1986-07-11-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4 .VABA EESTLANE;reedel, 12. juulil 1986 — Friday, My 11, Nr. 52
I Pühapäeval, 2% punil La. komMas EELE B i Bb
b Paulus® kogiadiBs, keda teesiib õp. Albert Moost
kogvdysega Balti vabadisse jiõudiuist esiletõstva ühise \w
Võitlejate ÜMng.
Jumalateenistusel teemis kohalük 'oma Mriküs peetud jitiMse. mõtteid .
koguduse õpetaja dr. M L . Winters ja palus allkirju ÜRO apelli toetuja
külalisjutlustajaks oli õp. Udo seks, mida ka anti innukalt ja
Petersoo Torontost. Jumalateenis- rohkearvuliselt,
tust kaunistas kahe soololauluga Kohalolijad ameeriklased väljen-pr;
Ir(Bne Loošberg, esitades M, dasid ülimat huvi ja teatud määra!
Lüdig'u I „Minu Altar" ja G. F. hämmastust olukordade suhtes,
Händeli „I Will Magnify Thee". ^is tõstatati kirikus ja koosviibi-
Hardumusega kuulas külalis-solis- ^^jgel. Jääb mulje, et tavaline
ti laulu üle kolmesajaline eestlaste ameeriklane, kuigi heatahtlik ja
ja ameeriklaste kogudus. kannatavatele rahvastel© abival-õp.
Petersoo oma juüuses tõstis ^^^^ üldiselt puudulikult inlor-esil
© Balü rahvaste saatusliku meeritud Balti ja Ida-Euroopa rah- Äf^uSSiSJ^S; StrdTkui Ä.t^^^^^^^ Osa "Jä^vemetsa :D" suurlaagrisse sõUva esindusüksuse liikmeid. Istuvad vasakult
puudutas ta teisi kommunistide ku- Rutatakse, eriti kiriku ringkonda- kolmas ja oeljas üksuse juhid ngdr Ingrid Kütt ja mkm Endel M d l
ritegusid vabadust armastavate ^gg^ ^eid küsimusi, on esimeseks
rahvaste vastu: Ukraina kunsüi- j^gaktsiooniks nagu hämmastus ja
kult tekitatud nälja-taudist, kus sellele järgnevalt küsimus - miks
hukkus 6 müjonit ukrainlast, kuai sellest varem ja rohkem pole
Korea msilemiuki allatulistamise- i^uulnud? Sellega EELK Buffalo
^ * Pauluse Kogudus on saatnud korda
Takk^^^^
gitud juutide „holocaBastist", ka- nii kirikut, kui ka meie rah- ggiyf|i@ f ^ i i Q f i Jär¥ ® i l l # t S € ii
Msetavalt väSse on k^^
arv
kordselt fashistliku hävituste.
Ta \fnaims, et ka praegu käimasolev
„holocaust*V näeb oma eesmärgina
USA, Kanadat ning nende
maa^e elanike anastamist. Ta lõpetas
s<Ä)vi ja palvega, et kristlased
ja ristikirik võtaks tõsiselt jumalata
kommunismi vastu võitlemist.
Pärast jumalateenistust olid Pauluse
koguduse daamid serveerinud
suurepärase kohvilaua kiriku kõrvalsaali,
kus eestlaste poolt võttis
sõna hr. Paul Endel Lüdig, kes on
helilooja Mihkel Lüdig'u poja-poeg. ^ 3 4 ay
Oma sõnavõtus ta käsitles mõtteid,
mis selgitasid milleks eestlased OEH
sunnitud elama eemal oma kodumaast,
õp. Petersoo täiendas veel
¥ALVEAIIST
dide ja skautide esiadusüksase hüüu alusekSv et meenii-tada
eesti suuriimat skautlaagrit^ iniUine peeti aastat '^^K^jyie^f
iagasi Eesti§9 ParalepaSo ^/'^Bi
7777
dr. A. Eebaffi($, U\. 461-6383
„lärvemetsa 30" suuriaagrisse ühisköögisf ja huvitav laagripro- ne, kes võib julgelt öelda, et Kana
siirduva kanada esindusüksuse reisi gramm, mille edukaks läbiviimi-1 da malevad on Järvemetsal vääri
ettevalmistustööd on täies hoos, nii seks on ka meie esindusüksusei kalt esindatud,
oli nädal tagasi peetud esindusük- suur osa täita^ ^^^^^ s5pru„i„gis!
suse esmakordsel kokkutulekul hu- Vahepeal harjutati skm Ärni
vi ja vaimustus reisi vastu suur. HCääridl juhtimisel esindusüksuse sta Egbert lunge
Avamisel ja esindusüksuse juhti- laagrilaulu, mille tuttav hoogne
de tutvustamisel mainis skautmale- viis ja lihtsad sõnad andsid head "
431-6834 i"^^' üksuse liikmete va- tuju kõigile. SollH® S@PP 85
valitseb tugev sõprusside, tihe Ngdr Lydia Van DerVeen esitas
Õpetaja U. Petersoo kõnelemas Vana-Andrese koguduse
Võidupüha Jumalateenistusel perek. Hiirte suvekoduSo
• Haapsalü-Paralepa suurlaagri peasekretär Aksel
Vaigur Rootsist Helsingborgist, saatis Kotkajärve-
Paralepa laagrile tervituskirja, milles ta meenutab
1936. aasta laagripäevi ja kahetseb, et ta ei saa Kotkajärvele
tulla. Ta palub poisse laagrihüüule „Hiüp-p
a , h ü p p a , . n i i palju häält juurde panna, et kos-
, nagu temagi hüüaks kaasa. Kirja lõpus meenu»
ta Kotkajärvel viibimist 24 aasta eest — esimeses
eesti'skaudinooruse maailmalaagris • 1962 ja tervitab
Kotkajärve rahvast, kaljusid ja järvi.
ja tugev kui ristatud käte sõrmede omaloodud suurlõkke ettekande . Auväärsesse ikka joudis 9-
ühendus, siis on üksus tugev ja täi- kava, milline on uudne, hoogne ja i " " * ' * kunagme näitleja ja seitskon-dab
oma ülesande hästi! humoristlik. Tutvuslõkkel kantakse «ategelane Selma Sepp, neiuna be»
Seejärel esindusüksuste juhid ette Kotkajärve kobraste elu, sest Ju"0"ar sundis Tallinnas a.
ngdr Ingrid Kütt ja nskm Endel on ju Kobras (Castor III) Kanada H"^ too kõrvalt oppis Hari-
Meil selgitasid üksuse ülesandeid, noorte sümboliks ja väga hästi ku- d"sseltsi ohtukursustel, Õpetajate
tutvustasid juhte ja esitasid sõidu jutatud meie esindusüksuse märgil Semmans ja T. Kolledzhis, milles
ja laagrikavad. ngdr Ingrid PiiPi poolt. ^""^^^ ^^P^^^^ 1923. Öppis aastail
Nskm Endel Meil, kelle ülesan- Arutati varustusse puutuvaid kü- 1918—20 ka Ants Laikmaa kuns-deks
on osavõtjate kindlustuse eest simusi, sest meie üksus elab oma ^^^^^^^^ lühemat aega
hoolitsemine, .teaUs, et on otsusta- telkides ja kontrolliti vorme. Ei ole "^^"^ uhkoolis. Oli alates 1923
tud võtta Blue Cross eri grupikind- ka unustatud kaasavõtmast males- ^"^^ T^^i^^ keeleline korrektor
lustus, milline oleks laialdase katte- tus ja kinkeesemeid. Skm Ülo siirdumiseni Kuressaarde ja
ga ja odav. Sootsil on välmimas kena kiiik abiellumiseni Oskar Sepaga oktoob-
Ngdr Maimu Nõmmik selgitas Kotkajärve ainetel, milline on Ka- ^is 1925, , ^
ühissõidu korda. Selgus, et bussi- nada malevate ühine kink lärve- '^fgeles näitlemisega aktiivselt
sõit on mugav, odavam kui eraau- metsale. Tallinna Hommikteatris 1920—23
loga sõites ja täielikult kindlusta- Jälgides koonduse käiku ja Ja poolkutselises Kuressaare Teatris
jud. noorte kokkukasvamist üheks ter- 1936—39. Eesti teatriloos leiab ta
Skautmaleva juht tutvustas Jär- vikuks, peab nentima, et noor seejuures mainimist kahe rolliku-vemetsa
laagripaika ja saamislugu, juhtkond on teinud korralikud et- i""^"sega: Tamarana Alfred Brus-
Järvemetsäl on head suplemisvõi- tevalmistuskavad ja viivad need ^Igaveses inimeses" (1921) ja
maiused, suur moodne saun, sile nüüd osavalt läbi. Vanemal juht- saaremurdelise Taalina Mälgu-Sa-spordiväljak,
korralik toitlustus konnal jääb ainult toetav ülesan- ,»Oitsvas meres" (Tallinna teat-rinädalal
1938).
Kuressaare seltskondlikus elus oli
ta tunnustatud jõud, kes aitas kaasa
muuhulgas Kodutütarde ja Lastekaitse
ühingu juhtkonnas.
Pärast Rootsi perioodi ja tööd
Postzhiirokohtoris asus a. 1951
ümber Torontosse. Koos abikaasaga
lõid endale mugava kodu Casa
Loma rajoonis, kuhu jäi elama ka
lesepõlves, alates 1974.
Selma ja Oskar Sepp kasvatasid
üles kolm poega (Reino, Jüri ja
Peeter), kes kõik on saanud akadeemilise
hariduse ja võtavad osa
eesti seltšköridliküst elust Torontos
jä Stokhölmis. Järglasi kolmandast
ja neljandast põlvest on kuus.
Lisaks lähemaileomakseile õnnitlevad
Šelma Seppa ta suurel tähtpäeval
ka paljud sõbrad Tallinna,
Kuressaareo Stokholmi ja Toronto
b/ Kraiii r%mk\ri
Ontario Turismi- ja Meelelal
tusministeeriumil (Ministry of TJ
rism and Recreation) oh juba
taid meeldivaks tavaks korraldj
igal suvehakul ekskursioon etni
pressi esindajaile Ontario vai
misväärsustega tutvumiseks. Ki
taolist nädalast väljasõitu on kl
raldatud palju kordi, on ÖRtal
siiski niivõrd suur ja paigast-paf
erinev, et ikka ja jälle on leida
dagi uut ja huvitavat, mida sen|
nähtud ei ole.
Seekordne ekskursioon toimi
Lõuna-Lääne Ontariosse algus(
Ont. Provintsi parlamendiho(
eest Torontost, kust meie sui
õhu jahutusega tuuribuss võtab
semaid tee lääne suunas, Kuna os
võtjate hulgas on olnud mitm(
äraütlemisi, siis on meid, p
esindajaid, seekordseh Vald
Saatjaskond on 6-liikmeline, kuj
kuuluvad ministeeriumi poolt ti
rijüht ja ta abi, fotograaf, Loodi
like Ressursside Ministeeriumi (1
nistry of Natural Resources) esi
daja, bussijuht ja alalise^ eskordi]
prpvintsipoliisei, sireenidega vai
tatud politseiautos. Mitmed nei|
nii tuurijuht, fotograaf kui ka
ma politseikonstaabel on mulle
nad tuttavad ja korduvalt kai
sõitnud etnilise bussituuriga, os
võtvate ajaleheesindajate hui)
aga leian tuttavaid vaid mõne ii|
siku. Sama tuur korratakse nädi
pärast veelkordselt, et suuremaj
vulist osavõttu võimaldada uut(
soovijatele, ent selle järgmise k<
seisust pole veel teateid.
Osavõtjatega esimene tutvumi|
sünnib juba bussis, nimekirja jäi
on meid 15 meest ja 8 naist
meie ajalehed, millele kirjutai
ilmuvad 19 eri keeles. Eestlasej
olen ainuke, seekordselt puudu vi
ka meie naabrid, ei ole ühtki 1^
last, leedulast, soomlast, ei
skandinaavlast ja mu toakaaslasel
saab imetore ja intelligentne h(
landlarina. Ta on üsna nooruslik
tantsuhimuline vanaema ja 01
perekonnalugu jutustab ta ptj
maid mi:
„Mul on seitse last, nad kä
•sündisid 10 aasta jooksul ja nül
on mul 15 lapselast ja 2 veel tuj
kui." Oma suurele perele vaatai
ta lisab ta hämmastava lõpu: „i
ga jäi üle, hakkasin siis ajaleh(
kirjutama ja astusin ülikooli, te|
mitmed kursused läbi ja . . ."
plen alati imetlenud jnimc
kes oma töökoorma juures SÜJ
väita suudavad „Aega jäi üle..
ipUinMIMHIIMHlWIIHMim^^^^
id Ontario P
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 11, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860711 |
Description
| Title | 1986-07-11-04 |
| OCR text | Lk. 4 .VABA EESTLANE;reedel, 12. juulil 1986 — Friday, My 11, Nr. 52 I Pühapäeval, 2% punil La. komMas EELE B i Bb b Paulus® kogiadiBs, keda teesiib õp. Albert Moost kogvdysega Balti vabadisse jiõudiuist esiletõstva ühise \w Võitlejate ÜMng. Jumalateenistusel teemis kohalük 'oma Mriküs peetud jitiMse. mõtteid . koguduse õpetaja dr. M L . Winters ja palus allkirju ÜRO apelli toetuja külalisjutlustajaks oli õp. Udo seks, mida ka anti innukalt ja Petersoo Torontost. Jumalateenis- rohkearvuliselt, tust kaunistas kahe soololauluga Kohalolijad ameeriklased väljen-pr; Ir(Bne Loošberg, esitades M, dasid ülimat huvi ja teatud määra! Lüdig'u I „Minu Altar" ja G. F. hämmastust olukordade suhtes, Händeli „I Will Magnify Thee". ^is tõstatati kirikus ja koosviibi- Hardumusega kuulas külalis-solis- ^^jgel. Jääb mulje, et tavaline ti laulu üle kolmesajaline eestlaste ameeriklane, kuigi heatahtlik ja ja ameeriklaste kogudus. kannatavatele rahvastel© abival-õp. Petersoo oma juüuses tõstis ^^^^ üldiselt puudulikult inlor-esil © Balü rahvaste saatusliku meeritud Balti ja Ida-Euroopa rah- Äf^uSSiSJ^S; StrdTkui Ä.t^^^^^^^ Osa "Jä^vemetsa :D" suurlaagrisse sõUva esindusüksuse liikmeid. Istuvad vasakult puudutas ta teisi kommunistide ku- Rutatakse, eriti kiriku ringkonda- kolmas ja oeljas üksuse juhid ngdr Ingrid Kütt ja mkm Endel M d l ritegusid vabadust armastavate ^gg^ ^eid küsimusi, on esimeseks rahvaste vastu: Ukraina kunsüi- j^gaktsiooniks nagu hämmastus ja kult tekitatud nälja-taudist, kus sellele järgnevalt küsimus - miks hukkus 6 müjonit ukrainlast, kuai sellest varem ja rohkem pole Korea msilemiuki allatulistamise- i^uulnud? Sellega EELK Buffalo ^ * Pauluse Kogudus on saatnud korda Takk^^^^ gitud juutide „holocaBastist", ka- nii kirikut, kui ka meie rah- ggiyf|i@ f ^ i i Q f i Jär¥ ® i l l # t S € ii Msetavalt väSse on k^^ arv kordselt fashistliku hävituste. Ta \fnaims, et ka praegu käimasolev „holocaust*V näeb oma eesmärgina USA, Kanadat ning nende maa^e elanike anastamist. Ta lõpetas s<Ä)vi ja palvega, et kristlased ja ristikirik võtaks tõsiselt jumalata kommunismi vastu võitlemist. Pärast jumalateenistust olid Pauluse koguduse daamid serveerinud suurepärase kohvilaua kiriku kõrvalsaali, kus eestlaste poolt võttis sõna hr. Paul Endel Lüdig, kes on helilooja Mihkel Lüdig'u poja-poeg. ^ 3 4 ay Oma sõnavõtus ta käsitles mõtteid, mis selgitasid milleks eestlased OEH sunnitud elama eemal oma kodumaast, õp. Petersoo täiendas veel ¥ALVEAIIST dide ja skautide esiadusüksase hüüu alusekSv et meenii-tada eesti suuriimat skautlaagrit^ iniUine peeti aastat '^^K^jyie^f iagasi Eesti§9 ParalepaSo ^/'^Bi 7777 dr. A. Eebaffi($, U\. 461-6383 „lärvemetsa 30" suuriaagrisse ühisköögisf ja huvitav laagripro- ne, kes võib julgelt öelda, et Kana siirduva kanada esindusüksuse reisi gramm, mille edukaks läbiviimi-1 da malevad on Järvemetsal vääri ettevalmistustööd on täies hoos, nii seks on ka meie esindusüksusei kalt esindatud, oli nädal tagasi peetud esindusük- suur osa täita^ ^^^^^ s5pru„i„gis! suse esmakordsel kokkutulekul hu- Vahepeal harjutati skm Ärni vi ja vaimustus reisi vastu suur. HCääridl juhtimisel esindusüksuse sta Egbert lunge Avamisel ja esindusüksuse juhti- laagrilaulu, mille tuttav hoogne de tutvustamisel mainis skautmale- viis ja lihtsad sõnad andsid head " 431-6834 i"^^' üksuse liikmete va- tuju kõigile. SollH® S@PP 85 valitseb tugev sõprusside, tihe Ngdr Lydia Van DerVeen esitas Õpetaja U. Petersoo kõnelemas Vana-Andrese koguduse Võidupüha Jumalateenistusel perek. Hiirte suvekoduSo • Haapsalü-Paralepa suurlaagri peasekretär Aksel Vaigur Rootsist Helsingborgist, saatis Kotkajärve- Paralepa laagrile tervituskirja, milles ta meenutab 1936. aasta laagripäevi ja kahetseb, et ta ei saa Kotkajärvele tulla. Ta palub poisse laagrihüüule „Hiüp-p a , h ü p p a , . n i i palju häält juurde panna, et kos- , nagu temagi hüüaks kaasa. Kirja lõpus meenu» ta Kotkajärvel viibimist 24 aasta eest — esimeses eesti'skaudinooruse maailmalaagris • 1962 ja tervitab Kotkajärve rahvast, kaljusid ja järvi. ja tugev kui ristatud käte sõrmede omaloodud suurlõkke ettekande . Auväärsesse ikka joudis 9- ühendus, siis on üksus tugev ja täi- kava, milline on uudne, hoogne ja i " " * ' * kunagme näitleja ja seitskon-dab oma ülesande hästi! humoristlik. Tutvuslõkkel kantakse «ategelane Selma Sepp, neiuna be» Seejärel esindusüksuste juhid ette Kotkajärve kobraste elu, sest Ju"0"ar sundis Tallinnas a. ngdr Ingrid Kütt ja nskm Endel on ju Kobras (Castor III) Kanada H"^ too kõrvalt oppis Hari- Meil selgitasid üksuse ülesandeid, noorte sümboliks ja väga hästi ku- d"sseltsi ohtukursustel, Õpetajate tutvustasid juhte ja esitasid sõidu jutatud meie esindusüksuse märgil Semmans ja T. Kolledzhis, milles ja laagrikavad. ngdr Ingrid PiiPi poolt. ^""^^^ ^^P^^^^ 1923. Öppis aastail Nskm Endel Meil, kelle ülesan- Arutati varustusse puutuvaid kü- 1918—20 ka Ants Laikmaa kuns-deks on osavõtjate kindlustuse eest simusi, sest meie üksus elab oma ^^^^^^^^ lühemat aega hoolitsemine, .teaUs, et on otsusta- telkides ja kontrolliti vorme. Ei ole "^^"^ uhkoolis. Oli alates 1923 tud võtta Blue Cross eri grupikind- ka unustatud kaasavõtmast males- ^"^^ T^^i^^ keeleline korrektor lustus, milline oleks laialdase katte- tus ja kinkeesemeid. Skm Ülo siirdumiseni Kuressaarde ja ga ja odav. Sootsil on välmimas kena kiiik abiellumiseni Oskar Sepaga oktoob- Ngdr Maimu Nõmmik selgitas Kotkajärve ainetel, milline on Ka- ^is 1925, , ^ ühissõidu korda. Selgus, et bussi- nada malevate ühine kink lärve- '^fgeles näitlemisega aktiivselt sõit on mugav, odavam kui eraau- metsale. Tallinna Hommikteatris 1920—23 loga sõites ja täielikult kindlusta- Jälgides koonduse käiku ja Ja poolkutselises Kuressaare Teatris jud. noorte kokkukasvamist üheks ter- 1936—39. Eesti teatriloos leiab ta Skautmaleva juht tutvustas Jär- vikuks, peab nentima, et noor seejuures mainimist kahe rolliku-vemetsa laagripaika ja saamislugu, juhtkond on teinud korralikud et- i""^"sega: Tamarana Alfred Brus- Järvemetsäl on head suplemisvõi- tevalmistuskavad ja viivad need ^Igaveses inimeses" (1921) ja maiused, suur moodne saun, sile nüüd osavalt läbi. Vanemal juht- saaremurdelise Taalina Mälgu-Sa-spordiväljak, korralik toitlustus konnal jääb ainult toetav ülesan- ,»Oitsvas meres" (Tallinna teat-rinädalal 1938). Kuressaare seltskondlikus elus oli ta tunnustatud jõud, kes aitas kaasa muuhulgas Kodutütarde ja Lastekaitse ühingu juhtkonnas. Pärast Rootsi perioodi ja tööd Postzhiirokohtoris asus a. 1951 ümber Torontosse. Koos abikaasaga lõid endale mugava kodu Casa Loma rajoonis, kuhu jäi elama ka lesepõlves, alates 1974. Selma ja Oskar Sepp kasvatasid üles kolm poega (Reino, Jüri ja Peeter), kes kõik on saanud akadeemilise hariduse ja võtavad osa eesti seltšköridliküst elust Torontos jä Stokhölmis. Järglasi kolmandast ja neljandast põlvest on kuus. Lisaks lähemaileomakseile õnnitlevad Šelma Seppa ta suurel tähtpäeval ka paljud sõbrad Tallinna, Kuressaareo Stokholmi ja Toronto b/ Kraiii r%mk\ri Ontario Turismi- ja Meelelal tusministeeriumil (Ministry of TJ rism and Recreation) oh juba taid meeldivaks tavaks korraldj igal suvehakul ekskursioon etni pressi esindajaile Ontario vai misväärsustega tutvumiseks. Ki taolist nädalast väljasõitu on kl raldatud palju kordi, on ÖRtal siiski niivõrd suur ja paigast-paf erinev, et ikka ja jälle on leida dagi uut ja huvitavat, mida sen| nähtud ei ole. Seekordne ekskursioon toimi Lõuna-Lääne Ontariosse algus( Ont. Provintsi parlamendiho( eest Torontost, kust meie sui õhu jahutusega tuuribuss võtab semaid tee lääne suunas, Kuna os võtjate hulgas on olnud mitm( äraütlemisi, siis on meid, p esindajaid, seekordseh Vald Saatjaskond on 6-liikmeline, kuj kuuluvad ministeeriumi poolt ti rijüht ja ta abi, fotograaf, Loodi like Ressursside Ministeeriumi (1 nistry of Natural Resources) esi daja, bussijuht ja alalise^ eskordi] prpvintsipoliisei, sireenidega vai tatud politseiautos. Mitmed nei| nii tuurijuht, fotograaf kui ka ma politseikonstaabel on mulle nad tuttavad ja korduvalt kai sõitnud etnilise bussituuriga, os võtvate ajaleheesindajate hui) aga leian tuttavaid vaid mõne ii| siku. Sama tuur korratakse nädi pärast veelkordselt, et suuremaj vulist osavõttu võimaldada uut( soovijatele, ent selle järgmise k< seisust pole veel teateid. Osavõtjatega esimene tutvumi| sünnib juba bussis, nimekirja jäi on meid 15 meest ja 8 naist meie ajalehed, millele kirjutai ilmuvad 19 eri keeles. Eestlasej olen ainuke, seekordselt puudu vi ka meie naabrid, ei ole ühtki 1^ last, leedulast, soomlast, ei skandinaavlast ja mu toakaaslasel saab imetore ja intelligentne h( landlarina. Ta on üsna nooruslik tantsuhimuline vanaema ja 01 perekonnalugu jutustab ta ptj maid mi: „Mul on seitse last, nad kä •sündisid 10 aasta jooksul ja nül on mul 15 lapselast ja 2 veel tuj kui." Oma suurele perele vaatai ta lisab ta hämmastava lõpu: „i ga jäi üle, hakkasin siis ajaleh( kirjutama ja astusin ülikooli, te| mitmed kursused läbi ja . . ." plen alati imetlenud jnimc kes oma töökoorma juures SÜJ väita suudavad „Aega jäi üle.. ipUinMIMHIIMHlWIIHMim^^^^ id Ontario P |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-11-04
