Vaba eestlane , August 18, 1983

              iMatronai. Li jrary 50 '
ütfn.^^cqu!Lsitions^ccti
/ i.
Nr. 61 (2982) XXXH aastakäik Neljapäeval, 18. augustü 1983 - ' ^ s ö a y , August 18, 1983
IGAL TEISIPÄEV AL
JA NEipAPÄEVAL
ÜksiknimilNl hind 60 centi
Peapii^Mp K. osa Kiriköte Maailma N ö u ^ ^ av^innalateeiiistiisel, aga ta
avastas seUe aUes hiljem/ ki^ ille^nnete tõttu ta hilines avatseremooniale. Küll õnnestus tal ple-aaaristimgil
sonaõigiist teaaia, kps • te gemoiteüdi :küsimii®t laiendas etniliste^ rassiliste, reli,<rfn«ssete või
Peapiiskop C Veem ütleb, et
kõik seisis selles, ett viimasesse üld-sõnaHsse
kokkiivöttesse saad^ või­malikult
paljul sisu. Kogu konve­rents
oli jagatud kaheksasse eritee-mälisse,
gruppi, igas 200, kes
kõik aga irõtsid osa pdenaaristmir
gist. Nii oli viimasele sõnaõiguse
saamine eriti oluline.
SeUeks oli kaks moodust: otse­selt
tähel^anuäratsida diiskus^ioo-ni
korras või slõnaõigüsesaad^
päevakorda võtniiseks. •
Mõnes gn^ oM vaga elavadl
vaidliise^ knid ei jõutud dettaii-
;\:;/lideni.: • \^
Eestlastele oli aktuaalsfeim inimõi-guste
küsinius.
Plenaaristungi eel esitasid grupid
oma etepaiiekud kirjalikult kavan­davale
kmiiteele. Selletõttu pii kü^
siiiiüs kiiidas Wäda sisse meie
probleeme: Peapiiskop KtVeemil
oli kavandavas komitees üks tut­tav
norralane juba Npirobi konve­rentsist
alätesj kellega pnohiud
hea koostöö. Peapii^op; esitas tal­le
kolm varianti jä sai võimaluse
plenaaristungü rääkida, kusguures
avaldati tema nimi ja teeina, mis
piiudutas v^^m kõne all olnud ar^
meenlaste hävitäriiist '1915--16.
Sõnaõigust oli kergeni saada tee-irialy
mis oli juba iihenduses Maar
lkna Kirikute Nõukogu senise po­liitika
ja tegevusega. Armeenia
küsimus tuli; arukusele seoses
praeguste sagedaste terroriaktidega,
^ mis korduvalt diskussioonidel üles
kerkis, kuna sellega: näidati, et
rahval pole kohta kus elada.
-Peapiiskop K.yeem tutvus rah-vamõrva
mõistega vastavate teoste
kaudu ja kui ta oma teesi esitas,
sai ta üldise aplausi peale nõuko­gude
esindajate. Kokkuvõte sõna­võtust
võeti ka konverentsi üld-kokküvõttesse
inimõiguste osas.
(Sõnavõtt on esjtatud tervikuna sa­mal
leheküljel). .
Peapiiskop K.y0em ütleb, et ta
on selle tulemusega rahul.
Eesti proMeem on plenaaris^
^ ette viidud rahvamõrva tase­mele^
mis ei seisne mitte ainult
mimeste hukkamises, vai^ igal
viisil ühe rahva olemuse maha-sisu
väga tihe, pole varem sellis^
kogenud, honimifcušt hihsõhtuni
käis töp, iseloomustab peapiisl<;op
K. yeem mööduni^^
Eesti vaimulikiest.olid kohal pea­piiskop
E. Hark ja ^'allinna Jaani
koguduse õpetaja Kuno Pajula.
Viimane kuulub ka Kirikute Maa-Üma
Nõukogu keskkomiteesse, kes
pidas pma^esinaese koosoleku pä­rast
konverentsi. ^ '
;: .Keskkomitee;kdosole&ai- ^si- oli
aega
couven
Peapiiskop K. Veem. ütleb, et
Kanada ajakirjandus tegi konve­rentside
vahelisest erinevusest
„usus^a". tegelikult taiitis õp. T.
Vaga, et konverentsi päevakorras
oleks ka päevakorrapunkt tagakiu­satute
kirikute probleemide arutle-
^miseks.
Christiän • Solidarit^ Internatio­nal
on Šhveitsi grupp, kes on yäga
soliidne ja võeti ka Kirikute Maa-ihna
Nõukogu poolt vastu,
ming selle grupi tõttu on konve­rents!
lõppdokumendis mäirgitnd
usulist tagd^
Kuid fuiidamentalistid ei käitunud
oma Jcpjjeegide vastu soliidselt.
Lõpuks arvab peapiiskop K.
Veem, et Kirikute Maailma-Nõu-kögusse
kuulumine on ikkagi ka­sulik
jä temal on ohiüd võimalus
juba mitmendat korda seal Eesti
probleeme esile tuua. •
saabMmas peoväljakul©, Jõekäära staadiomil©, kus hämamise tulekul algas valguspidu.-
Foto: J. Säägi
a. D; D
plemMiristimgU4,
Mahvamõryä loin^ ginipdiskussioonil ja ^e-naailstungil
ning vihjati —"16
koois selle järeldustega tänapäeval.
Kirikute Maaihna-Nõukogu mternafisionaaisete asjade
komitee rapoiüdest 1972---82 ja tassštainfoimateiooiust, mis
selle probleemiga tegeleb, ma ioom esile mõned punktid:
„Rahvs^el on maailmas teatud nMetušsi^ |a
piaämtsetud hävitamistele vaMtstK^e mis hõlmab kogu
lähva isektori^ mida nad arvatakse esmdavat See nimi on ge-notsüd^
V — ,,Hävitainine on s^temaatlline nii kaua, kui seda
juhitakse selle sektori vastu elanikkonnas, kfs on ideoloogili­selt
selle rezhümi vastu". — jjHävitamlne on plaanitsetud nii
kaim, ku! ?ezhüm on loonud vajalikud juriidilised ja poliitili­sed
alused selle poliitika tegelikuks teostamisekls^^ E^vamõr-va
kuritegu 61! defineeritud kui süstemaatiline ja kavatsuslik
rahva väljajuurimine, totaalne või osaline etniitstel, rassilistel,
usulistel või ideoloogilistel põhjustel
Neutronpomm põhjustab paanikat ja kariÄ Šü^M on
aastate 1940~-1956 vahel Eesti rahvas kannatanud korduvalt
|a analoogiliselt poliitUiste relvade tõttu, kui äkki re^ektiiv-selt
10.000 ja 40.000 inhnesi kadusid peaaegu üleöö nende
kodudest Kokku vähenes Eest! rahvastik vüeiidiku võrra. Sel­lele
järgnes alalme slaavlaste slssetpomme Eesti ja Lä^ in­dustrialiseerimise
ettekäandeL Emased ja lätlased on nüüd
muutumas vähemusrahvaiks nende omal maal. Veelgi enam,
nende rahvaste kultuuriline elu on ^iaiswiitud ja nende keel
on paigutatud teisele kohale. Luteri Mrlkul oli Eestis 1937, a,
mOOömget > 1981 amult 60.742.
^ On veel teisigi kohti, mis on ^^asnguses ohus. Rahvus^
Morva nähe nõuab suuremat tähelepanu Kirikute Maailma-'
OppeciiiieN viiakse iie vene keeiei©
^^^^^^^^^^^ Ä ja Eesti vahel on sel suvel olnud tunduvalt väiksem eelmiste suvedega võrreldeso
Osalt on põhjuseks uus rezhüm Moskvas, mis on sümatorkavalt mõjunud eriti pürikontroUi tugevnemises
ja ka kontrolli intensüvsemast rakendamisest kodanike üle. „Eestis on hakatud jälle sosistama," võttis
kokku ps soomlane olukorra. Funktsionääre käib välismaal — Stokholmis mkus jälle KGB suhtlemisühmg
VEKSA esimees Ülo Koit ja mõned ametimehed — kuid välismaale pääsemise lubade saamise „nõelar
sUm"tundiib olevat kitsam, samuti ku! on vähenenud ka välismaal elavatele eestlastele sissesõiduluba­de
andmine.-V-ss
Kontroll Tallinna sadamas on
eriti tugevaks muutunud välj asõit-jate
osas. Ja mitte üksi pagulaste
puhul. Kaasmaalased on Talünnä
tollis^ näinud sedagi, kui Moskvast
TäÄmna kaudu väljasõitnud Kana­da
bkimeeskonnä asjad ja vams-tus
oi vümase peensuseni läbi ot­situd
(„Egä palju ei puudunud, et
nad oleksid hokikepid ka katki lõh­kunud").'
Kontroll on ka tugev raamatute
suhtes, mis kodumaalt välja tuuak-
= se.
iises.
T & s V kokkuvõtet Kirikute
Mäailma-^õukögu konverentsist,
ütleb peäpii^op K. Veem, et nõur
: kogu ei ole mitte vasakpoolne;
kuid delegaadid J hoiduvad kokkUr
põrkest N . Luduga, eMd^i viimast
pole kunagi ikonverensi ajal nime­tatud.
Kui poleks seda suhtumist,
lahkuksid venelased nõukogust ja
šeUega koos i ä kõik idä-blöki ki­rikud,
mida aga iga hinna eest ta­hetaks
© vältida, sest läbikäimistest
on siiski suur kasu. Seda hinda tu­leb
maksta, viies probleemid ilma
N, Liitu nimetamata üldisele ain­esele.-
. •
Nairobis, eehnisei teiverenM
t Ä i s kokkupõrge, mis võinuks
viia lÕhehemiseiii. ,
Mrilnite ®5
ole konmiunfetlfkj kuigi selles
oh naiivseid kiriküBiiehi;
See tingib suure diplomaatlikkuse.
M s e l t oli äsjase konverentsi
OTTAWA— N. Lüdu lennukid on kolmel korral rikkunud tänavi
Kanada õhuruumi. Kanada sõjaväe esindaja kapten Vern Benriett ütles,
ei äsjased õhuruumi rikkuMsedmtoenäo^^ näha
kui valvel on North American A!r BefenceCommand (NORAD)i Vii­mane
vahejuhtumi (rfi 20. juulU, kui N; Liidu lennukit nähti 320 kap
laiuses õhukaitse identifitseerimise tsoonis Kanada i
sed õhuruimi rikkumised olid ' •
'Teose Eesti maal" väijatoojaüt
(kitigitiiis. sugulastelt) oli- nõutud
tolli 20 rubla.
Raamat oh jäänud tolli.
Kodumaised sugulased ei julge
oma autodel külalisi „Viru" hoteUi
juurde sõidutada. Need registreeri­takse
KGB poolt ja hiljem võib
sekeldusi tulla, kuna nad on „sõi-dutanud
väüsmaalasi".
Kontroll valuutaga hangeldamise
üle on väga tugev, aga leidub ala­ti
valuutaostjaid. "
Kurss selle juures on umbes
kolm-neli korda soodsam valuu­ta
müüjale kui ametlik kurss.
Valuutat ütlevad ostjad vajavat
selleks, et yaluutapoest toitu osta.
•^itlustamise alal on olukord pi­sut
paranenud võrreldes talvega.
Aga näiteks Saaremaal on eriti
maal toidusaamine nü raske, et
inimesed peavad Kiuressaarde
(praeguse nimega Kingissepa) sõit­ma,
et saada toitu osta. Tavaliselt
on ka seal toit otsas, kui tööd tei­nud
inimene simia kunagi
poolikul Voi õhtul jõuab.
Haiglasse pääsemihe õn peagu
võimalüc ainult altkäemaksude
abü.
Keegi peab hiljem haiglas käima
patsienti toitmas, sest haigla po­levat
selleks, et inimesi toita.
Kui väljaspoolne toitja puudub,
võib inimene haiglas nälga surra.
Lihakaupadest on vümasel ajal
saada seakõrvu ja seajalgu, siga ise
kaob. kuhugi mujale. Esineb näh­tusi,
et ülesostjad altkäemaksu va­ral
„riigi vorsti" (80 kopikat küo)
üles ostavad ja edasi müüvad 2—3
rubla küolt.
Kuritegevus on pidevalt suure­nenud,
röövimised tänaval ja käe­kottide'
ärakiskumised naistelt on
tavalised nähtused ka päeva ajal.
Pidevalt esineb raskeid autoõnne­tusi
purjuspäisuse tagajärjel. Ole­neb
muidugi sellest, kes rooli taga
või autos istub:
Tallinna kesklinnas sõitis hinna­tavalt
120"kUomeetriIise kiiruse­ga
kihutav „valitsuse" auto pea­le
naisele, kes sai surma.
Ametlikult teatati, et tänav olnud'
hiljutisest kastmisest märg ja libe.
Pealtnägijad jutustavad, et kastmi-'
seauto ümus kohale pärast auto­õnnetust
. . .
Lüguvad kuulujutud, et sügisel
hakatavat keskkoolide kõrgemates
klassides õpetama ajalugu ja maa­teadust
vene keeles.
Kahe no®rmehe ebaSnnestunud kaaperdamis'"
Nõukogude telegraafiagentuur TASS teatas juuli alguses, et„kri-minaalsed
elemendid" on püüdnud hõivata Moskvast Tallinna poole
sõitvat lennukit. Kaaperdamine olevat nurjunud „reisijate otsustava
vaheleastumise tõttu". Kuidas asjad tegelikult olid, kuuleb Eesti Päe­valeht
nüüd lähemalt «mitteametlike" kanalite kaudu.
N. Lüdu pommüennukid lenda­vad
Põbja-Veneiriaalt tulles sageli
Gröönimaa ja islandi vahelt läbi^
minnes niööda[ rannikut Kuubasse.
Olevat vaevalt usutav, et venela­sed
pommitajatega veaksid sõjä-materjäli
Ä b a l e ; teiselt poolt
äga ar^^atakse, et nõukogude len­nukitega
süski veetakse sõjavarus­tust
Kariibi lüttasele.
Nüüd, kui õhüvaatlust tehakse
sateüütide abü, polevat Otsest va­jadust
kasutada selliseid lennukeid
luureülesanneteks;
peakorteris Nonth Bays
usutakse, et verieiased Ühtsalt
kontrollivad kanadaläste valv-
... sust.-
Kui kanadalased on feontrolltsooni
tungija kindlaks teinud, see juhi­takse
tagasi merele.
^ I^GOS, Nigeeria >~^t^^ polii­tilise
partei kandidaat põletati sur-nulcs
vihaste hääletajate poolt, kes
süüdistasid vaHmise võltsimist. Va­limisega
seotud vägivallaaktsioonis
sai surma veel 8 inimest ja 275
arreteerti. Parlamendikandidaat O.
Siyanbola pajadi põlema oma ko­dus,
te yeel 18 maja maha p
tati ja 67 inimest arreteeriti.
Nagu selgub, teostasid kaaperda-miskatse
kaks noormeest, keUest
üks oli eestlane. Nende eesmärgiks
oli pääseda Rootsi.
• üks meestest platseerus lennuld
tualetti „pommiga**,
kuna teine ähvardas meeskonda
selle õhkimisega, kui kurssi ei
võeta Rootsüe.
Kapten väitnud, et kütteainet ei
jätku üle Läänemere sõiduks^ kõne
alla võiks tulla Soome.
Sellega kaaperdajad nõustusid ja
lennuk võttis tõepoolest kursi Soo­me
lahele. Kui see aga maandus,
piirati lennuk ümber hambuni rel­vastatud
mülitsaväeosast —•
selgus, et määndumine ei toimu­nud
mitte Soome pmnal, vaid
Vüburi lähedasel nõukogude sõ­javäe
lennuväljal.. .
Vahepeal oU aga üks lennukis rei­sijana
sõitnud KGB mees saanud
kätte oma revolvri ja tulistas tua­letti,
kus peituv'„pommimees" sai
surma.
Nagii hiljem selgus, ei olnud hõi­vajatel
iüdse mingit pommi — nad
olid bluffinud.
Kõik reisijad võeti nüüd pikale
ülekuulamisele enne kui nad siht­kohta
TalHnna toimetati (EPL/K).
Ilmutatyd mehisuse
Ilmutatud mehisuse ja oskusliku
tegutsemise eest lennuki hõivamise
ärahoidmisel autasustas NSV Lü­du
ülemnõukogu Presüdium 1983.
aasta 2. augustÜ seadlusega NSV
Lüdu ordenite ja medaütega tsi-vüllennunduse
lennuki TU-134
meeskonnaliikmeid ja reisijaid.
Seadlus avaldatakse „NSV Lii­du
Ülemnõukogu Teatajas", kirju­tab
hõivamise kohta,, Rahva Hääl^S
mis on ka ainsaks informatsioo­niks,
et sellesamane üritus ülds®
toimus. .