Vaba eestlane , June 21, 1984

              Nr. 47 Nr. 47 VABA EESTLANE ndjapäeval, 21. juunü 1984 — Thursday, June 21,1984 Ii. 3
•soo
I räägitakse harva sua-iväeteenistuse
rakenda»
lusest ja kui seda te-
Ivaga tagasihoidlikul ku°
lõiste näib olevat nagu
te tabu ja isik, kes noor­ile
kohustuslikku sõja­st
hakkab propageeri-
[ergesti sattuda põlu al-
Tivitayam on nüüd kuul-lumbia
Tööandjate NÕu-biidi
Jim Matkini ette-noored
mehed tuleks
vähendamiseks mobili-
Idusliku sõjaväeteenistu-
Bjaväkke, kus nad võik-jida
mingisuguse tööala,
Wlselt sellega tõhustak-
1 riigikaitset.
ei tulnud originaalselt
liit, vaid see töötati väl-lanffis,
Albertas, toimu-pntsil,
millest võtsid osa
pttevõtete omanikud ja
ite esindajad. Esildisele
t^loomu andmiseks seo-
Itihedalt praeguse suure
Ja noorte hulgas nmg
|ti, et teismeliste aasta-itakse
koolipingilt ilma
[astmeta otse ellu, mis
Me kaasa suuri raskusi»
itud otsust on kosutav
sellega tahetakse lüüa
st ühe hoobiga — esi-da
tööpuuduse all kan-hoolekandesummadest
tte arvu ja teiseks anda
lele ja ohtlikult kokku-igikaitsele
vajalikku
immaterjali. Tööta ja
ioorte meeste tõmbami-jaks
riigikaitse teenis-sndaks
mitte ainult töö-
|d riigikaitseliste õppus-oleks
võimalik noor-ka
praktilisi elukut-maldaks
sõjaväest väl-ired
mehed tööprotses-nendel
tööaladel, kus
Ikäte järele puudust
selle programmi ra-
|on noortele distsipliini
m i s siinsel maal on
samuti teeksid noored
elukooli, kus neile sel-
, et elu pole mitte ai-
, vaid et see sisaldab
~ Ja mitte ainult is^-
:a omai maa ja rahva
aitse seisukohalt või-
.iduslik sõjaväeteenis-taia
sõjameeste kaad-vad
relvi ja teavad,
tui teha kui peaks ootar
ma sõda. Kanada pää-
;ellest vaeslapse osast,
!ab praegu ühendriiki-iva
alla pugedes.
jjd? Kuidas suhtiivjad
fse ettepanekusse? ^[a-võis
arvata, ei ole
[noorte hulgas eriti po-^
ee selgub Toronto Sta-tehtud
jutuajamistest.
Id arvavad, et sundusli-lenistuse
idee on väga
la noortele ei tuleks
^de käsitsemist ja nen-inimeste
surmamist,
arvavad, et aatomi-
I mõtet õppida relvade
[Jama sõda kestab na-
I mõned tunnid. Teised
Idunud, et ohvitseridel
jjdel pole midagi pea-jrtega,
kes saadetakse
It sõjaväkke, kuna
listsiplünile. üks noor-
(aldas imestust, mida
^äes selliste noortega^
on punaseks värvitud
imilistele soengutele
Ridagi ei istu.
>!li ajastul üleskasva-lioodustavad
kahtlema-seltskonna,
kuid sõ-fse
vajaduse korral
Intsima ja raudkiiv^r
isti palja pealae peal,
kid on sealt maha ae-
Eestis on noorema
igapäevases keeles
rohkesti omapäraseid
davõibpiltliknltütel-laaegse
„kraade-kee-seks
arengufaasiks,
väljendusi käsitaJD
uvas „Eesti Päeva-
Sepp, kes nälitavast!
iHiiinud praegu Ees-üas
kasutamisel ole-t
slängi või argood.
vpib seoses alkoholiga
isi väljendeid:
iJiii lk. S)
¥ALVEARST
NÄDALALÕPUL
Ja 24. jnQnii
dr. M.Taii, ielo 922-3824
juunil ja L ning 2.
dr. R. Pahapill,; tel. 921-7777
ShveWsl'lesti Sdtso
iso^sviibimine
Shveitsi eesüastel oli rõõm kogu­neda
2. juunil ühele suvisele koos­viibimisel^.
Kuna Liidia Tuulse 'juhtus Shveit-sis
viibima^ kasutasime ära võima­luse,
paludes teda rääkida Lydia
Koidulast, kelle kohta on olemas
uuemaid uurimusi kodu-Eestis.
Tema lahkel nõusolekul toimuski
Hettlingenis ' Gillyde küläHslahkes
M u s , nende^ inglise stiilis aias si­nise
taeva ja fcolhisevate kaskede
all väga meeldiv kokkutulek.
Pärast Liidia Tuulse ettekannet
„Lydia Koidula uues valguses",
Järgnes kohvilaud kringli, korbi Ja
purukoogig^. Need Liidia Tuulse
poolt nii spontaanselt ja südamli-
Inilt ettekantud kirjanduslikud pär­lid
jätsid meüe väga sügava mulje.
Rikastatult lahkusime sellelt
koosviibimisel!;, — igaüks oma ko­du'poole.
Toronto Eesti Ühispank
958 Broadview Ave. TorontoE
f.M4K2R4
Ühenduses on )õiid|
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
iks helistada
4659
ei saa
T . E . @. Täienduskooli lõpetaM äsjasel lõpuaktusel Foto: Vaba Eestlane Kdme rahva Ühine mälestusteenh^^^
Tahandeline üh£spere eestlasi, lätlasi ja leedidasi kogunes St PaiE»
11 kirikusse tähistamaks Balti riikidest küüditatute mälestuspäeva sd-'
lekohase jumalateemstos^. SeUe korraldamine oli tänavo eestlast®
iCemnientciariti
(Algus lk. 2)
„¥angi vabaks laskma** (pudelit
avama), „tõde otsima", ,,kõri
Ikindlustama", „rindu rebima*S
,,vedelale rõhku panema" (Jooma),
„ekraan virvendab**, ,>kaa]nta ole­kus**,
,,pilt kadunud**, „uisud alt
ära", „asfalt kardab näkku** (pur­jus).
Hoogne turnee läbi mitme
Joomakoha on „Tour de France".
Erinevail Jookide! on oma fan­taasiarikkad
nimed, nagu „kaua-mängiv**
või „LP** (pUta mõjuga
joogi või aeglaselt sulava kommi
kohta), „singel** (lühikese mõjuga
Jook), „leivakõrvane**, ,,igihaljas"
(valge viin), „sarvesai**, „töö-käsk**,
vedel briketi** (viinapu­del),
kuna Joodikust võib ütelda
jjoobar**, „krooniline tilk**, „tops**,
„0li" Jne. . . :
MüUtsaaito, Ws Eestis on.kol­lane,
kannab nime ,,kuldne kong**,
„sidrun**, ,,kanaarilmd", „kainer**
Ja ,,mendikas**. |
Palju ütlcmismÕnu leiab kakluste
Mrjeldi^stes, kus keegi ,,keevitab
kiivrisse**, teine „pannakse loobu­ma
hammastepesust** või saab
„proteesid kurgulakke". Ülbe tüüp
on saanud sõimunimeks „küpressi-de
bobi**, kergete elukommetega
naine: „olmeneitsi**, „Jaamaeit",
„kaisukaru** või olles turisthotelli
ümber liiklev: „Viru koorekiht**.
Tudengiargoos äratab tähelepanu
peenetundelis^m suhtumine armu­ellu
kui kunagisest sõdurikeeles.
Voodi on „mesipuu**, magamami-
Eäek ,,mesipuu poole lendama** vÕi
jjöine lend Veenusele**. Mesinäda^
laist on saand „nlusmädalad" Ja
Isikliku korteriga külalislahkest tü­tarlapsest
,,kajutiga paat**. „Diso
kosilmad** lon värvitud silmalaud,
„diskoküün'ed** lakitud küüned.
Palju väljendeid Oli' käibel soem-guist.
Uued rüetusesemed on muidugi
omamoodi ümber ristitud: „suka-kad**
(sukkpüksid), „tikud" tikk-kontsaga
Ja „koonused** koonuskont-saga
kingad, „la^^evarjud** Ja
„tankikatted**, on suured naiste
aluspüksid. Vana moe üle muiatak­se.
Moest läinud meeste püksid on
„oIgelahked** või „palvepükMd**,
nooruk vanamoodsais riideis on
„Kaug-idk vanake**, kuna moodsalt
rüdes neiu on „Uäne liha**. VäUs-ma^
autost aga üteldakse „Lääne
Jumalateenistuse" alul sisenesid ditatute mälestamine, kus õp/^
J€Š t@@tU$tesf on ICSekUilliC! $31o009 protsessiooni korras kolme rahva Raid ütles eesti-, õ|p. A. Arajs läti-
, , , .; - . lo^^^vv^^ . , , vaimulikud, nende Järel skautlike ja õp. P. Gaida leedukeelse mäles-
Sojavigastal^te kömiteelon he edasi ^KEEI^EL toimub ^pär3apa^^ organisatsioonide . J a veteraniühin- tuspalve. Iga palve ajal lähenes
meel teatada, et meie ühiskond on Balümoresse. Sama päeva õhtul kaasvõitlejate mälestuseks kohah- sellest rahvusest tütarlaps põleva
väga^^soojalt suhtto^^^ E. V. ühing kus surnuaias, Mlastame kirikut ja pärast luterlikku hümni „üks küünlaga läbi kiriku ja süütas aita-vigastatud
vabadusvoitiejate tradit- ksv. A.KuMase kodus yastuvotu. Eesti Ar^^^ õhtul toimub E. V. j ^ ^ ^ l linn^ ja varjupaik", mida riruumi ette asetatud küünlajalal
sioonilisele ^vastuvõtule ^ESTO.84 ^^^SKNÄDALAIL sõidame Was- L^ewoodi Eesti ühingu lauldi samaaegselt neljas keeles, ühe mälestusküünla. Vana Andrese
p u h ^ ^ Wng^Sa se^^^^^^ ^ ütles sissejuhatavad sõnad õp. T. eesti koguduse koor laulis veel K. ÄSl^S^S:^ Nõmmik ja vana Mdreseaäti ko- ta
mTSitee^sütaiS^^^ A. Purvsi juha- ^ rahvaste e^st ütles
• matil Sõduri hauale. Washingtoni New-Yorki lühemaks peaüiseks ™selJl. Ole ,,Palve ^ eest . ^ ^ ^elms ja õp. U . Peter-
Meie südamlik tänu paljudele E. V. Ühingut juhivad sõjavigasta-Mannhattanil. Torontosse jõuame Pühakirja lugesid leedu op. J - goo" luges Meie Isa palve. Pärast
rahvuskaaslastele, keUe nimesid 01 tuksv.^^^^^^^J^^^^ Kork ja Saksamaal tagasi mitte palju emie keskööd ja ^ Qpetaja P. I?ilys, jjoraaH „Jumal Sind me kiidame'*
siinjuures võimatu loeüõda. Eriline Meerbeckis noore poisina elanud meie reis lõpeb jällegi Victoria T^išjarelläti koor laulis J r Wihtol- õmiištas läti peapiiskop A. Lusis,
tänu Eesti Vabariigi Eonsulaadüe ksv^^ c T>«. T„+i„.f. c .. .
Torontos, kõigile vabadusvõitlusega gasi Baltimoresse öömajale.
tegelevatele organisatsioonidele, , Tagasüennud on 23. ja 24. juulü. Jumal on õigluse Jumal, kes kait-ajaleht
„Võitlejale", Eesti ^büe ^^P,^^^^^ mü soovime .külalistele „auf wie- seb meid eesmärgi taotiemisel, , ; —
NPW Yorgis. Eesti AhiRtamisImnii. woodi, kuhu jouame keU 1.00 pJ. dersehja** ja läheme ka ise puhku- mitte vaid Eestis, Lätis ja Leedus, M - H , ^ ^ ^ ^ ^ . , ^ eiÄ-^wIU
vaid kõikjal. Jeesuse Kristuse.lu- NfKaraagUa SlOOVID
V. Kaiena, susest teda ümbritsevate poolt,
se „Sa, kes ded taevas". Jutiustas ^^^^ neH hümni. Orelü
läti õp. J . Cailitis, öeldes et meio saatis Anita Rundans. j
New Yorgis, Eesti Abistamiskmni- wuuux, AUUU juuam^^^Acu^x.uu t;.. teehn'
teele Kanadas, Eesti Invaliidetoe- fe!^^^.^^^^;^:.^ sele.
tav Naisring Torontos, Eesti Siht- eesotsas esimehe ksv. F. Tammam-kapital
Kaiadas, Toronto Eesti
Ühispank, Eesti MajandusMubi;^^^^^
Kanadas, Eesti Akadeemilised or- — — — : T „ .
ganisatsioonid, kirikud, Lennuväe-poiste
Klubi, Seedrioru Suveharja
pidustuste komitee. Eesti Gaidide
ja Skautide Malevad Kanadas ja
paljud teised. Eriline tänu Ülemaa­ilmsed
Eesti Päeyäd 1984 juhtkon­nale,
vaderilcs-olemise ja priipileti-,
te eesf
statute Komitee esimees, kuid tema ülestõusmine on näide .MANAGUA — Nikaraagua juht
- Tumala Õigsusest ja opositsiooni DanielÖrtega sõitis Moskyasse,
võitmisest. 14. juuni on 1 ^ ^ et ta võivat küsida N'. Lü-päev,
et sellist õudust enam ei dultyõitluslennukeid, et aidata või-juhtuks
ega korduks. Jumal on delda USA toetusel võiüevate g|sril-öehiud,
et kes igatsevad õiguse jä- jäde vastu. Ortega on Nikaraagua
reie neile peab seda antama. vasakpoolse hunta juht, kes üttes
Vana Andrese eesti segakoor lau- et Nikaraagua lendureid treen^tak-iis
Asta Ballstadti juhatusel A . s e juba nõukogude MIG Ja prantsu-
Külalisteks tulevad neliteist Sakr
samaalt, neljal on abikaasad kaa-
ESTLANE
i, Ef0.84Xa»lupidtt läheneb EeW^^ arenennd J 5 « ^ ^ ^ ^ Topmani „Reqmem". Järgnes küü- se Mlrage lennukitele
korraldusel toimus esimene laulupeo eel-üldproov 26. mail Torontos,
Vana-Andrese koguduse kiriku ruumides. Harjutusest võtsid osa kõik; ..,./ '".; . ' ' ; ' . .; ' ' .' • ' •
Toronto ja Hamiltoni koorid ning mõned üksiklauljad Buffalost, Sel- • • • . , • •
sas, üks IngÜsmaalt ja ü^^
tiinast. Elama nad asuvad Victoria mende nõudmisi ja nende juhtimise tehnikat,^ et saavutada paremat tä-
College'isse, kolm peatuvad sõpra- ^et massilaulmisel. Kokkutuhiud lauljate hulk tõestas suurt huvi Ja heaö
de juures.
ESTO-84 nädalal võtavad külali- • üldjuhtidest olid kohal, Charles poolelt loodetakse umbes 20 mängi=
sed osa kõigist Mtiistest. Eriti tu- Kipper, Uno Kook, Asta Ballstadt jat.Nendele.(Jn noodid saadetiid õp-leb
tänada küllakutsujaid Maailma- ja dr. Roman Toi, kes juhtisid nei- r)imiseks. ühendorkester paisub
läagrisse„Eešti Lipp" Kotkajär- le määratud laule. Lauljatel ja koo- uhibes 55- liikmeliseks. Orkester
vel, Seedrioru Suveharja pidustu-rijuhtidel on olnud palju tööd teha esitab laulupeo kavas Ad. Virkhau-sed,
pidulik jumalateenistus Vana- laulude õppimisel. Laulupeo kavas si helitöö, parafraasi „Kas tunned
Andrese kirikus sini-must-valge l i - pn kokku 23 laulu, naiskooridele, maad", mis on esimest korda lau-pu
100-aasta juubeli puhul.: Lennu- 3, meeskooridele 6 j a segakoorile lupeo kavas. Peale selle ühendor-väeposite
Klubi vastuvõtt. Sõduri- 14. ' kester saadab ühendkoori, andes
Proov toimus kahes osas. Vahe-.võimsust ^^^M
peal pakuti kohvi Toronto Eesti„Eesti lipp", millega austatakse
Meeskoori naisringi podt. Eesti lipu m aa^a juubelit. Sa­ir"
• " 1 J ^ TT -1* • • ^ ^ t i ka J . Aaviku „Hoia, Jumal,
Jargnune üldproov Hamiltoni ja »> '
Toronto kooridele toimub 24. juu­nil
kell Ž.pi.. Toronto Eesti Ma-õhtu
jne.
Esmaspäevast, 16. juulist kuni
Maksab Kanadssg
' $51.—
Poolaasfas $28.—
Veerandaastas $ 15.—
vaijäipool Kttiadate
$65.—
$35.—
$18.—
laupäevani, 21. juulini toimub bus-si-
reis USA-sse. .Reisiks on Grey-hound
õhujahütusega ibuss ja ju­hiks
tuntud eestiane. Jaak Kivik.
Reisijuhiks on V a l d ^ R a i e n d jä
kaasa sõidavad veel paar komitee m A. , ^ j " u
l ü g e t n i n ^ «
JÖRIPOOTGA -f SAATEKULU
^" ja Mi Härma „Veel kaitse
kange Kalev".
August Jurs ja Ülo Tamre. Reis on
sõjavigastatutele ja perekonnaliik­metele
tasuta,
REISIKÄVÄ ON JÄRGMME:: •
Ka on selgunud lauljate arv.
ühendriikidest saabub 17
326 lauljaga, Kanadast 13 koori
422 lauljaga, Euroopast 6 koori
103 lauljaga ja Austraaliast 6
koori 46 lauljgga.
igal neljapäeval 5. juulini
Majas, kell 7.30 õ.
Laulupeo osas on meeskooridel 1
kaks solisti, A.Voitk ja H. Riivald.. _
, , , , ., V i. • PPÜaskoore saabub ühendrliikidešt
P a r a M s e l t laiüuk^ndfite_toi- 9 „ j ^ ^ ^ ^ ^ Kanadast rkoori
mub elav tegevus „Estonia" o r - , , » , 1 .,
ESMASPÄEVAL buss Sõidab Välja keste U. Kooki juhto^^^^
täpselt kell 9.00 hommikul Victoria ka laulupeo üldorkestri juht. „Estö- , ; ^" - .r ,
College'i juurest. NiagaraFaUs'is; nia" orkestiiga on ühinenud paljud J^^^W^o paeval, 14. juulil keU
on kahetimnine peatus ja õhtuks Toronto eesti noored puhkpillimän- ; P'^- ^P^^^koorid j a taiskasvanu-jõuame
WiUiamsporii, kus on juba gijad, Kanada osas on veel üks ük- f f^^^^ ühinevad ühiseks defi-reservatsioon
tehtiidHoJidayInnis. sikmängija Ottawast. ühendriikide f J ^ ' moodustab umbes 1200-
• liikmelise- kolonni, sammudes or-
• feestri marsihelide saatel läbi Map-le
Leaf Gardens'i neüe määratud
^kohtadele. '
$30.-
$16.. +
$42^
$21.-
$10.5®
YälJaspooD
Kanadat;
$47.—
$24.—
LENNUFOSTEGA aastas $129^, poolaastas $67.— Teenmdo
"8a8tas^$3S.; j.^^'-.^ •
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 cenü
' EmssM aadressidele palume märkida , ^ S T A L CODE^
USA aadressidele ,;ZIP COI>^
IPangatshekk või rahaloiart kiijiitadai
¥tee E^onian Poblishers nimele.
Need arvud tõendavad, et eest­laste
laulupeo traditsioon eksistee­rib
elujõulisena ka väljaspool ko-vas
seisis veidi me paarisaja teadusliku ettekande, mis on r^ '
eelmisel kõrra!. Teatud arv ettekandjaid jäid küll tulemata, kuid nen­de
arv oli väiksem kui eelmise konverentsi puhul.
HK
esssa
tt
P'[ii-siis — ecistf. keel ipreneb kodi-pjniial
Igas sektoris ja siiin valis*
maal on raske selle arenguga sam-
Teatud uudiseks oU küllaltki tu­gev
grupp osavõtjaid Ida-Euroo-past
(4 Lätist, 2 Eestist j a 1 Ida-
Saksamaalt). Eestipoolseiks esine-jaiks
olid ajaloodoktorid Sirje ja
mis vaatasid niihästi praegust kui
ka kaugemat aega.
Konverents toimus Montreali üli­kooli
moodsais ja mugavais ruumi-
Jüri Kivimäe, kes rääkisid ühe .osavõtjate hulgas oUkahjufe
noon vähevõitu.
mu pidada v®i sellde Järele. jõra-itaalia
arhitekti tegevusest tsaari-
Liivimaal ja eesti emigrandist D i -
dost, keda võib nimetada esime­seks
poliitiliseks emigrandiks. Eeš-
A M tialaseid ettekassdeid oli suur
/
saerfa:
VABA EESTLANi
Sl^/Don Mills. Qnt. M3B2M3
VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
ts?ata / kiripostiga alates ....
.... Tellimise katteks lisan $....... sünjuures
(Raha s^sSsa sMoit
4
Nimi
• o o . . « « > « - o a . o . . . . . . . o o o . o o a c » « . . o e . « o o o « o o « e o « * e o « « g « « a * o * * o « * « « o * * a e » * .
• . « 0 0 • o o 0• O f l . . . . « o * . . ! » * » » » . * ! ' • . • • • • * • » • • • • • . • • l o o . * * « o » « . * *
Järgmine konverants otsustati
pidada aastal 1986 Mädisonis, Wis-oonsin'is.
Selle programmi koosta:
fe 0 * % * » . . « • • « » • . o o o a * . • >• • . o a . . .
I
4