1984-06-19-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 46 VABA BžiSTLANE teisipäeval, 19. juunil 1^^^ Tuesday, ^ne 19, 1984 tk. 7 T. E. Segakoori korraMeiUdkoosolek toim is 4. JulinH Eesti Majas. Koosolekut juhatas esimees Siegfried Preem, protokollis juhatuse sekretär Saade Ristmäe. Koosolekut alates mälekati leinaseisakuga möö-dimud tegevusaastal surma läbi lahkunud koori teenelist liiget Alfred Kaske, asutajaliiget Alice Straijchi Ja kooriliikmeid Leida Järvit ja Hei-- no ülesood. " põhjendusega, et oskavat juba lehe- Revisjonikomisjoni valiti Vaike Kivi, Margot Enderes, Anette Koppel ja kandidaatideks J, Vares ja V. Sibul. S. Preem rääkis riikliku toetuse taotlusest: koorile, üks nupukas ametnik Ottawas on jälginud eestlaste toetuste saamist ja on leidnud, et kõik need orga= lisatsioonid asuvad Eesti Majas, nii mitu laulukoori ja muudkui kõik laulavad. S. Preem lubas talle varuda Esto laulupäeva pileti, et ta võiks tõesti veenduda laulmises. Koorivanehi Leida ?ajur jagas kiitust neüe, kes 42-est harjutusest ainult puudunud 1—3 korda, aga , * „ . - . teistega oli ta ka rahul. Koor on Aruanded esitas Helle-Mai Jogi kasvanud 91-lt 103-e tegevliikmeni, küll möödunud tegevusaasta kui ka eeloleva 'tegevusaasta kohta. Kõik Järgmise aasta tegevuskava on ALFREB KELDER Mida arvata muusikalist, mille ma võtan kaasa, talus just niisu-pealkirjaks on number? Isegi kui gust käsutajat vaja." see number 1919 — ilmselt aastaarv. Mitte midagi ei tea arva;>a. Ja see ongi, mis ESTO-1 ettekandmisele tuleva Lembit Kooritša kõige uuema muusikali teeb omamoodi põnevaks. NEEME-JÄRVI Omaette paari moodustavad kolo-ner Johannes Kaarmäe ja tema abikaasa Amanda, kes lubab „ma vaikin kui haud", kui on vaja kellegi. käest midagit teada saada. Keskne . osa muusikalis on Hannes Voogil, ,,1919" on Lembit Kooritsa neljas „Estoniast"kes end läbi-muusikal, mis on leidnud lavasta- j^-gt.ä^,3^,ihastab, kiü talle öeW ' mist, kõik Lakewoodi Eesti Teatri kima see käib tema enda poolt; Varem ori lavastatud ,,Kor-.u^^^^^^ g^ig on major Artur gemas seltskonnas", „Mees vibu- j.gamets ja tema abikaasa, aga noolega" ja „Emajõel"; nüüd on Jendest^me praegu rohkem ei rää-lavastamisel „1919", millega Lake-woodi Eesti Teater tuleb Torontosse ESTO pidustustele, ' ,,1919" näitejuhiks on Leida Le- Tegelikult on Lembit Koorits kir-pik, muusikajuhiks Lembit Koprits jutanud viis - muusikali, viiendaks ning saatemuusikat pakub 7-liikme-cn „Kolmas , noorus", mis oli ka Une orkester. Tegelasteks on Har-kaalumisel kui võimalus ESTO-1 ryVerder (major Räamets), Aime esitamiseks. Valik lanegs ,>1919" Märtinson Andra (tema naine), kasuks selle isamaaliku tagapõh- Heinz Riivald (Harmes Voog), Ralf ja tõttu, mis on teatavas mõttes Sams (kolonel Kaarmäe), Daisy vastukaaluks teistele ESTO-I ette- Kuusalu (tema naine). Laine Lya kandmisele tulevatele näidenditele. Päis (teenijatüdruk Mahtal), Ferdi- Ja „Kolmas noorus", millal näeb nand Rikka (vabatahtlik Jaagup meie teatripublik seda? Autori hää- Parm) iiing Karin Koorits, Anne les võis kuulda teatavat .kahjatse- Koorits, Andres Savi ja- Erik Savi vat,alatooni kui ta ütles, .et „see —koolinoored, vist jääbki mängimata." — Aga Uue muusikali ametlik esietendus miks? Kuna osa lauljaist- näitle- toimub Torontos 12. juulil kuigi 9. jäist on oma töökohtade tõttu pi- juunil Lakewoodis. toimus eel-eten-danud Lakewoodist mujale asuma. dus. See mõiste ehk on natuke uus, Nagu pealkiri vihjab, on ,,1919" kuid ameerika teatrites tihti ettetu-ajaliseltmääritletud lavateos. Te- lev. ' gelikult toimuvad sündmused aja-võeti vastu jä kinnitati. Revisjoni- ettenähtud sama mitmekülgne kui in!nill!lllllllllllllllllllllllllll!llllllllllll!!lll^ 1918. aasta vana-aasta Miks ,,1919"? Lembit Koorits, kes komisjoni aruande esitas Eevi No- varemalt ja koorijuht Un^^ vek. . jätkab ihriukalt juhtimist. Koori- V . , . , poohie tänu oli tugev aplaus kõi- Põhikirja kohaselt tuli valimisele güe/kes vaeva näinud. 3 juhatuseliiget. Esimees S. Preem teatas, et temal ei ole võimalik .•: y -it: sellele kohale edasi jääda, sest tal on palju kohustusi mujal ja nüüd on ka võimalus kes^alvel lõunasse minna.. Juhatuse koosolek peeti neljapäeval 7. juunil ja ametid jagati järg-õhtust kuni 1920. aasta alguskuude- nii muusikali teksti kui ka muuni - ajal, mü toimus Vabadussõ- sika autoriks vastas seUele, et Vada, mis on ka muusikali taustaks, ^adussõja motiive on meie lavadel Siiski ei ole tegemist sõjasündmus- vähe kasutatud ja paguluses vaete esitamisega ja püssi kä ei las^ vait midagi tehtud. Sellest siis ka ta, kui keegi peaks pauku, kartma, teema valik muusikahks. kuna sündmused toimuvad tagalas. Nii et, mida arvata muusikalist, ' M;uusikahs on dramäatiüsi momen- miUe peaMrj^ks on numbe^^^ miselt: esimees^ A. Kelder abi- -^^-r^^^^ ja 21; jaanuaril esüiesin Minul oleks võimalus helisalvestu- te, on põnevust, et kuidais see asi ge parem viis sellele küsimusele esimees --NeUy Hubei, sekrekr-— ^ ^ ^ * ^ i ^ ^ ^ ^ kohe, nii Göteborgis kui Shoti- välja tuleb, on armastust, on noor- vastuse saamiseks on seda vaata-liandidaadiks esitati A; Kelder, Saade Rištmäe,a — A. i^^^ Tubinal. Seekord oli kavas Tu- maal, samuti Rootsi Raädioorkest- tle suurt isamaalisust, on huvita- ma minna. Muusikal nagu muusi^ kes ühel häälel sai valitud; taloii Koppel, laekur' — Koidu Konze,bi^^ 1937. ä.,Toilas kirjutatud Tei-riga, käiku pahna. Ja ärgu keegi jäid kujusid.'Nagu näiteks teenija- kai ikka, seal on laulu, sündmustik-sellele kohale tagasipöördumine abilaekur -^Helle-Mai Jõgi, vara- , sümfoonia („Legendaame"). arvaku, et' võitlen omaenese sisse- tlüdruk Mahta, kelle kohta vaba- ku, põnevust ja intriige. Ja klii H^n-ntitmes kord ja amet selge. hoidja - - L i n d a Järvalt, välisinfor^ Haruldane löö. Juba siis õli ta ^^^g^^ tulekute huvides. Teeksin seda vaid tahtük Jaäg^^^^ leiab, et „ see nes Voog laulab „0h päike paista matsioonMaimu Usin. ^ '^^^^ Juhatusse valiti Saade Ristmäe, : tundemaailm. Vormitunnetus, ori- gupid^ rahva ning te- küll oskab käsutada." Kuid siiski see tänapäevalisena, mis sellest, et Lmda Järvalt ja kandidaadiks End- Koori aadress on: A, Kelder, ginaaüie orkestratsioon. Värske, ma kunsti viimisest maaüma-tase- leiab, et kui sõda läbi, siis „selle pealkiri ütleb 1919. la Meriorg. A. Kelderi uue ameti 611-1525 Dundas St. mitte kellegi moodi. meie. Rootsis elunevad Tubma po-. jDuhul vabanes välismformatsioon, Ontario. M6K1T7. Telefon 534-9922. Kui asjatundmatud rootsi kriitikud jad; kes on sellega kursis ja toeta-millisele kohale valiti Maimu Usin M. U. räägivad Tubinast, siis otsivad nad vad minu ettevõtet, on loonud juba 1 • :-• Shöstakovitshi ja üldse vene muu- vastava organisatsiooni: ; „Tübin sika mõju. Mmu meelest elasid Society", asukohaga Stokholmi umbes- ühel ajal mitte 3 vaid 4 Aadress: Rehi and Saima Tubin, geeniust: Shostakovitsh,. Prokof- Järnvägsgätan 88, S-i7235 Sundy-jiev, Stravinski ja Tubui. Igal neist berg, Sweden, teL 08—287971 või 08. oU välja kujunenud oma muusika- —284935. Estival 83 ji^^^ 11, i • ir • IM , . .,' , ' , , Göteborgi eestlast andsid oma pa- , f * ^ * ^ ^ ^ ^ Senistel WmaaJmsetel eestiaste k o k k i m neist mõjus kuidagi. nuse ja igaüks maksis löOO krooni, ^ « ^ ^ ^ " ^ ^ s.t^„Estoma« teatriga Mlinnas, märgib ohtralt pakutud kirjandust. Nu o^ see ka ESTO-84 puhul, kus tahtsaiv^^-g^^^g^^ et Estivaliks välja tuua Tubina "Aftonbladet". Ta teostab seUe tõttu lähemal ajal refei Talliima vasta-maks kkjanduslikuk^ ürituseks on Mrjanike endi esinemise tõttu kaht-^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^"^ ^ ^ ^^^^^ N^^^ lemata kirjanduslik-muusikaline eamelõuna, reedel, 13. Juulil kell 11.3Ö Kül esmakordselt ešmesin Rootsi orkestriga Plaat on saanud ülista- Fft^ o n n>5i.fn i c - -i - i r , • i • V . K o y a i T o r . h o t e m s . ; : ^^^^^^ SõnaHses osas on esinejaiks Põh- tuna". Dr. Kurlehtsi sõnavõtt on:^^^^^ ja-Ameerika mandri ulatuses asu- huumoriküüafle ja kindlasti naeru- f"^^^^ vad sõnameistrid. Oma rikkalikku laginaid tekitav. nea iml ja voib-o^^^^^^ nud, et pole suutnud tundma õppi- da. M .x i L u ja miittmeekküüllggsseett lluuuulleevvaaHkkuutt ppaakkuu-- VVääggaa hhuuvviittaavvaa-^ eetttteekkaannddee ppeeaabb ^^^^^^^^^^ t^ese^k^s^;^ ^s^e.Ui est^plaa^^^ sellist geeniust km iubm. Ja Kuid plaanide, kohaselt on ,,Es-^ vad seekord kuulajaile Salme Ek- noor Elin Tooea om& yamisast "^^^^^^ ön õigus. Nii! Estival 83 aitas ^0^,^^» öoperiansamblil kavas külla- baum, ITv, ,aorr , TI.vran csikr , Urve Karuks, Emšt Emiost. // ^ -^^i^g^a^t anos,on muusika-maaümale .^^ : ^riif Cf^vi^^i^: Valeria Kimberg-Kotkas, Eduard Esitatavat võib nimetada kirjan- ^apealesd^^^^^ ^ff" ^ ' Krants, Hamies Oja j ^ Aarand duslooliseks pärliks, kuna selle alg- " ^ " ^ Rootsis elanud ta- Kas misugm^^ suur untus nagu se-läterjaliks on imüetaja: abikaasa,: valme; hehlooja, ^ vaid panm, elut- da on ESTO-84 ei saa-leida sum- Los Äi^geleses Roos. sõit ka Stokholmi, kusjuures ei peeta ^võimatuks, et LO^ Angelese Filharmoonikud on külastatakse ka mõnda tteist teatavaks teinud oma 1984/85 , ^^^l^ü2^-^ n^^sid, et - k a t ta kuhid; Tubina s,pRVo-o;t;s;ii 'U^n^n3ai. ^^ ^ -^j^^: hooaja programmi. Sellest nähtub, Proosat.pakuvad liolm väga eri- abielnäasfaist Haapsalus ja Tartus, ^^"f^ "?^?^ üheksanda sümfoonia, „Eestitant- ,[^ukGö^^ . : X ^ ^. , . ; Wilhelm Hansen, kuulus taani kir-susüidi"ja tema ,,Toccata" salves- ^^^^^^ et neil on õnnestunud saada dirinevat loojat, seda nii oma esinemir samuti lugusid Ernst Enno viima- ^ gendiks meie kuulsa Neeme Järvi, se tõttu.. Kurlents kõneleb teemal „Eesti Mr- Sama huvipakkuv on'kindlasti ka -—- --""7 * — . Vnvp. P^iv^^rrL ~ "..7 rV"'' "~V"*' ^ aeg, mil kõik tema sümfooniad on makontserdü, Ontario Place'is). pole praegu icavas bduaid serdil, kahe eri kavaga. " nt „Barbara von Ti- Kontserdid toimuvad : seda sooviks ta mee- jg^e Muusikakeskuse kontserdisaa-se kui ka esitatava tõttu. Alfred ^Icttliievöödis veedetud "aiast" ' ^^^^^^^ hakkaks kõiki Tubina . tuste eest? (Muide, „Eesti tantsu- ^^P^^^^^f ^ af Mahnborg ütleb, kes dirigeerib seal 28. veebruarist - - — s e s t haigevoodis veedetud ajast. kirjastama. Loodan, et tuleb siiiti'Vjuhatan ka Esto-84sümfoo-^^^ märtsini, kokku üheksal kont-janduse omapärane õitseng Kana- Heino Susi poolt esitatav katkend rf.'- T" -^-^^-^ ^" - - - v " - - - " ; ,^"'"".r. ^'""^ ^7" tubina "oooerit Rarhara vorr T i - """.^ das • läbi roosade prillide vaada- ^gi^^ uuest teoksil olevast romaa- "elisalvestatua n i c : t T T i K mniflan käsitleb rindesõ^^ ^^^^^^^^ • ,., • , — — — — " s a X ? PS^ • : ' reageerib sellele positiiv- !^di naha Kuningliku ooperi la- HS, mis kannab nime „Dorothy VABA EiSTLANI TOIMETUS^ J A T A U r ü S avatud esmast)&evast reedeni keUa 9—3-m Telefonid: toimetus 444- taütus 444-4832 KUULUTAMINE on tssuv ajalehe laialdMe leviku tõttu. üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel $4.75 teksti& $5.— . esiküljel $5.50 KüiäiBtaisi võetakg® vast@: nädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella ll^ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 1 l-ni. tel 444-4832 tõõaegas Iflhknmiqt kuni Tshehhi Dõrouni ia r. , selt, ja et heliplaat Tubma 9-ndaga • , . . '-"^"tiier ravuion . , S i S S k S alg^^^^ Seeria-abonentidele olevat pro- Kauffema materiaal- muti arvan, et ee^üaste hulgas on esita, on VOimaJik, et Stokholmi . ^ j ^ i d juba välja saadetud. Ük- Kaugema kulakostma esitatakse ^^^^^.^^^^^^^ meelsasti amietaksid ooper Võtab-selle ise oma kavva. . fikkontsertide piletid tuleva^ müü- ^- juhu! see^^M^ Chandler Favilion". ses osas. Kas kõik.Läänes elunevad, inimesi, kes annetaksid ^ikkontsertide müü-andma oma pa- oma maa kunsti ja kultuuri vüjele- Sel Juhul oleks see Eduard Tu- gije suve keskpaigu, mil paremad nuse ja majandusliku äbi ühe Eesti miseks mõne summa. See tuleks . bina täielik «iMömine" ka piletid on tavahselt se^^^^ Leida Marley 223-0080 Postiaadress: 9 Parravano Ct.: . Wülovifdale, Ont. M2R 3S8 veel katke Rootsis\ elui^vat^ to- ^ ^ ^ ^ .^^ma oma pa janikeuhisloommgust,,Seitse ^ ^S^^l^s on^^^^^^H^^^^ rootsi lavadel. , reserveeritud. Vaga harva olevat Enn Nõu ia Eona Laaman. I^ÄU^V^, I? "^.^^ — ^^"^ USA-s kui Kanadas spon- Teatavasti ešhas Göteborgi Stpran aga kontserdid täiehkult eehnüügil Luuletajate ia Mrjanike ettekan- ^^^^^ hehplaadi^tama^^l^^ Kas või mõ- Tubma Kratib mis pälvis nii pub- välja müüdud. d.e^d ^on' ^lab^i^^poI mSit^u d^muu^^ organisatsiooni _____ . . ;. . .,; ; . .- . .. • ,. ... — - dega. Sun tiileks esiletosta S ok- p^neb ta kõik oma finantsid ^^^^^ Wf^^ N(x>rte Koon esme- ^^ngu, et toota oma plaate Sak- ^ m i ^ ^ e s t « S mist. Muusikalist osa rikastavad ^,_ ..^-^ O+O« tuuliste eesi. Miue amuii luoma, veel solistid: Martin Krooni vüulü, Sl^^^ni.^^^ S ""^ "^"^ I RBoorriiqs BBaagg^geerr Mki^ta^r ril ia Jan Järv ^^^^^^Vkohaselt nmg maksta oma valjapaistya.eest helilooa loomingu -^^^^^ need teeksid ,suurt reklaami BIS-l Kirjandus^imsik^^^ Teen ettepaneku kõigile USA-s nale järgneb loima^^^ ja Kanadas^itikaga ja kultmiri-f V?"" öri^estrite tasu on ühelt tegelevatele inimestele ja asu-moeldud laiemale pubhkule - kir-. plaadilt ^^ü^^^^^^ tustele astuda kon.ta'kti„Tubin Sõjanduse ja kunstisõpradele - osa- hat.doUarit, süs ei ole juttu mingist ciety'gä" Rootsis ja ab^^^ seUe võtmiseks. Lõunasöögü kuuldakse teenistusest. Selleks on Tubin veel filiaale mujal maaümas. Ja küres-meie armastatud Aarne Viisimaad u i g a vähe tuntud. ,Kogu Tubina ti! Rauad on üües ning dirigent ja Rootsist. Samas esitab Ene Ram- muus&a mahuks viiele plaadUe. orkestrid on valmis Organisatsioo-meld külalisena -Prantsusmaalt SeUeks on aga tarvis 50.000 dolla- nide. ürituste ja üksikisikute ni- Aleksis Raimti uuema^^^^ VäUs-eestlaste. püha kohus nied- samuti sponsorite omad pan-mingut. .Lõunasöögil ^presideenb oleks korraldada^ igal maal, kus nakse heliplaadüe, tänades neid pa-kirjandusloolane Jä Oklahoma uli- eluneb eestiasi, vastav aktsioon nuse eest eesti kultuurüe kooli professor dr. Ivar Ivask, au- kas korjanduste või muul viisil ja patrooniks on Neeme Järvi. Eelre- see küresti käima pannia. Nü aita- Kallid kaasmaalased, võtlie see .gisteerimised teha Eesti Kunstide mevüa Tubina^m suurie omale südameasjaks! Keskusele, 958 Broadview Ave. To- helüoojate esiritta ja võime olla ' - ronto, Ont..M4K 2R6. uhked oma rahva suurele pojale. Neeme Järvi ^olm Estonia Koori liiget, kes esitasid koori perekondlikul tuluõhtul Nende kahe ürituse koordinaato- katkeid P. Ardna operetistKalurineiu*V mis tuleb esitamis^^^^^ riks on Hilja Viirlaid. MJiBniiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiimoisiimiinimjHimiiimm^ Foto: Vaba Eestlane
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 19, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-06-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840619 |
Description
Title | 1984-06-19-07 |
OCR text | Nr. 46 VABA BžiSTLANE teisipäeval, 19. juunil 1^^^ Tuesday, ^ne 19, 1984 tk. 7 T. E. Segakoori korraMeiUdkoosolek toim is 4. JulinH Eesti Majas. Koosolekut juhatas esimees Siegfried Preem, protokollis juhatuse sekretär Saade Ristmäe. Koosolekut alates mälekati leinaseisakuga möö-dimud tegevusaastal surma läbi lahkunud koori teenelist liiget Alfred Kaske, asutajaliiget Alice Straijchi Ja kooriliikmeid Leida Järvit ja Hei-- no ülesood. " põhjendusega, et oskavat juba lehe- Revisjonikomisjoni valiti Vaike Kivi, Margot Enderes, Anette Koppel ja kandidaatideks J, Vares ja V. Sibul. S. Preem rääkis riikliku toetuse taotlusest: koorile, üks nupukas ametnik Ottawas on jälginud eestlaste toetuste saamist ja on leidnud, et kõik need orga= lisatsioonid asuvad Eesti Majas, nii mitu laulukoori ja muudkui kõik laulavad. S. Preem lubas talle varuda Esto laulupäeva pileti, et ta võiks tõesti veenduda laulmises. Koorivanehi Leida ?ajur jagas kiitust neüe, kes 42-est harjutusest ainult puudunud 1—3 korda, aga , * „ . - . teistega oli ta ka rahul. Koor on Aruanded esitas Helle-Mai Jogi kasvanud 91-lt 103-e tegevliikmeni, küll möödunud tegevusaasta kui ka eeloleva 'tegevusaasta kohta. Kõik Järgmise aasta tegevuskava on ALFREB KELDER Mida arvata muusikalist, mille ma võtan kaasa, talus just niisu-pealkirjaks on number? Isegi kui gust käsutajat vaja." see number 1919 — ilmselt aastaarv. Mitte midagi ei tea arva;>a. Ja see ongi, mis ESTO-1 ettekandmisele tuleva Lembit Kooritša kõige uuema muusikali teeb omamoodi põnevaks. NEEME-JÄRVI Omaette paari moodustavad kolo-ner Johannes Kaarmäe ja tema abikaasa Amanda, kes lubab „ma vaikin kui haud", kui on vaja kellegi. käest midagit teada saada. Keskne . osa muusikalis on Hannes Voogil, ,,1919" on Lembit Kooritsa neljas „Estoniast"kes end läbi-muusikal, mis on leidnud lavasta- j^-gt.ä^,3^,ihastab, kiü talle öeW ' mist, kõik Lakewoodi Eesti Teatri kima see käib tema enda poolt; Varem ori lavastatud ,,Kor-.u^^^^^^ g^ig on major Artur gemas seltskonnas", „Mees vibu- j.gamets ja tema abikaasa, aga noolega" ja „Emajõel"; nüüd on Jendest^me praegu rohkem ei rää-lavastamisel „1919", millega Lake-woodi Eesti Teater tuleb Torontosse ESTO pidustustele, ' ,,1919" näitejuhiks on Leida Le- Tegelikult on Lembit Koorits kir-pik, muusikajuhiks Lembit Koprits jutanud viis - muusikali, viiendaks ning saatemuusikat pakub 7-liikme-cn „Kolmas , noorus", mis oli ka Une orkester. Tegelasteks on Har-kaalumisel kui võimalus ESTO-1 ryVerder (major Räamets), Aime esitamiseks. Valik lanegs ,>1919" Märtinson Andra (tema naine), kasuks selle isamaaliku tagapõh- Heinz Riivald (Harmes Voog), Ralf ja tõttu, mis on teatavas mõttes Sams (kolonel Kaarmäe), Daisy vastukaaluks teistele ESTO-I ette- Kuusalu (tema naine). Laine Lya kandmisele tulevatele näidenditele. Päis (teenijatüdruk Mahtal), Ferdi- Ja „Kolmas noorus", millal näeb nand Rikka (vabatahtlik Jaagup meie teatripublik seda? Autori hää- Parm) iiing Karin Koorits, Anne les võis kuulda teatavat .kahjatse- Koorits, Andres Savi ja- Erik Savi vat,alatooni kui ta ütles, .et „see —koolinoored, vist jääbki mängimata." — Aga Uue muusikali ametlik esietendus miks? Kuna osa lauljaist- näitle- toimub Torontos 12. juulil kuigi 9. jäist on oma töökohtade tõttu pi- juunil Lakewoodis. toimus eel-eten-danud Lakewoodist mujale asuma. dus. See mõiste ehk on natuke uus, Nagu pealkiri vihjab, on ,,1919" kuid ameerika teatrites tihti ettetu-ajaliseltmääritletud lavateos. Te- lev. ' gelikult toimuvad sündmused aja-võeti vastu jä kinnitati. Revisjoni- ettenähtud sama mitmekülgne kui in!nill!lllllllllllllllllllllllllll!llllllllllll!!lll^ 1918. aasta vana-aasta Miks ,,1919"? Lembit Koorits, kes komisjoni aruande esitas Eevi No- varemalt ja koorijuht Un^^ vek. . jätkab ihriukalt juhtimist. Koori- V . , . , poohie tänu oli tugev aplaus kõi- Põhikirja kohaselt tuli valimisele güe/kes vaeva näinud. 3 juhatuseliiget. Esimees S. Preem teatas, et temal ei ole võimalik .•: y -it: sellele kohale edasi jääda, sest tal on palju kohustusi mujal ja nüüd on ka võimalus kes^alvel lõunasse minna.. Juhatuse koosolek peeti neljapäeval 7. juunil ja ametid jagati järg-õhtust kuni 1920. aasta alguskuude- nii muusikali teksti kui ka muuni - ajal, mü toimus Vabadussõ- sika autoriks vastas seUele, et Vada, mis on ka muusikali taustaks, ^adussõja motiive on meie lavadel Siiski ei ole tegemist sõjasündmus- vähe kasutatud ja paguluses vaete esitamisega ja püssi kä ei las^ vait midagi tehtud. Sellest siis ka ta, kui keegi peaks pauku, kartma, teema valik muusikahks. kuna sündmused toimuvad tagalas. Nii et, mida arvata muusikalist, ' M;uusikahs on dramäatiüsi momen- miUe peaMrj^ks on numbe^^^ miselt: esimees^ A. Kelder abi- -^^-r^^^^ ja 21; jaanuaril esüiesin Minul oleks võimalus helisalvestu- te, on põnevust, et kuidais see asi ge parem viis sellele küsimusele esimees --NeUy Hubei, sekrekr-— ^ ^ ^ * ^ i ^ ^ ^ ^ kohe, nii Göteborgis kui Shoti- välja tuleb, on armastust, on noor- vastuse saamiseks on seda vaata-liandidaadiks esitati A; Kelder, Saade Rištmäe,a — A. i^^^ Tubinal. Seekord oli kavas Tu- maal, samuti Rootsi Raädioorkest- tle suurt isamaalisust, on huvita- ma minna. Muusikal nagu muusi^ kes ühel häälel sai valitud; taloii Koppel, laekur' — Koidu Konze,bi^^ 1937. ä.,Toilas kirjutatud Tei-riga, käiku pahna. Ja ärgu keegi jäid kujusid.'Nagu näiteks teenija- kai ikka, seal on laulu, sündmustik-sellele kohale tagasipöördumine abilaekur -^Helle-Mai Jõgi, vara- , sümfoonia („Legendaame"). arvaku, et' võitlen omaenese sisse- tlüdruk Mahta, kelle kohta vaba- ku, põnevust ja intriige. Ja klii H^n-ntitmes kord ja amet selge. hoidja - - L i n d a Järvalt, välisinfor^ Haruldane löö. Juba siis õli ta ^^^g^^ tulekute huvides. Teeksin seda vaid tahtük Jaäg^^^^ leiab, et „ see nes Voog laulab „0h päike paista matsioonMaimu Usin. ^ '^^^^ Juhatusse valiti Saade Ristmäe, : tundemaailm. Vormitunnetus, ori- gupid^ rahva ning te- küll oskab käsutada." Kuid siiski see tänapäevalisena, mis sellest, et Lmda Järvalt ja kandidaadiks End- Koori aadress on: A, Kelder, ginaaüie orkestratsioon. Värske, ma kunsti viimisest maaüma-tase- leiab, et kui sõda läbi, siis „selle pealkiri ütleb 1919. la Meriorg. A. Kelderi uue ameti 611-1525 Dundas St. mitte kellegi moodi. meie. Rootsis elunevad Tubma po-. jDuhul vabanes välismformatsioon, Ontario. M6K1T7. Telefon 534-9922. Kui asjatundmatud rootsi kriitikud jad; kes on sellega kursis ja toeta-millisele kohale valiti Maimu Usin M. U. räägivad Tubinast, siis otsivad nad vad minu ettevõtet, on loonud juba 1 • :-• Shöstakovitshi ja üldse vene muu- vastava organisatsiooni: ; „Tübin sika mõju. Mmu meelest elasid Society", asukohaga Stokholmi umbes- ühel ajal mitte 3 vaid 4 Aadress: Rehi and Saima Tubin, geeniust: Shostakovitsh,. Prokof- Järnvägsgätan 88, S-i7235 Sundy-jiev, Stravinski ja Tubui. Igal neist berg, Sweden, teL 08—287971 või 08. oU välja kujunenud oma muusika- —284935. Estival 83 ji^^^ 11, i • ir • IM , . .,' , ' , , Göteborgi eestlast andsid oma pa- , f * ^ * ^ ^ ^ ^ Senistel WmaaJmsetel eestiaste k o k k i m neist mõjus kuidagi. nuse ja igaüks maksis löOO krooni, ^ « ^ ^ ^ " ^ ^ s.t^„Estoma« teatriga Mlinnas, märgib ohtralt pakutud kirjandust. Nu o^ see ka ESTO-84 puhul, kus tahtsaiv^^-g^^^g^^ et Estivaliks välja tuua Tubina "Aftonbladet". Ta teostab seUe tõttu lähemal ajal refei Talliima vasta-maks kkjanduslikuk^ ürituseks on Mrjanike endi esinemise tõttu kaht-^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^"^ ^ ^ ^^^^^ N^^^ lemata kirjanduslik-muusikaline eamelõuna, reedel, 13. Juulil kell 11.3Ö Kül esmakordselt ešmesin Rootsi orkestriga Plaat on saanud ülista- Fft^ o n n>5i.fn i c - -i - i r , • i • V . K o y a i T o r . h o t e m s . ; : ^^^^^^ SõnaHses osas on esinejaiks Põh- tuna". Dr. Kurlehtsi sõnavõtt on:^^^^^ ja-Ameerika mandri ulatuses asu- huumoriküüafle ja kindlasti naeru- f"^^^^ vad sõnameistrid. Oma rikkalikku laginaid tekitav. nea iml ja voib-o^^^^^^ nud, et pole suutnud tundma õppi- da. M .x i L u ja miittmeekküüllggsseett lluuuulleevvaaHkkuutt ppaakkuu-- VVääggaa hhuuvviittaavvaa-^ eetttteekkaannddee ppeeaabb ^^^^^^^^^^ t^ese^k^s^;^ ^s^e.Ui est^plaa^^^ sellist geeniust km iubm. Ja Kuid plaanide, kohaselt on ,,Es-^ vad seekord kuulajaile Salme Ek- noor Elin Tooea om& yamisast "^^^^^^ ön õigus. Nii! Estival 83 aitas ^0^,^^» öoperiansamblil kavas külla- baum, ITv, ,aorr , TI.vran csikr , Urve Karuks, Emšt Emiost. // ^ -^^i^g^a^t anos,on muusika-maaümale .^^ : ^riif Cf^vi^^i^: Valeria Kimberg-Kotkas, Eduard Esitatavat võib nimetada kirjan- ^apealesd^^^^^ ^ff" ^ ' Krants, Hamies Oja j ^ Aarand duslooliseks pärliks, kuna selle alg- " ^ " ^ Rootsis elanud ta- Kas misugm^^ suur untus nagu se-läterjaliks on imüetaja: abikaasa,: valme; hehlooja, ^ vaid panm, elut- da on ESTO-84 ei saa-leida sum- Los Äi^geleses Roos. sõit ka Stokholmi, kusjuures ei peeta ^võimatuks, et LO^ Angelese Filharmoonikud on külastatakse ka mõnda tteist teatavaks teinud oma 1984/85 , ^^^l^ü2^-^ n^^sid, et - k a t ta kuhid; Tubina s,pRVo-o;t;s;ii 'U^n^n3ai. ^^ ^ -^j^^: hooaja programmi. Sellest nähtub, Proosat.pakuvad liolm väga eri- abielnäasfaist Haapsalus ja Tartus, ^^"f^ "?^?^ üheksanda sümfoonia, „Eestitant- ,[^ukGö^^ . : X ^ ^. , . ; Wilhelm Hansen, kuulus taani kir-susüidi"ja tema ,,Toccata" salves- ^^^^^^ et neil on õnnestunud saada dirinevat loojat, seda nii oma esinemir samuti lugusid Ernst Enno viima- ^ gendiks meie kuulsa Neeme Järvi, se tõttu.. Kurlents kõneleb teemal „Eesti Mr- Sama huvipakkuv on'kindlasti ka -—- --""7 * — . Vnvp. P^iv^^rrL ~ "..7 rV"'' "~V"*' ^ aeg, mil kõik tema sümfooniad on makontserdü, Ontario Place'is). pole praegu icavas bduaid serdil, kahe eri kavaga. " nt „Barbara von Ti- Kontserdid toimuvad : seda sooviks ta mee- jg^e Muusikakeskuse kontserdisaa-se kui ka esitatava tõttu. Alfred ^Icttliievöödis veedetud "aiast" ' ^^^^^^^ hakkaks kõiki Tubina . tuste eest? (Muide, „Eesti tantsu- ^^P^^^^^f ^ af Mahnborg ütleb, kes dirigeerib seal 28. veebruarist - - — s e s t haigevoodis veedetud ajast. kirjastama. Loodan, et tuleb siiiti'Vjuhatan ka Esto-84sümfoo-^^^ märtsini, kokku üheksal kont-janduse omapärane õitseng Kana- Heino Susi poolt esitatav katkend rf.'- T" -^-^^-^ ^" - - - v " - - - " ; ,^"'"".r. ^'""^ ^7" tubina "oooerit Rarhara vorr T i - """.^ das • läbi roosade prillide vaada- ^gi^^ uuest teoksil olevast romaa- "elisalvestatua n i c : t T T i K mniflan käsitleb rindesõ^^ ^^^^^^^^ • ,., • , — — — — " s a X ? PS^ • : ' reageerib sellele positiiv- !^di naha Kuningliku ooperi la- HS, mis kannab nime „Dorothy VABA EiSTLANI TOIMETUS^ J A T A U r ü S avatud esmast)&evast reedeni keUa 9—3-m Telefonid: toimetus 444- taütus 444-4832 KUULUTAMINE on tssuv ajalehe laialdMe leviku tõttu. üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel $4.75 teksti& $5.— . esiküljel $5.50 KüiäiBtaisi võetakg® vast@: nädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella ll^ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 1 l-ni. tel 444-4832 tõõaegas Iflhknmiqt kuni Tshehhi Dõrouni ia r. , selt, ja et heliplaat Tubma 9-ndaga • , . . '-"^"tiier ravuion . , S i S S k S alg^^^^ Seeria-abonentidele olevat pro- Kauffema materiaal- muti arvan, et ee^üaste hulgas on esita, on VOimaJik, et Stokholmi . ^ j ^ i d juba välja saadetud. Ük- Kaugema kulakostma esitatakse ^^^^^.^^^^^^^ meelsasti amietaksid ooper Võtab-selle ise oma kavva. . fikkontsertide piletid tuleva^ müü- ^- juhu! see^^M^ Chandler Favilion". ses osas. Kas kõik.Läänes elunevad, inimesi, kes annetaksid ^ikkontsertide müü-andma oma pa- oma maa kunsti ja kultuuri vüjele- Sel Juhul oleks see Eduard Tu- gije suve keskpaigu, mil paremad nuse ja majandusliku äbi ühe Eesti miseks mõne summa. See tuleks . bina täielik «iMömine" ka piletid on tavahselt se^^^^ Leida Marley 223-0080 Postiaadress: 9 Parravano Ct.: . Wülovifdale, Ont. M2R 3S8 veel katke Rootsis\ elui^vat^ to- ^ ^ ^ ^ .^^ma oma pa janikeuhisloommgust,,Seitse ^ ^S^^l^s on^^^^^^H^^^^ rootsi lavadel. , reserveeritud. Vaga harva olevat Enn Nõu ia Eona Laaman. I^ÄU^V^, I? "^.^^ — ^^"^ USA-s kui Kanadas spon- Teatavasti ešhas Göteborgi Stpran aga kontserdid täiehkult eehnüügil Luuletajate ia Mrjanike ettekan- ^^^^^ hehplaadi^tama^^l^^ Kas või mõ- Tubma Kratib mis pälvis nii pub- välja müüdud. d.e^d ^on' ^lab^i^^poI mSit^u d^muu^^ organisatsiooni _____ . . ;. . .,; ; . .- . .. • ,. ... — - dega. Sun tiileks esiletosta S ok- p^neb ta kõik oma finantsid ^^^^^ Wf^^ N(x>rte Koon esme- ^^ngu, et toota oma plaate Sak- ^ m i ^ ^ e s t « S mist. Muusikalist osa rikastavad ^,_ ..^-^ O+O« tuuliste eesi. Miue amuii luoma, veel solistid: Martin Krooni vüulü, Sl^^^ni.^^^ S ""^ "^"^ I RBoorriiqs BBaagg^geerr Mki^ta^r ril ia Jan Järv ^^^^^^Vkohaselt nmg maksta oma valjapaistya.eest helilooa loomingu -^^^^^ need teeksid ,suurt reklaami BIS-l Kirjandus^imsik^^^ Teen ettepaneku kõigile USA-s nale järgneb loima^^^ ja Kanadas^itikaga ja kultmiri-f V?"" öri^estrite tasu on ühelt tegelevatele inimestele ja asu-moeldud laiemale pubhkule - kir-. plaadilt ^^ü^^^^^^ tustele astuda kon.ta'kti„Tubin Sõjanduse ja kunstisõpradele - osa- hat.doUarit, süs ei ole juttu mingist ciety'gä" Rootsis ja ab^^^ seUe võtmiseks. Lõunasöögü kuuldakse teenistusest. Selleks on Tubin veel filiaale mujal maaümas. Ja küres-meie armastatud Aarne Viisimaad u i g a vähe tuntud. ,Kogu Tubina ti! Rauad on üües ning dirigent ja Rootsist. Samas esitab Ene Ram- muus&a mahuks viiele plaadUe. orkestrid on valmis Organisatsioo-meld külalisena -Prantsusmaalt SeUeks on aga tarvis 50.000 dolla- nide. ürituste ja üksikisikute ni- Aleksis Raimti uuema^^^^ VäUs-eestlaste. püha kohus nied- samuti sponsorite omad pan-mingut. .Lõunasöögil ^presideenb oleks korraldada^ igal maal, kus nakse heliplaadüe, tänades neid pa-kirjandusloolane Jä Oklahoma uli- eluneb eestiasi, vastav aktsioon nuse eest eesti kultuurüe kooli professor dr. Ivar Ivask, au- kas korjanduste või muul viisil ja patrooniks on Neeme Järvi. Eelre- see küresti käima pannia. Nü aita- Kallid kaasmaalased, võtlie see .gisteerimised teha Eesti Kunstide mevüa Tubina^m suurie omale südameasjaks! Keskusele, 958 Broadview Ave. To- helüoojate esiritta ja võime olla ' - ronto, Ont..M4K 2R6. uhked oma rahva suurele pojale. Neeme Järvi ^olm Estonia Koori liiget, kes esitasid koori perekondlikul tuluõhtul Nende kahe ürituse koordinaato- katkeid P. Ardna operetistKalurineiu*V mis tuleb esitamis^^^^^ riks on Hilja Viirlaid. MJiBniiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiimoisiimiinimjHimiiimm^ Foto: Vaba Eestlane |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-06-19-07