu, rumeenia ja ukraina Põllumajanduse Organisatsioon. seltsid ning ungari kultuuri ühing; JE:s^i/m^^es t korda ,50 aasta jooksul ne- - Samuti toimuvad Intervjuude üle- ^VM^^ kanded kanal 14 kaudu: n,^^^^^^^^^^^^ kell 19.00, 13. aug. kell 20.00 ja : . . r - . ' : 15. "aug,, kell 2.1.30. "•: tJlalnimetatud organisatsioonid võimaluse 'korral rahvarõivaid. Põ-loodavad rohkearvulist osavõttu himõtteks „Rahu vabaduse kaudu!" sellest ühisest demonstratsioonist, kommunistlikus orjuses kannatava-rinnas ka musta JJnitB ja tele rahvastele. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-20-12
