1986-07-23-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 55 EESTLANE köJmapMeval, 23. juulil 1986 — Wednesday, July Ž3, 1986
K@mm®Bifom
fe©s©sf
, et eriartiklite autorid on
omal alal täielikult kodus.
' pühendatakse vastavalt
lu tiitlile loomulikult eriline
anu Kanadale ning kirjelda-muuhulgas
ka põhjalikult
Kanada liitus NATO-ga ning
a sõlmis n.n. NORAD-i kofc
Ameerika ühendriikidega:
sides intumist NATO-ga,
artikli autor paljudele luge-'
kahtlemata huvipakkuvalt
ada liitus NATO-ga kahel
er — esiteks, et saada pai-ahvaste
kaasabil kaitset N.
vastu ja teiseks, et pidurda-eerika
Ühendriige kannataja
provokatiivset poliitikat
stega suhtlemisel. Ehkki
mab üksikasjalise ülevaate
käsitamisel olevatest koi-nvetsionaalsetest
ja tüuma-est,
on relvade alal üheks
maks artikliks analüüs presi-
Reagani „tähtede sõjast'' -
aruumi rakettide vastase
ööndi rajamisest koos tehni-inesside
ning poolt ja vastu
ga.
püüab jääda üldiselt puhta»
e erapooletu akadeemüise
tilise vaatluse raamistikku,
es poliitilisele pinnale lasku-
. eriti ühendriikide ja N. Liitel
valitseva pineya vahekor-stal.
Poliitüised probleemid
ad siiski märgatavalt üles
maailmasõjale järgnenud
vahelise poliitilise arengu
misel ning külma sõja ja
poliitika käsitamisel. Siin
tahtnud näha vastava artikli
paremat arusaamist ühend-poliitikast
N. Liidu agres-e
vastupanu organiseerimi-
*ealiskaudseks jääb ka teos®
mis käsitab lääneriikides
erivaid rahuliikumisi ja ra-onstratsioone.
Autor annab
dasirahuliikumise ajaloo ja
ab eriti mitmesuguste
uppide tegevust Kanadas,
a ei. püüa selgitada, miks
rupid töötav ad eriti Ühend-relvastamise
vastu ning jä-
N. Liidu puutumata,
tarnata teatud vähematele
stele, peamiselt poliitilisel
, on väljaanne igale relvasta-jä
desarmeerimise probleemi-ing
Ida ja Lääne vahekorda-uvitatud
isikule teretulnud
amatuks.
K. A.
äikese kiired". Vasakult
n ja Merike Koiga päe-
Tshernobõli radioaktiivne sade
levis üle Leedu Rootsi ja ulatus ka
meie kodumaale, ^^j^l, mil Poolas
hoolikalt radiatsiooni intensiivsust
mõõdeti, rahvale kaitsevahendeid
ja ravimeid otsiti ning neid kasutati
-^leedulased ei teadnud sündmusest
midagi. Informatsiooni said
nad hiljem Poola ja Lääne-Euroo-pa
raadiojaamadest ja ka Eestist,
kus oli võimalik näha/kuulda Soo-me
jaamu. Leedu telefoniühendu-sed
välismaaga olid sel ajal kitsendatud
ja kontroll-kuulatud.
Keegi ei tea ega 'kuuluta, kui
kõrge või kui kardetav radiatsioon
on praegu Leedus või teistes Balti
riikides. Ühe Saksa teadlase arvestuse
järgi peaks šee olema vähemalt
kümme korda kõrgem normaalsest.
Leedu kohalikud ajalehed
nimetavad Tsh^rnobõli ainult
muuseas ja seletavad, et jutud radioaktiivsest
tolmust on liialdatud.
Seda tolmu võib riieteh mahahar-
Jata ja toidult ärakraapida. Kuid
radioaktiivsuse pikaajalisest tapvast
mõjust pole kuulda ega lugeda.
Ajalehtedes on kirjeldusi tuumajaamade
katastroofidest lääneriikides
ja koolilastele seletatakse, et
õnnetusi juhtub välismaadel, nagu
Ühendriikides Kolme-raiili jõujaamas
. . . .
.ja praegugi
l a Ühendriikide ja teiste lääneriikide
ajakirjandus, mis on nii kärmas
ja agar uudiseid avastama ja
neid kuulutama? Miks salatsemine
koos Nõukogudega?
Surnuksvaikimise käsk oti käes.
Leedul on teinegi
Kõrbehais võib tõusta kodumaal.
Neil seal, otse Valgevene piiri
ääres Ignalinas, on Tshernobõl-tüüpi
jõujaama ehitamine käigus.
Üks ühik jaamast on juba valmis
ja töös ning kui kõik ühikud töösse
asuvad, siis on see jõujaam
maailma kõige suurem. See peab
täitma kõik vene sõjaväe energia-^
nõudel Baltimaadel ja ida pool.
Ent juba on kuulda kurja kriitikat
selle jaama kohta. Üldise kaitse
puudulik plaanimine ja rahulole^
matus Jahutusvee liiga otseselt lahtisse
basseini juhtimise pärast, mis
annab väga madalat radiatsiooni,
kuid mis õnnetuse juhul mürgitab
kogu ümbruse ja kandub jõgepidi
Balti merre.
President Ronald
proklamatsioonile
Valaitis, Balti
On päris ime, kuidas on võimalik
(praeguse üliarenenud teavetee-ninduse^
jastul) suuri katastroofe
mahavaikida^ kuigi sealjuures on
olnud tuhandeid tunnistajaid —
kannatajaid, vigastatuid, surnute
sugulasi jne, jne. Pole vähimat
kahtlustki, et Tshernobõli õnnetus
kavatseti mahavaikida, kuid see
ebaõnnestus lobisemishimuliste
rootslaste ja soomlaste tõttu.
Isegi praegu veel ajakirjandus
nimetab Tshernobõli esimeseks
tuumakatastroofiks maailmas. See
on täiesti vale. 1957. a. plahvatas
nõukogude reaktor Uurali mägede
taga (Kistum), milline sündmus alles
1976. a. , avalikkusse toodi dr.
Medvedi poolt, kes Nõukogude
Liidust välja pääses. Tema andmed
on dokumentidega ja teiste ümberasujate
(juudid) isiklike muljetega
kinnitatud. Uurali mägede taga on
praegugi sajab ruutkilomeetrid
kuumaastikku, kus pole enam linnu,
külasid, inimesi ja loomi liikumas.
Kui palju inimesi seal surma
sai, seda keegi ei tea. Hilisematest
radioaktiivsuse ohvritest keegi ei
hooli nagunii.
Vajalik oleks seletus Ühendriikide
ja Nõukogude koostöö kohta
selle sündmuse surnuksvaikimises.
CIA ja Pentagon teadsid sellest katastroofist
otsekohe -—miks nad
Kaks nädalat pärast Tshernobõli
õnnetust, külastas Leedu Kompartei
esimene sekretär Ignalinase
jõujaama. Näitas sügavat uudishimu
konstruktsioni ja ehitustöö edu
kohta, rääkis spetsialistidega ja
töölistega, rõhutas nende töö tähtsust
ja vastutusrikkust ja kiitis
neid kommunismi edutamises, kuna,
jaam oli juba saatnud mi!jarde
kilovatte nõukogude elektrienergia
võrku. Suur boss ei nimetanud
poole sõnagagi õnnetust, mis juhtus
Tshernobõlis ja kohalikelt toÖ-listelt
ei kerkinud ühtegi küsimust
selle õnnetuse kohta . . .
Surnuksvaikimise käsk oli käes.
Reagan kirjutab 12. juunil Valges Majas alla Balti yabaduspäeva
.Pildil vasakult ^alti-Ameerika Komitee, UBAK president dr. Jonas
Vabadusliidu esimees Avo Piirisild, Leedu-Ameerika Nõukogu esimees
, Vabade Lätlaste Maailmaliidu esimees dr. Olgertis Pavldvskisi
Ühiskonna esimees Stanley A. Gecys, Eesti Rahvuskomitee Ühend-esimees
Juhan Simonsön, Ameerika-Läti Ühingu esimees Aristids Lambergs,
W. Riegle jr. Ja esindajatekoja liige William Carney.
Off icial White House phötOi
oo au
99
reetur 20. sapndil —
sist, ahnusest,
hulgas on äratanud tähelepanu Peter Maasi raamat
(ImmjaU). Raamat kirjeldab meest, kes tõenäolisdt on Ameerika
in F. Wilson. Tulemuseks on täielik jportree voimupiiudlia»
kõrgemal tasemel, reetmisest ja jahist mehele,
samaväärne kõige paremale spionaazhromäansDe.
Kus Tshernobõl on meie kodumaast
— Tallinnast — umbes
1000 kilomeetri kaugusel, siis Ignalinas
on Tallinnast alla 500 kilomeetrit
kaugel. Kõrbehais Leedust
ulatuks kindlasti ja paksult
Viru väljakule, rääkimata Valga
linnast.
Eestlased peaksid praegu muretsema
endakaitse pärast õnnetuse
puhul, õppima käitumiskombeid,
varuma vahendeid ja ravimeid.
Kuid kas meie inimesed teavad,
mis sünnib Leedus? Või mis sündis
Ukrainas? Või meie omal maal
Paldiskis? Olen saanud kaks
kirja eesriide tagant ---keegi ei nimeta
Tshernobõli ega radiatsiooni
kartust.
Surnuksvaikimise käsk on käes.
Protest ii@gci^ls@
©migrcetsicioeiS vcisty
üle tosina ameerika konservatiivse
organisatsiooni esindajat, ka
baltlaste grupp võtsid osa protesti^
demonstratsioonist ja pressikonve-fentsist
USA Kongressi liikme Ho-ward
Bermäni (Kalif. Dem. San
Frenando Valley) büroo ees, Pano-rama
Gity's. Protesteeriti illegaalse
immigratsiooni vastu, mis Mehhiko
piirilt valgub üle Kaliforniasse, kelle
hülgas on ka teiste maade terroriste
ja spioone.
Demonstratsiooni leidis aset
Kongressi liikme Bermani Kalifor-nia
büroo ees, kuna Berman on takistanud
Kongressis seaduse läbiviimist
ametnikkude palkamisega. Lõuna-
Kalifornia ajalehtede teatel on põhjuseks,
et Kongressi liige Berman
loodab saada praegustest illegaalsetest
immigrantidest omale tulevikus
valijaid.
Edwin Wilson, kes lubas Maasi
end vanglas intervjueerida, oli vaene
poiss Idahos, kes lubas enesele,
et ta võiks ükskõik mis vaja teha^
et „lõigata enesele kildu Ameerika
kuldsest unelmast". Pärast silmapaistmatut
kolledzhi-karjääri ja
kolmeaastat laevastikus teenimist ta
ühines Central Intelligenee Agen-cy'ga
(GIA) 1955, aastapalgaga
$3.670.
1950-ndate aastate lõpul ja
1960-iidate alguses olid „tuulevai-kuse
päevad" agentuurile, Kuuba
langus kaasa arvatud, CIA oli kii-^
resti arenemas maaiimaulatusega
impeeriumiks tosinate kompaniidega:
laeva- ja lennuliinidega, trükikodadega
ja juhtkonda teenistusse
võtvate kompaniidega. Igaühel oii
peaaegu piiramatult fonde ja„pes-tud
raha", mis saadud diktaatoritelt,
agentidelt, väärtpaberitest j
igasuguse teenistusega, mida või'ü
osta.
ri, on, et mida suurem oli saladus,
seda kergem oli ta) sellele ligi pääseda.
Kasutades kõike fraase „rah^
vuslikust julgeolekust" ja ,.vajadu-sest
teada" Wilson manööverdas
end positsioonile, kus ta võis müüa
tonne C-4 plast-lõhkainet. kui vaid
hind oli õige. Liibüa juhile Gad-hafiie
oli- iga hind vastuvõetav.
Kasutades endise CIA ohvitseri
Frank Terpiri häid sidemeid Gad-hafi
paleega. Wilson organiseeris
21 tonni plast^lõhkeainete järelvalve
varustuse ja viimaste salamõrva-rite
relvade müügi. Oma kulutatud
aja ja püüdluste eest ta nõudis
Liibüalt kümnekordset hinda.
Siiski on alati saatuslik eksitus
tõusnud pinnale niipea kui õnn lõ-dis
föderaalprokurörilt Lawrence
Barcella'lt jt. peaaegu neli aastat,
et saada Wilson õiguse ette.
Wilsoni seletused paljastavad seda
korruptsiooni, mis käis käsikäes
Pax Americana'ga. See on paralleelsuseta
ahnuse arveraämat, tegevus
vahekaubitsejatega; kes tahavad
määrida rattaid viie protseridi
vahekasu eest. Aga võibolla õelaimad
kõigist Wilsoni tegudest elavad
edasi. Iga kord kui Liibüa
käendatud terroristipomm surmab
mõne tsiviilisiku, iga kord kui hõivaja
haarab uue lennuki; võidaks
tänada Wilsoni selle eest, et ta on
neid varustanud spetsiaalrelvadega.
as
NBC, KTLA jä ka kõik hispaania
keelsed TV-jaamad, kes seda õhtuses
uudistes edasi andsid. Bermani-le
anti üle ka vastavad kirjad ja
resolutsioonid. Samuti toimus ühe
TV-reporteri otsene jutuajamine
Howard Bermaniga Washingtonis,
kus ta vastus oli juba rohkem järe-leandev.
Protesti peaorganiseerijaks
oli Leslie Dutton, American Wo-men
Voters president, eestlastest
võtsid osa õp. Valter Taal, Viivi
Piirisild nnig leedu meremees Si-mas
Kudirka.
.LAEVASTIKUS
Edwin Wilson mõistis kiiresti, et
ta oli üks„kuldse hane" valvur ja
otsustas röövida pesa koos munadega.
Aastal 1970 Wilsoni neto
väärtus oli $200.000. Ta ostis Vir-giniasse
hobuste farmi ja hankis
endale maarahukohtuniku koha,
kasutades oma kinnisvara eeliseks
ta leidis soosingut jõukate ja mõjukate
naabrite jimres, nagu Theö-dore
Shackley. kes oli ette nähtud
CIA direktoriks, kui Ford oleks
olnud valitud presidendiks aastal
1976. Wilson töötas endale tee
USA laevastiku eriüksusse 157,
ülisalajasse üksusse, kes jälgis Pii-nalaevastiku
aktiivsust.
Üldine niit, mis jookseb läbi
•Maasi jutiiisfyse ja Wil.wlii karjää-
Wilson astus üle oma võimupiiridest
sellega, et ta katsus Gadha-file
müüa aatomipommi valmistamise
plaane, mis lõpuks tõstatas
föderaaluurijäte kahtluse. Ta põgenes
Liibüasse eksiili, maale, mida
ta tegelikult põlgas. Siis katsus
küubelda võimalust USA-sse tagasitulekuks.
Lõpuks ta meelitati Dominikaani
Vabariiki lubadusega
amnestiaks, kui ta aitab kaasa salajasele
operatsioonile Nikaraaguas.
Wilson aga deporteeriti New Yor-
CBA SULGES
„EiONNAKARBr
Võiks mõtelda, et see Edwin
Wilsoni kurb saaga lõppes kiiresti
ja puhtalt. Mees oli ülejooksik, varas,
reetur, kelle teod "tõid surma
lugematuile inimestele. Aga salaluure
asutus, kus ehk kardeti, mida
Wilson võiks v^el välja kau-.
belda ja teisi kahjustada, on olnud
väga aeglane oma uurimistega ja
Austria presidenf
asus ametikohale
VIIN — Austria president Kurt
Waldheim kelle sisseõnnistamise
päeva) juudid avastasid Iisraelis
uusi dokumente tema sõjakuritege-vuse
üle, kasutas oma esimest
tööpäeva selleks, et kutsuda Austriasse
tagasi neid juute, kes olid
põgenenud natsi rezhiimi ajal.
Umbes 120.000 juuti põgeriesid
Austriast, kui sakslased Austria üle
võtsid 1938. a. märtsi ja 1941. a.
oktoobri vahel, ütles Austria föO(i"
liikmelise juudi ühiskonna esindaja.
65000 juuti oli hukatud.
67-aastane Waldheim lubas võidelda
antisemiitluse laine vastu.
Ta ütles, et tal pole ka midagi selle
vastu, ei natsidele jahtipidava"
Simon Wiesenthali idee kohaselt internatsionaalne
ajaloolaste komitee
võiks uurida tema minevikku. Oma
esimese aasta lubas ta kasutädm
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860723 |
Description
| Title | 1986-07-23-03 |
| OCR text | Nr. 55 EESTLANE köJmapMeval, 23. juulil 1986 — Wednesday, July Ž3, 1986 K@mm®Bifom fe©s©sf , et eriartiklite autorid on omal alal täielikult kodus. ' pühendatakse vastavalt lu tiitlile loomulikult eriline anu Kanadale ning kirjelda-muuhulgas ka põhjalikult Kanada liitus NATO-ga ning a sõlmis n.n. NORAD-i kofc Ameerika ühendriikidega: sides intumist NATO-ga, artikli autor paljudele luge-' kahtlemata huvipakkuvalt ada liitus NATO-ga kahel er — esiteks, et saada pai-ahvaste kaasabil kaitset N. vastu ja teiseks, et pidurda-eerika Ühendriige kannataja provokatiivset poliitikat stega suhtlemisel. Ehkki mab üksikasjalise ülevaate käsitamisel olevatest koi-nvetsionaalsetest ja tüuma-est, on relvade alal üheks maks artikliks analüüs presi- Reagani „tähtede sõjast'' - aruumi rakettide vastase ööndi rajamisest koos tehni-inesside ning poolt ja vastu ga. püüab jääda üldiselt puhta» e erapooletu akadeemüise tilise vaatluse raamistikku, es poliitilisele pinnale lasku- . eriti ühendriikide ja N. Liitel valitseva pineya vahekor-stal. Poliitüised probleemid ad siiski märgatavalt üles maailmasõjale järgnenud vahelise poliitilise arengu misel ning külma sõja ja poliitika käsitamisel. Siin tahtnud näha vastava artikli paremat arusaamist ühend-poliitikast N. Liidu agres-e vastupanu organiseerimi- *ealiskaudseks jääb ka teos® mis käsitab lääneriikides erivaid rahuliikumisi ja ra-onstratsioone. Autor annab dasirahuliikumise ajaloo ja ab eriti mitmesuguste uppide tegevust Kanadas, a ei. püüa selgitada, miks rupid töötav ad eriti Ühend-relvastamise vastu ning jä- N. Liidu puutumata, tarnata teatud vähematele stele, peamiselt poliitilisel , on väljaanne igale relvasta-jä desarmeerimise probleemi-ing Ida ja Lääne vahekorda-uvitatud isikule teretulnud amatuks. K. A. äikese kiired". Vasakult n ja Merike Koiga päe- Tshernobõli radioaktiivne sade levis üle Leedu Rootsi ja ulatus ka meie kodumaale, ^^j^l, mil Poolas hoolikalt radiatsiooni intensiivsust mõõdeti, rahvale kaitsevahendeid ja ravimeid otsiti ning neid kasutati -^leedulased ei teadnud sündmusest midagi. Informatsiooni said nad hiljem Poola ja Lääne-Euroo-pa raadiojaamadest ja ka Eestist, kus oli võimalik näha/kuulda Soo-me jaamu. Leedu telefoniühendu-sed välismaaga olid sel ajal kitsendatud ja kontroll-kuulatud. Keegi ei tea ega 'kuuluta, kui kõrge või kui kardetav radiatsioon on praegu Leedus või teistes Balti riikides. Ühe Saksa teadlase arvestuse järgi peaks šee olema vähemalt kümme korda kõrgem normaalsest. Leedu kohalikud ajalehed nimetavad Tsh^rnobõli ainult muuseas ja seletavad, et jutud radioaktiivsest tolmust on liialdatud. Seda tolmu võib riieteh mahahar- Jata ja toidult ärakraapida. Kuid radioaktiivsuse pikaajalisest tapvast mõjust pole kuulda ega lugeda. Ajalehtedes on kirjeldusi tuumajaamade katastroofidest lääneriikides ja koolilastele seletatakse, et õnnetusi juhtub välismaadel, nagu Ühendriikides Kolme-raiili jõujaamas . . . . .ja praegugi l a Ühendriikide ja teiste lääneriikide ajakirjandus, mis on nii kärmas ja agar uudiseid avastama ja neid kuulutama? Miks salatsemine koos Nõukogudega? Surnuksvaikimise käsk oti käes. Leedul on teinegi Kõrbehais võib tõusta kodumaal. Neil seal, otse Valgevene piiri ääres Ignalinas, on Tshernobõl-tüüpi jõujaama ehitamine käigus. Üks ühik jaamast on juba valmis ja töös ning kui kõik ühikud töösse asuvad, siis on see jõujaam maailma kõige suurem. See peab täitma kõik vene sõjaväe energia-^ nõudel Baltimaadel ja ida pool. Ent juba on kuulda kurja kriitikat selle jaama kohta. Üldise kaitse puudulik plaanimine ja rahulole^ matus Jahutusvee liiga otseselt lahtisse basseini juhtimise pärast, mis annab väga madalat radiatsiooni, kuid mis õnnetuse juhul mürgitab kogu ümbruse ja kandub jõgepidi Balti merre. President Ronald proklamatsioonile Valaitis, Balti On päris ime, kuidas on võimalik (praeguse üliarenenud teavetee-ninduse^ jastul) suuri katastroofe mahavaikida^ kuigi sealjuures on olnud tuhandeid tunnistajaid — kannatajaid, vigastatuid, surnute sugulasi jne, jne. Pole vähimat kahtlustki, et Tshernobõli õnnetus kavatseti mahavaikida, kuid see ebaõnnestus lobisemishimuliste rootslaste ja soomlaste tõttu. Isegi praegu veel ajakirjandus nimetab Tshernobõli esimeseks tuumakatastroofiks maailmas. See on täiesti vale. 1957. a. plahvatas nõukogude reaktor Uurali mägede taga (Kistum), milline sündmus alles 1976. a. , avalikkusse toodi dr. Medvedi poolt, kes Nõukogude Liidust välja pääses. Tema andmed on dokumentidega ja teiste ümberasujate (juudid) isiklike muljetega kinnitatud. Uurali mägede taga on praegugi sajab ruutkilomeetrid kuumaastikku, kus pole enam linnu, külasid, inimesi ja loomi liikumas. Kui palju inimesi seal surma sai, seda keegi ei tea. Hilisematest radioaktiivsuse ohvritest keegi ei hooli nagunii. Vajalik oleks seletus Ühendriikide ja Nõukogude koostöö kohta selle sündmuse surnuksvaikimises. CIA ja Pentagon teadsid sellest katastroofist otsekohe -—miks nad Kaks nädalat pärast Tshernobõli õnnetust, külastas Leedu Kompartei esimene sekretär Ignalinase jõujaama. Näitas sügavat uudishimu konstruktsioni ja ehitustöö edu kohta, rääkis spetsialistidega ja töölistega, rõhutas nende töö tähtsust ja vastutusrikkust ja kiitis neid kommunismi edutamises, kuna, jaam oli juba saatnud mi!jarde kilovatte nõukogude elektrienergia võrku. Suur boss ei nimetanud poole sõnagagi õnnetust, mis juhtus Tshernobõlis ja kohalikelt toÖ-listelt ei kerkinud ühtegi küsimust selle õnnetuse kohta . . . Surnuksvaikimise käsk oli käes. Reagan kirjutab 12. juunil Valges Majas alla Balti yabaduspäeva .Pildil vasakult ^alti-Ameerika Komitee, UBAK president dr. Jonas Vabadusliidu esimees Avo Piirisild, Leedu-Ameerika Nõukogu esimees , Vabade Lätlaste Maailmaliidu esimees dr. Olgertis Pavldvskisi Ühiskonna esimees Stanley A. Gecys, Eesti Rahvuskomitee Ühend-esimees Juhan Simonsön, Ameerika-Läti Ühingu esimees Aristids Lambergs, W. Riegle jr. Ja esindajatekoja liige William Carney. Off icial White House phötOi oo au 99 reetur 20. sapndil — sist, ahnusest, hulgas on äratanud tähelepanu Peter Maasi raamat (ImmjaU). Raamat kirjeldab meest, kes tõenäolisdt on Ameerika in F. Wilson. Tulemuseks on täielik jportree voimupiiudlia» kõrgemal tasemel, reetmisest ja jahist mehele, samaväärne kõige paremale spionaazhromäansDe. Kus Tshernobõl on meie kodumaast — Tallinnast — umbes 1000 kilomeetri kaugusel, siis Ignalinas on Tallinnast alla 500 kilomeetrit kaugel. Kõrbehais Leedust ulatuks kindlasti ja paksult Viru väljakule, rääkimata Valga linnast. Eestlased peaksid praegu muretsema endakaitse pärast õnnetuse puhul, õppima käitumiskombeid, varuma vahendeid ja ravimeid. Kuid kas meie inimesed teavad, mis sünnib Leedus? Või mis sündis Ukrainas? Või meie omal maal Paldiskis? Olen saanud kaks kirja eesriide tagant ---keegi ei nimeta Tshernobõli ega radiatsiooni kartust. Surnuksvaikimise käsk on käes. Protest ii@gci^ls@ ©migrcetsicioeiS vcisty üle tosina ameerika konservatiivse organisatsiooni esindajat, ka baltlaste grupp võtsid osa protesti^ demonstratsioonist ja pressikonve-fentsist USA Kongressi liikme Ho-ward Bermäni (Kalif. Dem. San Frenando Valley) büroo ees, Pano-rama Gity's. Protesteeriti illegaalse immigratsiooni vastu, mis Mehhiko piirilt valgub üle Kaliforniasse, kelle hülgas on ka teiste maade terroriste ja spioone. Demonstratsiooni leidis aset Kongressi liikme Bermani Kalifor-nia büroo ees, kuna Berman on takistanud Kongressis seaduse läbiviimist ametnikkude palkamisega. Lõuna- Kalifornia ajalehtede teatel on põhjuseks, et Kongressi liige Berman loodab saada praegustest illegaalsetest immigrantidest omale tulevikus valijaid. Edwin Wilson, kes lubas Maasi end vanglas intervjueerida, oli vaene poiss Idahos, kes lubas enesele, et ta võiks ükskõik mis vaja teha^ et „lõigata enesele kildu Ameerika kuldsest unelmast". Pärast silmapaistmatut kolledzhi-karjääri ja kolmeaastat laevastikus teenimist ta ühines Central Intelligenee Agen-cy'ga (GIA) 1955, aastapalgaga $3.670. 1950-ndate aastate lõpul ja 1960-iidate alguses olid „tuulevai-kuse päevad" agentuurile, Kuuba langus kaasa arvatud, CIA oli kii-^ resti arenemas maaiimaulatusega impeeriumiks tosinate kompaniidega: laeva- ja lennuliinidega, trükikodadega ja juhtkonda teenistusse võtvate kompaniidega. Igaühel oii peaaegu piiramatult fonde ja„pes-tud raha", mis saadud diktaatoritelt, agentidelt, väärtpaberitest j igasuguse teenistusega, mida või'ü osta. ri, on, et mida suurem oli saladus, seda kergem oli ta) sellele ligi pääseda. Kasutades kõike fraase „rah^ vuslikust julgeolekust" ja ,.vajadu-sest teada" Wilson manööverdas end positsioonile, kus ta võis müüa tonne C-4 plast-lõhkainet. kui vaid hind oli õige. Liibüa juhile Gad-hafiie oli- iga hind vastuvõetav. Kasutades endise CIA ohvitseri Frank Terpiri häid sidemeid Gad-hafi paleega. Wilson organiseeris 21 tonni plast^lõhkeainete järelvalve varustuse ja viimaste salamõrva-rite relvade müügi. Oma kulutatud aja ja püüdluste eest ta nõudis Liibüalt kümnekordset hinda. Siiski on alati saatuslik eksitus tõusnud pinnale niipea kui õnn lõ-dis föderaalprokurörilt Lawrence Barcella'lt jt. peaaegu neli aastat, et saada Wilson õiguse ette. Wilsoni seletused paljastavad seda korruptsiooni, mis käis käsikäes Pax Americana'ga. See on paralleelsuseta ahnuse arveraämat, tegevus vahekaubitsejatega; kes tahavad määrida rattaid viie protseridi vahekasu eest. Aga võibolla õelaimad kõigist Wilsoni tegudest elavad edasi. Iga kord kui Liibüa käendatud terroristipomm surmab mõne tsiviilisiku, iga kord kui hõivaja haarab uue lennuki; võidaks tänada Wilsoni selle eest, et ta on neid varustanud spetsiaalrelvadega. as NBC, KTLA jä ka kõik hispaania keelsed TV-jaamad, kes seda õhtuses uudistes edasi andsid. Bermani-le anti üle ka vastavad kirjad ja resolutsioonid. Samuti toimus ühe TV-reporteri otsene jutuajamine Howard Bermaniga Washingtonis, kus ta vastus oli juba rohkem järe-leandev. Protesti peaorganiseerijaks oli Leslie Dutton, American Wo-men Voters president, eestlastest võtsid osa õp. Valter Taal, Viivi Piirisild nnig leedu meremees Si-mas Kudirka. .LAEVASTIKUS Edwin Wilson mõistis kiiresti, et ta oli üks„kuldse hane" valvur ja otsustas röövida pesa koos munadega. Aastal 1970 Wilsoni neto väärtus oli $200.000. Ta ostis Vir-giniasse hobuste farmi ja hankis endale maarahukohtuniku koha, kasutades oma kinnisvara eeliseks ta leidis soosingut jõukate ja mõjukate naabrite jimres, nagu Theö-dore Shackley. kes oli ette nähtud CIA direktoriks, kui Ford oleks olnud valitud presidendiks aastal 1976. Wilson töötas endale tee USA laevastiku eriüksusse 157, ülisalajasse üksusse, kes jälgis Pii-nalaevastiku aktiivsust. Üldine niit, mis jookseb läbi •Maasi jutiiisfyse ja Wil.wlii karjää- Wilson astus üle oma võimupiiridest sellega, et ta katsus Gadha-file müüa aatomipommi valmistamise plaane, mis lõpuks tõstatas föderaaluurijäte kahtluse. Ta põgenes Liibüasse eksiili, maale, mida ta tegelikult põlgas. Siis katsus küubelda võimalust USA-sse tagasitulekuks. Lõpuks ta meelitati Dominikaani Vabariiki lubadusega amnestiaks, kui ta aitab kaasa salajasele operatsioonile Nikaraaguas. Wilson aga deporteeriti New Yor- CBA SULGES „EiONNAKARBr Võiks mõtelda, et see Edwin Wilsoni kurb saaga lõppes kiiresti ja puhtalt. Mees oli ülejooksik, varas, reetur, kelle teod "tõid surma lugematuile inimestele. Aga salaluure asutus, kus ehk kardeti, mida Wilson võiks v^el välja kau-. belda ja teisi kahjustada, on olnud väga aeglane oma uurimistega ja Austria presidenf asus ametikohale VIIN — Austria president Kurt Waldheim kelle sisseõnnistamise päeva) juudid avastasid Iisraelis uusi dokumente tema sõjakuritege-vuse üle, kasutas oma esimest tööpäeva selleks, et kutsuda Austriasse tagasi neid juute, kes olid põgenenud natsi rezhiimi ajal. Umbes 120.000 juuti põgeriesid Austriast, kui sakslased Austria üle võtsid 1938. a. märtsi ja 1941. a. oktoobri vahel, ütles Austria föO(i" liikmelise juudi ühiskonna esindaja. 65000 juuti oli hukatud. 67-aastane Waldheim lubas võidelda antisemiitluse laine vastu. Ta ütles, et tal pole ka midagi selle vastu, ei natsidele jahtipidava" Simon Wiesenthali idee kohaselt internatsionaalne ajaloolaste komitee võiks uurida tema minevikku. Oma esimese aasta lubas ta kasutädm |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-23-03
