Vaba Eestlane, November 20, 1968

              1 fl
M i I
rr l m
4
Lk 6
Endtl Krepp
60-aasta- ne
hetub 15 novembril 1968aasta- -
kümme Ta on Rootsi eestlaskon-nas
ustavamaid ja kohuseiunde-lisemal- d
võitlejaid
Endel Krepp on sündinud Püha-järve
vallas Tartumaal kooliõpeta-ja
pojana Lõpetanud Tartu üli-kooli
majandusteaduskonna ning
edasi töötanud majandusgeograa-fia
seminaris prof dr Edgar Kanti
Juhtimisel Täiendanud end Viini
ülikoolis ning saavutanud mag
rer oec teadusliku kraadi Tartus
1942 Ta on olnud juhtivalt tegev
esimese majandusloenduse orga-niseerimisel
ja avaldas reformi ka-vandamisel
nlnz nende teostami
sel Töötanud Tallinnas Konjunk- - j
tuurlinstituudls uurijana kuni selle'
sulgemiseni 1940 a suvel ning
jätkanud tööd kuni 1944 kevade-ni
riiklikus plaanlkomlsjonls Ja
statistika valitsuses Ta on aval-danud
artikleid ajakirjas Kon-junktuur"
ja muJalTa kuulus Eesti
Majandusteadlaste Seltsi juhatus-se
kuni seltsi sulgemiseni
Sürdunud Rootsi 1944 a sügisel
algab ta tööd arhlivltöolisena
ametnikuna ja kamreerlna riik-likes
asutustes ja eraettevõttels
Viimasedkümme aastat on ta töö-tanud
Stokholml linna ühe revi-dendina
Revidendina töötades on
ta muuhulgas tegelenud ka data re-visjoni
probleemidega
Endel Krepp kuulub nende hul-ka
kes suure andumuse ustavuse
ja kohusetruudusega tullhlngelis-t- e
vabadusvõitlejate esimestes
ridades on üks juhtivamaid töö-mehi
kogu pagulasaastate kestes
Ta on juhtivalt Ja suunavalt eriti
Eesti Rahvusfondi tegevusest osa
võtnud Juba selle organisatsiooni
asutamisest alates Ta on kandnud
rasket koormat küll asemikekogu-juhatus- e-ja
kirjatolmkonna liik-mena
ning abijuhatajana ja ERF--1
ablestmehena ning alates aastast
1961 Eesti Rahvusfondi esimehe-na
Aga ta jagab juhtivalt ka
teiste organisatsioonide tööd:
Etfctl Rahvusnõukogus juhatuse
liikmena Eesti Komitees asemi-kekogu
liikmena Balti Komitee
liikmena Eesti Ltberaal-Demo-kraatll- ku
Koondise esimehena
Mare Baltikumi toimetuse liik-mena
Eesti Teadusliku Seltsi
juhatuse liikmena ning kuuludes
Eesti üliõpilaste Seltsi villstlas-kond-a
on ta rida aastaid seltsi
Stokholml Koondise revisjoni ko-misjoni
liige
Oma iseloomult on ta heaks sil
laks vastuolude tasandamisel ning
kõigiti püüab aidata hoida võit
lusvaimu Jõuilmena meie kodumaa
ÕNNELIK SAAR
Need avalikud paaritusmängud
täitsid eelkõige tähtsat sotsiaal-set
ülesannet: nad olid nagu proo-viabielude
pikaks seeriaks mis
noorukil õiget elukaaslast leida
aitas Misjonäride tohutute pin-gutuste
kiuste võttis sellepärast
palju aega enne kui neil seda
i wrAWJ žmata vi wi
DOHNEV SH AND
ROBERTSON
Advokaadid Notarid
2490 Bloor St West
FELIX ALLIK
Notar
Vandeadvokaat Eestis
Tel RO 6-76-
16
Tel kodus: 447-380- 7
FRANK VASS IA
ADVOKAAT NOTAR
263 College St
(Spadina Juures)
Tel WA 2-61-
11 WA 2-61-
12
kodus: CL 1-06-
51
TEEN IGE $100 NAD ILAS
VÕI ENAM!
Hästitasuv töö ontab Manel'1
kooli lõpetajaid
Marvel Hairdressing School'1
kutsekoolid asuvad suuremates
linnades ja pakuvad Marvel
Touch" treeningu Täielik kursus
päeval ja õhtuti Tasuta broshüü-r- i
saatmiseks kirjutage või hella
tage: Man ei Beauty Schools te-gutseb
üle 50 aasta Dept VE
210 Bloor St W Toronto
okupantide vastu Sellel alal on
ta vilgas olnud kirjutama apelle
artikleid ja broshüüre üks vii- -
maseld ilmus Stokholmis 1968
„The Baltic States a survey of the
International relations of Estonia
Latvia and Llthuania Endel
Krepp on kindlate tõekspidamis
tega ja kompromissideta eestluse
põhilistes küsimustes Tema sir-gejooneline
rahvuslik hoiak vi-sadus
ja raskuseid trotsiv jonna-kus
eelkõige aga patriotism Ja
kohusetruudus tohiksid olla ees-kujuks
Ja uut jõuduandvates väsi-ma
klppujaile ning meeldetuletu-seks
pealtvaatajaile et meie võit-lus
ei ole veel lõpuni võideldud
Innukale võitlejale tõe Ja õiguse
eest väsimatule töömehele ja hea-le
Isamaalasele soovivad tänuli-kud
sõbrad ja võitluskaaslased
palju õnne ja Jumala õnnistust
ning senist imetlusväärset via-d- ut
energiat ja Idealismi me ko-dumaa
ja rahva õiguste taastamise
töös
Voldemar Palm
VABA EESTLANE kolmapäeval 20 novembril 1968 — Wednesday Nov 20 1963
s(H & M
FF
Ristitud nr 565
mmKüM
Põikread: 1 Väejuhte Eesti Va
badussõjas 5 Mitte sile 10 Puu- -
virn 11 Liik 12 Väga valge 13
Naisenimi 14 Vedelik 15 Kaup--
luses 16 Tekib kahe sirge lõiku
misel 17 Eesti lauljatar Ameeri
kas 18 Hoiukoht 19 Metsataim
21 Lhage (käändes) 23 Kõver
joon 24 Kaksikkonsonant 25 En-disaegne
kaaluUhik 26 Meeste
riietusese 27 Hoone maal 28 Ne-mad
prantsuse keeles 29 Eesti
kirjanik 30 Metsloom 31 Arv 32
Lind 33 Toit 34 Aseta 35 Taani
kirjanik 36 Populaarne eesti la-vatä- ht
38 Taluhoone 39 Ukse
sulgeja 40 Mitte vana 41 Eesti
muusikameeste suguvõsa 42 Tun-detu
Püstread 1 Asutuse juhtiv or-gan
2 Naisenimi 3 Jõgi hispaa
nia keeles 4 Kaksikkonsonant 5
Pagaritoode 6 Terava otsaga ese
7 Omaaegne eesti laskurmeister
8 Looma häälitsus 9 Selles 11
Lind 14 Tahab januline 15 Rahu-tu
16 Number 17 Omaaegne len-nuühl- ng
Eestis 18 Suur segadus
PAPE
v
trepid aiad
Kohale iga
754 Pape Ave Toronto
(põhja pool Danforthl)
ttfc
lapsed kes neist abieludest sün-nivad
paigutatakse mängleva ker-gusega
sugulaste juurde
Kui paar pikemat aega koos
elab ja rohkem lapsi saab nõuab
hea komme et nad abiellu astuk
sid
j Polüneesia kommetele vastavalt
ga udune ettekujutus aga kui laps peetakse peosöömingut pulmade
juba ilmale on tulnud otsustatak- - tähtsaimaks osaks Teataval mää-s- e
asi Üsna lihtsalt ja kiirelt rai hinnatakse ka kiriklikku lau-nõn- da
et vaadatakse kellega uus latust selle toreduse ja suurejoo-maallmakodan- ik
sarnaneb Sel'nellsuse pärast eriti soovitav on
viisil väljavalitu ei aidle oma isa-I- ta siis kui misjonärilt kõigi pat-seisuse- le
vastu — arvata- - tude andestust välja kaubelda saab
vasti sel lihtsal põhjusel et isaks mida kaugeltki alati ei saavutata
olemine ei too endaga kaasa mln- - Seaduslik registreerimine on ra
kadusid nad alles siis kui elanik- - jgeid muresid ega kohustusi Ja kui ' rolalaste arvates hoopis üleliigne
kõnd kohutavalt väheseks oli jää- - partnerid peaksid tahtma ühte Ta teeb asja ainult keeruliseks
nud ning noorte Inimeste puudus elama asuda siis on ju neil ainult ning lahutuse õlmatuks
seda kommet enam kasuga jätkata hea meel et laps juba olemas on' Sel ajal kui me Raroial viibisime
ei Loomulikult ei taha ja juhul kui vaba elu edasi elada peeti seal ainult ühed pulmad Pä-rna
( sellega öelda et meie päevade tahetakse leidub alati mõni sugu- - rast igakülgset kaalumist olid ni- -
noored mõõdukamad oleksid vaid lane kes lapse meeleldi adoptee- - melt Huarel ja Sakana teineteise
I
% ~ ____
JlI
rt
££
&
31
?
m
44
19 Riietusese 20 Suur vaimustus
ind 22 Mõiste muusikas 23
Hauaküngas 24 Sisaldab vähe
vett 26 Noor hobune 27 Varan
dus 29 Keedis 30 Jalaosa 31 üks
Päästekomitee liikmetest 32 Klee-puv
aine 33 Toru saksa keeles
34 Jäme 35 Jumala ladinakeeles
36 Kont 37 Lööglriist 39 Noot
40 Kaksikvokaal
RISTSÕNADE LAHENDUS
NR 564
Põikread: 1 Kompass 6 Segav
10 Are 11 Aga 12 Ula 13 Borodin
14 Kanal 15 Da 17 Lee 19 Oli-garhia
21 Km 22 Klaver 24 Ava-rii
28 Ab 29 Ain Kalmus 31 Kad
33 Ab 34 Sitke 37 Lokotar 39
Edu 40 Muu 41 Sue 42 Lasso 43
Spaleer
Püstread: 1 Kabul 2 Oro 3
Merle 4 Andromeda 5 Sandid 6
Sak 7 Gunther 8 Ala 9 Valtari
16 Ag 18 Eel 20 Aavasaksa 21
Kv 22 Klausel 23 Annetus 25 Ab
26 Iga 27 õmblus 30 La 31 Kat-se
32 Dürer 35 Ida 36 EMO 38
Aue
aknad uksed
arborite
toomine päev
kunagi
lasknud
Vineer
465-246- 8
pikkus oli 3 meetrit ja sügavus
pool meetrit Augu põhja pandi
kivid kividele aga suured palmi
pakud ja kogu kupatusel süüdati
vägev lõkketuli Kui kivid puna-selt
hõõguma hakkasid kraabiti
tuhk neilt maha ja asetati road
peale millest tähtsamad olid sea-praad
kala kanad leivapuu vili
ja ilmatu hulk palmilehtedesse
mähitud jahukllmpe peale selle
lisas iga külaline veel seda mida
tal kaasa toodud oli näiteks pas-teeti
küpsiseld konserve ja koo- -
muutis
korral
rasket
katsid kokad" seda ära ja
suurte lehtedega ja ajasid on ka po- -
augu kinni Roogade valmimist
oodates kogunesime kõik jälle
kokteillkatla ümber
Möödus kaks tundi kui
pererahvas viimaks märku andis
et aeg on muldahju avada Sellel
Ulipidulikul hetkel ilmus pruut- -
{ paar esimest korda nähtavale Sa
ainuüksi seda et selle proovi-nln- c rib Nii sotsiaalsed kui ka abielluda otsustanud Huarel oli kana kandis valgeid linaseid pük- -
küla saja
lõp- -
oli
laua aga
oma viis- -
du ja
eel suu- -
Koi-- ( rea
ke- - uuk-- dls
1942 Rd
ja laste
kõik Ja
SHOP
Tel Wl 19505
386 Roncesvalles Ave Tel LE 2-6-
M1
82 tükk
ja tapecte
Itd kirjastusel ilmunud
508
Box
Toronto Ont
siinjuures
polüneesia
elus nime
eri-ti
õnnestunud
lõppemisel
väga laste
et
pidada
kes kümmekond jook-sul
oma nime
ametivõimud kõik
SUs harjumust
kõik neil nüüd õnnestunud
enne
malanJca
juneesiaste enamikku üht
see igivana
ja lõpetas oma
nii kui ka
Ol
vald formaalsus
ju ent kõnelejad
mänguaja väline vorm on probleemid on siin ning pu-'- se sildsärkl ei rahuldunud ainuüksi sellega et
nud ega ole enam nll Rarolalased hastverd Sakanal ning rohelisi pruutpaar oma vanadest
Enamik Rarola saa- - nii ja nad aga hea hulk hiina verd oli mille J loobuks vaid ta pidi ka
oma esimesed kogemused sek! oska eraldada niinimetatud sea-'soonte- s ja tal aimugi oma saba paistsid paljad jalad Ja uute just tema oma
suaalelu praegugi kahe- - või duslikku ega (aastatest Nad olid rohkem kui vaeseke oli üleni higine Eslme- -' välja valima Varsti läks sõnasõda
Ja et Prantsuse seaduse ko- - aasta koos elanud ja näisid olevat poole tunni kestel pärast nende vahel
siin kaasaegseid lahutamatud Istumist polnud muud kui niivõrd kärarikkaks hakkasin
ei tuntatulevad nende sidemete vahe loomulikult olemas kuld ta- - Et rahvas endastmõis- - matsutamist mis
tagajärjed peagi ilmsiks Noorim aliselt vilistavad pärismaalased tetavalt peole kutsutud oli siis suust kostis kes Iga uue roa
sUnnitaja keda mäletatakse seaduseparagrahvidele kui need pidid pruudi vanemad vanadest j pedes hoolega sõrmi lakkusid
Matahlna kes juba kaheteistkümne midagi ette kirjutama peaksid mis1 kastidest pika kokku klõpsi-- Seejärel avanesid kõigil kor-n- e
aastaselt esimese lapse sai nende kommetele vastu räägib ma mille kummassegi külge J raga keelepaelad Ja ilukõnede ju-Sll- skl
peavad kõik seda liiga va- -l Pärast mõnda aega kestnud va- - kümmend inimest Istuma mahtus ga pääses takistamatult voolama
raseks välja arvatud Matahlna ise- - bu sidemeid peab enamik noortest Kui meie kohale jõudsime oli pi-- Et Huarel ise liiga sügavalt kok-Mul- de
Matahlna sünnita end küllalt küpseks et mõne part- - juba alanud külalised pära-- tellikatla põhja vaadanud oli pl-pir- ast
seda kolm last kes neriga kooselu alata Selle perloo- - Jasti sellega ametis et endale di mõrsja onu tema asemel kõnede
kõik olid erinevatelt isadelt dl kooselu aga ei võeta kuigi tõ-Jr- est katlast kokteili" serveerida pika sisse juhatama Siis
sün- - siselt ja väga vähesed neist oli valmistatud rummist j järg pealiku tema asemiku
SKANDINAAVIA
MÖÖIEL jl
Avenue
Ainiuiadi
Kingad Lääne-Saksamaa- lt - Tel 533-812- 2
Naiste meeste kingad — ekstra laiad suurusel
Sisetallad haigetele jalgadele
PATACSI SHOE SALON tÜoS5° o
JA VINEER
sordid standart-suuruse- s soovitud mõõtudes
Igasugused puutöö materjalid
PLYWOOD
142 Davenport Road (tagahoovis)
& PAINT CENTRE
VINYL ASBESTOS TILE c
Linoleum 75 c ruutjalg
Suur valik igasuguseid värve
VÄLJAMÜÜK
J Sllvct
EESTt-INGLIS- E SÕNARAAMAT
lk
Tellimised saata:
Vaba Eestlane
PO 70 Stn C
3
Lisan $5—
Igivana komme
nõuab et iga tähtsa sündmuse pu-hul
peab vahetama En-nevanasti
polüneeslane
oma nime näiteks abiellumise pu-hul
esimese lapse sundimisel
kalasaagi
võidurlkka sõja pärast
haigust ning abi-ellumisel
Aga on
arvestust inimeste kohta
korda elu
on muutnud panid
rattad käima et
kospähkleid võõrutada
peani-m- e
kasutama sundida Millegipä-rast
meenus pulmalistele korraga
komme ja iga kõnele
kõne nõnda et ni
metas pruuti peigmeest
uue tema poolt antud nimega
nuks see võinuks
sellega leppida
tuhmu-jduslik- ud ühte-hlieteistkümneaas- tane sinist kollase lipsuga
kõmuline "viisi tundmatud on polüneeslanna lakk-kln- gi Huareil nimedest
noorukeid õnneks ajast arust" et j voolas seljas punane kõigi söö-vad
ei polnud alt ivitatud hulgast
alal vallaslast ta
kolmeteistkümneaastaselt järgi mis se lauda 1 kõigi nimepanijate
tõikkcablnõusld JguPrantsuseOkeaanlasvalltsebon kuulda et
kogu inimese
seesama
Jõu-me-neUateistkümnea-astased
mis
PLVWOOD
Juba kartma kas pidu viimaks
kaklusega ei lõpe Nimede tohuva-bohu
oli ammugi juba nii suureks
paisunud et keegi enam ei mäle-tanud
kuidas noorpaari hüüda
Sellepärast siis tõusin palusin ra-hu
ning soovitasin pruutpaarile
kaks nime panna millele siiamaa-ni
veel keegi polnud mõelnud ni
melt nende vanad nimed — Hua
rel ja Sakana Kõrki vaimustas
nitajad ei ole harulduseks ning tda me külastasime Jäid elama ima seveest ja kookosvllnast Natuke- - J peigmehe Isa ning Ja J see sedavõrd et rahu
iieteistkümneaatast peetaxse ju-- 1 esimese väljavalituga paljudel 011 se aja parast nauasia monea vaanxuseje vastavail noigi nenaeou jaiie majas Ja tänapäevani kan
ba küpseks ning soliidseks nai- - paar kolm sellist abielu juba sel- - pruudi sugulased muldahju tege-- i kätte kes veel Jalul seista suut- - nab noorpaar seda nime
seks Enne sünnitust on enamikul Jataga osa aga ei jõua sellest ma Nad kaevasid maasse suure sid — ja see tegi vaija kolmvee- - J Alles pärast niisugust pulma- -
tulevastest emadest lapse isast va- - s:aaaiumit kunagi kaugemale Ja neljakandilise augu muie icuigeae ranoi icogu Kuiaiisjconnasi piau peetakse meest-nai- st tõeli- -
Suur valik
Imporditud
r n
TO-MJW- J
WALLPAPER
ergon-typ- e
raskevõitu
sametkleit
aukraadile ettepanek
selt abiellunuks Muidugi ei tun
da see seda et sel viisil pühits-etud
abielu eluaja kestab Otsimi
ne ia kohanemine kestab täi
partnerid tüdinevad teineteisest
sageli ja abielluvad ümber" Te-atud
vahe jääb siiski Kui noored
TirnmHahMn Vestel oartoereid
paar-kol- m korda aastas vahetaval
siis elab Rarola vanem sagupoiT
aastaid koos enne kui lahku rtz-nv- o
ia m Ma vanemad on abi
elupooled seda kindlamad on si
demed nende vahel
Rarolalaste selline Igivanast
a4ict aHtnri VriTme — valKÜ
endale sobiv elukaaslane roojl
teel — leidis loomulikult õimace
nlncr mlflonärlde tugevat vuu- -
panu Ent katsed õpetada raroU-laste- le
kristlikke ning Lääne sa- -
I- I- Ma1 nn IJSnud tuleStt- -
teta Esimesed misjonärid kes JU- -
rolale tulid püüdsid raae'-kord- a
luua sellega et lihtsalt Ül
latasid ära iga paari kes koos e
ning sundisid neid veel pw
juures oma abielu retterisi
Enamik saare Inimestest iew~
need tseremooniad viga haa-vad
ning lustakad olevat £
misjonärid viimaks saarelt laMj
sid et oma ringreisi saari iKg
jätkata ei leidunud Raroial
satki üle vlieteislkttaaeiu
inimest kes seaduslikus g
poleks olnud Umbes jS
tulid misjonärid tagasi
kult olid kõik endist yfcsi bW- - " --
kuid kahjuks näitas
mehed t- -j lus et väga vähesed
naised elasid nendega W
paari oli pandud Aastate
segadus nii suureks et anu --
jd kes kellega abielus
U