1986-07-23-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National'Li jrary ^OK-\
Gon. Acguisitlonc q r ^ .
ms PAPER WAS MAILEP
TUESDAY,JÜLY22,1986
Second cfiass maol .
registration numbeff — E E E S T L L ILMUB IGAL KOLMAPÄEVAL
lA REEDEL
Nr. 55 (3254) XXXV aastakäik Kolmapäeval, 23. juulil 1986 — Wednesdäy, July 23, 1986 Üksiknumbri hind 70 centi
WB
i katastroof oli ette teada
Faralepa semriaager» Noolepoiste tööprojekt oli laagri mudeli ehitamine, millest lõpuks
kokku pandi terve Paralepa suurlaager. Pildil vasakult noolepoisid Reimar Rat-nik,
Randar-Puust ja Robert Arro, noolepoiste juht Riina Kindlam ja poisid Gilli Pauas,
Miku Linkruus, Jaan Silmberg, Erik Lepik, Eddie Kallikorm, Peeter Musta ja
Paul Sehr. Ees on Paralepa suulaager mändide all ja taga projekti-abiline onu Kusti,
scä|€iüdi pikkyne sild « - Sad^-viiskimmeeid yyt %Qm
Kotkajärvel viibis sovelaagris skawffiksese Lembitu Maleva
:^-elikiimmeiiiid ™^ Eesti kõige aegade
— Paralepa 50. juubeli vendurskaudid tegid laagrist
quiui -Parki koos gaidide ^jäänukate" laagriga, mis toimus samal ajal Kotkajärvel
pere 5.—13» juuMii,-
suurima suurlaagri
Lembitu poiste laager — „Kotka-järve^
Paralepa'' jagunes kolmeks
iseseisvalt tegutsevaks all-laag-riks;
noolepoisid hunduväljakul,
skaudid ja vendurskaudid Lembitu
väljakul. Laagri komandopunkt
asus lipuehtesseO pandud Lembitu
külas ja noolepoiste ning juhtide
toiUustamist korraldati Kotkajärve
ühisköögist. Nädala sees siirdus
kakskümmend meest skaudilaagrist
kanuuretkeleAlgonquini Parki.
Nooremad skaudid, kellega liitus-13.
tüdrukut gaidlaagrist, tegid kahepäevase
retke dr. Jaan Roosi ja
Alrek Meip(|omi juhtimisel. Vanemad
skaudid ja vendurid dr. Jaan
Kruusi ja Tarmo Sootsi juhtimisel
tegid kolme-päevase retke.
Kümme noolepoissi Riina Kindlama
juhtimisel elasid hunduläag-ris
omiamoodi põnevat elu, mis oli
ehitatud „kihva"-võistlusele. Mitmesuguse
tubliduse eest võis teenida
pronks j hõbe ja kuld kihvasid,
mida poisid naharibaga kaelas
kandsid. Kihvavääringus andsid
viis pronksi ühe hõbeda ja viis l?õ-bedat
ühe kulla. Laagri lõpuks
savutas Peeter Musta kaks kulda
Eesti keele õppimine toimus
n.n. „öökulli koolis" pilditahvlite
varal. Teemadeks olid' koduloomad
(matk Tottenhami), laager, õhu-püstol,
Kotkajärve^ Jämesääre met-sakod
u j a n ai j alugu , ,La a gr itoit"
— kokku umbes 150 uut eesti sõna.
Kõik poisid võtsid osa „öökulli
koolist" ja suurem enamus neist
sooritas katsed.
Metsiku Lääne harrastusena toimus
noolepoistel õhupüstolitest
laskmine — treening ja võistlus,
kus esikohale tuli Jaan Silmberg,
teiseks Miku Linkruus ja kolmandaks
Peeter Musta. Samuti õpiti
indiaani-tantsu samme ja esineti
tantsuga laupäevased suurlõkkel.
Lembitu Maleval on poiste jaoks,
olemas indiaanivarustus: sulgedega
peaehted, niuderiided ja maalitud
kilbid. Poisid olid nendega nagu
pesuehtsad indiaanlased, sõja-maalingud
nägudel.
Noolepoiste jaoks on olemas ka
eesti muinassõduri varustus: nahast
sõjasärgid, murumütsid, kilbid
ja odad. Neid kasutati Eesti
päeva mängudel ja tseremoniidel.
Skaudilaagri normaal-päevaka-vas
on ettenähtud puhketund pärast
lõunasööki. Kuna päris raske
on tegutsemishimulisi noole-poisse
^ vkeskpäieval^/puhka nia:'-^^
oli nende laagris puhketund asendatud
vaikse tegevusega. Noolepoisid
ehitasid puhketundidel laagri-mudelid,
millest kokku ^ai suur
Paralepa" laager, nikerdasid mat-kakeppe
ja valmistasid indiaani
kaelaehteid. Poisid näitasid selle
juures üles nimetamisväärset ilumeelt
ja kompositsiooni-oskust ning
õppisid tublisti juurde noa käsitamise
alal.
Noolepoiste laagri tegevust aitasid
sisustada Ingrid Kivi. Andres
Loorits, Harald Neidre, Jaan Roos,
Harold Kivi, Evald Oder ja Heino
Jõe. Noolepoisid on skautüksuse
sümaterad ja nende eest hoolitsetakse
erakordselt hästi. Tublidest
noolepoistest saavad hiljem head
skaudid-xSkaudilaagra
sooviprogramm f
Skautidele oli seekordses laagris
antud võimalus omale ise toitu keeta
ja kava teha oma soovide kohaselt.
Sellest tingitult oli suur suur
rõhk suplemisel, saunal ja maastikumängudel.
Loodusvaatlust • korraldas
Ülo Soots, kes poistele näitas
ka oma metsakodu ja loodusko-gusid.
Eanuuretked, mis seekord
le; „i^ranKiurfer Allgemeine
ZeituMg" : (12. mail) numbris öia avaldatud Ukraina Kirjanike
Liidu ajakirjas jjKirjandusliklJteina" ilmunu
artikkel j^Mitte ainujuhtum". Ajakiri ütleb: palju jäme°
daid ehitus vigu Tshernobõli aatomi jõu jaamas. Ukrainlane
hoiatas neli nädalat enne katastroofi. Reaktor oli üldi-ja
kulunud. -
nõukogu esimehe Roshkovi sõnu
„aatomiehergia toodangu suunitluste
juures ei ole unarusse jätmišed
tulevikus enam lubatavad".
Ja mööda niinemata kirjeldatud
kitsaskohtadest märgitud julgeolekuriskide
juures nõuab autor edasi,
et „kõrgemalgi poolel", -kui vaid
plaanide täitmisel ja sotsiaalpro-grammi
parandamisel, on tähelepanuväärne
, ,ühine vastutus tuleviku
ees", tuleviku ees mille „jäta-me
uutele sugupõlvedele". ^
Tsbernpboli reäktprituljekahju
äbisia mistegeyüsest iiio^di^^
eriline väljakutset esitav doku-
••ment,
mis kaotab kõik kahtlused selle
iile, et 26. aprillil juhtus hoopis
enam kui vaid ,,õnnetus".
Kolm kuud hiljem jõudis sellele
arusaamisele ka N. Liidu valitsus,
kes vallandas tuumaenergia julgeoleku
komitee esimehe, süüdistades
teda hooletusest samuti on lohakuses
süüdistatud Mumajõujaamas
töötanud töölisi. Kiiid N. Liidu
kodanikud on veelgi mures Tshernobõli
tuumajõujaama katastroofi
kõrvalmõjude üle, kuna venelased
pole suutnud kiirguse lekkimist
lõplikult sulgeda .Vastavalt N. Liidu
salatsemisele on rahva i|ulgas
paralleelselt tekkiiiud müüt ja tõe-lisus
õnnetuse ning kiirguse üle,
mida keegi ei tea enam tõsiselt
• võttaV.:.'" .
Kuu aega enne Tshernobõli reak-torikatastroofi
ilmus Ukraina Kirjanike
Liidu ajakirjas „Literaturna
Ukraina" naiskirjaniku Ljubov Ko-valuska
selgitus pealkirjaga „Mitte
üksikjuhtum", kus autor asjakohaselt
hoolikalt ja täpselt kirjeldas
selle aatomijõujaama koorikkorru-sevalmistustööd
millest püüti teha
kogu maailma tugevaim aatomi-jõujaam
aastaks 1988. Aga samas
ta osutas seda projekti ähvardavai-le
ohtudele.
Selle, juba 1985 ilmnenud vüenda
reaktori ehitusprojekti ajatabeli
viivitamise põhjuseks märgib kirjutaja,
kes üksikasjade tundmise alusel
on ilmselt ise kuulunud Tshernobõli
juhtkonna gruppi või vähemalt
tehnikuna ja toimetajana
on jälginud tööde käiku lähemalt,
s mitmesuguseid puudusi.
Muuhulgas ta kinnitab tähelepanu
ceri piirkondade plaanide viivitustele
ehitusmaterjalidega mitterahuldava
varustamise eest ja ka
selle kvaliteeti arvesse võttes, ehi-tustehnilistele
puudustele, „ohus
hõljuvaile" lahendustele, mis aas-ta-
aastalt vaid lisanduvad ehitusülesannete
plaanitsematusele. töökaaslaste
vahelisele koostöö puudusele,
samuti ku tükitöötegijate
vastutuseta tööle vähemal raudbe-ooni
ja kokupandavate osade juures.
Kuid ta kritiseeris ka üht juhtkonna
gruppi. Näiteks on ilmnenud,
et nad vähe hindasid omale alluvate
ehitajate töövõimet ja tegid
ülepeakaela ebareaalseid plaane...
Isegi mitte keskne poliitiline
jyhtkond ei pääse arvustamisest,
milleks autor laenas ministrite
0 0 i
dipbnicacitlik©
sademete taastümiif
Iisraeliga
TEL AVIV Iisraeli riiklik
raadio teatas, et N . Liit on kaalut-lemas
diplomaatlike sidemete uuendamist
Iisraeliga, aga välisministeeriumi
esindaja ütles, et nad ei tea
sellest midagi. Raadio teatas, et
kohtumine kahe riigi esindajate
vahel on toimunud ÜRO's Ja muudel
foorumitel. Moskva katkestas
suhted 1967. aastal Kesk-lda sõja
järel. Iisrael on öelnud, et N . l i it
peab tegema algatuse sidemete
uuendamiseks, kuna nad olid suhe-
(Järg:ik..i2)-v.te.
Peter Weidehwkkys
Mjümiset^:^^::^^^^^^^^^^^/ '
Simcoe järves uppus ^ÖöduHnud
pühapäeval 29-äastane Peter Wei*
de. Ta oli läinud emaga pühapäevaks
Sinnakuumusesi järve äärde
jahutama, aga mõtles päeval kella
2 paiku, et ehkki viesi tundus
jahe, siiski minna ujuma. Ema nägi
teda ujumas ja juba järvtst väitja
tulemas, olles vaid poolest saati
vees. Ema läks kuivatamiseks rätikut
tooma, aga kui tagasi vaatas
ei näinud enam poega. Arvas, et^
poeg ujub vee all rannale lähemale.
Kaks noormeest olid siiski
mõistnud millega on tegemist ja
tõid poja teadvusetult veest väi jao
Ta viidi Newmarketl haiglasse,
kus arstid tegid pikemaid katseid
elluäratamiseks, mis ei andnud tagajärgi.
Kuna tal on varem olnud
südamehäireid ja selgi päeval tundis
end veidi halvasti, siis arvatakse,
et surma põhjustas südameatakk.
Peter W6ide sai just õimetiišepäe-vai
29-aastaseks.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860723 |
Description
| Title | 1986-07-23-01 |
| OCR text | National'Li jrary ^OK-\ Gon. Acguisitlonc q r ^ . ms PAPER WAS MAILEP TUESDAY,JÜLY22,1986 Second cfiass maol . registration numbeff — E E E S T L L ILMUB IGAL KOLMAPÄEVAL lA REEDEL Nr. 55 (3254) XXXV aastakäik Kolmapäeval, 23. juulil 1986 — Wednesdäy, July 23, 1986 Üksiknumbri hind 70 centi WB i katastroof oli ette teada Faralepa semriaager» Noolepoiste tööprojekt oli laagri mudeli ehitamine, millest lõpuks kokku pandi terve Paralepa suurlaager. Pildil vasakult noolepoisid Reimar Rat-nik, Randar-Puust ja Robert Arro, noolepoiste juht Riina Kindlam ja poisid Gilli Pauas, Miku Linkruus, Jaan Silmberg, Erik Lepik, Eddie Kallikorm, Peeter Musta ja Paul Sehr. Ees on Paralepa suulaager mändide all ja taga projekti-abiline onu Kusti, scä|€iüdi pikkyne sild « - Sad^-viiskimmeeid yyt %Qm Kotkajärvel viibis sovelaagris skawffiksese Lembitu Maleva :^-elikiimmeiiiid ™^ Eesti kõige aegade — Paralepa 50. juubeli vendurskaudid tegid laagrist quiui -Parki koos gaidide ^jäänukate" laagriga, mis toimus samal ajal Kotkajärvel pere 5.—13» juuMii,- suurima suurlaagri Lembitu poiste laager — „Kotka-järve^ Paralepa'' jagunes kolmeks iseseisvalt tegutsevaks all-laag-riks; noolepoisid hunduväljakul, skaudid ja vendurskaudid Lembitu väljakul. Laagri komandopunkt asus lipuehtesseO pandud Lembitu külas ja noolepoiste ning juhtide toiUustamist korraldati Kotkajärve ühisköögist. Nädala sees siirdus kakskümmend meest skaudilaagrist kanuuretkeleAlgonquini Parki. Nooremad skaudid, kellega liitus-13. tüdrukut gaidlaagrist, tegid kahepäevase retke dr. Jaan Roosi ja Alrek Meip(|omi juhtimisel. Vanemad skaudid ja vendurid dr. Jaan Kruusi ja Tarmo Sootsi juhtimisel tegid kolme-päevase retke. Kümme noolepoissi Riina Kindlama juhtimisel elasid hunduläag-ris omiamoodi põnevat elu, mis oli ehitatud „kihva"-võistlusele. Mitmesuguse tubliduse eest võis teenida pronks j hõbe ja kuld kihvasid, mida poisid naharibaga kaelas kandsid. Kihvavääringus andsid viis pronksi ühe hõbeda ja viis l?õ-bedat ühe kulla. Laagri lõpuks savutas Peeter Musta kaks kulda Eesti keele õppimine toimus n.n. „öökulli koolis" pilditahvlite varal. Teemadeks olid' koduloomad (matk Tottenhami), laager, õhu-püstol, Kotkajärve^ Jämesääre met-sakod u j a n ai j alugu , ,La a gr itoit" — kokku umbes 150 uut eesti sõna. Kõik poisid võtsid osa „öökulli koolist" ja suurem enamus neist sooritas katsed. Metsiku Lääne harrastusena toimus noolepoistel õhupüstolitest laskmine — treening ja võistlus, kus esikohale tuli Jaan Silmberg, teiseks Miku Linkruus ja kolmandaks Peeter Musta. Samuti õpiti indiaani-tantsu samme ja esineti tantsuga laupäevased suurlõkkel. Lembitu Maleval on poiste jaoks, olemas indiaanivarustus: sulgedega peaehted, niuderiided ja maalitud kilbid. Poisid olid nendega nagu pesuehtsad indiaanlased, sõja-maalingud nägudel. Noolepoiste jaoks on olemas ka eesti muinassõduri varustus: nahast sõjasärgid, murumütsid, kilbid ja odad. Neid kasutati Eesti päeva mängudel ja tseremoniidel. Skaudilaagri normaal-päevaka-vas on ettenähtud puhketund pärast lõunasööki. Kuna päris raske on tegutsemishimulisi noole-poisse ^ vkeskpäieval^/puhka nia:'-^^ oli nende laagris puhketund asendatud vaikse tegevusega. Noolepoisid ehitasid puhketundidel laagri-mudelid, millest kokku ^ai suur Paralepa" laager, nikerdasid mat-kakeppe ja valmistasid indiaani kaelaehteid. Poisid näitasid selle juures üles nimetamisväärset ilumeelt ja kompositsiooni-oskust ning õppisid tublisti juurde noa käsitamise alal. Noolepoiste laagri tegevust aitasid sisustada Ingrid Kivi. Andres Loorits, Harald Neidre, Jaan Roos, Harold Kivi, Evald Oder ja Heino Jõe. Noolepoisid on skautüksuse sümaterad ja nende eest hoolitsetakse erakordselt hästi. Tublidest noolepoistest saavad hiljem head skaudid-xSkaudilaagra sooviprogramm f Skautidele oli seekordses laagris antud võimalus omale ise toitu keeta ja kava teha oma soovide kohaselt. Sellest tingitult oli suur suur rõhk suplemisel, saunal ja maastikumängudel. Loodusvaatlust • korraldas Ülo Soots, kes poistele näitas ka oma metsakodu ja loodusko-gusid. Eanuuretked, mis seekord le; „i^ranKiurfer Allgemeine ZeituMg" : (12. mail) numbris öia avaldatud Ukraina Kirjanike Liidu ajakirjas jjKirjandusliklJteina" ilmunu artikkel j^Mitte ainujuhtum". Ajakiri ütleb: palju jäme° daid ehitus vigu Tshernobõli aatomi jõu jaamas. Ukrainlane hoiatas neli nädalat enne katastroofi. Reaktor oli üldi-ja kulunud. - nõukogu esimehe Roshkovi sõnu „aatomiehergia toodangu suunitluste juures ei ole unarusse jätmišed tulevikus enam lubatavad". Ja mööda niinemata kirjeldatud kitsaskohtadest märgitud julgeolekuriskide juures nõuab autor edasi, et „kõrgemalgi poolel", -kui vaid plaanide täitmisel ja sotsiaalpro-grammi parandamisel, on tähelepanuväärne , ,ühine vastutus tuleviku ees", tuleviku ees mille „jäta-me uutele sugupõlvedele". ^ Tsbernpboli reäktprituljekahju äbisia mistegeyüsest iiio^di^^ eriline väljakutset esitav doku- ••ment, mis kaotab kõik kahtlused selle iile, et 26. aprillil juhtus hoopis enam kui vaid ,,õnnetus". Kolm kuud hiljem jõudis sellele arusaamisele ka N. Liidu valitsus, kes vallandas tuumaenergia julgeoleku komitee esimehe, süüdistades teda hooletusest samuti on lohakuses süüdistatud Mumajõujaamas töötanud töölisi. Kiiid N. Liidu kodanikud on veelgi mures Tshernobõli tuumajõujaama katastroofi kõrvalmõjude üle, kuna venelased pole suutnud kiirguse lekkimist lõplikult sulgeda .Vastavalt N. Liidu salatsemisele on rahva i|ulgas paralleelselt tekkiiiud müüt ja tõe-lisus õnnetuse ning kiirguse üle, mida keegi ei tea enam tõsiselt • võttaV.:.'" . Kuu aega enne Tshernobõli reak-torikatastroofi ilmus Ukraina Kirjanike Liidu ajakirjas „Literaturna Ukraina" naiskirjaniku Ljubov Ko-valuska selgitus pealkirjaga „Mitte üksikjuhtum", kus autor asjakohaselt hoolikalt ja täpselt kirjeldas selle aatomijõujaama koorikkorru-sevalmistustööd millest püüti teha kogu maailma tugevaim aatomi-jõujaam aastaks 1988. Aga samas ta osutas seda projekti ähvardavai-le ohtudele. Selle, juba 1985 ilmnenud vüenda reaktori ehitusprojekti ajatabeli viivitamise põhjuseks märgib kirjutaja, kes üksikasjade tundmise alusel on ilmselt ise kuulunud Tshernobõli juhtkonna gruppi või vähemalt tehnikuna ja toimetajana on jälginud tööde käiku lähemalt, s mitmesuguseid puudusi. Muuhulgas ta kinnitab tähelepanu ceri piirkondade plaanide viivitustele ehitusmaterjalidega mitterahuldava varustamise eest ja ka selle kvaliteeti arvesse võttes, ehi-tustehnilistele puudustele, „ohus hõljuvaile" lahendustele, mis aas-ta- aastalt vaid lisanduvad ehitusülesannete plaanitsematusele. töökaaslaste vahelisele koostöö puudusele, samuti ku tükitöötegijate vastutuseta tööle vähemal raudbe-ooni ja kokupandavate osade juures. Kuid ta kritiseeris ka üht juhtkonna gruppi. Näiteks on ilmnenud, et nad vähe hindasid omale alluvate ehitajate töövõimet ja tegid ülepeakaela ebareaalseid plaane... Isegi mitte keskne poliitiline jyhtkond ei pääse arvustamisest, milleks autor laenas ministrite 0 0 i dipbnicacitlik© sademete taastümiif Iisraeliga TEL AVIV Iisraeli riiklik raadio teatas, et N . Liit on kaalut-lemas diplomaatlike sidemete uuendamist Iisraeliga, aga välisministeeriumi esindaja ütles, et nad ei tea sellest midagi. Raadio teatas, et kohtumine kahe riigi esindajate vahel on toimunud ÜRO's Ja muudel foorumitel. Moskva katkestas suhted 1967. aastal Kesk-lda sõja järel. Iisrael on öelnud, et N . l i it peab tegema algatuse sidemete uuendamiseks, kuna nad olid suhe- (Järg:ik..i2)-v.te. Peter Weidehwkkys Mjümiset^:^^::^^^^^^^^^^^/ ' Simcoe järves uppus ^ÖöduHnud pühapäeval 29-äastane Peter Wei* de. Ta oli läinud emaga pühapäevaks Sinnakuumusesi järve äärde jahutama, aga mõtles päeval kella 2 paiku, et ehkki viesi tundus jahe, siiski minna ujuma. Ema nägi teda ujumas ja juba järvtst väitja tulemas, olles vaid poolest saati vees. Ema läks kuivatamiseks rätikut tooma, aga kui tagasi vaatas ei näinud enam poega. Arvas, et^ poeg ujub vee all rannale lähemale. Kaks noormeest olid siiski mõistnud millega on tegemist ja tõid poja teadvusetult veest väi jao Ta viidi Newmarketl haiglasse, kus arstid tegid pikemaid katseid elluäratamiseks, mis ei andnud tagajärgi. Kuna tal on varem olnud südamehäireid ja selgi päeval tundis end veidi halvasti, siis arvatakse, et surma põhjustas südameatakk. Peter W6ide sai just õimetiišepäe-vai 29-aastaseks. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-23-01
