Vaba eestlane , September 11, 1979

              :..;Nr. 67:
Saatelnilu
SB
13
i§
25
21
85
40
40
20
20
20
40
§0
l i
40
80
3G
40
40
20
25
25
50
40
§0
50
m
10
läReb tavaliselt
>ikkuse laos- ja
tägasi:pabeii-
:idmisega võlla-
Sl Tallinna verTe-ka
kõik teiste
isiklikuks solva-pLk
selle nimega
3ie püha . . : aga
se omasuguse
ja salakaebami-tune
täisusalda-ie
riigi ja vägi-võimalik
ainult
)madustele üles
biult venestami-
^iukindlustamise
ikomitee sunni-
|a teisteski pitri-venelasi
^pida-jidsail
ja privüi"
jamispinda „va-lallavõim
seisab
pud aga nühki-fria
agentide' ja
Dii tüMne EJK
[iirvuga võrrel-fuuride
tsentru-
^-s lendu lastud
see, mis eest­lase
ajal-halba
prelt osalt-eest-la
neil olevat
bale kaevata ja",
js ise oma loo-li
ole, see ei os^
) s kahtlustada
lole eestlasedki
^ oma ajaloo-omadust
—
litte segada ja
pidada — pole
(Järgneb)
m
I
M
1
i
M
.81 asi
l?P
I
r
1
Nr. 61 T L Ä N E X ,11. — Tuesdsiy, S^tembar 11,
ANNA LENK
lõpetas • Waterloo; "üflkooli...nelja­aastase
kursuse poliitiliste tea­duste
alal B.P.Sc; kraadiga. Aka­deemiliselt
kuulub Eesti Naisüli­õpilaste
Seltsi.
gse B!
Metsaülikooli toMa on öeMud Ja see kehtib ka asja-möödunud kursuse kohta, et seal antakse 'Eesi
mineviku, olevilm Ja kuUuuri kohta kõige audent^^^^ Kümnes l um viieteistkümnes
loengus on seda aga mü mahukalt, et noorematel ja puuduliku keeleoskusega metsatudengitel oa tege­mist
selle mformatsiooni vastuvõtmise ja seedimisega. Ägä kä see on printsipiaalne — ennem olgi
noortel raske, kui et enamuse! on igav. §ee on lõpuks MÜ akadeemilise taseme kiisimus. Aga nüüd
mida.sisaMasid. MÜ loengud Ja üldjoontes?
-LINDA LEETMA . •
saavutas Toronto ülikoolis ma­gistri
kraadi raamatukogunduses
— MX. Sc. Varem . lõpetanud
Goncordia . tJlikooli Montrealis
ajaloo alal B.A. kraadiga. Akadee-miliselt
kuulub Eesti Naisüliõpi­laste
Seltsi
INGRID TEIN
lõpetas Toronto Ülikooli' arstitea­duskonna
. M . © . kraadiga. Varem
lõpetanud sama ülikooli nelja­aastase
kursuse bioloogias B. Sc.
kraadiga. Akadeemiliselt kuulub
Eesti Naisüliõpilaste ŠeStsi.
Mõningaid ettekandeid on
dalt iseloomustatud „Vaba Eestla­se"
21. ja 28. augusti numbrites,
mida me ruumipuudusel ei käsitle.
San^uti ei ole põhjust märkida neid
referaate, mis metsaülikooli lekto­rid
esitasid enne ja pärast MÜ-d
Tartu Ccüleges avalikkusele ja. oi
lehes sellisena mainitud.
Dr. Rein Taagepera on poliitiiis-te
teaduste professor Los
ülikoolis .ja käsitleb MtJ-s peami­selt
Nõukogude Eesti ainestikku,
kasutades selle juures alilikmater-jaiina
ka nõukogude ametlikku iB-formatsiooni.
.;Oma esimeses reiFeraadis...„Eoo$-
töölus |a erimeelsus" vaatles ta
nõukogude kodanike, bürokraati­de
Ja funktsionääride niig iriigi-võimu
Kuna erimeelsus paraku tähendab
konflikti, siis tökivad inimese ja
võimu vahel omapärased koostöö­vormid,
mida mujal maailmas ei
tunta.-;-:';'
Teine referaat „Kolhoosistami-ne"
käsitles N. Eestis ilmunud
trükitud aruande järgi 1949. a,
märtsiÄüditamist ja sellele järg­nevalt
<talurahva„vabatahtlikku"
tungi kolhoosidesse. Dokumentee­ritud
seisukohad lubavad oletada,
et kbühoose oleks võinud luua ka
maksustamise survega, nagu seda
Moment Metsaiilikooli-; avamiselt, Melge'Eum tutviisteb; ta
ringisid. ' ^ ^ ^^^^^^ ^/ ;
tuurilukku. Vello Salö liiges ette lahkusega; tutvustati talle koike,
Masmgu luulenäiteid. V : mis eesti kultuuri- ja muusika aja-
: Dr .Vello Sermati referaat, peal- loos on ühenduses Wirkhausidega
kirjastatud „Mis on juhtumas inim-' — kuni kuulsa vanaisa hõbedase
vahekordadega?" avas visiooni korneti puhumiseni, mis harilike
saastamischu ja energiakriisi surelike eest on vitriinis varjul,
maailma, kus lüksik indiviid on või­metu
oma heaks midagi tegema.
Tuineltus inimkonna ühisest saa­tusest
kujundab tõenäoselt uue
pildi inimvahekõrdadest, mida
me praegu ei Oska ette
Rootsist saabunud ajaloolane
erre, kus vanaisa oli kool­meistriks
(asub Tartu lähedal),
teda siiski ei lastud. Referent sai
Eesti matkal palju uut informat­siooni
oma perekonna kohta, mi­da
ta Jagas kuulajatega.
Arhitekt Urmas Vompä debütee-
Möödimud aastal oli Toikmtos
Globail-TV .prögraimm „Quiz
Kids'\kiüsithisvõistlus, (kus 17 esi­nemisega
oli ühetes edukamaks
eesti noor l^^aiastane JVÜhkel
Müllerbeök. Kuigi programm
ametlikiilit varakevadel lõppes,
osutus see vaatajate hulgas nii
^populaarseks, et televisioonisaa- ,
tes 'ötti. taivist kava paaril korral
uuesti esitatud. ,;
Möödunud nädaoial alus tas'Glo-bal-
TV stuudio uute saadete sis­semängimisega,
millest aiiti edasi
laupäeva õhtul tänavune esimene
saade „The New Quiz Kids" nime
all. Igal õhtul on tegevad vüs
nooit; kellest kaks väiksemaite;
tuleanustega välja togevad, kes'
asendatakse järgniisel korral uu-
•tega. ^ ^ y,^.
Oma. eeloleval perioodil esita­tavasse
prograimmi on Global-TV.
valinud ikaks nöoiit eelmisest aas­tast,
tiks neist on 14-aastane Mih­kel
(Mchael)Müllerbeck ja teine
samavanun ? hiina tütarlaps. Esi­meses
sajafes oli siiski veel see
tütarlaps, ikes oli eelmisel hooajal
Müllerbeoklle tugevaim võistlus-kaaslane.
M. Mtillerbeok vastas küsimiise-le,
mis ta sellisest võistlusest ar­vab,
et talle ei meeldinud liignB
võistluslik ja intellektuaalne at­mosfäär.
Ta arvab, et ta on oi- -
liud nii edukas Quiz Kids'is seüle-tõttu,
©t ta ön liuvitaitud väga
mitmest alast. „MuIie mieeidib
kõige roihkem keemia ja astro-nooffnia,"
ütles ta, aga ma olen
veel mitinet sorti asj adest huvi-
. tatud."-'^
INGRID VIIVE
lõpetas Ryersoni PolütehnSise
Instituudi nelja-aastase kursuse
sisekujunduse (lEterior Design)
ala B.Ä; feaadiga. Akadeemiliselt
kuulub Eest! Naisüliõpilaste Selt­si.:-'/'••:•'••:•;:;•••
r ^
teostati enne^ küüditamist. Sel ju- - ^ ^ .^ ^^^^^ .^^^ metsaülikoolis ' ris metsaülikooli lektorina teemal
hui oleks kolhooside areng Jmjune-1 TTCW.^. no^cf _ ^ i r ^ o i ^ , n i ^ „ .r,or.Wo -io
nud edukamaks. Küüditamine oli
Stalini julm tujü.
' ELLEN. SALURAND, li ;
lõpetas Toronto I Ülikooli
aastase kursuse loodusteaduses
B. Sc. kraadiga. Akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi. ,
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
[J
k l F ^ 6 sT W;
3
cQ
Kunstiteadlane Eda Sepp esitas
valguspiltidega illustreeritud loen­gu
„Eesti uusreailism". •
Kunstnike • lakkamatu . otsimiste
tulemusena on tänapäeva mood-
'ne kunst Jõudnud tagasi' realismi
• juurde,-
Erinevus, mis muudab selle „uus-realismiks"
seisneb värvifilmi vär-viskaala
kasutamises ja ülipeen-sustes.
Uus kunstivool ei ole ka
Eestis tundmata ja leiab järjest
rohkem.harrastajaid.
Dr. Vello Sa;lo ettekanne „ . . .me
sydamed kunagi õ i t s v a d . . o li
pühendatud kodumaal eluneva usu­teadlase
Uku Masingu 70. sünni­päevale.
; Uku Masing on omapära­ne
kuju Eesti kultuuripildis, keda
ei armastata kodumaal ega ka pa­guluses.
Ta on tuntud folkloori uu­rijana
ja tõlkijana, luuletajana
kõige vähem. Ometi on luule see.
; [kolm referaati. Esunene neist —„Keskvõimu, anarhia ja isevalit-
„Eesti ajalugu makroperspektii-^ suse teemad vene ajaloos". Refe-vis"
toimus MÜ avapäeval ja vii- .reht mainis algul, et vaistliku vene
mane .— „Baltläste väljaandmine • vaenu tõttu ei tea ega taha eestla-
Rootsist pärast Teist maäilhiäsõ- sed suurt midagi teada vene aja­da"
oli lõpupäeval. Mõlemaid on loost. Tegelikult on vene ajalugu
„Vaba Eestlases" juba nimetatud,; täis vastuoksusi, vandenõusid.
Kolmas referaat 5,I*õhjamaalaste mõrvasid, toorust ja poliitilisi- ning
infiltratsioonikatsed keskaja lõpu , hoovi-intriige. Selle kaudu on või-poölö''
juhtis kuulajad ajajäi^kü, ma'lik mõista venelasi ja ka seda
millal Skandinaavia riigid — tol|võimü, mis eestlastele on ja ;jääb
ajal Taani ja Rootsi üritasid Eu- alatiseks ohtlikku lähedusse. Ette-roopas
kujuneda suurvõimudeks.; kanne oli ääritiiselt sisutihe. Seda
Nende infiltratsioonikatsed, usuli- nentides lubas Urmas Vömpa tule-sed
ja poliitilised riivasid naaber-' vikus teemat refereerida mitmes
maid Põhjalas, mille tulemusena' eri loengus.
Eesti oU lühemat. Soome pikemat j Kõik metsaülikooli loengud heli-aega
Rootsi võimu all. jlindistati ja on tulevikus kättesaa-
Muusikadöktor Taavo Virkhaus, i davad. Metsaülikooi Rootsis —
kes möödunud sügisel külastas j METROO — koostab oma loengu-
Eestit ja juhatas seal oma süm- \ test paljundatud alnianakid. Teine
foonia kontserti, ei sõitnud kodu-, METROO raamat oli Rootsi met-maale
oma „juüri" otsima. Paraku | sätudengitel kaasas ja on siinse
võeti teda seal vastu 'kui Eesti pa- j MÜ juhatuselt saadayail hinnaga
sunakooride isa Dayid Otto Wirk- $9.00. Metsaülikooliks ilmus ka
hausi pojapoega ja mitte kui Adal- MÜ häälekandja „ÄjaKIRJA*' kol-
Kahelesimesel .võistlusel püsis
M. MülTertaeok esimeste hulgas ja
eelolev hooaeg annab talle ;jäUe
võimaluse oiria teadmistega, aga
nende kohese vastamisega edust
edule minna. „Toronito Star" aval­das
pikema artikli osavõtjatega,
koos fotoga, kus võistleijad on
juba oma (koihtadel. ,
HOLLYWOOD Üks Hollywoodi
filmikompanii tahab olla uudiste
vahendamisel ajakohane ja plaa­nitseb
alustada koheselt fihni val­mistamist,
kus kirjeldatakse Iraa­ni
shahhi elu ja aega, aga ka tema
rqniansse. Shahhi osas on filmis
(Jilbert Roland, kuna Linda Crys-täl
mängib emprešs Farah osa.
Käsiku-ja kirjutab Leo Guild, öel­des
et see põhineb ühe kui^agise
shahhi armukese memuaaridele,
kelle nime siiski ei nimetata.
millega Uku Masing jääb eesti kui- bert Wirldiausi poega. Suurima mas number.
KAILI INGRID, SERMAT
lõpetas Toronto Ülikololi nelja­aastase
kursuse ajaloo ja antro­poloogia
alal B.Ä. kraadiga (cum
laude). Jätkab õpinguid Montrea­lis
McGüli Ülikoolis magistrikrasr
di saavutamiseks, akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisiiliõpilaste Selt-m,/-'
••'-:;:'.•;;, - \^-':
® Sydney Jaani koguduses; õnnis­tati
tänavu praost E, Kiviste poolt-j
leerilapsed Karin Holmre,. Helga |
Ann Reelaid, Ingrid Meipalu,Lin-;
- da AnneMeipalu, Lydia Ene Wll-'
lems, Helle Mall Juske, Alar Va-
•fev Joasoo, Martin; Thomas'
Georgin, Terje Kaasilk- ja Valli
Blai Justee.
; T 0 I M E T U S : : J A TALITUS:;;
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.'
Telefonid:' toimetus 364-7521
talitus 384-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööäegav.
Karl Ärro ; 766-2057
Hannes Oja 481-5316
; Kuulutusi .võetaks^vastui;,
nädala esimesse ajalehte kuni,
smasp. homm. kella ll-nijä
nädala teise ajalehte, kuni kol-map.
homm. kella l l - i i.
/KUULUTAMINE
; VABA EESTLASES ^
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
•: Knulutuste hiimad: . '
üks toll ühel veeral - $3.25
esikiiljel $3.75
tagaküljel $3.50
KUULUTUSI VÖTAVÄ®
• : • ; / : ; VÄSTÜr:,;";'^
1. Vaha "Eestlase taliks; ./ '
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: BosJÖp
Stn. C, Toronto 3, Oit.
Talitus väljaspool tööaega:
HehniLiivändi 251-6495 '
•2. Mrs. Leida Marley. ; .
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
) l i b l iUufSi@@ü© '' ^^^^ riiklikult kultuurkapitalilt —
INational Endowmentfor.theHu-manities.'
1 m , n - , A • Hiina Xommunistliku partei aja-
|_^Eestr.TeadusI& uhing Ameen- ieht„Rabva Päevaleht''tutvustas
ikas on kiriutanud peale selle seni- • M • • ^^ - *.
. NEW YORK - Viimasel a ^
kümnel on 200 liikmeline eesti raamatut üeamiselt eestiainelise • "^^'^^ ja selle juurde lisatud foto
soost õpetlaste organisatsioon Ees-lsis^ga^i,,äu^.ü^^
tiTeaduslik ühing Ameerikas, mis^niisväÄ^^ levib " Aastaraamat! ^ " ^ " ^ ole kamud Soo-peatselt
asti^b oma kolmekümnen- j kõikidesse läänemaailma tähtsa- ^f^^ « a j a l e h t oma artiklit,
dassetegevusastasse, olnud, pea-[matesse teaduste^^^ Hima ajaleht ütles, et sau^^
miseks inglise keelsete eesti aineid i gudesse,samuU teaduste, akadee- ^^T^?^^f^^^
•käsitlevate teoste ku-jastajaks või: ^liatesse; kelledest nii Ä g a ! me hiinakeelset marki) ^ erisugu^
käendajaks, ühingu enda kirjastu- ühing on^^^^^^ vahetus-•^^."^^J^^^^^-''^™^^
sel või vahendusel on ilmunud korras ipaljü kive. Enne sauna minekut
järgmised raamatud: Estonian I ' . ! kuumendatakse kivid femaseks: ja
Poetry and Language (1965); Mun-j Mõne nädala pärast on trükiko- j siis heidetakse neüe: külma vett,
dologyor World Science (1966); Li- jasvalminud ühingu Aastaraamat mis muutub tihedaks uduks ja au-teratures
in Cbntact—,Estonia and VI, jällegi inglise keeles. Seekord- ^ k s " , kirjutab leht.
Finland (1972); Bibliogräphy of ne Aastaraamat aga on o^^ Artikli autor Shen Minghe teab
English Language Sources on Es- poolest küllaltki erinev eelnevaist,. et saunas kasutatakse kasevih-
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Trust Tdwier
Toronto DomiiiionCentre
Postiaadress: P.O. 3261 Toronto
Ont. (Bay & Eing) M5K IKI
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
tonia (1974); The Estoniansin tegeledes hoopis arstiteaduslike
America (1975); Oid Estonia
(1976); Livönian Rhymed Chronic-le
(1977); A Case Stuidy of a;Soviet
uurimustega eesti; arstide poolt.
Mainitud Aastaraamat on toime-
Republic - the Estonian SSR tatud meditsiinidoktorite Jüri Kau-
(1978). ; ,<^6 ja Arvo Ederma poolt. Sisuks
: on viis erialalist uurimust doktofi-
Praegu on lisaks eelnevaile vai- te Hengo Haijamäe(Göteborgi üli-mistamisel
veel kaks teost, esune-; kooli õppejõud), Jüri Kaude (Flo-ne
neist peaks ümuma käesoleva , rida ülikooli õppejõud); Hans
aasta lõpuks. Teosed on eesti luu-, Kuisk'i (U.S. Veterans Admihistra-let
käsitlevate esseede koguteos; tion, varem ka Minnesota ülikooli
tu, mis kastetakse kühna vette,
keha hõõrumiseks ja vereringvoo-lu
ergutamiseks. Keha jahutamine
oleneb; aastaajast ja kohast, kas
järves, jões või
Autor kirjutab edasi, et soome
saunal on paari tuhande aastased
traditsioonid ja et on eriti ohtlik
jätta soomlased ilma saunata. Ta
olevat veel kuulnud, et soome sõ­durid
sõja ajal yõitlusrttidel nõud-
Estenian Poetry ja esmakordselt;õppejõud); Hans -Sepp'a (Toronto sid sauna kui vahendit „tugevda-mglise
keeles ilmuv keskaegse: ülikooli õp^^^^ - .
eesti ajaloo allikas Russow's Livo- j (USA Uniformed Servkes Univer-nian
Ghronicle. Mõlemad raama-; glty of Health Sciences õ
tud on ühingu algatusel etteval- i poolt,
mistamisel koostöös Association
289X1
for the Advancement of Baltic Stu-miseks".
Kui soomlased ehitavad maja,
nad ehitavad ka sauna. Maal on
• igas talus oma saun. Soomes on
Aastaraamatut on võimalus telli- nelja miljoni elaniku kohta üle ka-diesiga.
Mainiinisväärselt saavuta-' da;$7.- (US) eest Eesti Teadusil-, he. miljoni sauna, lõpetab teada-ti
viimase teose tõlkuniseks mär- kult tihingult Ameerikas New Yor-1 olevalt esimene hiinakeelne sauna
kimisviärselt tõhus toetus -Amee-gi Eesti Maja aadressil. 'tutvustav kirjutus oma loo.
133 Richmorid St. W.,|Ste
Toronto, M5H2L3
Tel. 364-7072
•JV
Chartered Accouritait
55 Universlty Ave,, Ste. m
Tel. 86^-7115
Toronto, Ont. M5J 2H7
D X O I O
^4