Vaba eestlane , October 16, 1984

              l i . .6
Nr. 76 Nr.
SKBX
I
• l" -
Augustis Toronto Lawn Tennis
Club'i väljäkuil peetud noorte ten-nisemängij
äte meistrivõistlusel või­tis
esikohad ja meistritiitlid üksik-ja
paarismängus 12-aastaste ja
•nooremate tütarlaste klassis 12-
aastane Laura Randmaa. Võitlusest
võttis osa 50 poissi ja 40 tütarlast,
esindades enamuses Kanada pro-
^vintse.;
: võitis -Laura
Randmaa Heater JDonovani, New-fbundlandist
6:0, 6:0, Jana Nejed-
Jy, JBriti Kolumbiast 6:0, 6:0 ja
Melknie St. Pierre, Quebecist 6:1,
6:2. Finaalis võitis ta Annette Ar-gamasilla,
Torontost 6:2, 6:0.
Paarismängus oli ta kaaslaseks
finaalis võidetud Annette Argama;'
silla, kellega koos võitsid Heater
tooncvani jä Darin Ö'Reilly 6:0,
6:2, Suzanna Italiano ja Karen
^Kerri-Albertast 6:2, 6:1 ja finaalis
'Susan Culiku ja Monique Adam-czaki,:
Ont. 6:2, 6:1.
•Kodumaa naissportlasist on vii­masel
ajal rahvusvahelist tähelepa­nu
äratanud jalgrattur Erika Salu­mäe,
kes järjosti on parandanud
oma tulemusi rahvusvahelises klas­sis
ja septembris Moskvas toimu­nud
trekisõidu võistlustel * püstitas
maailmarekordi 3000 meetri sõi­dus
ajaga 3.55^835. Endine rekord
3.58,025 kuulus N. Kibardinale.
Salumäe lõi ühel teisel võistlusel ka
N. Liidu rekordi paigalstardist^500
m sõidul ajaga 36,175.
Hispiaanias, Barcelonas toimu­nud
maailmameistrivõistlustel tre­kisõidus
tuli Erika Salumäe hõbe­medalile
ameeriklanna Connie Pa-raskevini
järel Pealtvaatajate ar­vates
ebaõiglaselt, sest Paraskevin
pööras otse finishi lähedal eestlan­nale
ette, kes pidi ^ selle tõttu kat­kestama
alustatud; mõödasõitmise.
Kuid protest kohtunikule ei and­nud
tagajärgi.
ESTONIA koori ESTO-84 lõpuõhtul ja uue hooaja avamist tähistaval j
õhtul tänati koorijuhti dr. R. Toid roosi ja kingitusega. Pildil vasakult
koori esinaine Pärja Tiislar, dr. R. Toi |a Isoonvanem A. Medri.
Foto: Vaba Eestlane
Kanada—Ameerika
bridzhiturniiril ^Montrealis tulid
nädalasel võistlusel, mis lõppes
16. septenibril, voitjaikš
Küttis ja George Biro Torontost.
^ Ka 20 aastat tagasi võitis N.
löüttis,-seekord koos Erik Viirese^
ga, kes on praegu bridžhimängu
õpetajaks Montrealis.
Septembri; alul Pariisis peetud
rahvusvahelise naiste 5000 lii jook­su
võitis venelanna Tatjana Eä-zankina
tippajaga 15.23,12. Tema
nimel on juba maaihharekordid
jooksudes 1500 mW— 3.^^
3000 m — 8.22,26. Kuna Kazan^
l i n a keeldus pärast võisthist tege­mast
droogitesti, siis võidakse te­ma
lAAF-i poolt panna võistlus-keelu
alla eluajaks või vähemalt 18
kuuks.
Tänavu suri 80. eluaastal oma­aegne
ujumiskuülšüs Johnny Weiss-müller,
kes elas Acapulcos, Mehhi­kos.
Teda mäletab vanem põlv­kond
kui meesti kes 67 korda par-rändas
maailmarekordeid 50 jar­dist
800 meetrini ning võitis ka­helt
olümpiamängult viis kuldme­dalit.
Pärast 1928. aasta mänge
jättis • 190 cm pikkune ja 90 kilo
Esimene eestikeelne Olümpiasõ-num
ilmus Karl Eduard Körberi
raamatus aastal 1860, mis kannab
tiitlit „Maailma aiaraamat, kus sees
on, mis mailma algumisest Ma peäl
on sündinud: Kuningatest, Madest,
sõddadest n.t.s. mitme pildiga är-raselletud".
-
K. E. Körber sündis 1802. a.
Võnnus, õppis Tartu gümnaasiumis
ja ülikoolis. 1823—1826. a. oli^
Tuulas kodukooliõpetajaks. Reisis
siis jalgsi läbi Saksamaa: Rodma.
Seejärel sai Vändra pastoriks, kus
alustas ka .kirjanduslikku tegevust,
seda ligi samaaegselt „postipapa"
J. W. Jannseniga. Körber snri Tar­tus
1883 a/- V
Pikemas kirjelduses Körber ei
kasutanud Olümpia nime, vaid
„Šuurpidu päeva", arvatavasti vist
kartuses propageerida paganlike
kreeklaste pidustusi.
Olümpiapidustuste kirjelduse lõ­petab
Körber kahetsusega, et „pag-gana
usso Kreka mebhed . . . ei
teadnud mitte märki sest närtsi-matta
id-onist", mida taevas „ello-würst
ommast armöst jagab".
kaaluv tippatleet ujumisspordi ja
temast sai Hollywoodi filmi kange­lane
Tarzani-fihnides.
Enne turniiri peeti Olli üheks
võitjakandidaadiks, kuid tal ei lu­batud
võtta oma sekundant!, kel­leks
oleks tõenäoliselt olnud rah­vusvaheline
meister-Iivo Nei, kaa­sa.
Moskvast määrati talle Ja 15-
aastasele venelasele Aleksei Dreje-vile
sekundantideks kaks venelast,
kes küll rohkem täitsid politruki
ülesandeid.
19-aastane taanlane Cürt Hansen võitis Mljuti Soomes mängitud
male noorte maailmameištrivõiistlusei, ta eestlane Lembit OU tuli
SokohsAe, ,
Turniiri parimad olid: Curt
Hansen (Taani) IOV2 punkti 13
võimalikust, Drejev (N. Lüt) 10,
Earl Thorsteiris (Island) 9, Kiril-
Georgiev (Bulgaaria) 9, Lembit 011
(Eesti) 8%,; Igor Stohl (Tshehho-slovakkia),
Saeed Ahmed Saeed
(Araabia emiirkondade liit), Jörg
Hicki (Lääne-Saksamaa) ja, Gad
Rehelis (lisr^ael) kõik 8 punkti jne.
Georgiev võitis eelmine kord
noorte maailmameistri tiitli.
Hansen on teine taanlane, kes
on võitnud selle tiitli. Esimene oli
Bent Larsen, kes sai noorte maail­mameistriks
1953. Temast sai
kolm aastat hiljem suurmeister ja
üks tänapäeva kuulsamatest meist­ritest,
kuigi tema täht ei ole vii­mastel
aastatel olnud enam sama
hiilgav kui vareni.
Turniirist võttis osa 54 alla 20-
aastast mängijat. See toimus Soo­me
Ametiühingute Keskorganisat­siooni
kursuste keskuses Kiljavas.
Lõuna-Soomes ja korraldajaks oli
Soome Keskmaleliit. Turniir kestis
rohkem kui kaks nädalat. (EPL/
ER).
MÜÜGIL JABÄ ilSTLASE" TALITUSES
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA gMTik ja maaUjfii
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM
HerbertMichelson-. KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
HerbertMichelson —NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
Paul Laaa — MÕTTELEND — püte Ja
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD Onuletndtogu)
Safane Ekfoaum — AJATAR (lunletoskoga)
Ants Vomm — MINU HING (luuletoskogn) ...
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka--RAJUS^yLMED^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^.
Urve Karaks — KODAKONDUR (InnletiB^OfD)
Hannes Oja— KOPUTUSED ENESES
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL .
Ouuletuskogn)
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?..
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
E. Uustalu — TAGURPIDI SõUDES
(Mälestusi 1914—1943)^^ . . .
Roos — RÄNDAMAÕE (hraletuiskogii) ..
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
E. Sanden ,,SÜDA"jA"i^
L Külvet — NÄTFEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) .
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA
Arvi TinMs — VÄLGUMÄRGt KASVANDIKUD 47.—
I Saatekulu Kanadast $1.50, mujale $3.—
Hind Saate-
$ kolnf
2.— $1.-
3.— .50
18.— .70
9.— .70
S.— .70
10.— $1.-
2.— .50
7.50 .50
11.— $1.-
3.50 .50
10.— .50
3.— .50
3.— .50
9.— .50
d 5.— .50
.50
8.— $1.-
4.— M
20.— $1^
6.— .50
8.80 .50
6.— .50
1
1.50 .50
2.75 .50
14.— .50
16.20 .50
8.— .70
18.—
6.—
$1.~
.70
13.— $ 1 -
19.50 .70
15.— .70
4.— .50
Toronto Eesti Maleklubi alustas
oma sügishooaega 2 x 10 min. 5-.
voorulise turniiriga, kus esimeseks
tuli Andres Loorits 4 punktiga, 2
—4 kohti jagasid Endel Talve, Bo­ris
Bockfeldt ja L. Joselin 3 punk­tiga,
viiendaks tuli J. Järve 2
punktiga. Maleõhtust võtsid osa 10
maletajat.
. Järgmine TE Maleklubi malcõh-tu
toimub neljapäeval, 18. oktoob­ril
kell '7 õhtul. Kõik malehuvilised
on teretulnud.
Gisela McBride — TALES FROM ESTONU
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PILVE ALL JA PILVE Pl
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY .
REHVITUD PURJEDEGA H
NAER ON TERVISEKS — kõdijutt©
Ümar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
luuletuskogu
S. Ekbaum — luuletuskogu ÕHUMÄRGI ALL..
Ants Vomm RISTSÕNAD I .
Ants Vomm RISTSÕNAD U . . . ..
NAER .ON TERVISEKS^ n
M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale)
Robert Raid — WENN DIE SOWJETS
KOMMEN -...i..^^
TAIMI PROOS — ELUKOGEL
E. Eerme ^ EESTI EKSLIIBRIS
VÄUSMAAL rv^ ......
H. Meret — TEREM JUTUSTUS
5.75 .50
7. —
14.—
8. —
8.—
18.—
7.—
10.—
2.50
2.25
12.—
.70
1.—
1.—
.70
1.—
.70
$1.75
.70
.70
$1.—
5.—
25.—
12.— $1.50
19.— $2.—
10.— .50
.70
$1.50
iMminiiiiM
süüst „puhtaks pestud". Sellest
uurimusest osavõtnud republikaan
Percy Greaves tunnistas hiljem:)
„Kõiki fakte ei saada kunagi
teada. Suurem osa neist n.n. „uuri-mustest"
on olnud lihtsalt katsed
vaigistada, valejälgedele juhtida
või segadusse viia neid, kes tõde
teada tahtsid. Algusest lõpuni, fak­te
ja toimikuid ei tehtud meile kät-tesaadavaiks
ja avaldati ainult se­da,
mis oli kasulik uurimise all
olevale administratsioonile.. "
Aga see ei olnud esimene katse
Ühendriikide' ^õttaviimiseks. Mor­gan'!
huvid ja. nendega koostöös
olnud Winston Ghurchill tahtsid
viia Ameerikat Esimesse maaihna-sõttä
juba 1915. aastal ja olid sel­les
lõpuks'tagajärjekad alles 1917.
aastal. Tookord kasutati aurulaev
„Lusitania" uputamist saksavasta-j
se meeleolu tekitamiseks ja Amee­rika
sõtta ajamiseks. Selle pettuse
eest olid ühtviisi yastutavad presi­dent
Wilson, ,,kolonel" House, J.
P. Morgan ja Winston Churchill.
* *
: Oleme nüüd jõudnud. sinna
punkti, kus peame vaatlema ja de-bateerima
küsimust, kas New Yor­gis
baseeruv võimueliit on faktili­selt
üks sübversiivne võim, milline
opereerib teadlikult ja sihikindlalt
USA konstitutsiooni kõrvaldamise
ja vaba ühiskonna mahasurumise
eesmärkidel. Selle debati areenücs
ja subversiooni-süüdistuste baasiks
on revisionistliku ajaloolase poolt
esitatud tõendused. Aeglaselt, üle
aastakümnete, raamat-raamatult Ja
peaaegu iga üksiku rea viisi, tõde
hilisema ajaloo kohta on ihnunüd
'•^iiähtävale.- •
juba,-laiemalt'tuntud näi­teks
on Ameerika sõttaastimiine
Teise maailmasõja ajal. Võimuelü-di
poolt heakskiidetud versioon sel­lest
oli jaapanlaste õhuriinnak
Pearl Harborile. Revisionistid on
aga kindlaks teinud, et president
Roosevelt ja kindral Marshall
teadsid sellest rünnakust juba aeg­sasti
ette r-r aga ei teinud kõige
vähematki Pearl Harboris asunud
suurte mereväe üksuste hoiatami­seks.
Sellepärast, et võimueliit ni­melt
tahtis sõda Jaapaniga! -— Hil­jem
siis sama võimueliit kandis
hoolt selle eest, et järgnenud
Kongressi poolt korraldatud uuri­mustel
Roosevelt oleks
Aastäli 1933—34 järgnes Mor­gan'!
katse fashistliku diktatuuri
maksmapanekuks USA-s. Jules
Archer'i sõnade järgi, see oli
plaanitsetud kui „fashistlik putsch"
valitsuse ülevõtmiseks ja ühe
Ameerika pankurite ja industrialis-tide
poolt ametisse nimetatud dik­taatori
aü edasi juhtimisekso tJks-ainsam
julge indiviid astus tcllal
välja, kindral Smedley Darlington
Butler, kes paljastas tollö Wall
Streefi konspiratsiooni. Sellele
järgnenud uurimustel jällegi Kong­ress
jjhiilgas" sellega, et „pesi val­geks"
kogu afääri.
Pärast Teist maailmasõda järg­nesid
Korea ja Vietnami sõjad —
mis olid mõttetud, kauakestvad ja
mittevõitmiseks ettenähtud sõjad,
miilidele kulutati tohutud rahasum­mad
ja milliste ohvreina kaotasid
oma elu paljud tuhanded noored
ameeriklased -— milliste ainsaks
eesmärgiks oli ainult miljardidoUa-riliste
laskemoona ja muu sõjava-rustuse
produktsioonilepingute soe-tamine
võimu eliiti kuuluvaile in-dustrialistidele.
(Ja muidugi ka ko­gu
selle' „toodangu" finantseerimi-'
ne, et riik peaks laenama veelgi
rohkem raha — «eliidilt"! — HK).
— Võime olla kindlad, et neid sõ­dasid
ei võideldud mitte „kommu-nismi
tõkestamiseks", sest viieküm­ne
aasta jooksul seesama võimu­eliit
on kasvatanud ja toetanud
Nõukogude Liitu •— milline oma­korda
varustas sõjariistade ja ma­terjalidega
vastaspoolt mõlemas sõ­jas.
Koreas ja Vietnamis. Meie re­visionistlik
ajalugu tõendab niisüs,
et Ameerika Ühendriigid, kas otse­selt
või kaudselt, relvastasid mõle­maid
sõdivaid pooli,-vähemalt Ko­reas
ja Vietnamis.
; Ühe omamaise näitena võiks
mainida president Kennedy mõrva­mist.
Tänapäeval oh raske leida
kedagi, kes veelgi usuks Warren-komisjoni
raporti selle kohta —
väljaarvatud võib-oUa mõni tolle
komisjoni Hikmeist. Tõde selle
sündmuse üle on jäänud ikka veel
avalikkuse eest varjatuks — ja
tõenäoliselt jääbki ka vähemalt
järgnevaiks viiekümneks aastaks.
Üks kõige vastikumaid peatükke
hilises ajaloos on olnud n.n. „Ope-ration
KeeUiaul", milline nimetus
anti mitme miljoni venelase sund-viisilisele
repatrieerimisele pärast
Teist maailmasõda, kindral Dwight
D. Eisenhöwerl (pärastine USA
president) otsesel käsul. See tegu­viis
oli otseses vastuseisus 1929.
aastal kinnitatud. Genfi konventsi­oonile,
nagu ka kauaaegsele Amee­rika
traditsioonile poliitilistesse põ­genikesse
suhtumises. Ja see oli
vastuolus kõigi meie ideedega ele­mentaarsest
aususest ja individu­aalsest
vabadusest — aga võime
arvata, et see toimus koUektivisee-rijate
kaua teoksil olnud program­mi
jaamides. Ometi, kuni selle
sündmuse dokumenteeritud paljas­tamiseni
Julius Epstein'i poolt kau­nis
hiljuti, kui keegi oleks julgenud
isegi arvamust avaldada, et Eisen-hower
võis reeta mÜjoneid inim­elusid'
poliitiliste eesmärkide saa­vutamiseks,
siis oleks. säärase ar­vamuse
avaldajat tabanud äge ja
armutii ätakk.
Aga mida see revisionistlik aja­lugu
meile tõeliselt õpetada võiks
on see, et meie kui individuaalsete
kodanike alistumine poliitilise või­mu
üleandmisel ühele finantsilisele
eliidile, see on läinud meie maail­male-
maksma ligikaudu 200 miljo­nit
inimelu, kes tapetud aastavahe-.
mikul 1820—1975. Smna juurde
võime lisada kirjeldamatu viletsu­se
kontsentratsiooni •— või' orja-laagreiš,
poliitiHsed vangid; ja nen­de
, tagakiusamine ja mahasurumi­ne,
kes püüdnud tuua tõde valguse
ette. •
Millal tuleb sellele lõpp? —
Lõppu ei saagi tulla enne, kui
hakkame tegutsema ühe lihtsa ak­sioomi
järele: et võimusüsteem
võib kesta ainult senikaua, kuni
sellele alluvad indiviidid tahavad,
et ta kestaks edasi; ja senikaua,
kuni indiviidid tahavad saada en­dile
midagi — mittemillegi eest!
Kui saabuks päev, kus suur ena­mus
indiviididest deklareeriksid ja
tegutseksid niiviisi, et nad ei taha
saada valitsuselt mitte midagi; et
nad tahavad ise hoolt kanda oma
heaolu ja huvide eest; sellel päe­val
algaks ka kõigi võimueliitide
langus. Sest suurim atraktsioon
võimueliidiga ,,kaasaminekuks"
seisab just selles, et seeläbi loode­takse
saada enesele midagi, mitte­millegi
eest. See ongi too meid l i ­gitõmbav
sööt. Võimueliit alati
pakub midagi ja ikka mittemillegi
eest. Aga see „midagi" peab es­malt
ära võetama kelleltki teiselt,
nagu taksid või lihtsalt rööv, et se­da
siis võidaks jagada mujale, vas­tutasuks
poliitUisele toetusele.
I Perioodilised kriisid ja sõjad
leiavad ärakasutamist uute „võtan-annan"
tsüklite propageerimisel,
aga samal ajal kõvendatakse sil­must
meie individuaalsete vaba­duste
ümber. Ja muidugi ka, meU
on Ikarjadeviisi ^akadeemilisi käs-ni",
amoraalseid ärimehi ja lihtsalt
teiste kulul olesklejaid, kes kõik
kokku moodustavad mitteprodut-seeriva
vastuvõtjaskonna väljajaga-tavale
osale produtseerijailt ära­võetud
röövsaagist.
Järgneb
eesti
argmisatsioonide
tegevust
VABA EESTLASES!
;^J•:•;v^:«•;•:•;v^^.•^fft^:;^:v
S
Ontario kodakc
direktor minisij
Kahed
Ontario
Kujutisel suul
tivalil Festivali
kümne päeva
400 fümi 26-lt
da osas oli i:
148 mitmesuj
üheks osaks
Streets" (Kahoj
mille käendajal
kondsuse ja k|
kodakondsuse
de fümideeesi
vusi väga eru
Mõned neist o|
sisuga ja probj
sed kõigile välf
Ka fümide
erinevad Kanal
raaliani ja Tü|
loodud inidivic
poolt kelle huvi)
poliitilised ja
saatused, mis
filmiloojate tö(j
dramaatiliste
ajaloos, teisedl
rahvusgruppidj
nende põhjusi
ajaloolise tausj
Seeria, avati
vastaja Wem(|
„Where Greei
rohelised sipell
le. järel Ontaj
kultuuriministj
lavastajad ja
võtule. OsavõtI
tajaid Euroopa
eestlane Tiin?
„Estonias:
-selles seerias.l
Lühidas sõi
ütles, et füm
VABA
TOIM
avatuc
rocdenl
Telefonid:
VAB/
on tasuvl
üks toll.
kuulutuste
tekstis ..
esiküljel
Kl
nädala esii
cmasp. h;)i|
nädala teis
map. h(
ii
Väljj
Leida MJ
PostiaadrI
9 Parravi
Willowdj