Vaba eestlane , September 9, 1982

              VABA EESTLANE neljapäeval, 9. septembril 1982 - Thursday, September 9,1982 Nr. 67
saa
SBivlne «Triinu"
Eesti kodude ajakiri Triinu"
toob juba teistkordselt oma kaane­pildil
üle saja aasta tagasi iimu>
nud eesti rahvarõivaid tutvustava­te
joonistuste abil säilitatud selle­aegse
rahvarõiva kirjelduse. See
teebki pidulikumaks ajakirja 30-nda
juubeliaastakäigu, sest 1952. a. sü­gisel
ilmus esimene ajakirja num­ber
Rootsis, mida uues numbris ka
ajakirja koguaegne toimetaja v.
Poska-Grünthal märgib. Toimetaja
annab ka ajakirjani jõudmise eel­loo,
tuues esile neid vajadusi mida
ajakiri on aastate jooksul täitnud.
Suvises numbris on avaldatud õp.
T. Vaga jutlus «Kahekordne vaba­dus",
M. Laansoo „Mõtisklusi ees­ti
keele aasta puhul", Sandra Ran­nu
auhinnatud töö „01en ja jään
eestlaseks"i E. Vräger„Mamma
mälestuseks", piiskop Johan Kõpp
-,Hinu ema", 6. Ränk „Uudset
meie tekstilise rabvataide alalt ko­dumaises
käsitluses",; „Torcmto
Eesti Naisseltsi käsitööringi tegevu-sest",
Evi Jäaguste „Aruba päi-kesesäar
Kariibi meres", Aita Kan-giir
„Mälestused ja nieie", E. Liiv-
Blizner „Laul teeb rinna rõõm­saks",
Rutt Eliaser '„Pärimisest
Eestis praegusel ajal", Lilian Esop
„Mõista, mõista, mis see on
Linda Tomingas-Vanaaus„Aarma-allika
näkineid", Arvid Vilms
,;Pärn . . /lõhmus . . .niinepuu".
Käsitöö ja kodunduse* alalisest on
avaldatud Ene Runge „Väike-Maar-ja
noorema naise ja neiu ülikond
XIX sajandi keskelt". Helve Poska
„Haapsalu sall", Tüu Änson „Kih-nu
tänukirja, motiividel linik", Er­na
Klemmer „Raamätukaaned
ristpistes". Salme Puus „Pits-kleit",
Lilian Tõnisson „Mood",
,,Kalade ja liha suitsutamine", Hil­ja
Jukkumi,,Suviseid; sööke'-.rah­varõivaste
kusimusi jä järelhüüe.
Artiklite vahel Elmar Vrageri ja
Ly Laasi luulet.
Spordimcirkmeid
Turus peetud Paavo Nurmi
mängudel parandas Tiina Lillak
jälle Soome odaviske rekordi, saa­vutades
69.14, mis on Euroopa
tipptulemus. Tema seeria oli 63.56,
66.36, 60.78, 66.62 ja 69.14.
Teine tugev tagajärg oli Martti
Vaino 13.24,89 5Ö00 m jooksus.
See on kõigi aegade teine parim
tulemus Soomes.
Samal võistlusel Harri Huhtala
heitis, vasarat 75.66, teiseks jäi
lääne-sakslane Klaus Ploghaus hei­tega
74.88.
Oslos peetud kergejõustikuvõist­lustel
parandas endine maailmäre-kordimees
John Walker oma tä-na-vuse
miili aega 3;49,08 ja Ray
Flynn Iiri rekordi 3.49,77, mis on
-vastavalt 3. ja 5. inaaihna edeta­belis.
2000 m jooksid kaks hooaja
parimat aega Steven Ovett 4.57,71
ja Thomas Wessinghage 4.58,42.
Milanos i>eetudvõisthistel hüp­pas
1976. a. olümpiavõitja poola­kas
Tadeusž Slusarski tänavu esi­mest,
korda 5.60, sama kõrguse
ületas ka ameeriklane Earl Bell.
David Lee 48,79 on sel suvel 400
m tõkkejooksus edetabelis kuues
aeg maailmasi Kõrgushüppes olid
parimad kanadalased Milton Ottey
2.28 ja Debbyfirül 1.93.
Stokholmis jooksti 3000 m ta­kistusjooksus
tänavused kolm pa­remat
aega ühes ja samas jooksus:
inglane Colin Reitz jooksis uueks
Inglise rekordiks 8.19,80, poola­kas
Boguslaw Maminski 8.20,80 ja
\ inglane Roger Haokney 8.21,41.
Ida-Saksamaa kümnevõistlejate
meistrivõistlusel sai esikoha juunio­ride
maailmarekordiks 8387 Tors-ten
Voss, teiseks Siegfried Stark
8182 ja kolmas Roland Wiese
' 8087. Naiste seitsmevõistluses või­tis
Anke Vater 6366 punktiga.
Raahes peetud võistlusel hüppas
endine Soome kerkejõustikukoon-dise
kapten Antti Kalliomäki tei­vast
5.50," mis on 35-aastaste maa­ilmarekordiks.
Kanadalase Angela Taylori 100
m jooksu tulemus Colorado
Springs'isj peetud võistlusel 11.03
on uus Kanada rekord ja maaü-mä
tippklassi tulemus. Torontola-ne
Tony Sharpe jooksis uue Kana­da
rökordi meeste 200 m jooksus
ajaga 20.22. Möödunud aastal
jooksis ainult 2 meest maailmas
paremini. t '
Ameeriklanna Mary Decker-
Tabb jooksis Eugenes, Oregonis
, naiste 10.000 m maailmarekordi
ajaga 31.35,3; eelmine rekord
32.17,19 oli venelanna Jelena Si-patova
nimel mille ta jooksis möö­dunud
aastal.
^ .
26-aastane Lappeenranna polit­sei
Juha Tiainen heitis Tamperes
uue Soome vasaraheite rekordi
7C34. Tulemus oli juuni lõpul
kuue parima hulgas maaihnas.
Tianen on nii pidevalt pühendanud
end treeningule, et ta oli vinnati
töös 12. jaanuaril. Samal võistlu­sel
lääne-sakslane Klaus Ploghaus
jäi teiseks 76.68-ga.
' Evoime Hannus jooksis naiste
800 m uue Soome rekordi 2.01,73;
ka eelmine rekord oli tema nimel
tulemusega 2.02,09. Samal võistlu­sel
Dan Ripley ja Büly Olson hüp­pasid
mõlemad uueks USA rekor-
..dikš teivashüppes 5.72. Dave Volz
jäi teisele kohale 5.62-ga.
Ameeriklane Dave Volz või­tis
Lausanneš, Shveitsis teivashüp­pe
tuleniusega 5.70, võites prant­suse
hüppekuulsuse Thierry Vig-neroni,
kes hüppas 5.60 ja olüm­piavõitja
poolaka Kozakiewicsd,
kelle tagajärg oli 5.50. Ameerikla­ne
Henry Marsh jooksis 3000 m
takistusjooksu ajaga 8.25,09, Mary
Decker-Tabb jooksis 800 m
1.58,33, austraallane Richard Mit-chell
jooksis 400 m 45,88'^ja
ameej-iklan^ James Robinson 800.
m ajaga 1.45,24.
USA ja Ida-Saksamaa maavõist­lusel
jooksis GalvinSmith 100 m
ajaga 9.91, mis oleks uus maail­marekord,
kui mitte taganttuul ei
puhunuks 2,1 m sekundis. Jun
Hinesi 9.95 jääb edasi kehtima
maaihnarekordina. Samal võistlu­sel
naiste 400 m tõkkeid jooksis
idasakslanna Ellen Fiedler maail­ma
tippajaga 54,96, enne seda
kuulus tippaeg rootslannale Ann-
Louis Skoglundile, meeste 400 m
tõkkejooksus saavutas Uwe Acker-mann
uue Ida-Saksämaa rekordi
ajaga 48,50, mis on praegune tipp-tulemus
Euroopas.
ILMUS TEINE TRÜKK INGUSBaEELSEST KOKARAAMÄTÜOT
Cooking Estonian Style'
Hilja TrenmuHi ja Viivi PlirisIM
) retsepti ^ Mind koos saatelailiig& Can. $1^»
Tellimisi võiab vasta ,»ValMi Eesilase" tatttne.
SU&matnd saadetalQM viUa Los^^^A^^
Kaunid suvepäevad Jõekääru Laste-šuvekodus
on veedetud, Maie Li­nask
Comiecticutist on oma vams-ttisega
ootavate vanemate juurde
astumas. ••
Foto: J. Säägi
Rootsi tüdrukuid
müüakse Koug-ltt^
ARVO M&GI
Sll RAHVA AJARAAMAT
Eesti Päevalelie kirjastas Stokliolmis 1979. 2M lk.
Kaas, 21 iUastratsiooni ja lay-oat Otto Pajalt/17 kaarti Eestfi
ajaloo eriaegadest autori visandite Järgi joonistanad Vello Kallat.
Raamat sisaldab kroonika kujal (aasta^aastalt) eesti rahva ajav
laga selle algasest tänapäevasal koos tähtsamate s&ndmoftega
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mSjustaaad eesti a)a^
laga. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijoont, sündmoile
esitamise kõrval kommenteerib autor olakordi, teeb järeldiul
Ja oletusi. Eriti sobiv noortele Unketeoseks.
Mind $26^ plass $1.90 saatekala
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
USA-st puitu
KOTKA — Soome metsatöös^
tuson puidupuuduses. Kuigi Soome
metsades kasvab arvestuste koha­selt
rohkem puid kui kunagi enne,
valmistab Kotkas asuv tselluloosi-tehas
suurema osa oma toodangust
importpuidust. Kui puud pole saa­da
Soomeis, siis see tuuakse Amee­rikast.
Kokku tuuakse välisriiki­dest
6 nriljonit kuupmeetrit puitu.
Juba kevadel saabus Soome 3440Ö
tonni puidumaterjali. Teine pool
vajalikust puidust tuuakse N. Lii­dust.
A/s Sunilale Ameerikast too­dav
puit Ott odavam kui kodumai­ne.
Üldse saab Soome metsatöösh
tus käesoleval aastal 12--13%
oma vajadusest välismaadelt.
STOKHOLM — Rootsis paljas­tati
rootsi tütarlaste müük Kaug-
Ida lõbumajadesse. Ühe Kagu-
Aasia prostitutsiooni ringi liige oli
vahendanud Rootsik kümmekond
noort naist Kaug-Itta. Stokhohni
politseikomissar Paul Handlingi
ütluse kohaselt on tüdrukuid
„püüdnud" 27-aastane mees, kes
on neid meelitanud Kaug-Itta abi­ellumise
võimaluse paikkumisega.
Tüdrukutega äritsemine tuli ilm­siks
kui I7-aastane rootsi neiu
pöördus • Malaias sealse Rootsi
suursaatkonna poole. Ta oli reisi­nud
sinna, et abielluda aasialasega,
kellega ta oli tutvunud Stokhol­mis.
Peigmeest teeskleja andis aga
tüdruku Malaias teisele mehele ja
tüdruk suunati töötama Hjakarta,
Singapore, Kuala Lumpuri ja Bpr-neo
lõbumajades. Vahepeal, oli
tiidruku sinna viinud mees jõud­nud
Rootsis uue mõrsja leida, öel­des
et endine oU jooksnud ära tei­se
mehega. Kui mees uuesti Root­si
tuli vangistati ta. Mees oli liiku­nud
ka Soomes, aga ei ole teada,
kas ta seal ka omale ohvreid lei­dis.
•. :
• Värskemad .uudised loete
' „VÄBA EESTLASEST"'
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
bass-bariton
CHÄRLiS KIPPER — kiaverisoade
Metsateel (A. Kapp), Ennemoiste (M. Saar), Üks saa (M.Saar)i
Muremaa (B. Päts), Laal sõnajala õiest (T. ¥ettik),Sfaid tervi­tame
kaldapäike (A.Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja
rahvalaule: K. Raidi seades— Lanla mõju, Kai mä hakkan lan-lemaie,
Ära viies ja Kivikasnkas, L. Virkhausi seades — Kas on
kus on korva koda, V. Kappi seades Linakatkoja ja J. Zeigert
seades — Kanneldajast vend.
Hind $9.50 pluss postikulu $1.-»
Prof. FELIX OINAS
..KALEVIPOEG KÜTKES
HBuid esseid e^sti rahval uulesto
mütoloogiast ja kirjandusest"
Saadaval VABA EESTLASE talituses
ffind $13.-- + saatekohi $1.—
üuiiipiiiHiiiuinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiniiiiiiiiiiii^
,,Maarefprm oli esimene samm,
mille uue riigi loofad kaksküm-niend
aastat tagasi ette võtsid,"
vastas ta mõtlikult. „Valitsus ostis
iiles suurmaaomanike maad ja ja­gas
need välja rahvale väikeste ta­lundite
näol. Metsad jäid aga rii­gile.
Kõik need talud on nüüd ju--
ba välja makstud ning metsad
maksid tegelikult kinni maaostu
ning on ka hiljem osutunud heaks
tuluallikaks riigile."
,, Järgmiseks tuleks nimetada
pangasüsteemi. Pangad pole küll
otseselt riigistatud, kuid on kahtle­mata
valitsuse kontorollile alluta­tud.
Valitsus omab ka ühe-kol-mandiku
pankade osatähtedest.
Eestlased peavad oma pangasüs­teemi
väga oluliseks teguriks ning
nad hoolitsevad selle eest, et pian-gad
— olgu need siis riiklikud,
munitsipiaälsed või ühistegelikud
— teenindavad rahvast ega too ka­sumit
mitte ainult mõnele eelista-tule."
„Kolmandaks põhjuseks aga on
ühistegevuslik hikumine. See evib
Eestis teatud mõttes võtmepositsi-ooni
ning tal oh oma sõna kaasa
rääkida nii riigi majanduslikus kui
tööstuslikus struktuuris."
Eeltoodu andis selge ja lühikese
vastuse küsimustele ja lahendas
probleemid, mida Saksamaa ja
itaalia abitult ja oskamatult püüd­sid
lahendada ja mida ma oma rei­sil
olin näinud. Oskamatusele li­sandus
veel tubli annus hoolima­tust
ja juhnust. Sama olin näinud
ka Prantsusmaal, kus ikka ; veel
ägati rahameeste võimu all, püü­des
selle vastu võidelda kuid sattu­des
ikka enam ja enam segadusse.
Sama olin ka näinud Venemaal,
kus nende asjade eest võideldi
toorusega ja kõhutavate kannatus­tega,
mis majandust sammugi eda­si
ei viinud, kuna alused olid valed.
Ja / siin, selles. väikeses, miljon •; ja
veerand elanikuga riigis, olid kõik
need probleemid suudetud lahen­dada
kohne äärmiselt lihtsa võtte­ga.
Me ei lahkunud Eestist kavatse­tud
päeval. Taevas oli tume ja ma­dal
ning ükski lennuk ei tõusnud
õhku. See olukord kestis veel mi­tu
päeva. Külastasime ETK ehk
Eesti Ühistegeliku Hulgimüügi
Keskust, mis asus mitmes kivima­jas
ja mille hoov oli täis põlluma-jandusmašinaid,
mis kõik ootasid
väljasaatmise järjekorda. Raudtee
tuli otse hoovi ning kõikjal olid
kaubakastid ootatesi pealelaadimist.
Hoone ise oli kui mesipuu, kõigil
oli kiire, õiendamist oli palju. Ma­sinakirjutajad
klõbistasid oma ma­sinate
taga, mehed istusid koosöle-kulauade
ümber, käskjalad jook­sid
siia ja tänna. Kuigi meid võeti
lahkelt vastu, tundsime, et segame
nende tööd. Kui härra Säluste
meile kinkis raamatu „Estonia"
ning ütles, et sealt leiame kõik
vastused oma küsimustele, tänasi­me
ja lahkusime. Ma lugesin seda
raamatut hoolega ning Õppisin
palju selle väikese maa kohta.
Kuivad faktid said selga otsekui
maagilise kuue, sest nad olid oota­matud
jä väga optimistlikud.
Eesti asub Soome ^lahe lõunakal-dal
ning Tallinn on Helsingist ai­nult
mõne tunni laevatee kaugu-sel,
Stokholmist aga kahe päeva
kaugusel üle Balti mere. Eesti on
pindalalt suurem kui Taani, Hol­land
või Shveits, hõlmates umbes
18,000 ruutmili. See on peamiselt
põllumajanduslik m^, kus umbes
60% elanikkonnast on talupidajad
Talud on väikesed. Ülejäänud 40%
tegelevad kaubanduse ja tööstuse­ga
või on kõrgema haridusega Va­bakutselised.
Miljon ja veerandist elanikust
on 90% eestlased, ülejäänud 10%
koosneb venelastest, baltisakslas­test
ning juutidest. Juute ön Eestis
proportsionaa.lselt sama palju kui
Saksamaal. Eestlased on pikakas­vulised,
hea Välimusega inimesed,
enamuses siniste silmadega, hele^
dapäised ja roosade põskedega.
Nad ei ole ei indo-eurooplašed ega
kä slaavid, vaid on hõimud soom­laste
Ja ungariasftega. Nad on tõ­simeelsed
kuid mitte ebasöbralir
•kud.'
Sõites läbi linna võisime pilg;u
heita eesti ajaloole, mis kivisse
raiutud. Nii näiteks, vana ristirüüt­lite
maja, mis on ehitatud nende
poolt, kes 1250. a. põhjapoole tu­lid.
Selleks sundis neid kaks asja­olu:
esiteks tuua ristiusk paganate
maale ja teiseks välhitada maad
oma aristokraatia noorematele võ­sudele,
/y..
Eestlased ei olnud ettevalmistar
tud sõjale maalt^ sõda oodati ikka
merelt. Kuid sellest hoolimata hak­kasid
nad vällutajaile vapralt vas­tu.
Kuid vaprusest üksi oli vähe ja
lõpuks heideti nad ikkagi alla ja
ristiti Kristuse nimel; uude usku.
Nad olid ligi 700 aastat balti pa­runite
orjaja, kes nende maa vägi­vallaga
ära olid Võtnud niiig nüüd
nende töövilja lõikasid. Selle aja
Tiiälestuseks leidub Tallinnas ; mit­meid
rooma-katoliku kirikuid, mis
ikka veel onia torne taeva poole
sirutavad. ^
Siis tuli reformatsioon ning risti­rüütlite
võim murti. Eestlased
andsid ennast vabatahtlikult rootsi
võimu alla ning teravatipulised lu­teri
kirikud pärinevad sdlest ajast.
Kuid see muudatus ulatus sügava­male
kui usu vahetamine või ajuti­selt
uue valitseja alla sattumine.
Reformatsioon oli siin, nagu kõik^
j ai mujalgi, isikuvabaduse ja polii­tilise
vabaduse eelkäija. Rootsi an­dis
Eestile koolid, kaasaarvatud
hea ülikool, pehmendas teoorjuse
tingimusi ning võõrandas mitmeid
endiste feodaalisandate varasid
ning jagas need talupoegadele.
See teguviis aga tõi venelased
kohale. Saksa maaisandad pöördu­sid
nende poole^bi saamiseks
rootslaste vastu. Peeter Suur nägi
siin head võimalust nmg haaras
sellest otsekohe kinni. Ta võitis la­hingus
poiss-kuninga Kaarel XII
ning kuulutas ennast tsaariks Eesti
üle. Sellest ajajärgust kõnelevad
örtodõkskiriku sinised kuplid Tal­linnas.
y:y:::y:,im^^
Peetri jalajälgi leidub kõikjal.
Sõitsime ta maja vaatama, mis
asub pisut linnast väljas. See oli
moodne kivimaja, mille ta oma
kätega oli esitanud ning oli tema
meelispaik' puhkuseks. - Ta eelistas
seda ilusale paleele) mis asub lin­nas
ja mille ta oli ehitanud oma
naisele. Seal elab praegu eesti pre­sident.
Peetri maja oli primitiivne
ning sinna põgenes ta õrna lõbusa­te
kaaslastega, kus ta maha pani
kõik oma privileegid ja oli mees
meeste hulgast
Qlin natukene väsinud ning jät­sin
Crane'i ja giidi omapead. Istu­sin
Peetri majas pingile puhkama.
Mõtlesin, etniiks Peeter, kes ju
polnud eestlane, nii tihti siia tuli
oma puhkusi veetma. Vaatasin läbi
avatud ukse tuppa, kus ta magada
tavatses. Suur voodi on ikka veel
seal, nüüd pisut kulunud välimu­sega"
ning vöodikardinad koidest
•. näritud. Vaatlesin suurt kaminat
ning tugitoole selle ees, kus ta
oma kaaslastega õhtuti istus. Sein­tel
on lahtiste rindadega, rikkali­kult
juveelidega ülekülvatud daa­mide
maalid, neid on õige mitu,
kuid ometigi ei pääsenud neist
ükski siia maskuliinsesse paika.
Peeter Suur oli tuntud ägeda ja
toore mehena ja ma mõtlesin, et
võrb-oUa siin OÜ paik, mis viis .te­da,
tagasi ta tundlikku lapsepõlve,
kus ta ennast jälle süütuna sai
tunda. v'r''y\
Mulle tundus see paik vaimude
majana, kust selle endised e l ^ -
kud olid najgu hallid varjud uksest
välja metsa libisenud ja ootasid
nüüd minu lahkumist, et siis uues­ti
naasta ja oma varjuelu jätkata.
Oli nii, et need, kes siin naernud
ja joonud olid koos lärmaka Peet­riga,
olid nähtamatule filmilindile
võetud, kuid minu sissetung oli
korraga filmi lõhki käristanud.
Niipea aga, kui ma lahkun, hak­kab
film edasi jooksniä; jutusta­des
uuesti ja uuesti selle maja
eli|st neile, keda ei ole siin kuüla-mas.
Vv •-'vV:,
Kui olime Kuld TJÕvisse tagasi
jõudnud, helistas Crane lennüjaa-
; ma ning teatas mulle kõne tule­mustest
õhtulauas.
„Ma arvan, et homme: sõidame
edasi." '
„0h!" ütlesin.
„Sa ei taha siis lahkuda?"
„Ei. Tahan edasi jääda ning pa­remini
seda maad ja inimesi tund­ma
õppida, on nii palju, mida ma
veel teada jä kogeda tahan/* :
,,Mul on kahju. Kuid meie aeg
Ott täis ja me peame edasi sõit­ma."
„Jah, saan mi. Kuid ma arvany
et tulen siia varsti tagasi;"
Dl
la
on Talvel eelstl&skoniia
üldhuvide eest!
ÜMMIZMC