Vaba eestlane , May 15, 1984

              Nr. 37
K r . 37 Lk.'7
itat
t . MARLEYy
mBAJEEST-.
avaK
Ide saDrlpiileta-
|elc. mis Marte
lUlja antod seo-
JSES
TÜ0
Zan, $15.~
|i>aUtiis.
>liõhtntel EestS
Ituses
1981 Jõekäärul
Jdis—169lk.
Märtiii, Nae-
(p, Riga, Salo,
Voitk.
$ 2 .—
les.Piret: „Ma oleD
lud!"
lüüdis mees, „mui"
la! Olen aga mi-sama
väsinud," üt-siiä
minu kõrvale,
:s vana vangi ma-se
yoodisše!";
Üi,. surus end. lausa
[asr >,Nelih7 Maga-innitöölise
uni! Ja
tst läheme tundras-i
r on teile midagi
fkali ja selg minu
^••:^:i;:'.^'V^-;
kuumuselaine, siis
J]?araja sooja laine,
Piretit suudlemata
]tte selga pöörama-kummaline,
selle
kuulama! Ja juba
midagi: „Maga^
\A n i i jõuame kii­lata."-
läe Tooma kaenla
uba magaski. Too-cuidagi
aru saada,
Jx Pireti, silmis suu-josutub,
kas tõesti
^''õi,.;. Bsmakord-
2s olid nad nii l i -
^rvuti. Aga tüdruk
la," meenutas
Inasõna. Talle eo-
|.küU ei tuhud-^^^^
last ta ka ei jule-laiuses
voodis ma-
:• še
icb)
$100.000-lin@
Emakeele
HÄ¥ITÄVAÖ ÄEVUSTUSEB • '
ITAALIA T E N O RM
Meie arvustajad ei kiitnud aland­likult
kõike välismaist - - n e i l oli
julgust ja kmdlust sirgjooneliselt
välja ütelda, mida nad ühest või
teisest kunstnikust; ja tema võime­test
arvasid, loomulikult oma krü-tikat
igakülgselt põhjendades. Eri­ti
hävitava arvustuse osaliseks sai
näiteks itaalia tenor Giovahni Ma-välismaal
kasvavatele eeSti noortele oa oma- Müaano ooperi tenor. Ta esmes
ette probleem. Probleem sellepära^^^ nonna^setes olu- Tallinnas 19^^^ aasta novembris
d^ p e a k e e r - - on võõrsil sageO taan^^ ning tema võimeid kritiseerisid
leks.- Emakeelt kasutatakse päeva jooksul vähem kiil mglise keelt ja võrdlemisi teravalt nii Ed. Visna-pnmitiivseniateks
väljendusteks - r - n-n-köögikeelema. ; puu kui Th. Lemba.: Ed. Visnapuu
Keeli fiilph i o a oSSšnt; s«>ii*o^„ 11.1 n v mainis, et Manurita lahkumiskont- ja.eeu luieo aga susKi Õpetada ja meie ajalehel on võimalus lese- . ... v ~ ^ j iaile-esiffldn L^miflai. *;«K W jaue esiiaaa, Kuidas seda teeb uk s TTPo rontf o iEne s- At- i nTpä-ie•n dj u.s,k oolide ,s ert oh taielikujlit . eub a-Mõn Tn esJtu nud, pnnflkpplp õnpfaics*? wl^ ¥i;^5 - _^ X " . ' 1, T. « kuna nn mitmedki haalehsed puu-
^ . . ^ jäävad Ooperilaval rohkem varju,
üks tee huvi äratamiseks ema- kööli 2. klassis pidasid kooliaasta ^ " i i ^ seal tähelepanu jaguneb näh-keele
vastu on noorte juhendamine kestel referaate, mis pärast ette- tava, ja kuuldava vahel. Kontserdi-kõnelema
oma huviajadel. Seda va- kannet kirjutatult esifati õpetajale, saalis aga tuleb lauljal väljas olla
nuseklassi, 14—16 'eluaastani ise- Need bn esitatud kujul käinud läbi muusikahse kandejõu najal, loot-loomustab
suur huvi maailma ja korrektori sule alt, nii et osa noor- "^^^ mingisugustele kõrvalteguri-elunähtuste
vastu. Referaadid, te heast eesti keelest tuleb panna ,,Klaveril saatis lauljat P. P.
vestlused ja vaidlused noorte huvi- ajalehe korrektori arvele. ^^dig, tal pidi küll olema ebamu-aladel,
kuid eesti keeles, avavad .. . . S^v. Publikut kontserdü viibis vä-noortele
uue maailma ja kultivee- Lüdig märgib, et referaati- he — peamiselt noorukesed tütar-rivad
eesti keelt rohkem kui kon- on mitu kasvatusliMcu väärtust: lapsed; need aplodeerisid agaruse-ventsionäalne
keeleõpeWs. oskus ingliskeelseid materjale kä- ga,'Mõpetab Visnapuu oma arvus-sitleda
eesti keeles, esineda eesti tuse. ^
õpetaja Ene Lüdig on ise .võõr- keeles grupi ees, nagu seda tehak- ^h Lemba öö siiski oma arvis-sil
kasvanud, tegutsenud-eesti gai- se kanada koolis, sissejuhatada ,„i^: ^f^r^^
fJl: „A„ JV ^ ^ - - . • • • i , . i""^"'J' ™- ""J xl • j. a vai• d, 1l us•i ni• ng n.k, asladVa tusejst ^h^ejl;d^e mte nloar il eheäbäelmem. aKtreirijtaiUk geai
kanada õpetaja kuts? Ta op seega sõnavara kultuurkeele väljendus- ,,^«1, kuid ta ülistab tema
#n.'-T°S!"™f J''? ^. ..võrratut ilmerikkust", mis olevat
tundja. Koik õpilased taienduskesk- HeMO Joe ^ ^ ^ ^ ^ ^ kütnud kogu kuulajaskon-,
——^—-——--™———— „.__™.—. - . " ' ——— na.„Vastukajaks puhkesid süs aru­saadavalt
tormilised kiidu- ja mee­leavaldused
elektriseeritud kuula-jailt,"
ütleb Lemba iseloomusta­valt,
öeldagu süs veel, et eestla­sed
on külm põhjamaine rahvas!
NEEGEE-LAULMTAR'
• CHICAGOST. ESTONIAS
Kuid Eestisse saabus ka eksooti-
Jist templit kandvaid jõudusid. Näi­teks
esines 15. jaanuaril, 1936. aas­tal
Estonia kontserdisaalis neegri-tar
Katharinä Jarboro, keda kava­lehel
nimetati „neegerlaul3ämiaks
Tshikago ooperist'-. Kava koosnes
kahest osast — esimene osa sisal­das
ooperiaariaid ja muusikapala­sid
rahvusvahelistelt äutoreüt, ku­na
kava teisele osale oli kavalehel
pealkirjaks pandud „Neegri laule".
Neegritari võimete hindamiseks
puuduvad P, P. Lüdigi arhiivis ar­vustused,
kuid neid leiame arhnvi
hüisemast osast, 1938. aastast, mil
Katharinä Jatboro külastas teist­kordselt
Tallinnat. Sel puhul kirju-
Tänavu pühitsetakse
linna 150-aastast juubelit. Seda
öäitsutakse „seSqiiicentennialf*| ehk^
lühendatult lihtsalt „sesqui". See
tähendab ladina keeles «poolteist"
(üks ja pool).
Oleks kena, kui teaksime ESTO-
84 külalistele midagi rääkida oma
kodulinna ajaloost. Tegelikult on
Toronto hulga vanem kui 150 aas-tot
150 loetakse sellest hetkest,
kui Toronto linn sai omale prae­guse
nime — esme seda oli linma
nimi „York".
Mississauga indiaanlased elasid
siin piirkonnas kaua enne kui eu­rooplased
süa tulid, 17. sajandi
algul ehitasid prantslased esimese
asunduse Humberi jõe ja Ontario
Järve vahele, aga see põles! maha.
Aastal 1763 fea! Inglismaa terve
Kanada endale, sellega koos Toron­to.
Esimesed ehitused^ Torontos . " Täienduskooli 2. Mafe-olid
ehitatud aastall793 ja sellele Huraberside keskkoolis,
asundusele pandi nimeks •York. ^^^^^^ ^^^j. ^^.^.^^ Rajaleidjate
Asundust kutsuti „muddy York , ^ ^ ^ ^ ^ Tulilindude gaid-sest
tänavad ohd tohti mudased. ^^^^ g..^ ^^j^^ ^^.^^^ ^.^^
York kasvas vaga aeglaselt, kuigi ^..^^^ ^^^^^ võimlemisrühmas
see OÜ Ontario ehk Upper-Canada ^^^^^^a spordžst - suusa-peallnn.
Linn asus p-aeguse bt ^jj^jgegt, Mjumisest ja VÖirk--"^--
jLawrence tuni u m b^
LHSASOOTS
nüüdki on tänavasildid mar|
,,Town;of York 1793«..;
• Sõja ajai 1812 põletasid amee- vaatamisväärsusi
riklased parlamendi hooned. Linn südalinnas nimetada McEenzle
ehitati uuesti üles Ja varsti hakkas maja. Fort Yorki, uut raekoda,
see küresti kasvama, isest tiued CN-tomi, Toronto Dlikooli, K u ­u
i k u d rajasid tahisidToroMo^^^^^D^^
ehk Yorid ümbrusesse. , tano Place'i«, „Eaton €entre*^ an-
. . . . . .. ' ...... . keskust j.m.:Uus...raekoda om eM-
• :AastM 1834.nimetati:;¥ork^^:^^^ soome arhitekti VISJo Mevel-ber
Torontoks. Toronto esimene jj kavandi järgi. Huvitav on ved
linnapa oli William |LyoiiMcKen- j^etro-Tbronto loomaaed ja Black
zie. Mees on k u Ä ka sefle poo- ^ijg^jj-jj ^
lest, et aastal 1837 oli ta Toronto Yõih näha, kuidas elati Toronto
ülestõusu juht. Vahepeal oli King- ümbruses 19. sajaindi alguses,
ston Upper-Canada pealinn, kuid r .
konföderatsiooni loonlise ajal m& ma elan Yorki hnnas,
1867 sai T 6 r ö n « uuesti Ontario käin mia uhes Toronto keskkoolis
jjjjjj ja meiegi võtlsime osa korjandusest
TeD.S31.42Sl
:412 RÖNCESVALLES;.Am
AT HOWARD PARK -
TOMETÜS JA TALITUS
avatud esmasj^yäst
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
444-4832
19. sajandi
Torbnto^e raudtee, yal^imum,
tööstusi jne, Elanute ^^^s^ kasvas
kiiresti, Torontost sai Kanada iei°
ae smirim linn peale Möntoeali.
isesc
TABA EESTLASES ,
OE tasuv ajalehe laialdase
leviloj tõttu.
tab A. Lemba ^Päevalehes", et see
laiiluõht^a kujunes lauljatari „ise-äraliste
võtete tõttu rohkem sen­satsiooniks
kui tõsiseks muusikali­seks
naudinguks.*' A. Lemba ar­vustusest
selgub, et lauljanna zhes-tikuleeris
nende „iseäraliste võte­te"
raamides, samuti viskas laul­mise
ajal lilli publikule ning andis
ettekannete kohta seletusi vigases
prantsuse keeles. Lauljatari kava
koosnes paarist ooperiaariast ja
väiksematest lauludest ningr neegri-lauMdest
Burleighi,Ditoni, Robin­soni
ja Permani ümberpanekul,
mis aga krütiku arvates „ei pak­kunud
küllalt huvi vähe iseloomus­tava
väljatöötuse tõttu."
HISPAANIA TEMPERAMENTNE
•TANTS ESTOm
KONTSERDISAALIS
,1936. aastal oli -teiseks eksootüi-seks
sensatsiooniks Hispaania
tantsitari Nati Morales'i ja kitarri-mängija
Carlos Montoya esmemi-ne,
kus kaastegevateks olid Hugo
Schütz viiulü ja P. P. Lüdig kla­veril.
Ka Nati Moralesi esmemise
kohta puuduvad P. P. Lüdigi arhii­vis
arvustused, kuid need, kes
sündmust veel mäletavad ja selle
kaasa elasid, kinnitavad^ et tantsi-tar
sai erakordselt suure menu osa­liseks.
Hispaania temperamentsed
ja hoogsad tantsud pakkusid „Tar-ga
rehealuse" ja teiste monotoon­sete
ja tagasihoidlike eesti rahva­tantsude
õhkkonnas üleskasvanud
tantsuhuvilistele hoopis midagi
muud ja see „midagi muud" näis
rahvast kaasa kiskuvat. -
„IMEPILLIGÄ" FLÖÖDI- •
KUNSTNIK KREEKAST •
Kuid lauljate, viiuldajate ja tshel-listide
kõrval tuli P. P. Lüdigil saa­ta
ka selliseid muusika virtuoose
nägu näiteks kreeka flöödikunstnik
L. D. Callimahaos. Arvustaja Ed.
Visnapuu, kes oma arvustustes ya-
-jaduse korral kriitilisi teravusi ku­nagi
vaka all ei hoidnud, oli 1936.
aasiai Estonia konsterdisaalis esi­nenud
noore flöödikunstniku võime­test
vaimustatud. ,,Mida see võõ­rustaja
suutis pakkuda, on kõrge­mal
määral tunnustust vääriv",
ütleb Visnapuu. ,,L. D. Callimahaos
valitseb oma instrumenti haruldase
võimelisusega. Tema hirigämis-,
puhumis- ja sõrmetehnika seisavad
üle igasugustest raskustest . . .
Klaveril külastajat saatis P. P.
Lüdig. Ta koos solistiga suutis: vää­rikalt
"süveneda teoste sisusse ja
hoida dünaamüist tasakaalu (mis
antud juhul on kaunis raske iiles-anne)."
Ed. Visnapuu peatub oma
artiklis ka kunstniku „imepiM",
mainides, et see hõbedane instru­ment
on- valmistatud Ameerikas
eritellimisel ning' evib mitmeid
täiendusi tehniliste võtete hõlbus­tamiseks.
„Hõbe süški toonilt kan­nab
vähem kui puumaterjal," ütleb.
arvustaja pillile oma lõpuhinnangu
andmisel.
EESTI.DAAMID OLID- SAKSA .
TENORILE „LnGÄ PIKAD". /
Kui 1938. aastal külastasid Eestit
sellised kuulsused nagu prantsuse
tshellokunstnik Maurice Marechal,
viiulikimsthik Ida Händel, Müaano
„Scala" ooperistaar koloratuursop­ran
Tatjana Menotti, süs 1939. aas­ta
aprillis saabus Tallmna kontser­ti
andma saksa kuulus tenor Jo-seph
Schmidt, kes oli teinud enda­le
tantud nime ka fümis. Schmidt
oli juüdb päritoluga ning kadus hü-jem
peatselt saksa kontserdüava-delt
ja fümistuudiodest. Lüdigi ar-
. hüvis ei ole arvustusi Schmidti
kontserdi kohta, kuid on teada, et
ta OÜ võitnud Lääne-Euroopas te­norina
illdise tunnustuse. Kuid kui
loodus oli kinkinud Schmidtüe üu-satämbrüise
ja võimsa tenori,.- süs
ei ohiud ta teda õnnistanud esime­sele
armastajale vajaliku pika ja
saleda kasvuga. Schmidt oli kas­vult
erakordselt lühike nmg tema
pikkusele ei suutnud väärikat lisa
anda isegi eriti kõrged kingakont­sad.
Kui Schmidt vübis pärast
kontserti P. P. Lüdigiga Estonia
Valges Saalis, süs soovitas Lüdig
taile k a meie daamidega tantsida,
mille peale tenor vastas kurvalt, et
eestlannad on kahjuks tema jaoks
lügä pikad.
1939. aasta. aprillis saatis P. P.
Lüdig saksa kammerlaulja. prof.
GerhardHüsch'1 kontserti. Sel ajal
ta ei teadnud, et saatus viib ta sel­le
mehega tulevikus taas kokku.—
kuid nüüd juba Ameerika mandrü.
Prof. Hüsch viibis lühemat aega
Buffalo ülikooli juures lektorina ja
kui P. P. Lüdig teda külastas, süs
näitas ta talle selle kontserdi kava,
mille näd koos Estonia kontserdi­saalis
esitasid .Prof. Hüsch'i elu­tee
näis kulgevat väga kirevat ra--
da, kuna Buffalost sõitis ta Jaapa­nisse,
kus temale saabunud andme­tel
valitses suur huvi ooperi vas­tu.
,
Hugh MacLennanI
MONTREAL — Kanada kürjamk
Hugh MacLennan nimetati tänavu­seks
Roy ai Bank aühmna laui*eaa-diks.
MacLemian on 77-aastane
professor emeeritus McGüli ülikoo­lis,
kes on varem saanud kindral-.
Imberneri ja arvukalt teisi auhin­du
ning aunimetusi oma seitsme
romaani, kuue esseedekogu ja
muude kirjutiste eest. > •
Motivatsioonis öeldakse, et Mac-
Lennani loetakse enam ja enam
Kanadas ja väüsmaü nmg tumius-tatakse
kui tähelepanuväärset ka­nada
20. sajandi häält.
Tema tuntuimad teosed on ro­maan
,,T\yo solitudes" (1945), mis
ümunud ka eesti keeles kahes köi­tes
Ilmar Külveti- tõlkes . (Orto
1962) ja „The Watch tliat Ends the
Night" (1959), ümus eesti keeles
K. Eineri tõlkes (Orto 1961); vü-.
mast peetakse enim esteetiliseks
kontributsiooniks kanada kirjandu­sele.
Royal Bank auhind loodi
selle saajate hulgas on olnud ni­med
nagu Morley Callaghan,,
Northrop Frye jt.
„Kevade" tegelased, kes esinevad ESTO-84 ajal lavastatavas näiden­dis.
Pudil esireas vasakult Meeri Lehesalu, Kalle Viires, Richard Pulk,
Elna Libe, teises reas Marini Toomes, Heino Halling, Richard Laan-vere
ja Juhan Lindau; kolmandas Glen Leis, HUlar Sõrra ja Ingi-iWal
Loorand. Näidendi lavastajaks ön Eiidla Komi ja etendus toimub pü­hapäeval,
8. juulil Eesti Majas.
„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..
Selle tuttava lausega algab Oskar Lutsu noorsoojutustus „Kevade", iims
esitatakse pühapäeval, 8. juulil, kell 7 õhtul.
LHSASOOTS
pärast Teist maaihnasõda
palju euroopa immigrante Toron­tosse.
ŠiSs asusid siia ka paljud 6-aastane Kaarin on tükk^ aega
eestlased. Kuni aastani 1967 koos- Idbedästi ametis joonistamisega,
nes Toronto 13-st eri-pürkonnäst. Lõppeks on ta tööga vahnis, vüb
— Siis koondati need kuueks^ selle emale näha ja ütles:
Need on Toronto, East, York, „Vaata ema, ma tegin Jumalast
North York, Etpbicokej, York^ J^^^
Scarborough. Nüüd on meed sjlm-nad"
ja mitte ,,boroughm
Toronto ei ole küü vana
kirid kui uurida selle a^^
see .päns luvitev. ..Sim;.oiii palju ^^Nüüd teatakse."
,1."; -V- •:•,;.•
,;A^mäs laps," ütles ema, „keegi
ei tea juj kuidas Jumal välja
näeb.'':::;-^;^^::-^
Kaarin vastaib
Ü3ss toU ühel yesrui:
kuulutuste
tekstis .....
.75
$5^50
nädala esunesse ajalehte kuni
©masp. homm. kdla H-ni ja
n&dala teise .ajalehte kiini kol-
:map.bpmm. kella 1 l-ai.
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parraväno et.
Wmov^rdale, Ont. M 2 R 3S8
Merele layljöle
Elts Mägi, kes suri 1983. a. Lun-dis,
Rootsis, pärandas ühe eesti
noore muusikaõpingute toetamiseks
8000 Rootsi la-obni (ca 1500). Kadu­nu
usaldas sobiva stipendiaadi
leidmise ja stipendiumi üleandmise
Eesti Naisklubi Stokholmis hooleks.
Viirn ane otsustas oma 11. apnllü
peetud juhatuskoosotekul nimetatud
stipendium määrata sopran Katrin'
Meeritsale. Stipendium antakse üle
Eesti Naisklubi Stokholmis koosvü-
16. mail.
sest reast oli jälginud, arvas hil­jem,
et jah, nii võiks Toots küll
olla ja ütelda.
Toronto Noorteteatri lavastuses
Endla Komi juhtimisel kohtame
neid kõiki jälle . pühapä/eva^, 8.
juulil, kell 7.00 ,p.l. Eesti Maja
suures saalis, mitte Vana Andrese
kirikus, nagu varem teatatud. Seal
on ülemeelik Toots ja kõik teised
Paunvere koolipoisid, keda kehas­tavad
meie tublid noored peamiselt
taienduskesk- ja gümnaasiumist.
Neid aitavad ja' julgustavad ise
kaasa mängides kogenud Rahvus­teatri
jõud nagu Heino Halhng
kooliõpetajana ja Elna Libe Saare
perenaisena, siis Kalle Viires Lib­lena,
Richard Pulk köstrina ja
Meeri Lehesalu teenija Marina.
Igal rahval on oma klassikud.
Oskar Luts on meie Charles Dic-kens.
Just nagu Dickenski, mar­keerib
Luts oma karaktereid tera-vapih-
ihselt ja pole sus ime, et
kõik „Kevade" tegelased suure ise­enesestmõistetavusega
raamatu
kaante vahelt lavale astuvad. Paun­vere
koolis, kuhu isa Arno : vnb,
kohtame ta kaaslasi: Jaan Imelik­ku,
Raja Teelet,, saksikut rätsepa-poissi
Kiirt, alati toitunäsivat Tõ­nissoni,
köstripapat, heatahtlikku
kooHõpetajat, purjutavat kellameest
Liblet ja muidugi Joosep Tootsi
ehk Kentueki Lõvi, seda alati rah­meldavat
ülekeeva fantaasiaga
poissi.
Toots oli omal ajal Eestis mi po­pulaarne,
et üks meie andekamaid
näitlejannasid,
mmelt Mari Möldre, hakkas Mis sobiks paremini ESTO-84
Tootsi mänguna välja^olLut- teatrüayastuste hulka, kui Lutsu
gu ,,Kevade« raame, et mis ,,Kevade"! On ju kõik tegelased
Toots" selle või teise päevasünd- meie ammused tuttavad Ja sõbrad.
Muse kohta ü t e ja mõtW
Luts, kes ühte Mari Möldre esine- : \
mist tagasihoidlikult saali tagumi- • ^ V. V»