Vaba eestlane , December 13, 1983

              L L 2 . VABA EESTLANE teisipäeval, 13^ ^j^^embrii 19.83 — Tuesday, December 13, 1983" Nr. 92 Nr. 92
¥ABA1>E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
I
. VÄLJAANDJA: O/Ü VataEestiane, 1955 Leslie St Don Mills,-
1 • d,nt.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE K Q L L E E G I U M : Karl Arro, Heino" Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas
ja veerandaastas $15.r-
TELOMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.7-»
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70
K I I J U L U T U S T E fflNNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
REE ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955!Leslie St. Ij>6n Mills, Ö^^
jisiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigsiesi
Kogu iBiaailm,', eriti'' aga;Xää^^^
Euroopa, jälgib häirituit ja ping­sas
valveolekus Ühendriikide N.
liidu üha liaivenevat vahekoi da.
Mofikvä ja Wa^hin^ suhetes on
varemgi T^ise maailmasõja jLrg-ineyal
perioodil olnud jäiseid peri­oode,
kuid^ varem kunagi pjole
meed ohiud nii pingelised ja kok-kupõrkeahtlikud
kui pmegusel
momendil. Hirm tuleviku päijast
.on seda suurem, et suurvõimi^de
vahel puhkev sõda ei piirdu niiüd
paljude oletuste kohaselt enam ai­nult
konventsionaalsete relvade ra­kendamisega,'
vaid sõjategevuse
kestel lastakse käiku ka tohutu
hävitustööga tuumarelvad, mis
võivad jmuüta kogu maakera
Miiskõlbmatuks kõrbeks. I
Tuumarelvade küsunus on kuju-iiaenudki
viimaste kuude kestel
kitsamas mõttes Ühendriikide [ja
N. Liidu ning Memas mõttes ida
ja Lääne^ ] vahelisekis peamiseks
probleemiks, mille kõrval on kah­vatanud
ja tagaplaanile jäänud
mõlema ^ poole vahel valitsevad
IdeoloogiUsed erinevused ja tõeji-sed
poliitilised ühendust nõudvad
küsimused. Keskmise lennuulätu-sega
P^hing rakettide ja tübra-kettide
toomme Ühendriikidest
Euroopasse, et luua sellega valstu-kaaln
N . Lüdu SS-20 tüüpi rak^t.
tidele, on teMtauud Moskvas viha-pnrskeid
ja propagandalisi vastu­lööke,
mille eesmärgiks on olnud
NATO riikide vahele lahkhelisid
tekitada ning rakettide; iilesmojli-ieerimist
I^ne-Eurqopasse takik^
tada. Vaatamatal nendele Moskya
pingutustele on Jjtaalia, Ingiüsniaa
jä Lääne-Saksamaa parlamendid
uute rakettide ülesmonteerimise
poliitika heaks l|iitEiudo
Kui ähvardused ja Läänes orga^
niseeriiud rakettide-vastased de­monstratsioonid
ei aidanud ning
esimesed tiibi^aketid ja Pershing
tüüpi raketid hakkasid novembri
lõpid saabuma Lääne-Saksämaale,
Ingliisinäale ja IliBaUasse, ikjorite^
Moskva viimase desperaatse sam­mu
j katkestades Genfis toimuvad
läbirääkimised keskmise lennüulal-tusega
rakettidis pidamiseks Eu­roopas.
Seoses Oenf|konverentsUt
lahkumisega tõotas Moskva uusi
keskmise lennuulatusega rakette
ülesmonteerida ka Tshehhosloys^-
Mas ja lida-Saksamaal ning saats
suuremal arvul rakettidega varus-üatud
allveelaevu Ühendriikide ida^
jraimikulev ähvardades tuhastada
ühendriikide suurlinnu kui amee­riklased
peaksid julgema rünnata
Euroopas nõukogude asulaid ja
{tööjstuskeskusi. Selle ähvarduse
eesmärk on käegakatsutav
Ühendrükide rahvale tahetakse sel­geks
teha, et Eurocfpas uute raket­tide
ülesmonteerimine toob tuu-rilstiemiskohiiadesil';.
asssb - K ^ k -
Ameerikas, teine Eesk-Idas. Kui
Ühendriigid oma Üitiaste Hondu­rase
ja Guatemaaia ning CIA toe­tusel
organiseeritud p^empoolse-te
partisaniüksttste kaudu mark­sistlikule
ja sõjakale Nikaraaguale
survet avaldavad, siis on N. Liit
täisa ja targu kellest võimalikusü
sõjalisest tallermaast eemale hoi­dunud
ja ajanud asju oma truu
liitlase Kuuba kaudu, mille taga­järjel
N. Liidu ja Ühendriikide
sesed kokkupõrkevõimialused sel­les
piirkonnas ön väga väikesed.
Hoopis teistsugunei on aga olukord
Kesk-Hais, kus mõlemad pooled
on tihedalt seotud kolialike äuta-gpiiistidega,
mis suurendab sõjali­se
tegevuse puhkemise võinMalus!
suurriigi vahel.
eksperdid on arvamisel,
et Ühendriikide v^tsus talitas vä­ga
ettevaatamatutt ja järelemõtie-matiilt,
kui ta andis oma täieliku
toetuise Iisraeli agressiivsele polii­tikale
Keskridas ning on valmis
viimaste kokkulepete kohaselt ise^
gi oma sõjalisi jõudusid koostöös
lisraeUga rakendama. Iisraeli suu­remaks
vaistaseks Kesk-Idas on
Süüria, kelle selja taga seisab Nv
Lüt oma nõuandjatega ja relvastu­sega,
mis loob suuri eeldusi kahe
suuryõimu vaheliseks sõjaliseks
tegeviteeks muhameedlaste ja
kristlaste omavahelistest sõjabstest
kokkupõrgetest ribadeks käristatud
ning Süüria ja Iisraeli poolt osali­selt
okupeeritud Lübanoniš.
Õördepiikt E^sti
Äsjasel T.E. Võitifejate ühuigu
poojt I^rraid^tnd Eesti Vabadussõ-ja
alguse 65. aastapäeval tõstatas
Kanada Eesti Võitlejate ühingute
LüduesimWs Käljü^fori huvitava
faktip Vabadussõjata poleks me
mitte võinud istuda siin mugavates
kodudes. Sellepärast Vabadussõja
alguse meelde tuletamine peaks
olema meüe kõigile meenutamise
väärt. Aastatega on see ohiud pea­miselt
T. E. Võitlejate Ühingu or-ganisatsiooni-
siseseks sündmuseks.
.Eesti Võitlejate ühmgute poolt
dDU seda päeva tähistatud ka HamU-tonis
Ja Montrealis. Esimeses koos
Hamiltoni Eesti Pensionäride Kk-biga,
teises eesti skaudinõorusega
ia selle vanematepäevasa Võibolla
Eesti Vabadussõja alguse 5. aastapäeva tähistamisest osa võtnud T.E. Võitlejate ühmgu JuhatuselUkmed j^g^ vümane vorm on õnnestmium
Ja J a b a d i ^ õ j a ^ e r a m ^ ^ » d e g a d^koree^^ August Nüüd, seUe päeva mõt^
Johannes Saagi, Edukrd Uduste, Henrik Kukkur ja KaU^ seisavad Edward Kirs, Johannes Kirsipuu, üi© kasvavaile noortele
Kpada Eesti Võitlejate übm^^ Paul Kuns-ümees,
August I^ikk Ja Rene Undemami. / Foto: Vaba Eestlane Kui Eesti Vabaduspäevaga anti
"yyy--y ' .•:" • . . • -- • • ' .. • : Eesti iseseisvuse mõttele konkreet­ne
sisu, süs Vabadussõja algusega
hakati seda mõtet realiseerima.
Eesti mehed pidid selle mõtte oma
võitluste Ja verehinnaga lunasta­ma.
Iseseisev riik andis allasuru­tud
rahvale eluvõimaluse ise are­neda,
kulüiurrahvan a kasvada,
- kel oli koht teiste vabade riikide
AÄBS*i hiljutisel sümpoosionil käsitleti saastamise probleeme Baltikumis, üheks osaks oli dr. Ma- kgrval. Kes kahekümne aastaga
re Taagepera ettekanne ökolMgiUstest probleemide kus eesti looduskaitse alal töötajad toda^ ^^^^g^j^J j^jj jj^j^j^jj^^^jij^^^ j^^j.
vadiileindustriaUseerimist. Eriti on mm^ põhjustanud Muuga sadama ehitamine Ja sellega kaasas käi- tuurilise õitsingu Ja kus eestiaste
JakÄMriprobleemid. töövUJakus näitas suuri saavutusi
mine, ei tähen annavad 83 prots. põlevkivist, 1,6 - Eesti Vabarügi väljakuulutamme
f mallkku ökolöogiiist, vaid ka tea- prots. elektrienergiast, 1,4 prots. pani Uikuma polütiUse masmavär-tüd
kultuurilist icatastroofi, nagu mineraalväetisest ja 1.1 prots. nie- aga see veel ei tähendanud, et
osutati 13 eesti : ntellektuäaU me- retrantspordist; viimane kahekor- vabadus oUiuks selle sammuga
morandumis.d.od. 1982). disttiks Muuga sadama valmimisel, käes. Vabadussõda andis meüe va-
Eesti looduskaitsjad on olnud väga haduse, aga ta andis ka palju roh-
PROGNOOS JA aktiivsed, organiseerinud esimese- ^ejn» ta päästis meid nõukogude
VÕIMALIK RAVI na Nõukogude Liidus õpilaste loo- kommunistüku ikke alla jäämisest,
duskaitse ringi Tartu ülikoolis 1958, Jäid paljud väikerahvad, mõ-
M plaan rahvusUke loo- korraldanud kursusi looduskaitse «^st räägitakse nüüd sõnadega „oü
dusvarade kaitseks ja ratsionaal- põhimõtete üle ja treeninud spet- ^""^ «IOCH fnonönHn«
Ä s e e S S s e ' S õ v S i S S selis kasutamiseks ^ei lõp praegu- sialiste looduskaitses . Tartu tiU-se
olukorra kirjeldamisega. Mis kooh geoloogia teaduskonnas, sa-süs
kui eelpoolmainitud suund jät- muti rajanud esimese rahvusliku
kuks aastani 2005? Plaan sugeree- pargi N. Ludus,
irib 5 protsendilist maksustamist
KUNM.PIIRKON©
Enamus probleemidest Kunda
pürkonnas on kauaaegse tsemendi
produktsiooni tulemus „Pimase
Kunda** nimelises tsemendivabri­kus,
mis on töötanud 1892. aastast
alates. Kuiida on ka keskus, kus
ni.
TALLINN
On täiesti tõenäoline,
et eestiased Jaganuks mgerlaste jt.
soomeugri rahvaste saatust. ,
. .Vabadussõda andis mette 20 aas­tat
läänemaailmas elamist, lääne-maattmlasteks
muutumist, kes tea-
' V läätmete imhastamiseks iga töös- ^^^^^^^^^tuse suurendamine ei dis enese väärtust ja hmdas kodu
TaUmn, sminm ? ^ ^^^^^^^^ ökoloogiliste rikku- maa iseseisvust nii, et ta n maa-ka
suurimate ökoloogüistepÄe- " - ' ^ ^ suurenemisele lühiskomias, ilmasõjas asus seda maad kaits-midega.
TalHnn on s u u r e m » J^^^^^^^^ vaid tekivad ka kultuurilised lõhas-konna
tähelepanu alla. Näiteks kir
x « x « v . & « . ^/ix p « M x ^ i x . . x v « ^ v .. nUrirf^nHi lo fnAir«i Tippd iuht- ^"^^ icAivau Aais^uxtuuimocu luuaö- ma Ja kannatas selle maa eest roh-gude
tööstuslik kompleks, [kus on tused; kus etmlised grupid üigüvad kem ohvreid kui Vabadussõjas.
soojusjöUjaam, keemilised jttevõt-ted,
masina- ja metallitööstused,
puu- ja tselluloositööstused, ehitus-materjalide
vabrikud, nabatööstu-sed,
trükitööstused jm.
jutab see ette suurte vUjaväljadeO^^ätf te järete^^
piiramist rohuvööndiga vältimaks mesest Eests 65 prots. on eestla- tuhandeüe kommumstliku terron
^ . . sed ja on ettenaha,! et parast Muu- alt.
loom. , sadama valmimist suureneb
Kõige tähtsam on siiski, et plaan Tallinna elaiüke ary 200.000 immi- Vabadussõ: ata poleks vabariigi
ja Lääne vahel valitsevat
üldist ebakindlat olukorda aitab
iSüvendada kahthi^ et N. liidus
pole praegu Juri Ahdropovi hai­guse
tõttu kindlat jiditi ning s u^
ja kaugeleulatuvaid otsuseid tecr
vad sõjamehe^, kes oskavad ope­reerida
ainult relvajõuga. On isegi
võimalik, et N . Liidus tekib And-ropoyi
rivist väljalangemise korral
ipikemä perioodi kestel võimutüh-jus,
kuna tema järglase leidmiseks
areneb iseniste kogemuste põhjal
pikem^jalisem võimuvõitlus. Sel^
line olukord võib ühest küljed
Lütu nõrgestada, kuid teisest kül-jest
võimaldab riskan^^ samme
astuda teise ja kolmanda järgu
meestel, kes võivad teha kergekäe-lisi
otsu^id sõjateele asumiseks.
Kuid pessimistid® kõrval on ka
optimiste^ kes arvava^ et presi­dent
Reagan ei ole oma tegudes
kaugeltki nii sõjakas kui sõnades.
Ta müiib venelastele käel
vilja ja gaasijuhtinestikueMtam^
traktoreid ning viimasel ajal on ta
tühiistanud mõningaid Poola vastu
rakendatud sanktsiooue. Äsja lük­kas
ta tagasi ka Pentagoni nõud­mise
ameerika s%avvee õlipuuri-mm
. varustuse Venemaale müü-inise
keelustamiseks.
annab Tallinn 35-40 prots. kogu näeb ette, et kõik plaanid jäävad grandi võrra. Eestlaste oma iive väljakuulutamme saanud reaal-
Eesti tööstuse väljalaskest peatöös- asjatuks, kui rahvastik ise ei pü- on madalaim N. Liidus (3 promü-seks. Eesti rahvas vomuks saada
tuste harudes (väljaarvatucl põlev- ta X)ma isu materiaalsete Mvede li). Prc^^ on kompUtseeritud samase hävitusoperatsiooni oSah-kivi
ja õlitööstus). Kõik see aktüv- ja kaupade järele, mille valmis- eestlastele osaks saanud suurema- seks nagu ukrainlased, kellest 7—
süs on konsentreeritüd just 0,4 tamiseks vajalik materjalvüb öko- te takistustega nende oma kultuuri 1^ mUJonit hävitati süsteemipära-protsendile
Eesti pindalast. Tule- loogUiste probleemide suurenemi- ja keele juurde. Venestamise pe- selt tekitatud näljaajaga. Vabadus-mušeks
on kõrge kontsentratsioopi^ sele^^^^^^ Mitte üksnes rioodi ajal 1970-ndais aastais on sõf ata poleks meil njitte ohiud se­ga
saastumine. Eriti tõsised on suurem arv kaupu, vaid ka tervis, suurem surve pandud vene keele ^ ^aasi, kust me läände saanuk-Õhu
ja vee saatümise probleemid, puhas õhk ja vesi vajavad rõhuta- kasutamisele. Lasteaedades tuli siiae põgeneda, läänemaaUma elu-mist
õpetada lastele pool päeva vene stJndardi Juures omale mugavad
Tallinn on ka üks suuremaid sa- keeles. kodud ehitada Ja ise nende maade
damaid Läänemeres. Praeguse sa- kõrgeid eluvõimalusi nautida,
dama kapatsiteet on olnud koorma- K © K K Ü V Õ T E Loodus ei või kauem kannatada
tud ja uus sadam on lähedal Muu-gas
ehitamisel, mis ori projitseeri
tüd topeltkapatsiteedigSo
keskkonna rikkumist, mida põh- Võibolla ongi sün põhiline alus,
i i K t f l b suurtööqtuqe arpnff priti ™is tingiks, et sellele päevale roh-
Kokkuvõtteks Eesti tööstuspro- ^"fl^^i™ kem tähelepanu antakse Ja et T.E.
MUUGA SADAM
Esimese faasi lõpetamine sada­ma
ehitustöös on ettenähtud 1984.
looduse ja kultuuri säüitamiseks. ^püi^idiikud^^^^^l^^ ratud koosvübimisega suuremaks
ToostusproauKtsioon on naru, mib ^^^^^ -^^^^^ suuremate tööstuspro- akfusesarnaseks sündmuseks ku-
Jektide plaanitsemisel, nõudes suu- i - i a ^ ^ ^ ^ ^ nmtet_ tuleb ^^^^^^^^
arvatud Muu- isem raneiepanu aniaKse ja ei i.jc..
duMsicKJnv looduse vaatamata ees- VÕUlejate ühing selle päeva oma
hekord näitab looduse ja ku ltsuuuurir enseävüaitt amvõiisteluksst. tfi. lio^ooüduussKkäaiittssijaattee aalkrttiuivvsseeliee ttoööollee . vä^ik s, emale arvule osavõtJaUe mää-
Tööstusprödüktsioon on haru, mis
keskselt (Moskva poolt) kontroüi-
N. Liidu ajakirjandus on iseloo- looduse j^:to ^emat tähelepanu looduse säüita: da, vaatamata et alles nüüd leia»
müstamid ^dämat^ „ g r a S . ^ ^ ^^^l^^^^,^ misele, v paraneda, "^e: kuidas oleme saanud seUise
seks": See võib ka täita'S^^ ^ " ^ ^ ^ X ^ N ^ aga seda ei tehta, kuigi keskvalit^PäevalaiemaUmäridmata Jätta?
tatsiooni, kui ettenähtud^^^ olema selge, et tõsi- Päev, mU otsustati alustada
nitkmipmeetrit merepõhja on väi- ! f . ne keskkondlik Ja kultuurilule lõ- võiflust kodumaa vabaduse eest Ja
ja võetiKi, 500.000 ku^riveeMt]^ hestamine ühes. „vkbartigis-võib sai pöördepunktiks Eesti aja-tooni
oma kohale pandud ja 23 sa- Eestlased moodustavad 0,6 prots. nõrgendada kogu ühiskonna tervik- ^<|?s, pn märkimist vääriv. Aga sel
damahoonet ehitatud. Sadamaehi-N. Liidu rahvastikust, ometi nad likkust.
tamine põhjustab toetavate töös­tuste
arengu, uued räudteecl ja linn
ise. Kontsessiooniks on siiski teh­tud,
et: peatee ei läbi Muuga suvi-tusrandade
kaunist ranjiajoont,
nagu oli esialgselt planeeritud.
Probleem on tekkinud sadama ehi­tamisel,
kuna merepõhi on haka­nud
liikuma. Kas on võimalik aren­dada
seda „grandiposseks" sada­maks
vastavalt -ettenähtud ulatu
Sõiaväe relValtfost varastoti tankif Srierdvi,
V . . • . 1^^^.^^^^^^^
päeval tuleb ka nooremaile öelda,
et vaadake noored, sel päeval hak­kasid
eesti mehed võitlema, et Ida
Mrmuvalla alt pääseda Läände.
Selle päeva tõttu võite teie sim
maaUmas elada, sest teie isad ja
vanaisad keerasid uue lehekülje
eesti rahva kuulumise küsimuses.
laemale,.; ;
;.;'<Kuid'/tii^ ' tüli kõrval
@i saa unustada ja kahe silma va-iele
jätta kahte suuremat maaUma
tulipunkti, kus kahe ysuurvõiinii
:feuvid teiavalt ristlevad,. Üks. neist
päris loomulik, et praeguse
pmeva olukorra taustal tekib mit-mesuguiseid
arvamisi, oletusi^ en­nustusi
ja kalkidatšioone. Mulised
neist
See päev Ja selle aastakümnete
pikkune Järelduste ning tulemuste
Ludvika politsei on viimastel nädalatel uurinud relvavargust ühest olemasolu nõuab, et seni kui on
, , . sõjaväelaost, mida iseloomustatakse kui iiht t
neid veel kord tänada Vaba
Kogu JM Luöu loode^ purkonna nia- aineid ühest beto<Ä laost, mifle terasest uks keevitati lahti. Eesti, aga ka praeguse vabas maa-janduseUi
suhteliselt lühikese aja: - ümas antud eluvõimaluse
ga. Kuivõrd see rikub looduslikku Kui palju relvi varastati, on sa- tööd saanud kätte kõik relvad ja Teist poleks esimeseta ohiud.
keskkonda, seda Idisitakše aVali- lajane, kuid politsei arvestuste ko- käsigrahaadid. Puudub vaid väik-kult.
haselt vajasid vargad kaht kombi- sem kvantum lõhkeainet.
kõrvalküsimuse^^
jekti juures, mitte-eesüastesi^^^^^
liste sissetoomine, kuni Neid on kätte saadud suurlinna­de
„mustadelt turgudelt", kuid
väga suur osa oii jäljetult kadu­nud..
' t .
iiiiS iiiiuis8i;i8!iiiiiiiiiiii!iiii!iiiiiiiiiniiiiin)i]i]iiiiniiiik
mmo ^ vargusega, et politsei laskis seinale riputada, vaid on kindel, et
uuele tööle. Nii võib sadamaSu ^ ^ i ^ " ^ - ^ ^ ^ ^ vargad planeerisid midagi suure-sisse
tulla Eestisse 150;OOo4o^^^^
mit töölist ja nende perekonnani- ^^'"^^^ 25-30 a^s-proovitulistamisi^W^
get.:Selle suure arvu^tõ^^^ tat, kes kmiluvad samasse jouku. ga. _ V
neks eestlaste osa Tamnnaspra^ ka lüumasti- . Nn. mobilisatsiooniladudesse ga on äärmiislikud poliitilised or-guseU
51, protsendilt umbes 35^^ murtakse tihti sisse ja varastatak-ganisatsioonid, kes koguvad relvi
sadama eMta- Folitsei on pärast pik^^^^ ja «ootavad oma aega".
On oletatud, et teatud varguste ta-
VALI
NÄDAI
17. ja 18. dets.
dr. T. Saukj
24., 25., 26. ja
dr. R. Pahai
lõuna-Fiol
L.-Florida E.
27. novembrü^šü
leidis elavat osa
ka sünviibivato
Peonmmides kor
kunstnike poolt
Esindatud olid Ii
KoppeU, OHy R
SpraU'i tööd, m
suurt huvi.
Avapeo avas
Harald Hinno. P
vast oli. pühen
kuulsa kirjamehe
Hugo Raudsepa,
tähistamiseks. Ed
ette nende lühielu
die Allik esitas
Riho Pätsi poolt 1
laulu tahaks laul
tis Erich Allik,
meeris G. Suitsu
„Äike".
Hugo Raudsep
hištamiseks oli H
nud.näidendist „
ri stiili iseloomu
kandsid k e Hei
perenaisena ja E
delvorstina.
Eeskava teises
die Allik J. Andre
rida", klaveril sa
Edasi esines akor
mitme eesti pak
Järgnes rikkali
Lembitu hoolitsus
gis populaarne
band. Tantsu V
dati loterii, miUek
netanud Hugo Ja
perekond Luning'
lik. Nu algas L.
seltskondük <lu
ja meeleoluritkal
Monfreali
- Montreali Pensil
ettenähtud igal
kus tutvutakse Ki
kultuuriga. Reedel
oli fümi näitajal
melil Õnnestunud I
film, mis käsitles
Kanada arktilistell
oli mõned aastad
tud uurimiseretk,
seks oligi näidata^
kus huvitavaid tej
põhja-alädest.
25. novembril
ettekandeõhtu Moi
nde Klubi igaree^
kui Jaani kiriki
ruumes. Seekordnel
tud merest ja mef
kirjaga „Meri ja
Kuna meri on
hutamata põhielei
meri pakkus nii ü]
kirjanduslikult, ka|
lus, aga ka popul?
tikUtena.
, õhtu kava oli ko|
et seal oli paras
meeleolu kirjeldusij
mere ajalugu ja mj
nud ka meremeeste
Sissejuhatavad
Höövel, jäädes kavi
Esimesena S. Ta|
tuntud F. Tuglase 11
Huvitava E. Pasti|
duse purjelaevast,
reie, kandis ette Tel
miseks oli kokkuvj
ülevaade Eesti la(
oli paras jagu pipai
moriga. Selle teksti]
ja kandis ette Anu
meeste laule esitäs|
tarri saatel.
Teine pool kayj
. Villmani luuletusegj
mees". Momendiks
tunud, kui äkki ruu|
remehe rõivas mee.'
ma. Siis tunti te mai
ja järgnes tugev apl
tas S. Tae.l-Koppel i
luuletuse „Udu" jj
' Teet Koppel sama
„Täitmatu haud'.. Lj
ja reaalsusest üle si
Alex 'J^oom kas ükij
publikuga terve r(
laule kitarri saatel.