1983-08-18-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 61
taas
Nr. 61 Thursday, August 18,1983
oö..-...-
[tud graafikanäitusel
terpuuga. A . Vaht-
O O T A M A T U L T AHMAS A B I K A A S A , ISA J A V A N A I SA
Sündinud 20. juulil 1914 Valjalas
Sumud 14.- augustil 1983 Dudos Poinf Is
abikaasa HELGA
jpoeg TOOMAS ja IZA
poeg TÕNIS abikaasaga
lapselapsed KIPP, KIRK
SAARLASTE ÜfflNGU ESIMEEST M A I M I G ET
iprotsesside j a vam-ce,
kuigi katkenä-lieadinisi
s^Ues, mil-rahva
j a üksikisiku
idmise/pärast rügi-jkirjadele
ja memo-reteeriti
uuesti Lag-
^0 Pesti märts- ap-
[aranguš koos Heiki
Pesti visati välja
ist 1979. a. põranda
eesti ,^PooIpäeyale-lise
pärast.
fee Nõukogudevas-pnis
ja propagandas,
is on kuni 7 aastat
lust lahkumise katse
karistust Allan Ala-
Arr, Hillar Pruun-
Väärtnõu. Nendest
lere kaudu Eestist
ta kaks viimast taht-vabasse
maailma
l i neid võib oodata
aastat sunnitööd,
ta smirhaarangus,
iiui teostati Mgäli"
|i3i Tartus, ^Tallinnas :
liustes, isikute korte-alla
kirjutanud pal-memorandumitele,
uti N. Liidu valitsust ;
lõiguste; rikkumises.
teostati läbiotsimisi
mte korterites; Hen-
, Eva Ähonen, Karl
Arjukene ülle E i -
|[einsalu, Karin j a Ur-la
Järv, Öie L a a r - ;
jättik, Eva Pärnaste
J i a p . . •
Ist on ülekuulatud 2 ;
mulamisel ön olnud
jid inimõiguste eest
tl Kiirend; Kalju Mä j
atas, Enn Tarto ja r:
\B valmistab ette üht
J(JSSi..^V-;.'."
Isti V;' V. Abistamise
Toimkond Kanadas
SAARLASTE
I J N U S T A M A TA
M A J A N A A B R I T
KALLIST SOPEA N I NG
•; Puhka ralius!
VASSffil L l P M E l ^
F A I J L L E P M E T S abi
E R I K A K M R Ä M E E S
^ A L L A KÄSK
mMffiVEEL^^:^^ .
LÜSI T A M M E V E S K I
E R N A M E R E L A I D ;
. M E E M A N abikaasaga
leinas
MADIS P E E K EE
E L L I PÄRG : ;/
HPEMiN PARSONS
KUSTI TOOMINGAS
A I L I SBLM :; .
KUSTAV liWAMÄGI a b te
HEINO K R U U K abikaasaga
•ELMAR JÕGI abikaasaga: :
H A R A L D V A H T RA
i.V.S€iks
PEN
Eelmise aasta eeskujul, aga ka peaaegu samase osavõtjaskonnaga
avati möödunud laupäeval Seedrioru tänavune Eesti Kunstide Keskuse
Seitsme Kunsti nädal. Osavõtjaid oli mõnest kohast USA-st, Montrea-list,
Ottiwast, Tbrontosi j a ümbruskmina linnadest.
1^
•X'
I T T
i. Püdi! ootamas nooste saa-
" Foto: J . Säägi
iäru valguspidu 13. aug. oli tõeline vabaõhuetendus, mis õnnestus bästi nSi ettekannete kui ka
V , ^savõtu poolest. Staadionil uuesti ehitatud tribüünü on istekohti 340 ja need olid viimaseni täide-tud,
lisaks neile oli seisjaM Ja mõni leidlik oli oma tooli kaasa toonud. Kõik kokku arvata võis olla 450—
500 immese ümber.
Suvekodu juhtkond ^on paljude bustust: austa oma isa ja ema, laul ja süs Ruth Küng, Silvi Mat-aastate
jooksul rakendanud esine- sellega ka oma rahvast j a maad! soo, Tüa Pihl, Pia Metsala ja Mo-mistel
tegevusse kogu suvekodu Vanemaü on 30 aastat ohiud võima- nika Roose laulsid„Meü merevood
pere. See ühine vaim väljendus. lus oma lapsi saata eesti lastesu- on vabad'', misjärel kogu lavastus
heas koostöös, mUle tulemusena vekodusseJõek lõppes hoogsa tuljakuga.
võidi huviga jälgida õhtust ettekan- taotletakse säUitada ja vüjeleda Lavastusele järgnesid Ingrid E i net,
mUles suvekodu juhataja Jaan eesti keelt ja meelt. Ta tutvustas vi tänusõnad ^hilistele, kes lava
Veenpere koos kasvatajatega näi- Õhtust lavastust, mis on põimik taga olid valguspeo õnnestumisele
tasid, et nad on võimelised andma laulude j a tantsudega, kuid selles kaasa äidanuä valgustuse korral-
^ hea lavastuse valguspeona. Selles on esikohal eesti keel. Lõpuks ta damisega ja tänas siis Jõekääru
oli distsiplüni, head maitset, suur tänas T. E . Naisseltsi j a arvukat kasvandikke,^ke& olid terve nädala
annus oskust ning tarvilikul mää- kasvata j ateperet. kõvasti lavastuse heaks töötanud,
rai ka leidlikkust. Valguspidu avasõna järel laulsid Lõpuks kutsus Toronto Eesti
3Q. aasta juubelilvalguspeol la- lapsed Lydia Aruvaldi juhatusel Naisseltsi esmaine i Heljo Novek
vastatiHemiy Aruja ühevaatuseMne^kaks laulu. Kui koor oHlava^^ rahva ette autori penny Aruja,
näidend (põimik) ,,Oma rahva ot- kunud, läks lava pimedaks ja pro- muusika ja laulujuhi Lydia Aru-singul*'.
- zhektori valgusel nähti mängumü- väldi, lavastaja Ingrid Kivi, tant-
TT . ...^ ru ühel serval asuvat majakest, sude juhataja Katrin Kütti ja saa-
LJI J K ^ Km,,n£odendis ^ ^ ^ ^ seisid ÜHkT. Olvet oma temuusika mängija EUen Valteri,
esm^id Tbomas ^Olvet, Marcus ^^.^ silmbergiga, isa rääkis keUele anti roose ja PUIDIÜCU poolt
Silmberg,Lmda Värve, . pojale tulevikust, andis noorele tugev aplaus,
väikesed poisid ja tüdrukud seen- kaasa oma elutarkused ja eluunis- Selle järel eemalt metsa pimedu-tena,
suured poisid konnadena, tused, mida poeg lubas täita. Une- sest liikus tõrvikute rongkäik pub-keskmised
tiidruküd vü^atuledena ^ä^^^^^^ läbi Taara nõuande likü ette, kus rivistuti tarede jär-ja
keskmised poisid võimlejaina. ja leia(b tee oma rahva juurde. jekorras. Suured tüdrukud laulsid
Jõekääru pere marssis peovälja- Etenduse keskel lauüs koor ja „Järv leegib" ja palvelaulu ..Jukule
oma juhtidega Jõekääru püü- väikesed tüdrukud, miUe järel ü- mai, mu süda", '
mehe EUen Valteri akordioniheli- musid rahva ette Endel Rubergi
i de iivetel. Staadionile jõndes rivis- e^emuistsed sõdalased, kes Mnd-tuti
tribüünü istuva publiku ette. lalt vandusid truudust, esiisade
Lühikeses tervituses suvekodu i^aale.
juhataja Jaan Veenpere märkis, et
varsti on möödunud 40 aastat
ajast, mil eestlased pidid kodumaalt
lahkuma. Kuigi lius põlvkond
on üles kasvanud vÕõrsü, leidub
ikltayanemaid.
Sellele järgnes rahvapärandist
rahvatantse, mida juhatasid Kat-rm
Kütti, Sandra Rannu ja K a rm
Jürman, pillimeheks oli E l len
Valter.
misjärel palvuse pidas Endel itilTii»
berg, paludes et Suur Looja
hoiaks Eesti maad ja rahvast,
misjärel Valguspidu lõppes Eesti
hümniga.
Suurem osa rahvast siirdus söögisaali,
kus naisseltsi lükmed ja
pereemad serveeirisid kohvi ja küp-siseid,
mida köögipersonal oli vaikes
täidavad neljanda käsu ko- Tantsudele järgnes koorilt veel üks mistanud.
ijunenud
ropolitan Toroft-
Bitsioonidcga.
Itud per8(Mi(!il ja
LTD.
'62 banforlh Ave.
iroronto, Ont
[4K1N8
Tegevus algas laupäeva pärastlõunal,
kus Linda Pakrl-Robertson
Juhatas videosieminari, kasutades
lavastamiseks Mati Undi näidendit
„Viimnepäey". Pärast arutleti ja
analüüsiti kaamera j a näitlemise
tehnikat, oli prõovivõtete tegemine,
kus kaamerameheks oli Kalle
Naelapea. ^
Jyri Koi|lr Baltimp^^ näitas
möödunud aasta kunstinädaial tehtud
videofilmi,
Ka alustas laiypääval tegevust
prof. VeÜo Sermati sissejuhatusega
elukunsti õpperin^;
Päevane osavõtjaskond polnud veel
oma üldarvu saavutanud, õhtuks
ilmus osavõtjaid juurde.
Pühapäeval toinius ameüilr Seitsme
Kunsti nädala avamine, kus
tervituse tõi Seedrioru Sihtasutuse
esimees A . J u r s . ' Huviringid alustasid
tegevust, A. Elkeni keraamikaring
töötas terve päeva, Tiiu J a -
laka^ demontsrteeris tekstüUrükki-mist.
Hans Westerilom juhatas
vide^öseminari, olles kaasa aidanud
fümimisele. üheks osaks oli H.
Toomsalu rahvatantsu harjutus,
õhtul oli lüiiikontsert,
kus esinesid B^art Laanemäe,
Peeter Tammaru, Margit Viia ja
Heidi Plinte.
Pärast H. Westerblom andis näpunäiteid
fotohuvüistele. ;
Pühapäeval jõudis kohale Armas
Maiste, kelle huviring alustas esmaspäeval
tegevust dzhässmuusika
alal. Samuti toimus eesti keele se-;
minar Harri Mürki juhatusel ja
oma osa tulid täitma Urve Karuks
ja Marga Raudsepp.
Teisipäeval tuli N.Reintamm d i rigeerimist
juhatama.
Seedrioru ilmad on esimestel
päevadel olnud sama kaunid kui
olid möödunud aastal, mistõttu
kunstipäevalised naudivad kaunist
loodust ja katsuvad seda oma loominguga
väljendada.
JAANALMER
1.293-2128
173-2014
msi ja parandame vsami
linnas kai ka snvilates.
Rahvusvahelise PEN-Mu: "de 46-
es kongress toimub 25. š e r k u n i
2. okt. Caracases Venetsueelas,
Eesti PEN-klubi esindab seekord
juhatuse Hige E . V. Saks, oUes üks
väheseid allesolevaid- Eesti Vabariigi
aegseid PEN-khibi Hikmeid.
Ta on ka Kanada PEN-Mubi lüge,
oli selle juhatuses ja representee-ris
ametliku esindajana Kanada-
PEN-i Mentoni kongressil Prantsusmaal
1969, ka Eesti PEN-klubi
Dublini kongressil Iirimaal; Ve-netsueela
kongress on pühendatud
Lädüia-Ameerüca kirjandusele jä
toimub Venetsueelä vabarügi: presidendi
patronaazhi all, kes viibib
ka avatseremoonial ja on 28. sept.
kutsunud delegaadid oma lossi õhtueinele.
/ Kongressi juhib Venetsueelä
poeet Jose Ramon Medma.
Eesti: P E N - i s t ; sõidab^ kongressüe
ka A. Rannit ja esineb oma luule
lühiettekandega, Kongressi nädalapikkune
kava on rikkalik. t)ks päev
on pühendatud Venetsueelä sisemaal
asuva erakorralise vaatamisväärsusega
tutvumiseks. Osavõtu
kulud on suurte kauguste tõttu
üsna' suured, umbes l l i O O i s i^
-ucwvujutanu on viimastel nädalatel sagenevalt saanud telefonikõ-unesid,
kus maksumaksjad seisavad küsimuse ees, mida teha tulumaksuameti
poolt saadetud ,,1983 Instalment Guide for Individuals" või mis.
ajeiideil valitsus nõuab täiendavat tulumaksu tasumist 1982. aasta eest.
Suures osas on nende küsimustega
seotud maksumaksjad ipensio-närid,
kelle pensionitelt vÕi investeerimise
sissetulekutelt ei ole aasta
jooksul tulumaksu kinni peetud.
Kuid sama olukord kohäldub ka
iga teise maksumaksja kohta, kui
tema muu sissetulek palgalise teenistuse
kõrval ületab' 25 prots. tema
neto sissetulekust.
Kui aUpool püüda vastata esimesele
küsimusele, siis oleks vastuseks,
et Vastavalt valitsuse taothi-sele,
isik peaks kontrollima oma
eeimise aasta tulumaksulehe andmeid-..
11502
idmtisekSo
naiiatÖöd,
jelt
sa paMOamine ^ ÕLI ja G
mine Kpretnate voodrid (ch^^ lining) o^irVeetorndfr parandamine.
:Af Möödakad^^ U
N A N I I C K 37-aastane mees,
kes ei mõistnud ujuda, uppus kui
teda järves ristiti, kuna k a õpetaja,
kes oli ainus selle tomiingu juures,
ka ei mõistnud ujuda. John Bhie
Bostonist kaotas järsku sügavaks
minevas järves jalale toetamiskoha,
kui ta
.mingul..
ja kui tasumisele kuuluv
maksu summa ületas 400 dollarit
ning jooksva aasta jooksul ei
ole tulumaksu kinni peetud, siis
on aeg hakata seda osade kaupa
tasuniaj\
jpis põhimõttelt ühtüb palgalise
teenistuse sissetulekult koheselt
kinnipeetava moodusega.
Osamaksude (instalments) tasu-
Piise aluseks on eelmise aasta tulumaksu
summa, või isiku enda
poolt jooksva aasta kohta arvutatud
alus. Ajatabel Osamaksudeks
on veerandaastalise jaotusega, s. o.
võrdselt üks neljandik 31. märtsiks,
30. juuniks, 30. septembriks
ja 3l. detsembriks.
: Teise küsimusega, s.o. kus valitsus
nõuab täiendava tulumaksu tasumist,
on tavaliselt seotud maksumaksjad,
kellele valitsus on juba
varem saatnud meeldetuletuse/,
tulumaksu osade kaupatasumiseks,
ei olda aga reageerinud.
möödunud aasta kohta kõige kõrgemaks
võla intressi määraks oli
16 prots., mis käesoleval ajal on
13 prots. ümber.
Kui nüüd tulumaksuametilt on
saadud võlgu olevate protsentide
arvel täiendav arve, süs tuleb arvestada,
et sama, kordub ka järgmisel
aastal, kui jooksva aasta
eest ei õle alustatud osade /kaupa
tasumist. Välditav on see vajadus
muidugi sus, kui isiku maksustatavas
sissetulekus on jooksval aastal
toimunud tunduvalt vähendavaid
tegureid.
Võidakse ka väita, et isiku sissetulek
investeerituna kandis küllalt
kõrget kasumit, mispärast seUele
väike juurdemaks moodustab ebaolulise
tähtsuse. Selles väitiuses on
siiski lünk,
kuna saadud suuremalt sissetulekult
peate osa maksma tulumaksuks
ja määratud võla intressid
ei ole tulumaksu kohustuse
seisukohalt maha arvatavad.
E. Soomet
Eestlanna uurimys
emapiimast
Eestlannast uurija Koidu Noren
iKarolinska instituudi juures Stok-holmis
on kirjutanud teadusliku
artikli emapiima variatsioonidest
eri Rootsi Hnnades. Artikkel on
avaldatud rahvusvahelises ingliskeelses
ajakirjas Ambio.
Juba varem oli teada, et DDT
ja PCB tihedlis on suurem Lõuna-
Rootsis kui põhjas. Kuid kas see
kandub edasi, ka emapiimas imikutele?
I J
Nende ja teiste mürkide esme-mine
emapümas on pidevalt vähenenud,
nagu on ju ka seUiste mürkide
kasutamine pÕUutöö juures.
' Nagu võib-olla võis oodata, oU
Lundis ja Stokholmis rohkem
mürkainete esinemist mis on teiste
maadega võrreldes süski väga tagasihoidlik.
fAIPADE & MtiöBLI
SEINAST-SEINA JA LAHTISED
ERIK LOKBIK — 447-9834
Väiksemaid
REMONTOID
majade juures;
elekter, pnntõödftorntööd
(phnnbing^, kraanid, kloseüd jm.
Helistage — J. MEIUSI 225-3283
LEO KANN.Pa
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
212 Dinnick Cir.
Tel. 489-0562
na
Aidake kaasa
„¥ABÄ^ EESTLASE.
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 18, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-08-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830818 |
Description
| Title | 1983-08-18-05 |
| OCR text | Nr. 61 taas Nr. 61 Thursday, August 18,1983 oö..-...- [tud graafikanäitusel terpuuga. A . Vaht- O O T A M A T U L T AHMAS A B I K A A S A , ISA J A V A N A I SA Sündinud 20. juulil 1914 Valjalas Sumud 14.- augustil 1983 Dudos Poinf Is abikaasa HELGA jpoeg TOOMAS ja IZA poeg TÕNIS abikaasaga lapselapsed KIPP, KIRK SAARLASTE ÜfflNGU ESIMEEST M A I M I G ET iprotsesside j a vam-ce, kuigi katkenä-lieadinisi s^Ues, mil-rahva j a üksikisiku idmise/pärast rügi-jkirjadele ja memo-reteeriti uuesti Lag- ^0 Pesti märts- ap- [aranguš koos Heiki Pesti visati välja ist 1979. a. põranda eesti ,^PooIpäeyale-lise pärast. fee Nõukogudevas-pnis ja propagandas, is on kuni 7 aastat lust lahkumise katse karistust Allan Ala- Arr, Hillar Pruun- Väärtnõu. Nendest lere kaudu Eestist ta kaks viimast taht-vabasse maailma l i neid võib oodata aastat sunnitööd, ta smirhaarangus, iiui teostati Mgäli" |i3i Tartus, ^Tallinnas : liustes, isikute korte-alla kirjutanud pal-memorandumitele, uti N. Liidu valitsust ; lõiguste; rikkumises. teostati läbiotsimisi mte korterites; Hen- , Eva Ähonen, Karl Arjukene ülle E i - |[einsalu, Karin j a Ur-la Järv, Öie L a a r - ; jättik, Eva Pärnaste J i a p . . • Ist on ülekuulatud 2 ; mulamisel ön olnud jid inimõiguste eest tl Kiirend; Kalju Mä j atas, Enn Tarto ja r: \B valmistab ette üht J(JSSi..^V-;.'." Isti V;' V. Abistamise Toimkond Kanadas SAARLASTE I J N U S T A M A TA M A J A N A A B R I T KALLIST SOPEA N I NG •; Puhka ralius! VASSffil L l P M E l ^ F A I J L L E P M E T S abi E R I K A K M R Ä M E E S ^ A L L A KÄSK mMffiVEEL^^:^^ . LÜSI T A M M E V E S K I E R N A M E R E L A I D ; . M E E M A N abikaasaga leinas MADIS P E E K EE E L L I PÄRG : ;/ HPEMiN PARSONS KUSTI TOOMINGAS A I L I SBLM :; . KUSTAV liWAMÄGI a b te HEINO K R U U K abikaasaga •ELMAR JÕGI abikaasaga: : H A R A L D V A H T RA i.V.S€iks PEN Eelmise aasta eeskujul, aga ka peaaegu samase osavõtjaskonnaga avati möödunud laupäeval Seedrioru tänavune Eesti Kunstide Keskuse Seitsme Kunsti nädal. Osavõtjaid oli mõnest kohast USA-st, Montrea-list, Ottiwast, Tbrontosi j a ümbruskmina linnadest. 1^ •X' I T T i. Püdi! ootamas nooste saa- " Foto: J . Säägi iäru valguspidu 13. aug. oli tõeline vabaõhuetendus, mis õnnestus bästi nSi ettekannete kui ka V , ^savõtu poolest. Staadionil uuesti ehitatud tribüünü on istekohti 340 ja need olid viimaseni täide-tud, lisaks neile oli seisjaM Ja mõni leidlik oli oma tooli kaasa toonud. Kõik kokku arvata võis olla 450— 500 immese ümber. Suvekodu juhtkond ^on paljude bustust: austa oma isa ja ema, laul ja süs Ruth Küng, Silvi Mat-aastate jooksul rakendanud esine- sellega ka oma rahvast j a maad! soo, Tüa Pihl, Pia Metsala ja Mo-mistel tegevusse kogu suvekodu Vanemaü on 30 aastat ohiud võima- nika Roose laulsid„Meü merevood pere. See ühine vaim väljendus. lus oma lapsi saata eesti lastesu- on vabad'', misjärel kogu lavastus heas koostöös, mUle tulemusena vekodusseJõek lõppes hoogsa tuljakuga. võidi huviga jälgida õhtust ettekan- taotletakse säUitada ja vüjeleda Lavastusele järgnesid Ingrid E i net, mUles suvekodu juhataja Jaan eesti keelt ja meelt. Ta tutvustas vi tänusõnad ^hilistele, kes lava Veenpere koos kasvatajatega näi- Õhtust lavastust, mis on põimik taga olid valguspeo õnnestumisele tasid, et nad on võimelised andma laulude j a tantsudega, kuid selles kaasa äidanuä valgustuse korral- ^ hea lavastuse valguspeona. Selles on esikohal eesti keel. Lõpuks ta damisega ja tänas siis Jõekääru oli distsiplüni, head maitset, suur tänas T. E . Naisseltsi j a arvukat kasvandikke,^ke& olid terve nädala annus oskust ning tarvilikul mää- kasvata j ateperet. kõvasti lavastuse heaks töötanud, rai ka leidlikkust. Valguspidu avasõna järel laulsid Lõpuks kutsus Toronto Eesti 3Q. aasta juubelilvalguspeol la- lapsed Lydia Aruvaldi juhatusel Naisseltsi esmaine i Heljo Novek vastatiHemiy Aruja ühevaatuseMne^kaks laulu. Kui koor oHlava^^ rahva ette autori penny Aruja, näidend (põimik) ,,Oma rahva ot- kunud, läks lava pimedaks ja pro- muusika ja laulujuhi Lydia Aru-singul*'. - zhektori valgusel nähti mängumü- väldi, lavastaja Ingrid Kivi, tant- TT . ...^ ru ühel serval asuvat majakest, sude juhataja Katrin Kütti ja saa- LJI J K ^ Km,,n£odendis ^ ^ ^ ^ seisid ÜHkT. Olvet oma temuusika mängija EUen Valteri, esm^id Tbomas ^Olvet, Marcus ^^.^ silmbergiga, isa rääkis keUele anti roose ja PUIDIÜCU poolt Silmberg,Lmda Värve, . pojale tulevikust, andis noorele tugev aplaus, väikesed poisid ja tüdrukud seen- kaasa oma elutarkused ja eluunis- Selle järel eemalt metsa pimedu-tena, suured poisid konnadena, tused, mida poeg lubas täita. Une- sest liikus tõrvikute rongkäik pub-keskmised tiidruküd vü^atuledena ^ä^^^^^^ läbi Taara nõuande likü ette, kus rivistuti tarede jär-ja keskmised poisid võimlejaina. ja leia(b tee oma rahva juurde. jekorras. Suured tüdrukud laulsid Jõekääru pere marssis peovälja- Etenduse keskel lauüs koor ja „Järv leegib" ja palvelaulu ..Jukule oma juhtidega Jõekääru püü- väikesed tüdrukud, miUe järel ü- mai, mu süda", ' mehe EUen Valteri akordioniheli- musid rahva ette Endel Rubergi i de iivetel. Staadionile jõndes rivis- e^emuistsed sõdalased, kes Mnd-tuti tribüünü istuva publiku ette. lalt vandusid truudust, esiisade Lühikeses tervituses suvekodu i^aale. juhataja Jaan Veenpere märkis, et varsti on möödunud 40 aastat ajast, mil eestlased pidid kodumaalt lahkuma. Kuigi lius põlvkond on üles kasvanud vÕõrsü, leidub ikltayanemaid. Sellele järgnes rahvapärandist rahvatantse, mida juhatasid Kat-rm Kütti, Sandra Rannu ja K a rm Jürman, pillimeheks oli E l len Valter. misjärel palvuse pidas Endel itilTii» berg, paludes et Suur Looja hoiaks Eesti maad ja rahvast, misjärel Valguspidu lõppes Eesti hümniga. Suurem osa rahvast siirdus söögisaali, kus naisseltsi lükmed ja pereemad serveeirisid kohvi ja küp-siseid, mida köögipersonal oli vaikes täidavad neljanda käsu ko- Tantsudele järgnes koorilt veel üks mistanud. ijunenud ropolitan Toroft- Bitsioonidcga. Itud per8(Mi(!il ja LTD. '62 banforlh Ave. iroronto, Ont [4K1N8 Tegevus algas laupäeva pärastlõunal, kus Linda Pakrl-Robertson Juhatas videosieminari, kasutades lavastamiseks Mati Undi näidendit „Viimnepäey". Pärast arutleti ja analüüsiti kaamera j a näitlemise tehnikat, oli prõovivõtete tegemine, kus kaamerameheks oli Kalle Naelapea. ^ Jyri Koi|lr Baltimp^^ näitas möödunud aasta kunstinädaial tehtud videofilmi, Ka alustas laiypääval tegevust prof. VeÜo Sermati sissejuhatusega elukunsti õpperin^; Päevane osavõtjaskond polnud veel oma üldarvu saavutanud, õhtuks ilmus osavõtjaid juurde. Pühapäeval toinius ameüilr Seitsme Kunsti nädala avamine, kus tervituse tõi Seedrioru Sihtasutuse esimees A . J u r s . ' Huviringid alustasid tegevust, A. Elkeni keraamikaring töötas terve päeva, Tiiu J a - laka^ demontsrteeris tekstüUrükki-mist. Hans Westerilom juhatas vide^öseminari, olles kaasa aidanud fümimisele. üheks osaks oli H. Toomsalu rahvatantsu harjutus, õhtul oli lüiiikontsert, kus esinesid B^art Laanemäe, Peeter Tammaru, Margit Viia ja Heidi Plinte. Pärast H. Westerblom andis näpunäiteid fotohuvüistele. ; Pühapäeval jõudis kohale Armas Maiste, kelle huviring alustas esmaspäeval tegevust dzhässmuusika alal. Samuti toimus eesti keele se-; minar Harri Mürki juhatusel ja oma osa tulid täitma Urve Karuks ja Marga Raudsepp. Teisipäeval tuli N.Reintamm d i rigeerimist juhatama. Seedrioru ilmad on esimestel päevadel olnud sama kaunid kui olid möödunud aastal, mistõttu kunstipäevalised naudivad kaunist loodust ja katsuvad seda oma loominguga väljendada. JAANALMER 1.293-2128 173-2014 msi ja parandame vsami linnas kai ka snvilates. Rahvusvahelise PEN-Mu: "de 46- es kongress toimub 25. š e r k u n i 2. okt. Caracases Venetsueelas, Eesti PEN-klubi esindab seekord juhatuse Hige E . V. Saks, oUes üks väheseid allesolevaid- Eesti Vabariigi aegseid PEN-khibi Hikmeid. Ta on ka Kanada PEN-Mubi lüge, oli selle juhatuses ja representee-ris ametliku esindajana Kanada- PEN-i Mentoni kongressil Prantsusmaal 1969, ka Eesti PEN-klubi Dublini kongressil Iirimaal; Ve-netsueela kongress on pühendatud Lädüia-Ameerüca kirjandusele jä toimub Venetsueelä vabarügi: presidendi patronaazhi all, kes viibib ka avatseremoonial ja on 28. sept. kutsunud delegaadid oma lossi õhtueinele. / Kongressi juhib Venetsueelä poeet Jose Ramon Medma. Eesti: P E N - i s t ; sõidab^ kongressüe ka A. Rannit ja esineb oma luule lühiettekandega, Kongressi nädalapikkune kava on rikkalik. t)ks päev on pühendatud Venetsueelä sisemaal asuva erakorralise vaatamisväärsusega tutvumiseks. Osavõtu kulud on suurte kauguste tõttu üsna' suured, umbes l l i O O i s i^ -ucwvujutanu on viimastel nädalatel sagenevalt saanud telefonikõ-unesid, kus maksumaksjad seisavad küsimuse ees, mida teha tulumaksuameti poolt saadetud ,,1983 Instalment Guide for Individuals" või mis. ajeiideil valitsus nõuab täiendavat tulumaksu tasumist 1982. aasta eest. Suures osas on nende küsimustega seotud maksumaksjad ipensio-närid, kelle pensionitelt vÕi investeerimise sissetulekutelt ei ole aasta jooksul tulumaksu kinni peetud. Kuid sama olukord kohäldub ka iga teise maksumaksja kohta, kui tema muu sissetulek palgalise teenistuse kõrval ületab' 25 prots. tema neto sissetulekust. Kui aUpool püüda vastata esimesele küsimusele, siis oleks vastuseks, et Vastavalt valitsuse taothi-sele, isik peaks kontrollima oma eeimise aasta tulumaksulehe andmeid-.. 11502 idmtisekSo naiiatÖöd, jelt sa paMOamine ^ ÕLI ja G mine Kpretnate voodrid (ch^^ lining) o^irVeetorndfr parandamine. :Af Möödakad^^ U N A N I I C K 37-aastane mees, kes ei mõistnud ujuda, uppus kui teda järves ristiti, kuna k a õpetaja, kes oli ainus selle tomiingu juures, ka ei mõistnud ujuda. John Bhie Bostonist kaotas järsku sügavaks minevas järves jalale toetamiskoha, kui ta .mingul.. ja kui tasumisele kuuluv maksu summa ületas 400 dollarit ning jooksva aasta jooksul ei ole tulumaksu kinni peetud, siis on aeg hakata seda osade kaupa tasuniaj\ jpis põhimõttelt ühtüb palgalise teenistuse sissetulekult koheselt kinnipeetava moodusega. Osamaksude (instalments) tasu- Piise aluseks on eelmise aasta tulumaksu summa, või isiku enda poolt jooksva aasta kohta arvutatud alus. Ajatabel Osamaksudeks on veerandaastalise jaotusega, s. o. võrdselt üks neljandik 31. märtsiks, 30. juuniks, 30. septembriks ja 3l. detsembriks. : Teise küsimusega, s.o. kus valitsus nõuab täiendava tulumaksu tasumist, on tavaliselt seotud maksumaksjad, kellele valitsus on juba varem saatnud meeldetuletuse/, tulumaksu osade kaupatasumiseks, ei olda aga reageerinud. möödunud aasta kohta kõige kõrgemaks võla intressi määraks oli 16 prots., mis käesoleval ajal on 13 prots. ümber. Kui nüüd tulumaksuametilt on saadud võlgu olevate protsentide arvel täiendav arve, süs tuleb arvestada, et sama, kordub ka järgmisel aastal, kui jooksva aasta eest ei õle alustatud osade /kaupa tasumist. Välditav on see vajadus muidugi sus, kui isiku maksustatavas sissetulekus on jooksval aastal toimunud tunduvalt vähendavaid tegureid. Võidakse ka väita, et isiku sissetulek investeerituna kandis küllalt kõrget kasumit, mispärast seUele väike juurdemaks moodustab ebaolulise tähtsuse. Selles väitiuses on siiski lünk, kuna saadud suuremalt sissetulekult peate osa maksma tulumaksuks ja määratud võla intressid ei ole tulumaksu kohustuse seisukohalt maha arvatavad. E. Soomet Eestlanna uurimys emapiimast Eestlannast uurija Koidu Noren iKarolinska instituudi juures Stok-holmis on kirjutanud teadusliku artikli emapiima variatsioonidest eri Rootsi Hnnades. Artikkel on avaldatud rahvusvahelises ingliskeelses ajakirjas Ambio. Juba varem oli teada, et DDT ja PCB tihedlis on suurem Lõuna- Rootsis kui põhjas. Kuid kas see kandub edasi, ka emapiimas imikutele? I J Nende ja teiste mürkide esme-mine emapümas on pidevalt vähenenud, nagu on ju ka seUiste mürkide kasutamine pÕUutöö juures. ' Nagu võib-olla võis oodata, oU Lundis ja Stokholmis rohkem mürkainete esinemist mis on teiste maadega võrreldes süski väga tagasihoidlik. fAIPADE & MtiöBLI SEINAST-SEINA JA LAHTISED ERIK LOKBIK — 447-9834 Väiksemaid REMONTOID majade juures; elekter, pnntõödftorntööd (phnnbing^, kraanid, kloseüd jm. Helistage — J. MEIUSI 225-3283 LEO KANN.Pa DOCTOR OF CHIROPRACTIC 212 Dinnick Cir. Tel. 489-0562 na Aidake kaasa „¥ABÄ^ EESTLASE. levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-18-05
