Vaba eestlane , June 21, 1984

              Nr. 47 ¥ABA ESiOTJUME neljapäeval, 21. juunü IS'84 ^ Thursday, June 21,1984 Lk. 7
LÜDIG
ise kontserdil
os
A; LAUL,:
m, PÖUSMEm
LAEVNIKp
,^tus**, T, E,
e, Irene L®09*
itisesjs
Ave., Toronto
los
Kanadag
a kroonitud
bm m
jdatnd oma lonuid
Ipostikiily
'i^aütuses
EGA II
breflusf
i saunale $2^
b kuulda — sõjast ja
Jiselpool Vene piiri..
lii uue suitsu põlema.
jnu palatisse "ütles lõ-l.
^„Teeme partii malet.
Icünmekohalised palatid
I nuhtlus — ei raskele
paranejale..
jiinasööki algas liiinime-
^id tund" — nii kutsuti
vaikset tundi — sii
haiged oma koikudes
leep hiilis ,kargu najal
iiss,e. Voodite vahelist
mööda "oma aknaalu-lähenedes
tonksas ta
ihe hommikul toodud
lases kätt. Käsi oli kip-
|iiml, mida sõdurid len-
;;tasid: küünarnukk oli
kõrgusele, mida või-
[iinurkne siihalus. Seda
Peep mööda minnes
latan!" oigas mees voo-f
i seisma nagu' naelaga
flge löödud ja vahtis
pkku. Siis aga läks ta
näkJ:u ilmus laienev
^•ratus: „Tere vennas!"
[Kurrat, Ahti!'''
pitser seda kollaka ju-ebamäärast
värvi hai-leidnud
oma valutava
|lavikus sihnadega selles
ivat. I
stus talle, et ta on va-seda.
naeratust,. Nüüd
hele sihna ja karjatas:
p d tõwü sina? F;iiule,
la, sõber?!" '
| a vaata kus jälle
(Järgneb)
Leekides õnnistatud,
dudade ja mõõkadegs
orjuse ahelaisse needitud,
esivanemate metsalaugastes
oleme pargitud
vabadust oodates.
KiviSst Ja puust ristide,,
leegitsevate mõõkade
raskuse all me varisem®
|a keelatud templite
meie palveid ei tonMe, /
Mu isamaa usualtar
kas on kannatajaile eesmärgiks^
kuidas usu sisse pääseda
®lles keelatud Ja väljatud?
Kas väisinutel
võõrastel mõõkadel
meie viha leekides
Lätimaale vabadust oodates
tuleb tuhaks põleda?
]^s isamaa vabadust oodates
nkieil võõrastes leekides
m määratud ära põleda?
'>'Läti keelest tõlkinud Ela Andeitsons
Modris Lorbergs on II maailmasõja veteran, te võitleb Sä
kamatult oma isamaa vabaduse eest. Praegu on tema relvä__
luule. Temla värsid on kui teravad mõõgad. 1981. a. ilmus
M.LorbergsIlt luuletuskogu «Kõrbenud rahutus" (Gruzdosais
nemiers). Sellcfs kogus iga värss on täis võitluse iha ja usku
isamaa uuesti vabanemisele. M. Lori?ergsi luule on sarnane
Arved Viirlaidi luulele, mõlemad on võitlejad; kui ei ole
muud relva, siis sõdivad vaimurelvaga. Modris Lorbergs elab
Torontos,
E.A.
Komöödiat on Los Angelese Eesti kelle kogu ärritus keskendub näo
Majas olnud vümasel ajal palju, uskumatule värisemisele. Eriliseks
Laval on kahe aasta jooksul esita- probleemisks ses Lutsu näidendis,
tud neli naljamängu nelja erineva mUle tegevusaeg on enne Esimest
näitejuhi poolt: vana õndsa Kotze- maailmasõda, on hr, ja prl. Koiva
bue „Suured segadused*' (Kristi saksa keele purssimine. Näitlejad '
Heinsoo) ja. amerikaniseeritud tulid sellega ilusti toime; küsi.tay
„Nukumaja" (Käthe McDowell, on aga kui kiiUaldaseltiptö^gime':^^ >
sügisell982), „Kunin'gal on külm" vaatajaskond \valdab, mõlemat ,
(Eduard Kücas, oktoobris 1983), ja keelt, et hinnata Koivade grotesk--''
nüüd 12. mail 1984 Oskar Lutsu seid estonitsisme(„Ihhab shande!"
,,Ärimehed*V (Lembit Palm-Leisi — ,,Wastenn?"). Keelte^
lavastusel). Hea osa näitlejaist on esineb kuhjaga praegugi paguluses
olnud samad, sest lõppude-lõpuks ja ka Eestis („Mu vend on Narva-on
ju 100 küomeetri raadiuses Los Jeesus"), nii et kerkib küsimus,
Angelesest ainult pooltuhat eestlast, kas saaks Lutsu huumorit^ kaas-
Valik on seega natuke piiratum kui ajastada. Paraku on vastus eitav,
kahesaja aasta eest Tallimias; kus
August von Kotzebuea. 1784 aitas
asutada esimese ama:töörteatri(Re-valer.
Liebhaber-Theater) ja kirju:
tas selle tarbeks näidendisse ka
eesti keelt vahele.
Suurte Ootustega just ,,Ärimees-sest
igal solkimisel on .erinev sot­sioloogiline
taust ja motivatsioon.
POhUiselt masküiünse näidendi
ainust teist naisosa (pr. Jalak) esi­tas
Pia Hackett, kulgedes pisut te-hisameliselt
healt tujult natuke
õõnsa vihani. Vüia oli üldiselt nor-te"
etendusele ei läinud, sest luge- gim emotsioon ses lavastuses (ka
misel mõjus see Lutsu sajandi-al- yana OUi puhul); _kOige paremini
Kootsieesttasist on saanud enam timtiikspübHtsist ja p o l ^ „pilkenäH ühes vaatu- õmiestus see ehk tHo Kaskla lühi-
Küng. kes asendas hiljuti oma piirkonna riigipäevaliiget Rootsi parla- ses" vähetõotavana. Komöödiates keses osas Um^kma.P^^^^^^ sõna-
*m^e"n°d5tLs. ^P™ild,,i!l? VA .^Ki.nln^g®m afi!gipäevaliiikme kontoris. . nothi ftüiMit,iWpepalAle tpvo)s..iittiiiivvs.e.Pd. djiaa nneeggaattinivv- t^^^
Foto: Karin Karlšted-Saarsen sed kujud algusest peale selged ja
/ ;, ^ : / • - . .. ' head poisid võidavad lõpuks läbi
. , • . ;. :•... • ; ~ T ^ . • • : • .• :• •; . suurte raskuste (nagu põhiliselt
Lutsu„Kapsapeas", mida kah Los
Angeleses mitme hea aasta eest
mängiti). „Ärimeestes" aga posi-võiks
edaspidii katsetada mõne pi­kema
osaga.
Abinäitejuhiks oli (nagu ,,Kuma-gagi"
puhul) Astra Shore, keda ta­haks
kord näha pealavastajana.
Kaastegevad: Tiiu Essex (jumes-tiivset
kuju peaaegu ei olegi. Esi- tus), Jüri Kauk (valgustus) ja Sir-mestest
etteastetest saadik ori šel- je Vitsut, Los Angelese etenduste
Toronto .ülikooli bülletäänis 5,EthiiöcMtaI Note —; Eventls%
mille toimetajaks on eestlanna Marvi Ricker,j on juuninumbris aval­datud
kaks eesti ühiskonnas, seoses ESTO-84-ga toimuvat sündmust»
Esimeseks on „The Gates of Edasi öeldakse, et eesti maali­ge,
et see päevavaraste puiit oma ^.^^ etteütleja ja majandusjuht,
silil^aadi-vabnkut ei asuta 3a^^pole Lgvapüdi ja riided kujundas Lya
muijd kui amult o(^ata,^^^ « ^ ^ ^ Kauk, keüe eestvedamisel toimub
jarjekorras^^ . asutamiskoosoleku ^^^^^ ^ ^ ^ ^ Angeleses ka
300ksuVuksikudplaam osad ]a osa- ^gg^j..,ggjj^^^^
nikud omadega vahele jäävad. Jä­rele
jääb puhas situatsiooni-komöö- Amatöörteatril on paguluses pea-dia,
ja selles suhtes kujunes Palm- le taidelise funktsiooni ka oluline
Leisi lavastus vägagi tõhusaks, lii- keeleõpetuslik osa. Hääldamine on
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Skdietmcaster
S y f i s 75
Tallinn" (Tallinna väravad) nime- mafestival on jarjekorra^^ndj^^^^ ^ see, mida ise raamatust õppi.
line näitus. Artiklis öeldaksei et Esimene peeti Torontos/1972 teK sudes esüe ühe naerupuhangu teise des ei saa ja mida täienduskoolis
8.-15. juulini kogunevad tuhanded ne Baltimores 1976, kolmas btolc- . j . ^ , nitp un inimeseY. ei lul&e oaliii narandada. Tfiatri-
HNSURANCE BROKERS
1482 BatkaM St, 4 kord
(BathuTst—St. Clair)
653-7816
E L E K T R I K
H a l l i n g 762-919®
Ot^nts nr. E jl<
giflSese&ded» soendnsed {s psaaa- ^^^^^'^^^"^^^21 kohnikmaavõist-dnsed
ehmiajades või ettevõSetesE. ^"^^ä' ^-M. olümpiateatejook-sus
Tartu Kalevi meeskonnas. Juu­bilari
parim tagajärg 100 meetris
oli 10.8: Oli omalajal eesti noorte
meister 100 meetri jooksus. Jook­sis
4x 100 meetri Eesti rekordi
.meeskonnas, omas ,Eesti rekordi
150 meetris ajaga 17,3. Oli mi. 3-
kordne internatsionaal kergejõusti­kus.
Jala vigastuse tõttu loobus
1935. a. võistlemisest.. Tegutses
edasi •kergejõustiku kohtunikuna.
Tartu Skautide Maleva s^^^^
na võttis ösa kõigist Eesti Skautide
suvelaagritest, tegutses Kaitselii-
.dusjne., '••v . • •
tunanaeaneDauimoresi^/p, iiumms ^i^^" järel täis-saalis (üle 140 inimese), julge palju parandada. Teatri-eestlased
ja nende sõbrad igalt holmis 1980. Eehnised pidustused - proovid on küll vist ainus koht, kus
poolt vabast maaihnast Torontosse on kokku toonud kuni 20.000 osa- Vastavalt oma erialale korraldas hääldamisvead ja valed rõhuasetu-nädalaseks
tihedaks tegevuseks, võtjat ja üle 2000 esineja. Sellis- allakirjutanud ise- ja äsjahakanud sed lauses kinni naelutatakse, ja
Sündinuseks on 'ESfO-84, pro- tel pidustustel ön kauaaegne ttadit- teatrikriitik vü seda üle ja üle, kuni asi korda
9. juunil s.a. tähistas skautmas- grammis on kontsertevteatrietendu-sioon^ mis läheb tagasi esimese elu, lastes neil seada näitlejad pa- saab. Ses keskkonnas ei võeta seda.
ter ja sportlane Karl Sütis (Schütz) si, rahvatantsuesinemisi ja võimle- Eesti laulupeoni 1869 Tartus, Ees- remuse järjekorda. Ja seda siis isiklikult, kuna samalaadse krüti-oma
75-ndat sünnipäeva. Karli elu- mist, spordivõistlusi^ konverentse, ti suuremas ülikoolilinnas. need vüs ka tegid, suiu-e urisemi- kavaliseks saavad ka vilunumad
tee algas Tartus, kus ta käis koo- raamatu-, kunsti- ja käsitöönäi- „ | lauhipidü pani ahise ^^^a, sest kuidas võrrelda vetera- kaasnäitiejad. Lisaks laiendab osa-lis
ja töötas Eesti Panga Tartu tusi, mitmesuguseid kokkutulekuid .^4^^^^^ de pähe-opp, aktiivset sõnavara-konn.
e T . . . , S a J a S ning pikki j a M i k e s i osi? ü k s - j^
te, vene aste ja teiste võimude ^ati^^aga-^e^ks J(>^
T ' , , J . ..'hannes ,,Karu" Nukk ajakirjanik
eesti rahvas igatses iseseisvust. ^^^^^^^^^^^^ on kaalumisel Au-aegsete
kogemustega asjaarmasta- gust Kitzbergi„Kosjasõit" Eduard
ja sõna tõsises mõtted. Vümati näh- Kikase lavastusel, kes seUe sün va-
, , , . ti teda ühena „Suurte segaduste" rem lavale tõi kahekümne aasta
ja. Vabadussõja rask;usi. . Need ^^^.^^^^^^.^^ .^^^^^^ eest. Seniks võib vaid nentida, et
sündmused nõudsid mimohvreid, ^^^^ külmetava kuninga kange sel kevadel on Los Angeleses pank-narrina.
Pauna roUis tulid eriti häs- rotistunud ärimeestega saanud pal-
Tdefonkomtoris 653-7815 la i Osakonnas, oli Tartu Ülikooli kiri- ja pidusid
ku asjaajaja, üleriigiliselt tuntud
sportlane ning skaudijuht.
Sportlasena ^ kuulus Tartu NM-KÜ-
sse ja Tartu Kalevisse. Harras­tas
kergejõustikku, käsipalli ja suu­satamist.
, Võistles kergejõustikus
Riia rahvusvahelistel võistlustel, ®
Aastail 1914—20 eestlased kanna­tasid
1 maaihnäsõja, bolshevjke re­volutsiooni,
saksa okupatsiooni all
VAIPADE & M Ö Ö B L I
PUHASTUS
SUNAST-klNA lA LAHTISIEEI
XOKBik — 447>$834
JOHNESOOSAR
Chartered AccountaEit
181 UMversity Ave., Ste. 1802
l!^5H3I?yn
Tel. 864-0099
kodud ja tööstused hävinesid, põl­lumajandus
oli mahajäänud,__met- ^SäSu^kaSed vüa jugi nalja,
sad hävitatud. Aga sooviga f . ^ ^ ^ ^^^^.^^^^ ^ . ^^
iseseisev Eesti organiseerus umber, j^alustele. ^
muutus jõukamaks ja sai respektee—^ ^
ritud Rahvasteliidu liikmeks. Siiski Teise kpha selles üpris ebatea- «
riigi saatus muutus n maailmasõja duslikus mini-küsitelus sai Kaarel ^
puhkemisel ja N. Liidu—natsi-Sak- Tanneri jõuline Atidres Oili kehas-samäa
kokkuleppe tõttu lubati Ees- tus — tõeline ärimees, kes kähku
ti ja kaks teist Balti riiki N. Liidu üle vaatab ja ära hindab kõik need
süikaadi-sellid. Oma 185-sentimeet-rilise
poja Hansu (Edgar Kaskla)
kõrval mõjus aga vana" Oili liiga
noorena. Tannergi on korduvalt
Rein Taagepera
mmmm§
sõjaJQududele okupeerimiseks.
Eelseisval juulikuul Toronto üli­kooli
Public and Community Re- ADO PARK, ^ .C
CD(KD»O«IIM>«m0<a»<>«S»043»<>«iSK>«B>O«B>O«S><><a^^
VABA EESTLANE
TOIMETUS lA TAUTÜS
avatud esmaj
resdeni keHa 9—3-aai
TdefomdMoimetus 444M823
taütua ,444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
m tasuv ajalehe laialdas®
leviku tõttu.
š millele on antud nimeks „The Ga-
„Leegionäride" pere kuldmärgi ja tes of Tallinn". Sellel esitatakse
II maailmasõda, mis haaras vandeegionäri tiitli. Hoolimata eestlaste kultuuri,^^a ja saa-
Karli armastatud kodumaa, viis te- ^"^^^^setest aastatest võtab osa pe- vutusi sajandite jooksul. Näitus
da sõjatandrile, kus tasakaahika, ^"^"stest. -^toimub RobartsLibrary's^^^^^^^
n!!'l,Tr^'''^^Vl " " f Iseloomult tagasihoidlik, kuid
I d t T ^ ^ ^ M ^ ^ ^ ^ 1'"" lugupidamist
nandiks Tema sojahsi teeneid hm- sõitev Kari on ka pensionärina
nati mitmete vahvusmailidega. " töökas ja vüjakas mitmel omapä-
Saabudes 1948. a. "Saksamaalt ^^sel huvialal. Imetlusväärsed ja
Mons Office anna^^^
ESTO-84 programmüe näitusega, ^.^^^^^^^^^^^^^^ ITHERINGTON, FALO
&
PARK
Teiste pikemate osade esitajate
puhul läksid arvamused vägagi lah­ku
ja olid keskeltläbi tasavägised. 365 Bay St., Süite 401. 363-4451
Advokaadid-nötarid
. Nad kõik on noormehed kaheküm-publikule
avatud esmasp.—neljap. netes, kes on varem laval ohiud
kell 8.30—23.00, reedel kell 8.30 vähe voi üldse initte. Uve Sillat
—18.00, laupäeval kell 9.00— joodiku üliõpüase Voldemar Tindi- '
17.00, pühapäeval suletud. na oli jultunud viinaraha väljapres-;
õhtuti 447-2017 või 929-3425
ü&s toll ühel ymxäi
Iniulutuste Mljd .. .
tekstis ' i,
esiküljel
.75
$5.50
Teiseks kk"eldatakse eesti etno- sija musterkuju. Hugo Palm-Leis
Kanadasse asus algul tööle autö^ otsitavad on tma maitsekalt tiki- graafilLltek^
mehhaanikuna ja hiljem töötas AC- tud padjad ja Imikud, kamiilt vala- Ontario Muuseumis, mis toimub i^^f^g^e^^^^
RO kompaniis rauatööalal (tool- ^^^^^^^ 3'^ :^ästitehtud pärjad se^
maker), kust läks 1974. a. pensio- kalmistule mujale.' Küünalde ga. Selles c)n väljapandud ra^^^^^
niie. Kanadas tegutses Kari jälle ^^^"^^^^^st;«)n juubilar õpetanud vaid ja tekstiü^
skautluses. Olles tegev 22 aastat skauilikule noorusele. Lisaks ko- vad H^^^^^^
Eesti Skautmastrite Kogu Kanada 8"^ erinevaid tuletikke ja omab poolt Kanadas. Nende hulgas on . ^*"J^ «
'Koondise juhatuses, sellest 8 aas- tuhandetesse ulatuva hästi korras- värviküUaseid rahvarõivaid, koo-tat
abiesimehena. Oli skautüksuste tatud tuletikkudekogu.
rühmavanemaks, Toronto „Kalevi" Eluteel on sünnipäevalaps opti-nfidala
esimesse ajialehte
emasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kd-homm.
keUa ll-ai.
tcL 44^832
ätlf «leegionäride" pe^ mismiga ületanud ettetuhiud termis-juhatuses,
revisjonikomisjonis, Ukud ja teised probleemid,
maailmlaagrite ja suurlaagrite juht- ' •
kondades. Oli üks esimesi talgulisi Kodumaa söera|alt, skaudikoon-
Kotkajärve algaastail, ehitades dustelt» II maaümasõja võitlusväl-
Järvetare jm. Skautmaster Kari Sü- jadelt ja tööj^õllult arvukad sobrad,
tis hindab kõrgelt skautliku kasva- võitlus- ja töökaaslased õnniüevad
tuse väärtust ja leiab, et ta edu juubilari tema 75. a. sünnipäevaL
tud vöösid, tekke, linu jä
ga kindaid. Näitus kestab 7. juu­list
26. augustini ja on avatud
muuseumi lahtioleku aegadel.
„Tasa, laps magab." Robert Ander-sön
endise ärijuhi Kippelma või­nuks
laiemalt praalida, saavutas
aga naerupühangu iga „kadunud
Nossovi" meenutamisega. Juba
mainitud Edgar Kaskla puhul läk­sid
hinnangud eriti lahku: mõne ar­vates
jäi ta liialt iseendaks, mõne
teise arvates elas ta sisse verinoo­re
\j6ltskosilase ossa. Neid kõiki ta­haks
uuesti laval näha.
ENN ALLAN
KÜUSKNE
B.MXLB.
AWOEAAT--NOTAR
Fkst Canadimi Place, Ste. 345®
Tel kontoris 363-0073
kodus 360-8776
IGAL ALAL
Leida Marley 223-
Postiaadress: \
9 Parravano Ct. V
Willowdale, Ovtt\ M2R 3S8
Majaperemees Kõiv (näitejuht
Lembit Palm-Leis ise, kes viimati
T6NÜ TOOME
B.A.SC.. LLJ.
ADVOKAAT — NOTAi
Arsenalgatan 1, Stokholmis asu-üheks
teguriks spordis ja sõjatand- Kõigi nende tänu kuulub" Sulle, nud organisatsioonid: Eesti Rah-reil
oli varasem skautlik treening, Karl, sisuka ja tubli tööpanuse ja viisnõulcogu, Balti Komitee, Balti
l^ii kaitses juubilar ka oma skaut- sõpruse eest, mida oled võimeline Arhiiv ning ajaleht „Teataja" toi- mängis külmetava kuninga kirja-mastri
väitekirja teemal „Skautlus olnud andma eluteel kodumaale, met^js ja talitus kolisid hiljuti ülemat) jäi nagu liiga rahulik-asja-jä
rdcoirdsport" Samuti on K>peta^ skautlusele, spordile, sõpradele ja uutesse ruumidesse Stokholmi sü- likuks oma ähvardustega, kui sel- Yorkdale Place, 1 Yorkdale Roa4
nud sünnipäevalaps skautide kõrge- meie ühiskonnale. Olgu Sul tuleva- daliunas BrOttning
ma kooli metsamärgi kursused, sel eluteel veel palju tegevusrik- Need ruumid asuvad otse Sergeil ,„ärinaii"; oleks oodanud kas pau-
Karl Sütise teeneid skautluses on kaid, päikeserohkeid ja huvitavaid turu juures Stokholmi Kultuurihoo- kurnist või siis kahinat ja vihase-hinnatud
skaudijuhi kõrgema tee- aastaid. ne vastas: Kolimisele vaatamata maid liigutusi. Tema tütar (varem
netemärgi Põhjatp<ht H järgu an- : jäävad ik)stiaadressid ja.^;elefomdToronto^^ mänginud Merike Teene)
anetamisega. Omab vanaskautide ; Etoo K M i ^ f c a endisteks, , esitas ilmekalt puist vanatüdrukut,,
Süite 207
Toronto, Ont M6A3Ä1
Telefon 789-7579
kodus 762-2367