Vaba eestlane , November 1, 1979

              Nr. 81
wrrtaiMimp-
85 c saatelnila
iemisest aastail
'itka 1#9. sümil-
.SES
iLõana-EesM va­imest,
selle sha-
|st, aga ka oma
tähelepanaeiic.
rad kogudest
[TUSES
rjeldavad seda,
reos on hea tnt-
^nnegi on teada,
|ta ja nas, mille
jeelgi sunremana
-on, et raamatu te-iesti
ebaloomulikud
[arvamisi ei arvesta
pimene ega ühine
it tõsised ja rahu-
|set erapooletüspolii-
" diletandid võivad
[nde kõnelused, väi-
' tõeks,
jv^eel mõningaib nii
lud soomlasi, küllap
lioolimata oma tõsi-
|id raamatu tegelas-t
naerust ongi kü-
:3llele arvamusele,
nõukogude korda
tkalt valgustav ja
Inegi kahtleja nägi-
Ivõib olla mõnejegi
N. -Liitu, kä^iraama-
I KGB ja teiste ame-
; sattumist.
\kkah ilmuma „Va-jooneall
meie lehe
mbrist.
I tegelaseks ka eest-tõttu
-pikemaks ju-jutustuste
raama-lm
põika" (Eesti
^sti-soome segakeel
aurepäraselt edasi
le teose tõlkimisel
juda ei saa, vaid
la kirjakeelt,
ine" loodab, et see
listega nõukogude
lakub ka eestlastele
[i, nagu see oli Soo-,
>tut müüdi kiirem!-.
Irükkida.
I
I
I
1
r;
1^
•I
r
Nr. 81 Lk.
'tiiy«i'V'r^i''^''*'°^'**'TrrifT'"'«^"""*'"
ÄBVOKAAT-NOTÄR
Eoom 1002, Roya! Trust Tower
Toronto Dommiois Gentre
Postiaadress: P.O. 326, Toromt©
Out. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
.HETHERINGTON, FALLIS
PARK
• Ädvokaadid-notaridl . • .
365 Bay St.pSnite 401. .363-4451 •
õhtut! 447-2017 või 929-3425
133 Ricjhmond St. W., Ste
Toronto, M5H M
Tel. 364-7072
Cliartered ÄccorantaaS-
55 ÜBiwersity Ave.» Ste. 61®
. Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J 2m
•z • •
i
ST
ea «t
a:
N
Š
VA6A iisnPim
KihTS s t W.
X
S ..Vaba Eestlase" toimetase ja
talitase asakoha plaam
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella E9-4-iai.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutus! võetakse vastia:
nädala esimesse ajalehte kuai
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-m.
KUULUTAMINE
V A B I A EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdane
• ^ l e Ä u tõto.^:
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitas
135 Tecuinseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn. G, Toronto 3' Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
2. :Mrs.: Leida 'Marley '
149 Bishop Ave.
Willowdale, bnt.
Telefon: 223-0080
* Pealegi cai rumalus ja: iDeaisü-damlus
lähedad sugulased. Nai­sed
teavad seda, sest ega oad mui-diu
amiastaks öelda: „Mu iollilse,
3sui h©a sg. olpd "
K A . H . Tammsaare
0 O ,0
Väiksem gl'iapp lasteaia mardipajraadist osavõtjaid. Foto: Vaba Eestlane;
.<Alguslk.2)
Toronto Eesti Skaudisõprade'nõguses aüa idiyutasid.^'
Selts korraldab oma sügispeo Ees-j 5 3 3 ^ ajal on N. Liit ja teriiä dra-ti
iVfaja suures saalis mardipäeva bändid saanud ühendriikidelt j a
õhtul, laupäeval, 1®. nqvembiil. teistelt läänerilkidelt suuri laenu-
Pidul on kõik. mis ühei heal pidul gid, tehnoioogiat, masinaid ja
olema peab — eeskava noorte an-; j^^jg kõige olulisem — aeiba nälja-samblite
ja solistide esitusel e^j hädast pääsemisöks. N i i paradok-nelaud,
baar ja : tants noorteor-ls^
kestri saatel. Škaudišõbrad elus- pü^j^-ifj^ president Carter pidas va-tsvad
siigispeo korraldamisega JQijjfc^
aastate eest populaarset, kuid va-1 jonit tonni teravilja just sel liio-hepeai
kustuiiud traditsiooni —imendü kui selgus, et venelased
pidada ,JloftkajärvebaHi** sel ajal oi^^
kui laagriväljakud on sügislehtedeiusiüksused K u u t e ja keeldusid
tuulekeerises ja poisid nmg tiidru-; nende väljava
kud alustavad uut skautluse aas-.
lo B B
Kalilemata saatis toof ,^miaose"
kõrgkultuur oma kiirgusi välja
kõigis suundades lähedale ja kau-,
gemale, võimalik isegi Põhjala
sfääri. Kuid sel juhul toimus see
teiste, Vahemere põhjakalda rah­vaste
:yahenduser. :•
Oma teadusliku teekonna ebaõn­nestunult
lõpetanud Elias sündi^
nud balti-saksa võrdlev keele­teadlane
prof. mag. Arthur Wil­helm
Gleye (1867—1937) püüdis
omalajal (1913—1915 Ja 1937)
konstrueerida koguni otsest "kee-leseost
umb. 3500 aasta vanuse
Kreeta lineaarkirja ja LääneMe-re-
Soome keelte, eriti eesti keele
Kuid taolised absurdsed katsed eü-mineeribi
juba eos kui võimatud
kaalukate Eesti keeleteadiaste
poolt nagu mag. Johannes Aavik
(1914) ja prof .Jaan Jõgever (1915).
Aga kaudsed vaimse kui ka aine­lise
kultuuri sidemed ning mõjus­tused
mererahvaste vahel Lääne-meremaii
ja , ,minose' '-rahva va­hel
Kreetal ei tohiksid olla päris-võimatud.
Neid tuleb vaid õieti ot­sida
ja leida.
Kolmas päev Kreetal kuius lae­vasõidule,
tõelisele ristlemisele
ülikaunis Mhrabello-lahes ning sel­le
põhjaosas asuva kunagise leep-rahaigete
saare Spinalonga või^-ya-nas
kreekakeeles Kalidoni külasta­misele.
Kuna see; saar oli omanud
suurt strateegilist tähtsust juba
antiik- ja keskajal, iukuiiä tähtsas^
se sadamalinna nunega Olous, siis
oli seiiel läbi jkõigi aegade asunud
tugev merekindlus. Veneetsia aja
(1204—1669). mälestusena püsis siin
veel vägev pitsiline ringmüür, mi­da
türklased oma ^vallutusajal
(1669—1903) olid veelgi tugevda^
nud.. Pärast Esimest'maailmasõda
ning kuni 1952 oli siin kindluses
asunud türklaste elamislinnus kuni
1800 asukale kasutusel olnud Kree­ka
rohkearvuliselt olemasolevate
leeprahaigete (;,pidalitõbi") isolee-
OOCTOR OF I CraROPRÄCTTC
f w».i.»iijnrwrmrmoap«
: DOCTOR? OF GHIROPR ACTIC
m Sheppard Ave. E . Willowdale
: •;; TELEFON 224-0444
Aeg kokkuleppel
rimiseks, kes siin surmavarjudena
elasid oma ebamimliklai hirmu- ja
jõuduse-elu. Eks olnud ju lähedane
Egiptus pikki aegu üks leepra
„emamaid''.
Leepra-õuduste elavaks tünhis-tajaks
leiduvad SpinalongaS
paar-kolmsada pooliti lõhutud
väikest kärg-hauda sünsel leep-rakalmistul,
neis säilinud üksi-kate
skeletibsadega.
Maetute peakolusid olevat „huli-gaanid"
või kuidagi teisiti nima-tatavad
inunolendid pikemat aega
kasutanud jalgpaillimänguks, see­tõttu
need puuduvad.' Jäledifötteki-tav
turismiatraiktsioon. Ilmselt on
tolle inimviletsuSe jälgimine roh­kem
kui kolme kümnendi vältel
läinud paljuks isegi türgiaegseile
vanadele jä haruldaselt Jopsakaile
piprapuudele samas kalmistuvee-res.
Sest, uskuge või ei — kui nood
igivanad pipräpuud nutsid nagu
haledasti, valasid pisaraid veel
rohkem kui; 27 aastat tagantjärele:
kõigi hieie üllatuseks olid nende
puude lehepeaišed kleepuvalt niis­ked
nagu Ippmatult valgunud ja
jätkuvalt valguvaist pisaraist! See­vastu
mujal ilupuudena kasvavate
pipr apuude lehed olid kuivad nii
ööl kui päeval.
Ootamatult varakult hakkasid
saabumaVeshnesed sügistormid
koos kirdetuültega otse läbi Bos­poruse
v^ina Mustalt merelt ning
piserda^s^ vihma. Parema kliima ot­singul
otsisime üles Vai, vanema
nünetusega Vaion, ainsa Euroopa
loodusliku palmisaluga kaguranni-kui...-•
V .V / . ; / - , ^ ' - ^ / : ' \ : : ) •
, Möödudes oli •võimalik silmitse­da
ka Kreeta vanimaid, eel-mi-nosaegseid
linnuseid Guernia Ja
. ^Palekastro.:: ; . ž ^ - . •
Kuid siingi keerutas sel päeval
külm tuuli vesi oli siiski veel hu­baselt
soe^ kuni +22 kraadi C, su­pelrand
pehme kuldkollase liivaga
parim nähtuist ning veest vaada­tuna
meenutas palmimets lähedast
Aafrikat. Kuid paradiisiski leidu­sid
mürkmaod ning nendeks oüd
räpased „hipi"-telgid koos üldtun­tud
„karvastega" just kauneimas
palniisalus: Aga ega olnud enam
endised Kreeka ,,hunta-ajad'',
nüüd oli siingi demokraatia koos
selle halvade külgedegagi, halva
käitumise ja ülbuste ütlenaisega.
Tõelist suvesoojust otsides sattu­sime
. saare lõunakaldal, Lübüa
mere ääres asuvasse Euroopa lõu-hapoolseimasse
linna Hierapet-ra'sse
(antiikselt: leräpytna) ning
leidsime suve seal tõeliselt säilinu­na
hoolimata hilissügisest. Mere­vesi
oli näüišelt sametpehmel aga
ohtlikalt teravate paekivipläatide-ga
rannal vähemalt -|-24° C ning
kõneldi, et sün sobib supelda isegi
talvekuudel, kuigi vist vaid umbes
-fl6 kraadi G juures. Sai siis ka
viimsel oktoobrinädalal usinasti
need 38 km Agaiös Nikolaus'ist siia
lõunasse sõidetud, kuni eelviuna-sel
Kreetal viibimise päeval sügis-:
torm meid siingi sai kätte. Säi kät­te
ning paiskas suplemisel selgapi-di
vastu teravaid kiviplaate.
Vist oli merepõhi sellel Hiera-petra
kaunil sametpehmel rannal
veel parandamata ja katkine
.sakslaste Ja teiste raskeist pom-
, m i t a m i s i s i •
Sest just siinsest sadamast eva­kueeriti
mai lõpul 1941 Egiptusse
liit;laste väeriismed> umb. 20 000
meest. Samavõrra oi i neid puruks
pekstud sakslaste võimsas õhu-dessandis
— esmakordne ja ainu­laadne
sõjaajaloos, mis omapool­sete
ränkade kaotuste tõttu Jäi ka
viimaseks, v
Seekordsest kahenädalasest kü^
lastusest jätkus vaid Kreeta ida ja
osalt lõunaosa tundma õppimi-^
seks. Lääne- ja, osalt keskosa•sel^
lest ligemale 260 km pikkusest
saare-maaUmast jäi veel täiesti
läbi uurimata nüig ootama teist
puhkuselendü.
tat linnas.
Kui mäleistusied ei peta, siis oli
Toronto Eesti Skaudisõprade Teataval määral iUusoome on
Selts aa^ite eest pidude alal jl^a SALT k o k M e ^^
omamoodi söiüdselt tooniandev.; i^ndrelvade p ü r a m i ^ . Kojoku-tjhe
esimese organisatsioonina/lOT^ ^^o^^se^^^ 3^
üritasid nad pidude korraldanüst' ühendrü strateegi-huvitaMtes
ruumides — mõned listetuumalaeugutega varustatud
aastad Gasa Loma tossi pidusaa-i kaugrakettide ja pommilennukite
Iides — Köa oilkestri, valitud ees-1 2250-le. Nendest on lubatud
kava> ^ooI^9 publikuga jä Uma ai- ainult 1200 maal ja alljveelaevadel
koholita. Arvata Võib, et see vii- asuvat raiketti varustada mitme
mane saigi skaudisõprade peole! laenguga. Maaile dubatalkse paigu-saatusiliküilkis.
On meeles üks vii- j tada ainult 820 mitme laenuga
maseid seltsi piduisid, mis toimus vaimtaJtud raketti. Peale selle^ M^^^
viljavihikude, sügise andide j a batakse kasutada 120 tiibraketti-värvüiste
lehtedega meeleolukalt] dega varustatud lennukit. Pealt-dökoreeritud
Eesti Maja s u u j e s ^ a paistab see kokkulepe ole-saalis,
kuid kannatas publiku vat õiglane j a
puudusfe aiU. Eesti pidukultuuris, selles on oma augud, mida esile
O Ü alkohol saanud domineerivaks tõstnud terve rida kokkuleppe
ja kuiv pidu ei tõmmanud enam
teisi pea^e n.n, , ikohustuslike" ja
vastaseid senaatoreid. Nii maini­takse,
et maapinnal lubatud mit-viisakuse
pärast küMiste. Selts, me laenguga raikettide hulgas on
katkestas pidude fcorraldamise ja
kuigi vahepeal vahetati juhatust,
ei Võtnud k a uus juhatus pidude
asija üles.,
Praegu on seltsi juhatuses too-niandvaks
Kotkajärvel kasvanud
noor generatsioon, kes oma üles­annete
täitmisel otsib tänapäeva­seid
lahendusi. Seltsi, juhatus on
venelastel 308 (tohutusuurt SS-IS
tüüpi raketti, milledest igaüks (|>n
varustatud kümne laenguga.
Ameeriklastel selliseid ,.suuri ra­kette
ei ole. Järelahdlikud anijee-.
riÖased lubasid venelastel k a jät­kata
Baolrfire nimeüisie pommilen-nuki
pirodutseerimist, mida ei ole
arvestatud 2250 lubatud raketi ja
palunud ooortöüksüste täiskasva- ^^augpoimmilennuki M k a : Yene-nüd
lilkmiei^ pea koiraldajateks. laste suureks meeleheaks tühistas
liseks taktifcaliseks relvaks Ida-
Euroöpas stardivalmis olevate ve­ne
tanikiarmeede vastu.
Kuna pidu pole mõieldud alaeaiis- president Carter k a uiietüübilise
tele noortele, siis oh saadaval ka neutronipommi produtseerimise,
alkohoolset l^elekastet. PeoJ esi- mis oleks kuijunmud esmaklassi-nevad
peaaegu; kõik skautlike
noorte, perest väljakasvanud" an­samblid,
samuti on tantsuorkester
„oma perest". Samade esinejate
ja oikestriga peod on eesti ühis­konnas
alati populaarsed jä seda
võib juba ette arvata k a skaiudi-sõprade
uue .peo kohta. Eesti pi-dupublik
saiab eelduste kohaselt
vägev^a laupäevariõhtu.
Käösoievad read tahavad veidi
koputada ka
seltsi liikmeks astumisega aitame
Kotkajärve edasi soovitud suunas.
SkaudisSpmde .peol on küihne
. kiimese laudkonniad. Laudasid
organiseerimata; resörveerida koos pääsmete
^audisõprad^ ja ^ ( ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ Bruno^^
te südamele. Skaudisiõprade Selts 421^5541, Osvald Piil 466-6237 j a
on Kotkajärve peremees> püüab Meipoom 769-2657. 3 t o^
populaarset laägripaika n i i ikuo'un- dustage laudkonnad skaudisõpra-dMä
j a korras hoida, et se^ tõe- b ^ ^ p ^ tore seltskond an-poolest
olete tükk vaba E e s t i t i ^ ^ ^ pidule mõnu juurde,
kesk Muskgkat. Skaudisõpradei-peost
osavõtuga, veel enam aga' HEINO JÕE
PHILADELPHIA - Jiiudid on
inaailm^ natsismiohuga humuta^
dei ise v M kõige suurema hmmu
all. Shawn Gershkovitz, kes on Je-wish
Defenee Leägue üks direkto-reist
Pennsylvanias, teataks 1^
dunud pühapäeval politseüe, et te­ma
abikaasa on natside jM>o!t röö­vitud.
Kuid teine sugulane ütles, ©t 21-
aastane Robert Gershkoyitz, kes
kadus möödunud nädalal, lahkus
kodunt perekondliku tüli tõttu.
„Ta on ainult üks kodunt ära
jooksnud abielumees. Perekond
teab seda ja teab ka seda, "kus ta
praegu on ja selles pole midagi
ohtlikku. See on tavalise, halva
abielu vahejuhtum."
•-Politseidetektiiv 'James McGale
Värskemad audised loete
EESTLASEST".
ütles, et ametivõimud siiski uuri­vad
sündmust ja tahavad ka kadu­nu
naabreilt informatsiooni saada.
Kuid / samal ajal oli politseinikel
teateid, et Gershkovitz on juba va­remaltki
oma naise Juurest lahku-
( üks teme Jewish Defenee Lea-gue
liige, kes onia nime ei julge­nud
avaldada, ütles samuti, et ta
ei usu, et natsidel oleks midagi te-gemisf
Gershkovitzi kadumisega,
Kuid mahajäetud 27-äastane nai­ne
proua Gershkowitz, kes kannab
Jewish Defenee League Women's
direktori tiitlit, rõhutab pidevalt,
et need on natsid, kes m tema
abikaasa.kadumise.-taga. '
Peakontor: 21—25 Medulla Ave. Toronto 18. Ont
Laod: Toronto, Montreal
; ÄRI: ToPDiato. Ottawa, Kitchener, Waterloo,
l Catharimes, Missi^auga, Pick^ing, London & Osbawa