Vaba eestlane , December 13, 1984

              Nr. n Nr. 93 VABA EESI^LANE üeljapäevai, 13. detsembril 1934 ^ Thursday, Becember 13, 1984
[AM •
/ai,' kui New Yorgi
[tähistaskodumaalt lah*
[aastapäeva, kustus siin-
•itu rahvus- ja kultuuri-
[g. Mall Jürma elutuli,
i toimus vaikselt:' valu-
|id süda väsis ja lakkas
tuksumast. Lahkunul .
|)u kavatsusi: saabunud
ootas vastamist; arvus-raamaturiit
aina kas-
|a [viimse .kirjandusar-jtas
see suur. ja põhja-
[rjanduse tundja ning
istaja alles möödunud
Mall "Jürma Kuusik' ,
a. Tallinnas. Lõpetas
maasiumi aastal 1920
iköoli filosoofiateadus- .
^trikraadiga inglise kir-aastal
1927. Saavutas
tu raamatukogu juhata-llisel
alal end täiendas
[amatukogimdus saigi
•na kutsealaseks tööks, .
laastal hinnati teenete-hased.
aastad Eestis.oli
avalike raamatukogu-l
fvanem-ref erent Hari-.
lumi juures ja kuukiri .
lisele" toimetaja; Juh-
; töötamine Tallinna
Ikogus võimaldas tal,
[okkupuuteid eesti kir-
(tuuritegelastega. Neist
Drused jätkusid ka hil-
Istis.
Imaal oli Mall jtirma j
fe ja ajakirja kaastöö-ides
peamiselt kirjan-
Jseid ja arvustusi. See
Ipaguluses Saksamaal..
lendriikides., kus M. J.-
|t ja nobedat sulge va- •
teatrilavastused. Te-tu
elutöö kuulus aga ;
fcääle'' Eesti osakonna- .
ptas 2:1 - aastat. toime-
|a toimetaja asetäitja-;
igale siirdunult veel
kaastöölisena. Kodu-põlvkond
mäletab
I Välis-Eestis ilmunud
atvuštavaid isseid ja
heatahtlikke arvustu-
^idõhulaineilautorini-jis".
luse on,M. J. andnud
li organisatsioonidele,
iešti Naisklubi jä Ees^
Isutaja ning H. Visna-pandusfondi
ja teiste
idade zhüriide esi-laal
oli ta üks Balti
(iste Nõukogu; nüüd
asutajaid ja kauaaeg-jlle
organisatsiooni ju-väsimatult
võidelnud
ise taastamise ja inim-esitades
memorandu-
;s kongressidel kõne-,:
Itades hulgaliselt kirjij
liitikuile. Tema viim-aga
igati sümboolne:
|t; võitlemas Baltikumi
(Vaba Eesti Sõna,,
rured on tema teened
piurfondile, kus ta oli
isliikmena selle, kir-luusikaõhtute
sist stä-lasi
selle kuldsu iks.
eesti - ühiskon lale
[uurfond talle oma
mriauhinna. Mall Jür-levus
on ära toodud ka"
ra biograafilises teat-loremost
Women; in
>ns•'^,ja ,,Who's.Who
^omen".;
luse ja tulihingelisuse
f/I. J. veel sooja ja
lame. Suure naudln-naeru
saatel kõneles
lenderi-aegseist Val­ka
sellest vaimustu-
[atas noore vabariigi
i oma kirjanduslike
imisest ja • paljust
b ei jõudnud ta oma
lälestuste kirjapaiie-büsivad
vaid ta käas-jde
mälu- ja kuulde-
|) oli kaks mõõtmatut
[sti ja akadeemiline
kuhu ta kuulus —
[atriae. Ta oli aastaid
fks, täites sageli nii
ka ^vilistlaskogu esi--
sellest võimekast ja
nais^t. ei kustu nen-illega,
ta elurada ön
-imat kaotusvalu tuti­na
^aaslased ja sõb-ie
Patriae'st, ke? on
id lugematuid u)jäid
rahus, unustamatu
idi Taniloo Teldid
alates 17. detsembrist järgmistel aegadel
esiiiasp.»reedeiii kell 10-§, Imp. 9.30"5o30
faylulaiepäeval 9 . 3 0 - 3 . 00
MRiM MULUKINKIDE OSTMISE
Suures valikM^ Maa>skaupo, muist väljamüügü ^ SAUNA kos­meetika
tariifid lilr Saunatarbeid ic Küünlaid ^ KüünlajaSgu >
ic Tekstiile kardmateks, kleidiriieteks, seinakaunisW
Suusad ja $uusQV&ru$tus $pehiQQlbmmg^
: .ESMAJÄRGtJLISED MP-ORT-ARTIKLlB SOOMEST
2031 Yonge St., Toronto, Onf.M4S2A2 — Telefon 483-6650
iDEÄÄLNE J Õ U L U K I N K
* Udusule ja sule segu
* puuvillane esmaklassiline
katteriie.
* pikki sulud sulgede liikumis©
tõkestamiseks.
Single— $89, Twin
mmmm
Double — $129, Queen —'$139
King — $169
UUBISXTäisviHasedantl- . •
reumatismi vatitekid, padjad,
madratsikatted otse Saksamaal!
Pidil olev on kolüoniaalstiills, alates $165.-
BIEIE UUENBAME TEIE VANU TTOUSULGTEKKE!
4544 DUFFERIN ST. (lõunapool FkcM)
2311 BLOÖR ST. 'w. (Windermere)
1884 KENNEDY RD. (EUeSmere)
1801 DUNDAS ST. E. Kendalwood
665-8855
763"7326
297-0359
571-1933
Rõõm%md \Qulupühl\a Õnn
Jõuluks meie pagari^^^^^^
Joulutordid, kasehalg, kardemonkringel, piparkoogid, viin!°>
saiad, stiimdeUd, litmpirukad jm.
Ruldd-: ja peenleib
Soome kompvekid, juustud, euroopa delikales^dl,
. H E E R I N G A D . \ : . - V - ? ; . -
A N D K E TELLIMISED V A R A K U LT
BAKERY
2851 Lawrence Ave. E . (Brimley) Scarboro ÄllP 2S8
Telefon 261-2238
OSTKE JÕULUKS KUULSAT
Sci^dcival delikqtessärides V Õ I helistä^^^
meile telo 678-0345
Š C A N D I N A ¥ I Ä N B E V E R A G ES
2425 Lucknow Dr. Unit 4,
Mis^saüga, Ontario L5S IHl
Kaks sakalanust Korp! Sakala 75. aastapäeva aktusel Mpuvalvuritena,
vasakult Madis Kreem ja Erik ferder» : • Foto: .Vaba Eestlane PLUMBING. HEATING & REPArRS
V Eesti ettevõte
gaasi- Ja elektriahjud • Kois&iayoodrid (chimney tining).
• Ahjude puhastamine.
. 275^1280 - Roland Kuliik
Rubergi lahkumis-
Eesti Majandusklubj Kanadas kojraldafeöo «^eifsembri öMul To­ronto
Eesti Maja keskmises saalis loengu teemal „Huyitayaid inves­teeringuid
tänapäeval". Huvi loengu vastu tõendas rohkearvuline pub- on igale nurgake
1, ja 2. detsembril toimus Mont­reali
Jaani kiriku saalis Endel Ru-bergi'
kunstinäitus, kunstinäituse
avas Heino Altosaar, rõhutades
kunstniku tihedat sidet loodusega.
Saalitäie külaliste hulgas oli ka ri­da
kohalikke kanadalasi. Luuletaja
TÜna Tuvikese pühenduse kunstnik
Rubergile esitas Elsa Peets, misjä­rel
näidati Alar Kivüo fümi „RU-BERG".
SeUest oKd eriti sügavalt
vaimustatud ja liigutatud kanada-lased,
kes filmi ingliskeelsest teks­tist
mõistsid Rubergi sügavat elu­filosoofiat.
Eriti võis märgata pisa^
rate kuivatamisi, kus Ruberg Õpe­tab
kunsti Kanadas sündinud vi-gastele
lastele. Filmi hea kunstili­se
väärtuse au langeb Alar Kivilo-
Kunstmäitus jätkus ka teisel päe­val
peale jumalateenistust. Sav
mai õhtul toimus ka kiriku saalis
aima materi päev, kus semad olid
kaunistatud Rubergi maalidega.
Kunstinäitusel oli esitatud 45 tööd,
meist müüdi 25. -
Kunstmäituse peakorraldajaks oli
Klaudia Bensön, sündi Kalju, kes
on Montreali kunstnike klubi pea-sekretär-
laekur jal iceHe kaasvahen-dusel
on müüdud kanadalastele ligi
40 Rubergi maali nende kodudesse
Ja kontoritesse.
• See oli Rubergi ..viimane kunsti­näitus
Montrealis, sest ka temal oi
(&es lahkumine Torontosse.
"Pealtvaataja T. S.
8. oktoobril suri Gawleris LÕuna-
Austraalias üks Austraalia eestlas­te
muusikaelu kesksemaid kujusid,
koorijuht ja orkestrijuht August
Pruul.
Ta oli sündinud 15. oktoobril 1907
Rägavere vallas Virumaal talupi­daja
pojana. Lõpetas Rakvere
Poeglaste Gümnaasiumi ning 1031.
a. Tallinna Konservatooriumi kooli­muusika
eriala prof. J. Aaviku juu­res,
õppis ka prof! A. Topmani ore-
:lildassis. Töötas muusikaõpetajana
Viljandi Tütarlaste Gümnaasiumis
ja organistina.
1944. a. põgenes koos perekonna­ga
Saksamaale ja 1949. a. siirdusid
n'ad Austraaliasse. A. Pruul juhatas
seal mitmeid laulukoore ja töötas
1957. a. kuni pensionile minekuni
muusikaõpetajana~Brightoni Güm­naasiumis.
Oli organist EELK Ade­laide
koguduses, juhatas ühenda­tud
koore mitmetel Eesti Päevadel
jä tegeles ka komponeerimisega.
1981. a. suri A. Pruuli abikaasa he­likunstnik
Meeta Pruul. Hiljem abi­ellus
A. Pruul Ilse Urmiga. Ma-deemiliselt
kuulus kadunti korp!
„Ugalasse".
A l v i i l Eteetronies
Panen sisse ALARMSÜSTEEME
. vargBBS© Ja tiile vast®. -
Helistada 731-5766
Kiisfda ALLAN PRÜMMEL
iiim!s?minMniHmum
!ESTr A L U M I I N I U M KOMPANII
Müüd saadavd imed EUROOPA mMm
kolmes värvis 2- jja 3-kordlse klaasip»
Tasute hindamine. Helistage: tOökoJa Se8,^
Ikodtfis 769-0932
10335 Keele Str.,Maple, Ontario LOJ
Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemma
Söögituba, elutuba ja koridor f 59.9S
- ' iSÄMÜiLHOPPi
Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395
Majandusklubi esimees Hugo mise kaudu; kusjuures suuremate
Later tutvustas loengu referente summade ümbervahetamisel tõen-
Ilmar Martensi ja Lennart Kada- dada õigusepärast omandit. Uued
kut kui investeerimiseala asjatund- rahatähed olevat tehniliselt mi vii­jaid,
kes töötavad vastavates ette- mi^.tletud, et nende järeletegemine
võtetes juhtivatel kohtadel. olevat peagu võimatu.
Esimesena kõneles Lennart Ka- . .Teisena refereeris Ilmar Martens
dak, kes käsitles oma ettekandes uutlaadi investeerimise võimalus-majanduselu
olukorda tänapäeval, test. Referent mainis, et ajad on
Referent märkis, et kõige kiiremi- olnud rasked ja keerulised. Börsil
ni ja paremini on viimaste aasta- maaklerid on küsimuse ees, et lei-te
majanduslikust surutisest tulnud da uusi teid investeerimiste popu-välja
Ameerika Ühendriigid. Kuid lariseerimiseks. Üks viimaseaegseist
kas see suund jätkub tulevikus, siis ja sem Kanadas veel mitte levine-selles
küsimuses leidub kahtlejaid, nud on ,,strp bondid". Need on
Nii nagu referent seda sõnastas, et ühendriikides paari viimase aasta
suure lopsu riikide majandusellu jooksul osutunud üsna populaar-tõi
õlihindade kiire, tõus, kus hin- ,seiks..Need on valitsuse voiapabe-nad
tõusid kuni kümnekordselt ja rid, mida on võimalik osta eraldi
röövisid väiksematelt riikidelt sis: võlapaberi enda või selle kupon-setuleku.
Ka Kanada pidi ostma gide näol. Nende hankimisega on
õli kõrgete hindadega. Valitsused võimalik oma lastelastele seada
olid sunnitud otsima aseaineid või üles kooliraha või endale sissetulek
uurrnia võimalusi,; et õli toota ise- pensionina. Bondid ise kui ka. selle
seisvalt. See kõik nõudis suuri in- kupongid on kalkuleeritud liitprot-vesteerimisi
ja tootmisel võis õli sentide põhimõttel. Kui näiteks
maksta 40 kuni 50 dollarit vaadilt, käesoleval ajal on võimalik neid
Kui nüüd õlihinnad on langenud' bonde osta 12%, siis $1.000 nimi-kuni
US$27—28 vaadilt, siis valit- väärtusega bond maksab kümne-suse
seisukohalt see on ebameeldi- aastase tähtpäevümisega ostmisel
vuseks, kuna õlihindu tuleb inves- $312, kahekümne ^aastase kestvuse-teerimiste
ja saadavate maksude ga $97-ja kolmekümneks aastaks
tõttu hoida kõrgemaina, sest mak- investeerimisel $30. Bondidfelt; tee-sud
on rajatud protsentidele hin- nitud intresse tuleb aga iga kolme
nast. aasta järel tulumaksu seisukohalt
V J r* rfwv u 1 n sissetulekuna deklareerida, või suu-
Kanada uus valitsus püüab elus- . , , xi.- • i T » • *^
tada maiandust ia seeiuure^ vähen- tulumaksu valtuniseks Registe-tada
majandus a seejuures vahen Retirement Savings Plan'i
dada aasta-aastaltnigi eelarve puu- . n n c m xr-- Ä- i
A -jiHi Tn- * : Tv/T tT7:i (Rl^^P)- Vumauc võimalus on
dujaake. Finantsmimster M; Wil- ^ „ : J t^soo on^ n u;o dn, eos^rigl ea vJh,a ialjipuatimsie. s metatje.a knadVnu'd sA ees, .m^m;^tuu,i^dd„ru „g( •ei amsõeltjdvu) vi s^.ij.. sa s, e .tüu, h,leet ink ud,• a t knul d*a ui*s t evele„i-- k.u s ed,u k,a l1t ^o n võidje l1dJu dA majanvvu,gv^^- wK,,nu pongide.lt k-u utl ub sissetuleku duslViIk u surutise vasU^ i. XVTar em KOisimus ar.v esta^m^^^is ele nende um- suu^rt1 leviMku tV lie i-dJ nudJ a1la dJ on asen. - ber„v ahetamisel rahaks,
datud uutega, nagu autotööstus ja . ^ojidi ostmisel garanteeritud int-kompuuterite
tehnoloogia: Valitsu- '^'^'^^ ^^^l on kindlustatud kuni
se seisukohalt peame püüdma tõs- ^^"^^ tähtpaevumiseni. Kui mflat-ta
produktiivsust ja investeerimise sioon vahepeal peaks tunduvalt
soodustamiseks on valitsusel kavat- suurenema, siis voib osutuda et
sus lubada avaramat väliskapitali ii^vesteerimine ei ole olnud koi-sissevoolu.
Inflatsiooni pidurdami- p^^^l^sam. Käesoleval ajal on aga,
seks näeb valitsus ette ka ameti- i^t^atsioom indeks kaunis madal ja
ühingute palgatõstmise nõudmiste F^"tavad intressid veel suhteliselt
osas suuremat kontrolli. - , • , .
. - . Sõnavõttude puhul Heino Les-
Ameerika Ühendriigid seisavad t^l pidas tulusamaks „convertible
samuti raskuste ees oma defitsiidi boüdide" ostmise, millele referent
vähendamiseks. Väljaspoolt voo- vastas, et - nende ost on seotud suu-lab
raha ühendriikidesse ja hoiab renia riskiga.
USA dollari suhteliselt teiste vää- H. Later juhtis tähelepanu RR-ringutega
kõrgel. Kanada Pank SP likvideeerimise vajadusele isiku
hoiab Kanada dollarit langemast 71-nda eluaastasse jõudmisel. Vii­luga
madalale, mis ilma selle toe-: masg' küsimuse ümber järgnesid
tuseta võiks langeda ..60 eendile, mitmed sõnavõtud täienduste, ja
Kuulduste kohaselt ühendriikide eriarvamustega,
valitsusel on kavas seniste rahatäh- Esimees lõpetas loengu tänusõ-tede
asendamine uutega ja seniste nadega referentidele.
' käibelt kõrvaldamine ümbervaheta-
Rita llisson räägib esiesesf ja tedtritöösf
„Eesti Päevalehes" on pikem Ülo Ignatsi Usutlus noorte näitleja
Eita nissoniga, kes varem on elanud ühendriikides, Kanadas ja nüüd
elab Rootsis, juba mõned aastad. Algul ta oli olnud rohkem tagaplaa­nil,
kuid niiüd on ta Stokhplmi eestlaste teatriga hakanud esuiema.
Nü. esineski ta oktoobri lõpus
Stokholmi Eesti Osakonna kokteil-kontserdil,
kuid samal kuul asus ta
ka uue rolli õppimisele. Etteyalmis-tusei
on teatritükk Lydia Koidula
elust Lensi Römmeri juhatusel. Ju­ba
möödunud aastal oli Rita ennast
näidanud Stokholmi laval Lensi
Römmeri poolt lavastatud tiikis
„õige mehe koda".
Rita llisson räägib küsitlejale
oma elust, beides et ta on sündinud
New Yorgis, kust 19-aastasena ko­li?
Torontosse ja sealt 'asus kaks
aastat tagasi Stokholmi.
Teatritööga puutus ta esmakord­selt
kokku, aidates New Yorgis
„Tuhkatrimule" kulisse ehitada.
Tuttavate kaudu oli ta saanud teat­ri
juurde abüiseks ja siis hakkas
ka huvi kasvama.
Torontos käis ta läbi peamiselt
teatrirahvaga, töötas koos Rein
Andre ja Elmar Maripuuga. Root­sis
tegi katseid mängida lastega,
aga lastegrupp oli lüga väike. Möö­dunud
suvel oli Ojamaa suvekodus
laistele laulu ja akrobaatikat Õpe­tamas.
Kuid ta tahaks meeleldi
teatrit teha koos omavanustega.
Nimetatud oktoobri kokteü-kont-serdil
esitas ta Juhan Lüvi luule­tusi,
koos Jüri Nerepiga mängis El­mar
Maripuu tükki „Adam Kivi-mees
ja Eva õlg", millele järgne­sid
kaks Mati näidendit „Saunä
kuuldemäng" ja „õpilane lahkub
koolist".
Maripuu tüklr käsitleb kaht® ini­mest,
kes tutvuvad elektritoolil
surma oodates ja armuvad, ,,Sau-na
kuuldemäng" käsitleb jahene-vat
armastust
Ta räägib usutiejale Elmar Mari­puust,
kes on mitmel korral teatri­tegevuseks
koliku toonud noori, aga
MTAILISSON .
eestlaste väl^esus ei võimalda nieie
hulgas elukutselist teatritegevust,
mispärast iga grupp läheb laiali,
kui perekond kasvab jar töö hakkab
rohkem aega nõudma. Kui aga
grupp keda hästi, tunned laiali lä­heb,
süs tuleb otsast alata. Ja neli
kuud järjest proovidel käia on süs-ki
kaunis pingutav.
Kui New Yorgi eestlased moodus­tasid
suure perekonna, siis olid To­ronto
inimesed rohkeni grupeeritud.
Teatriinimesed kohtusid ainult teät-riinimestega.
Stokholmi kohta puuduvad koge­mused
miUegi iseloomustava It-
-lemiseks.;' •
Kuid talle meeldivad eestlased.
Eestluse kaudu on kerge sõpru lei­da
üle kogu maailma; ,JKui mä
tõesti tahan, saan ma iga asja aja­da
eesti keeles, eesti ühiskonnas on
igaühele nurgake," ütleb Rita llis­son,
keda Toronto teatrihuvilised
hästi mäletavad Rita Sui nime all.
6. detsembril peetud Wintario lo-
BON AIR APPUANCE SERVICE teru loosimisel langes peavõit $200:-
000 piletile nr. B338504, $100.000 —
A539607, A303185,A229152, $10.000
— 340526, 606594, $1000 1- 68127,
$100 — 8731, $50 segijärjekorras
numbrid 055862, $10 — 426 ja tasu­te
piletiraamatu numbrid 29. Näda-
PARANDAME
külmatoskappe ja pliite -r- igat lüM
31 aairtat töõpnüitikat^^ 1^^^
Tel. 533-9334
la müstilise preemiavõidu Mercury
Topaz võitsid piletid 166687.