Vaba eestlane , December 30, 1986

              ;0 r- -,• •
VABA EESTLANE teisipäeval, 30. detsembril 1,986 - Tuesday,^De^ber 30, .1986
• VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Lesli® St
Don Mills, Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Frcc Estonian Publishers Ltd.
1955 Lcslic St. Don Mills, Ont. M3B 2M3.
•TegevtoimetajasArvi. Tinits. Toimetajas Olaf Kopvillem
Toimetuse kolleeglom: Karl Arro, Heino; Jõe, Olev Trass , :
Telefonid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavaltJlll.—, $60.—, $3L—
Telliinishinnad väljaspool Kanadat? aastas $80.—, poolaas­tas
$44.— ja veerandaastas $23,—. I klassi posti ja lennu­posti
hinnad vastavalt — USA $115.— $62.—, $32.— mu­jal
välismaal $140.— $75.— $40.—
Aadressi muudatus $1.— ~ . Üksiknumbri hind 70 c.
Kuulutiistehinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi voetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Sadakond lasteaia mudilast oma vanemaile ja vanavanemaile jõululaule laulmas.
FotoiT.Säägi
Laupäeval, 6. detsembril tä­histas
August Nurm Eesti Maja
kohvikus oma 80. sünnipäeva.
_ Külalisi kutsudes palus j
neid,' kes: soovivad, kingitusi avfüi«,
kBrjutada tshekk lõekääni - eesti
Sastesuvekodu heaks.
oli ühme jõMupiiii, mis toimus 5
pärast jumalateenistiist, Eeskavalist osa täitsid
ja leesrieelsete griipi õpilased,
istuttühisk
nautis
selgus,
\ ruie antav summa op $525.—. Pärast jõuluvaM
ol^' Oma 75; sünnipäeva ^in§»*^se |^ ^
si» andis August
Prngrammi esimese osa täitsid Pärast lühemat 'vaheaega ja
pühapäevakooli õpilaste ettekan- pildistamist jätkusid ettekanded
^" ded, mis moodustasid põimiku, leerieelsete grupi esitusel; Karin
aastad ei ole vMnad, üt- ou siin
eb üks vana tõetera. §ee tähen- nud koolid ja noorte o
dab, et iga aasta toob meie ellu oonid^ samuti laste
ja maailma palge ette midagi uut kuna teatrite tegevus on
ja enneolematut. Ja kuigi meO tagasihoidlik _ .^^....^..^^ _...„..„
õnnestub vanu ülesandeid lähen- natavad laulukoorid noorliikme- lapsed. Skaütüksus Lembitu Ma- j^gij^^^gg j^^^^^ Marley esitas klaverisoblo^Püha
dada ning meid häirinud raskusi te vähese juurdeka ^^^V^^^^osavõtjaskonnaga. Põimikus esi-kas
täielikult või osaliselt selja» na. Toronto eesti rahvusgrupi Lembitu hõbesõlgede pmamkek^ deklamatsioonid, laulud: ja Kuutani klaveriduett iiing Rita
taha jätta, tekivad nende aseme- dus, õigemini tütrepojad Miku, ja Sven Link- ^^.^^^^^^^^1^
e kohe uued, mis nõuavad oma- na eksistentsis globaalses Ulatu- ruusidja^^^'^^ ^"^^^^ ühenduses Jeesuse^s^ Läte kla-korda
muretsemist nihg lähen- ses, oli suursündmuseks Eesti Nurm. HõbeÄd^^a süvendada lava ta- veriL Leerieelsete 1^
duste otsimist. Kuid ükskõik kui Õppetooli^^ gaseinale paigutatud päevakoha-laiilis^^k^^
energiliselt meie ka neid laihen- kooli juurde. Loodud (ts
duši otsime, jäävad paljud prob- ooni! on mitmesugused ülesan- ligemale päariküm- Silvia Rajaste (viiolä).:Nii:^Ä^^
leemid pikemaks ajaks — aasta- ded, kuid erlt! olulist osa peaks r neline noortegrupp paatoslikult: laulüettekandeid^k^^^^^
teksi aastakümneteks ja isegi ala- see asutus^^^^ ^^^^h^^ asidmisega „ . : .sest nõnda on Jumal maail-lesä^^
feeks—püsima ning nende ula- eesü ma armastanud^ ei ta ömä^
tus ei piirdu sageli ainult üksi- seadmisel ja kommunistliku pro- taatleja st^^^ poja ohverdas-et meil ,^^^^^;^^^P^^^
kute inimestega või ühe riigi ela- pagandaaj .. oleks igavene elu ;.^^^^^^^^^^n^^^^^
inikkonnaga vaid kogu inlmkon- Eesti probleemide tutvustami- Eesti VabariigJle UKO's iõuluoiltf täiMdas Ühislaul^^^^^^,^^^^^
fliaga. ^ seks ja meie vabadusvõitluse tii- ia õnnistav ^^^^^^ j^
Nüüd, kus me oleme vustamiseks tegid meie va^tav^d' Q>(><!S3>it4x^i>«xi><>'az»»«i»«>«a^><nii><>4SiM * \* ^^^^^ M
isna lähedale 19^^ ära*» organisatsioonid vabas maailmas
saatmise momendile, õn meil kahtlemata suuri pingutusi, te-na
Lillakas, ElimiMarley, Peeter
Musta, Vaiki Taul, Kairi
põhjust pilku üle õia^ tagasi heita gutsedes mitmel juhul, aktiivses gune: kõsaservatiivide valitsus la- gutsev poliitbüroo-ei ole siiskiReimanRatnik ja
ning vaadelda, mida see aasta koostöös teiste balti rahvusgrup- hendab lõpuks selle küsimuse. loobunud oma suure^^^^^^
meile tõi ja mida ta ei toonud, pide samalaadsete organisatsioö- Konservatiivide valitsus valmis- detente poliitika taaselustamiseks p..i.-^^^
millised meie lootustest täitusid uidega. Seda nägime Torontos tas balti rahvastele teise suure ning propagan<ia lääneriikide
ja millised sündmused valmista- algatatud Molotov-Ribbentropi pettumuse sellega, et pandi juudi mõjutamiseks ja peibutamiseks ^ „ ^ ^^^^^
sii meile pettumusi. Loomulikult pakti sõlmimise päeva meenuta- organ nõudiMisel käi- jätkub hoogsamaltkui kunagi va»».^^^^--^^
piirdub meie kokkuvõtlik, tagasi- mis^^^ ^-^^^^ ^^^^ •
vaade möödunud aastale ainult abil) ja Viinis korraldatud Hei- sõjakurjategijate" jälitamiseks j^ Kremli propagandale seni tu^^^^"^^^^
suuremate sündmuste ja olulise- singi kokkulepete järelkonverent- nende paljastamiseks Kanadas.^^^^^^^ ja
mate probleemide vaatlemisega sil. Mõlematel üritustel võimaik. Näib, et siin on rohkem t ^^
meie rahvusgrupi : seisu^^ balti ja Ida«'Euroopa rahvas-^Ukrainast' ja; B^^^ pärit vaid tokkdd ette seadnud j^^^
lähtudes.-: • • • te traagilisele saatusele laialdase-isikute tagakiusamisega kui^s^^
kui ni(e heidame pilgu^^^^^e^^^^ mat. - tähelepanu: Juhtida,r:kuigi^^k^^
konna äule väljaspool Eestit, siis Viinist saabun andmetel oleks pealegi teenivad sellised algatu- poliitiliste tagasilöökide osalt- gar Heinsoo
ei saa eri maadel elavaid eesti pidanud eestlaste esindus olema sed eriti Kremli huvisid. seks, kuna teda «n asunud Iraa- _ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ • .
rahvusgrüppe mõõta ühe mõõ- tunduvalt suurem. Kahtlemata ei Mihhail Görbatshovi võimule ni relvadega varustamise poliiti- J
dupuuga. Ön paratamatu, et võimalda sellelaadilisi aktsioone tulekuga Kremlis on hakanud ka ka pärast atakeerima
eestluse süda tuksub tugevamalt suuremas ulatuses läbi viia raha okupeeritud E
ja jõulisemalt sellistes suurtes puudus, kuna eestlastel püqdu- tuuled, kuid ^n^ ole toonud satsioonijanuli^edtelevõ^^
eestlaste keskustes nagu Toronto, vad kesksed tugevad fondid sel- meie rahvale pälkesepaistellsi il- nin^ vabariiklaste partei lliderite na oli ladusa jutuga jä igati
Stökholm ja teataval määral ka lelaadilisteaysioonide^^^^m^^ muu- hävitamislahingusse tormavad ^^n^"^
New York, kuid oh tunduvalt ta- duslikuks toetamiseks. Näib, et tunud ilmselt raskemaks, Kremli demokraadid. Selle lahingu lõpp- gulussidemeis" õpetaja^ Andres
gasihoidlikum väiksemates linna- eestlased on üldiselt tagasi Eestist suuremate tulemused on aastavahetusel veel Tauliga. Ta jagas kihgit
des, kus lihtsalt puudub elujõud kumad sell^^ ja nii, et kõik lapsed
suuremate aktsioonide teostariii'' tamisel, kuna New Yorgis raja- simlseks ning venestamise prot-ühendriiydepre^^^^^
seks ja nende läbiviimiseks. Võib tud Vabadusfond on jäänud seni sessi ksirastamisekš on tugeva^ vaheÜselt saanud tunduvalt kano^us ka koguduse õpetajaile, pü-sIIsM
ütelda, et nende suuremate peatuma ainu^ natada. hapäevakopli ja leerieelsete rüh-eestlaste
tsentrumite kõrval näi- pilridessejSamar^^^^^^^ Nii me saadame vana aasta n^a õpetajad
tavad erilist aktiivsust Rootsis ja leedulaste kasutuses on mlljo- on jätkunud N. Liidu ja Ühend- ära osalt pessimistlike^ osalt o»j-^^^^^^
Göteborg, Kanadas Vancouver, nilised sellelaadilised tagavara- riikide vaheline vägikaika veda- timistlike mõtetega. Ühte kUü v ^XiVAai^^mees
Ühendriikides Ghi£ago,Wash-kapitalid.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ mine päevakorral olevate rahvus- t^st sai selle aa
Ington, Baltimore ja Los Angeles Vaatamata ühe. või teise akt- vaheliste küsimuste, eriti,relvas-.tud meie oma ralhvusliküs sekto- „^ w t V t""^J Vi)Detai'
ning Austraalias Sydney ja Mel- siooni õnnestumisele, ei jõudnud tuse vähendamise lahendamiseks, ris, samuti asukohamaade elu- ' ^^/^ - ^^^^
bourne, kusjuures Ühendriikide meie vabadusvõitlus, ka möödu-^^R^^ ettepanekul vooluga kaasa m
väiksemad eestlaste eluasemed nud aastal otsustava läbimurruni ülepeakaela korraldatud Reagani vahelises ulatuses. Kuid paljugi -^f^^"""^^^ v ^^ntu
näiteks Washington j^ ning kahjuks jäi Ottawas kusa- ja Görbatshovi vaheline kohtu^on^^j^^^ tegemata ja tööd ^ ^ ^ ^ ^
Angeles— on eriti aktiivsed oi- gile välisministeeriumi büroo mine ei andnud loodetud tule- tuleb jätkata üle uue aasta läve -w^'^^^
nud välispoliitilises sektoris ees- lauasahtlisse seisma ka meie au- musi, kuna Reagan ei alistunud astudes. Selleks soovime kõigile ^^^^
ti probleemide rahvusvahelisele kpns^^^^ n.n.„täh- eestlastele ja nende sõpradele ^^^^
foorumile tõstmiseL te andmine — seda vaatamata tede sõja" programmist loobumi- ''^'^'^'^ ^ ge iork ra Marsit Vna.
Mis- puistub Toronto •elliia, sife löofustekj et prae- seks» Görbatshovi juhtimisel Ko A o ." 9 !Uo
Teade eesti suvekooli asuti
miseks peetud koosolekust
tekitanud elavat huvi eesti ühi]
konnas. Keele kaotus ei ole
ainult noorte ja nende vanema^
probleem >— see on hetkel ter^
eesti ühiskonna, laiemalt haai
tes kogu välis-eestluse eluküs]
mus. Kellele ja miks on ees|
metsa- või suvekool mõeldud?
Eestlastel on palju rahvanaj
jandeid puuduliku keeieoskui
pilkamiseks. Märklauaks on euL
masti sakslasest mõisnikud ja k]
rikuõpetajad ning vene krooni
ametnikud. Vahest aga tehaki
nalja ka eesti vähemusgruppidj
üle.
Loomade ülesostja küsib nos
rootslaselt, kas sellel on müügil
noort siga või põrsast. „Ei min|
persas ei ole," vastab „puss-rootj
lane", ,,aga minu vend suur sii
on."
Naeru asemel kipub nutt
niisugust ja veel hullemat keeb
risu kuuleme eesti noortelt, ki
nad meie rõõmustamiseks ü^^^
vaevaks võtavad eesti keelt rai
'\;kida.
tegutsevad ---peavad hobrtel
Meie õpetamisel ras^^
Ühel õhtul nädalas tphnuya
täienduskoolide tuhnid. Ees]
keele õpetamine on liagii mul
nasjutt kiriku ehitamisest: m
töömehed päeval ehitasid
kiskus kurat öösel maha. Se<
mida väsimatiid õpetajad üh<
Õhtul nädalas ehitavad; selle l^i
mutab võõrkeelne kool Ja ühii
kond nädala jooksul;
Sealt pärinebki metsakool
idee --^ ol[a suvel kak$f itädah
täiesti eestluse sees. Korrata sedj
kolmel järgneval šüvel. Seda vs
nuseastmele 13—Ift nijll^^^^
mub kõige hävitavam eesti ket
test ära^kukkumine. EhitamI
ömia,,kirikut". Ilma et keegi va|
hepieal lõhkuda saaks.
N^nde ridade kiijutaja on
täte kestel pidevalf noortega te]
gutsedes nendega küllalt siira
vahekorras, et keeleküsimuse]
nendelt saada ausaid vaštüseidl
Miks nad ei taha kõneleda eest]
:.;:keeit?::;;:.;:.;"^^'-->
Neil ei ole midagi eesti keeli
vastii, kuid nad on inglise keelel
kodusemad ja omavad suurema
sõnavara. P^jud mõtlevad ingli
se keeles ja eesti keelt kasiit^^^
peavad nad mõttes tõlkuna. Ees<|
ti sõnavara ja grammatika oi
puudulik nende arengutasemeh
vastava vestluse jaoks, Keegi ie
taha end naeruvääristada; Ette
heiteid võiks teha neile üksiku]
tele, kelle eesti sõnavara on rik
kalikv õigekeelsus korralik ja ke
mõtlevad eesti keeles. Aga ks
need noored ei taha teiste seltsi
konnas esiletükkivalt ja jonnaj
kält oma eesti keelt harrastada.
Nii kogemev et täienduskool
vahetunnid, gaidide ja skautid<
suhtleinine väljaspool vanematJ
juhtide poolt organiseeritud ees
tikeelset tegevust, eesti rioört<
omavahelised pidustused ja eest
akadeemiliste organisatsioohidj
noorte liikmete omavahetim
suhtlemine toimub peaaegu eran|
ditult inglise keeles^ Ka ableli
paarid, kus mõlemad pooled oJ
eestlased, on sageli in^iskeelsei
kui nad just iastepäräsi "
dej» eesti keelt ei kasuta.
Metsakool oh seega eelkõigi
mõeldud nendele noortele, kej
ise tahavad oma eesti keele jj
eestialaste teadmistega
keskhariduse tasemele — tabal
vad olla haritud ja emakeelsj
kirjaoskusega eestlased.
^^^^ G