1983-09-20-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABAi EESTLANE teisipäeval, 20. septembril 1983 — Tuesday, September 20, 1983 Nr.
flU^'JLLri!HI Nr. 69
lemusi Jõekää
I Laskmine on üks huvitavamaid
sprodialasid suvekodu kasvandike
hülgas, kui^ see on ka kallimaks,
kulukamaks alaks, mida ilma heldete
annetajateta ei oleks võimalik
harrastada. Käesoleval aastal
annetasid iõekääni lastesuvekodu-le
järgmised üksikisilcud ja organisatsioonid:
Vamo Värve Ottavast
— 3000 padrunit/Eesti kaitseväe
major Ernst Tüvel Montrea-list
-T- 2000, Hamiltoni Eesti
Võitlejate ühing ^ 1500, Toronto
Eesti Võitlejate Ühing —, ja
Montreali Eesti Võitlejate Ühing
lOOO padrunit. Eesti Üliõpilaste
Seltsi Toronto osakond kinkis las-kevõistluste
auhinnad. Peaie eelpool
nimetatute on E. Ruberg ise
annetanud nunetamisväärse hulga
laskemoona; mõni teme on veel
lubanud annetada.
Korralik laskemoon, millega on
võimalik tagajärgi saavutada maksab
keskmiselt 60 dollarit tuhat.
Suve jooksul on lasketiirul välja
lastud üle 7000-e padruni, millest
näeme, et laskesport on kallis.
Järgnevalt näeme tagajärgi, mis
on selle laskemoonaga saavutatud.
Laskma hakkavad juba. õige noored,
keda enne treenitakse ja õpetatakse
laskerüstaga ümber käima,
selle käsitsemist ja sihtimisharju-si
tühja püssiga. Peale selle räägitakse
lastele õnnetuste tekkimisest
ja ärahoidmisest. Laskerajal on
kindel valve ja kord.
Möödunud 1983. a. suvekodu
ajal oli peaaegu alaliseks abiliseks
ja laste iaskerajale toojaks Voldemar
Salurand, mõnikord ka J.
Koiga. \ ,
Pärast kuuenädalalist treenimist
saavutaji laskmisel iCIL märklehte
tarede järele järgmisi tagajärgi,
kõik võimalikust j sajast silmast.
Keskmisei ^poisid toelt*
1) Märt Mat&oo 100-st (nendest
7 ^dames), 2) Kristjan Wallner
100 (4), 3) Markus Pühvel 100
Keslomsed poisid käelo'.
1) Märt Matsoo 99. 2) Erik
Jalakas 98, 3) Andres Pühvel 95.
Suured poisid käelts
1) Margus Kask 100 (6), 2) Ind-ri
Lusik 100 (5), 3) Marcus Sihn-bergl00(
4).
1) Tarmo RoosiM 100 (7), 2)'
Raivo Lmg/ 100. (2), 3)
Tamm 99 (1).
1) Ingrid Roosild 100 (7), 2).
Laine Rebassoo 99 (5), 3) Lembi
Veskimets 99 (5) ja Liisi Linask
99 (5).
EeskHmsed tüdrukud käelt:
1) Laine Rebassoo 99. 2) Kristina
Nõu 96, 3) Ingrid-Roosild 73.
Suured tüdrukud käelt:
1) Moonika Roose 99, 2) TÜna
Piht 98 (3), 3) Särina Westerblom
94.
Suured tüdrukud toelt:
1) Särina Westerblom 100 (7),
2) Lüsa Novek 98 (3), 3) AnneH
Ainsoo 97 (3).
Katsetel saavutasid ja lasid me-daleid
välja järgmised:
Fronksmedali ;
Raivo Ling, Märt Mätsco, Kadri
Koop, Katrin Kütti. Tüa Pihl,
Lisa Novek, Särina Westerblom,
Erik Jalakas, Peter McConhon,
Andres Pühvel, Laine Rebassoo.
Ihnar Kütt, Lydia van der Veen,
Thomas Olveft, Martin Juuse, Peter
Roose, Moonica Roose..
Hõbeda:
Raivo Ling, Märt Matsoo, Lydia
van der Veen,. Raivi Ling,
Märt Matsoo, Thomas Olvet,
Kadri Koop, Edda Leppik, Marcus
Sihnberg.
Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antud seo*
Raamatuke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas avaldatud
artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurhndeta-last
kui inimesest ja on täiendnsekig neile teostele, mis Maiie
ms Marie Underi ,100. a. sünnipäeva tähistamisega.
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
Hind $4.-— pluss saatekidn 50 0
MÜÜGIL
Lutsu KEVADE
FÕhJa-Ameerika Balti kergejõustikiivõistlustel esindas väheseid eesti
osavõtjaid perekond Reinsalu. Vasakult Valter Ja Desiree Reinsalu^
kes jooksid masterite klassis (40—44) 10.000 m |a nende tütar Valia
kuuli tõukamas. Foto: J. Säägi
Saadaval „VABA EESTLASE"" taUtuses ja kooülöhtutel Eesti
Majas raamatute müügilaual.
HIND $6.00 — postiteel $6.50
ILMAR KÜLVETI
Nädalalõpul 10. ja 11. septembril toimusid Kalevi IV etmline võrkpalli
turniir ja Põhja-Ameerika Balti kergejõustikuvõistlused. Kohapeal
süski selgus, et ka kergejõustiku võistlus oU etmline, sellest
võtsid osa soomlased, ukrainlased, poolakad ja tshehhid. Eestlaste
au päästsid abielupaar Reksalu, nende tütar Valia, Peeter ja Hillar
Sõrra»-- \ • • •
Erik' Linask,Indrek • Lusik, Ly-•
ia van der Veen,
J. S-gi
VAJATAKSE
i€ips@h0idj€i4
kahele lapsele (2- ja 4-aastased)
2-—3 päeva nädalas High Park
rajoonis Hei. 762-2367
OB istonica" mcisterii ^
sddlJmedcilit
Kaheksa „Estonia" masterWu-
Mase haruldane esinemine Põhja-
Ameerika masterite kergejõustiku
esivõistlustel New Yorgis. Saavutati
7 kulda, 8 hõbedat ja 2
pronksmedalit, lisaks saavutati
kolm Kanada rekordit
Poiste aladel oli Peeter Sõrra
teine 100 m jooksus, esimene kuulitõukes,
esimene: odaviskes, teine
kaugushüppes, tema vend Hillar
teine kuulitõukes, kolmas odaviskes,
kolmas kaugushüppes.
tütarlaste alal oli Valia Reinsa-lu
teine 100 m jooksus, kolmas 200
m jooksus, esimene kettaheites,
esimene kuulitõukes; ta jooksis ka
SOO m, kuid tagajärg pole selgunud.
Masterite klassis jooksid Valter
ja Desiree Reinsalü 5000 m jä
10.000 in aegadega 20.34 ja 45.52;
Kergejõustikuvõistlusel' olid leedulased
ülekaalukalt enamuses;
neid oli kohale tulnud arvukalt
USA-st, suurem osa Clevelandist.
Leedulastel lasus ka võistluste
korraldamine ja läbivümine. Kalevi
spordiseltsi esimees Taivo Ilves
oli aga kümne mehe e«9^>räl-jas.
Laupäeva hommikul oli ta varakulticphal
ja hakkas jooksurada-sid
märkima, mis nõudis mitu tundi
tööd, higistamist ja vaeva.
Võrkpallivõistlus algas laupäeval
kell 9 homniikul ja kestis Õhtuni.
Võistlus OÜ võrdlemisi hästi
korraldatud ja eestlased, olid alul
võidukad. Kalevi naiskonnal oli
vüs võitu ja üks kaotus. Ilm oli
väljakannatamatult kuum ja mõjus
väsitavalt, mis põhjustas mõningat
ebaõnne, mis jättis nad teisele
kohale.
Lõppmängus mängis Eesti II
meeskond ukrainlastega ja kaotas
neile 15:11 jä 15:12, mülega ukrainlased
saavutasid esikoha ja
-jätsid eesti meeskonna teiseks.
Naiskond kohtus tshehhidega ja
kaotas napüt, tulemus — tshehhid
esimesed, eestlased teised. Eestlastel
võistles kolm mees^ ja kaks
naiskonda, kelle hülgas oli ka häid
kergejõustiklasi, kes äga pallimängu
võistluste tõttu ei saanud
võistelda.
Pärast võistlusi algas Jõekääru
saalis tants, mis kestis varahommikuni.
sisaldab 5 näidendit fotodegas
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN
LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING
SILDÜLEMERE
Hind $15.-—pluss saatdculu 70 e
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
» S TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Hilja Treumuth ja Viivi Pürisild
430 retsepti Hind koos saatekninga Can. $15,
Tellimisi võtab vastu »Vaba EesOfise" talitus^
haamatnd saadetakse välja Los Angelesist
Samal ajal toimus ka Jõekääru
Tenniseklubi lükmetevaheline sõp-rusvõistlus,
kus head mängutehnikat
ja tugevat vastupidavust näitas
noor Heiki Altosaar, kes mängis
paarismängus oma isa Tõnuga.
Lõpptulemused olid ja auhindu
said paarismängijad: 1) Heiki ja
Tõnu Altosaar, 2) Elmar ja Elli
Potsepp, lohutusauhinna väärilisteks
peeti Toomas ja Eri Heinar.
Meeste paarismängus tulid esimeseks
Viktor ja Andrus Kõresaar,
2) Elmar Potsepp ja Tõnu Altosaar.
Auhinnad oli väljapannud
Jõekääru Tenniseklubi.
• • S-gi;:
Lydia Aruvalla lioodiraanidts
NOODID T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDi
LAULÜõnKÜLE. NOORTE LAÜLlr
(Noodid $8.—, Noorte laulik $3.-^) . r
Saadava! kooUõhtatel T . Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY,
9 Parravano Ct., Willowdale, Ont. M2R 3S8 ja VABA E ^ T -
LASE taKtüses.
„VabaI
järgneva Eestis koostatud ja käest-kätte
liikuva eestipoolse katse l944o @i.
sündmuste kirfeldamlseks.
EemaS seistes süüd! mõista ja
f^k olla pole raskem Kaid kõike
välja pannes võidelda lootu-setiitM
võiünst — see jääb ikkagi
smirimakls väljapnrskeks
oma ideede eest, ja see on milr
le kmna ulatab põlvest põlve
edasigi. Võttta kaotas vasta ja
Jääd^ visalt ootama mrat võima-lastj
et teha oasi tegusid samas
msas, julguses ja valmisolekus
see ei ole ehk alati realitee-dlina
laitmata See romantika on
iÕiti ohflik, koid ^ee on isamaa-nromantika
—- kui see puudub,
f ludsib • jõid meie. juurtes.
SISSERJHATUS
II maaihnasõda toi rahvastele
raskeid kannatusi. Kui pärast I
maailmasõda pääses võidule rahvaste
õigus vabalt oina saatust
määrata ning tekkisid väikesed
rahvusriigid, siis II maaihnasÕjale
järgneb nende riikide sõltuinatuse
kärpimine või hävitamine. See
saatus tabas ka Eestit. Eesti iseseisvus
hävis praktiliselt juba
1939. a., mil Eesti valitsus lubas
sõja ähvardusel N. Liidule maal
sõjaväebaase. 1940. a. suvel okupeeriti
Eesti täielikult ning 6. augustil
ENSV „astus" NSV Liidu
koosseisu. Iseseisev Eesti tundus
mulje, nagu oleks vabadus käest
antud vastupanu osutamata.
Selline vaatekoht on siiski ekslik.
Katsed iseseisvuse taastamiseks
jätkusid veel aastaid, eestlased
polnud loobunud võitlusest vabaduse
eest, Selles vabadusvõitluses
on tähtsaimaks momendiks
1944. aasta. Ametlikus nõukogude
uurimuses käsitletakse 1944. aastat
Eesti vabastamisaastana „fas-histlikest
okupantidest". Nõukogude
võunu all üles kasvanud inimestele^
näib ta. aga ühe etapina
Vene-Saksa sõjast, kus eestlastel
endil enam suurt osa kaasa polnud
mängida. Ometi -võib just
1944. aastat lugeda üheks heroilisemaks
jä traagilisemaks Eesti
ajaloos. See on aasta, mil tehti
meeleheitlik katse taastada iseseisvus,
mil rahvas relvaga käes võitles
kodumaa eest. See on aasta,
mil tehti meeleheitlik katse taastada
iseseisvus, mil rahvas relvaga
käes võitles kodumaa eest. See on
aasta, mille iile tasub eestlastel
uhke olla. Selle teadvustamiseks
ongi mõeldud käesolev lühike uu-runüs;'/
- : ly':
1944, a. sündmusi on nõuk. ajaloolased
tihti käsitlenud ning nii
peaks materjali antud aasta kohta
leiduma rohkesti. Lähemal
vaatlusel selgub siiski, et paljusid
küsunusi on enam kui puudulikult
valgustatud (näit. Sinimägede lahingud,
1944. a. sündmused väljaspool
. Eesti Laskurkorpuse pea-letungiriba^
korralikult pole antud
ei jõudude paigutust ega hinnatud
nende kaotusi). Enamus uurimusi
opereerib samade, ametlikuks
tunnustatud faktidega ning ei paku
midagi uut. Välja on antud
kaks-kohn mahukat ja küllalt
uurimust, millele
ülejäänud tuginevad. Mainida
võiks koguteost „Eesti rahvas Suu-resv
Isamaasõjas" ning P. Paulmani
ja A. Kalvo uurimusi. Antud teosed
on faktirohked ning lähevad
harva otsestele võltsingutele. Seda
ei saaks aga ütelda mitmete populaarsemat
laadi käsitluste (J. Larin,
näiteks) kohta. Väärtuslikku
lisa pakuvad mälestusraamatud
ning ajalehtedes ihnunud meenutused.
Kõigile eelpoolmainitud
teostele tuleb siiski läheneda kriitiliselt,
neid saab kasutada ainult
ajastu üldtausta heal tundmisel.
Üldkontseptsiooniks on kujutada
1944. a. lahinguid suhteliselt kerge
jalutuskäiguna, eriti käib see
lõikude kohta, kus Moskva armee
vastu võitlesid eestlased. See toob
loomulikult kaasa paljude sündmuste
mahavaikimise või otsese
moonutamise. Huvitav on siinko-has
märkida eesti ja vene ajalcjo-laste
seas valitsevaid lahkarvamusi
1944. a. sündmuste hindamisel.
Peamiseks tüliküsimuseks on
Saksa sõjaväes võidelnud eestlaste
löögijõu hindamine. Eesti autorid
püüavad juba eos tõrjuda süüdistusi
eestlaste „fashistideks" pidamise
kohta ning peavad ,,sunniviisil
mobiliseeritute" löögivõimet
Saksa poolel väga madalaks. Vene
autorid kujutavad neid seevastu
täielike kõrilõikajate ning eriti
ohtlike vastastena. Lisamaterjali
pakuvad üksikud vallutatud arhiividokumendid,
mis võiksid ajastu
mõistmisele mingil määral kaasa
aidata. Üldiselt on tavalisel inimesel
allikmaterjalidele ligipääs N.
Liidus aga rangelt keelatud ning
nii pole saadudki neid siin kasutada.
Küll on aga tarvitatud sündmustes
isiklikult osalenute mälestusi
» mis nakuvad pallu
ku informatsiooni.
Niipalju kergemini ikättesaada-yast
materjalist. Kuid 1944. a.
sündmusi käsitleb ka hulk Läänes
ilmunud uurimusi, mis annavad
asjast küllalt ammendava ülevaate.
Käesoleva töö loomise ongi
tinginud asjaolu, et nimetatud
teosed on Eestis praktiliselt kättesaamatud
ning nii pole neid ka
käesolevas uurimuses saadud kasutada.
Tähtsaimaks võiks. siin lugeda
koguteost „Eesti riik ja rahvas
II mäaihnasõjas" (Stokholm,
I—X, 1954—62). Mainida tasuks
veel Uustalu ja Moora„Soome-poisse"
(Toronto-Stokholm 1973)
ning mitmeid memuaarteoseid,
millel on tihti otsese ajalooallika
väärtus. Põhjalikult on 1944. a.
sündmusi käsitletud Lääne-Saksa-maal.
Väärtuslikeimaks allikmaterjaliks
on W. Haupt'i „Das
Kriegstagebuch der Armeegruppe
Nord". Suurt huvi pakuvad A.
Steinefi „Die Freiwilligen" jt.
Saksa autorid hindavad nende
poolel võidelnud eestlaste löögi-jõudu
eriti kõrgelt, pidades neid
«ühtedeks parimateks võitlejateks
II mäaihnasõjas". Sisukaks allikma-on
1944. a. Eestis ihnunud
ajakirjandus. Antud uurimuse
autorini jõudnud üksiknumbrite
alusel võib väita, et saksa ja eesti
sõjaknjasaatjate kirjutistes esineb
üsna vähe moonutusi. Neid kasutavad
allikmaterjalma isegi nõuk.
uurijad, mis peaks teadete autentsusele
parimaks tõendiks olema.
Sissejühjatuse lõpetuseks heidaksime
pilgu töö ülesehitusele. A l gatuseks
antakse ülevaade olukorrast
Eestis 1944. aastal ning alles
seejärel asutakse konkreetsete
sündmuste käsitlemisele. Lahm-guid
Saaremaal, kus eestlased iseseisva
jõuna juba üsna vähest osa
etendasid, uürunüses n käsitleta.
Ka jääb välja põhjalikum ülevaade
Eesti Laskurkorpuse formeerimisest
ja algsest võitlusteest. Kuna
tegemist on laiematele hulkadele
mõeldud populaarteadusliku uurimusega,
siis pole viiteid allikmaterjalidele
töösse paigutatud. TÖös
esinevate lühendite mõistmist kergendab
sissejuhatuse järel toodud
tabel. \ Kuna enamuses on töö
. koostatud N . Liidus ilmunud materjale
kasutades, sus võib töös
esineda vigu- ja puudujääke, mü-lest
palun lugejail töö lõpus asuvatel
lehtedel märku anda.
LÜHENDITE TABEL
KOMPANII (ca. 180 meest)
PATAUÖN (ca. 500 meest)
RÜGEMENT (ca. 3000 meest)
DIVIIS (ca. 10 000 — Vene,
15—25 000 — Saksa)
KORPUS (ca. 30 000 meest ehk
2-—3 diviisi)
suurüükk^^^— srt.
kuulipUduja — kp
tankitõrje — tt-
SAKSA
komp.
pat
VENE
JD • ,
(jalaväediviis)
A K
polk
LD
(laskurdivüs)
LK
(lasikurkorpus)
Toimetusell
kirjandus
Helga Nõu PI
noortest ja noox{
•lis-Eesti & EMl
182 lk. „Pea sm
knjanduses seej
et kirjanik käsit
leeme aktuaalsesi
ja ülustratsioonit
Nõult.
Vara sanger
12 eesti poete?
keeles. Tõlkinul
Priuhka. Kujundi
sioonid Ada Ote]
ja bibliograafilisel
Mathiesen. Kirja?
EMP. Stokhohn
BALTIC BUU
1983. Mitmesugus
korra kohta Bait,
Avo Pnrisilla artil
lic of Estonia
D. Kojeüse „Lit]j
dence Day Febni(
gepera „Why An
Ravenous Russiail
se „KGB Raids
ventist Congregaj
lühiteateid.
ADVO^
iU>V01
üoom 1002,
Toronto D<
Fofltiaadrem: P.^
Ont (Bay k
Telefon:
24-tundi telefoi
Voipade
keemHInel
^Staingmard*
Södgitnba, e]o<
$591
Pensionäride kortj
dos. Samnti tki
Peeter
Tel. 69(
Paljad eestlased
ei
et teen ig<
raud-jo
knmtidel
BRISTMAGl]
VABA El
T O I M E T U S
avatud esr
reedeni.kell
TomietajaH.
tel. 4811
Telefonid: touni
taliti
K Ü U L U T I
VABAEt^
on tasuv ajale
leviku
üks toll ühel v\
kuulutuste külje
tekstis .....
esiküljel ...
Kmdatiisi võel
nädala esimesse]
emasp, homm.
nUdala teise aja|
map. homm.
tel. 44^
Väljaspool
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct
Willowdale, Öi
f.S''
im
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 20, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830920 |
Description
| Title | 1983-09-20-06 |
| OCR text | VABAi EESTLANE teisipäeval, 20. septembril 1983 — Tuesday, September 20, 1983 Nr. flU^'JLLri!HI Nr. 69 lemusi Jõekää I Laskmine on üks huvitavamaid sprodialasid suvekodu kasvandike hülgas, kui^ see on ka kallimaks, kulukamaks alaks, mida ilma heldete annetajateta ei oleks võimalik harrastada. Käesoleval aastal annetasid iõekääni lastesuvekodu-le järgmised üksikisilcud ja organisatsioonid: Vamo Värve Ottavast — 3000 padrunit/Eesti kaitseväe major Ernst Tüvel Montrea-list -T- 2000, Hamiltoni Eesti Võitlejate ühing ^ 1500, Toronto Eesti Võitlejate Ühing —, ja Montreali Eesti Võitlejate Ühing lOOO padrunit. Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto osakond kinkis las-kevõistluste auhinnad. Peaie eelpool nimetatute on E. Ruberg ise annetanud nunetamisväärse hulga laskemoona; mõni teme on veel lubanud annetada. Korralik laskemoon, millega on võimalik tagajärgi saavutada maksab keskmiselt 60 dollarit tuhat. Suve jooksul on lasketiirul välja lastud üle 7000-e padruni, millest näeme, et laskesport on kallis. Järgnevalt näeme tagajärgi, mis on selle laskemoonaga saavutatud. Laskma hakkavad juba. õige noored, keda enne treenitakse ja õpetatakse laskerüstaga ümber käima, selle käsitsemist ja sihtimisharju-si tühja püssiga. Peale selle räägitakse lastele õnnetuste tekkimisest ja ärahoidmisest. Laskerajal on kindel valve ja kord. Möödunud 1983. a. suvekodu ajal oli peaaegu alaliseks abiliseks ja laste iaskerajale toojaks Voldemar Salurand, mõnikord ka J. Koiga. \ , Pärast kuuenädalalist treenimist saavutaji laskmisel iCIL märklehte tarede järele järgmisi tagajärgi, kõik võimalikust j sajast silmast. Keskmisei ^poisid toelt* 1) Märt Mat&oo 100-st (nendest 7 ^dames), 2) Kristjan Wallner 100 (4), 3) Markus Pühvel 100 Keslomsed poisid käelo'. 1) Märt Matsoo 99. 2) Erik Jalakas 98, 3) Andres Pühvel 95. Suured poisid käelts 1) Margus Kask 100 (6), 2) Ind-ri Lusik 100 (5), 3) Marcus Sihn-bergl00( 4). 1) Tarmo RoosiM 100 (7), 2)' Raivo Lmg/ 100. (2), 3) Tamm 99 (1). 1) Ingrid Roosild 100 (7), 2). Laine Rebassoo 99 (5), 3) Lembi Veskimets 99 (5) ja Liisi Linask 99 (5). EeskHmsed tüdrukud käelt: 1) Laine Rebassoo 99. 2) Kristina Nõu 96, 3) Ingrid-Roosild 73. Suured tüdrukud käelt: 1) Moonika Roose 99, 2) TÜna Piht 98 (3), 3) Särina Westerblom 94. Suured tüdrukud toelt: 1) Särina Westerblom 100 (7), 2) Lüsa Novek 98 (3), 3) AnneH Ainsoo 97 (3). Katsetel saavutasid ja lasid me-daleid välja järgmised: Fronksmedali ; Raivo Ling, Märt Mätsco, Kadri Koop, Katrin Kütti. Tüa Pihl, Lisa Novek, Särina Westerblom, Erik Jalakas, Peter McConhon, Andres Pühvel, Laine Rebassoo. Ihnar Kütt, Lydia van der Veen, Thomas Olveft, Martin Juuse, Peter Roose, Moonica Roose.. Hõbeda: Raivo Ling, Märt Matsoo, Lydia van der Veen,. Raivi Ling, Märt Matsoo, Thomas Olvet, Kadri Koop, Edda Leppik, Marcus Sihnberg. Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antud seo* Raamatuke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas avaldatud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurhndeta-last kui inimesest ja on täiendnsekig neile teostele, mis Maiie ms Marie Underi ,100. a. sünnipäeva tähistamisega. SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES Hind $4.-— pluss saatekidn 50 0 MÜÜGIL Lutsu KEVADE FÕhJa-Ameerika Balti kergejõustikiivõistlustel esindas väheseid eesti osavõtjaid perekond Reinsalu. Vasakult Valter Ja Desiree Reinsalu^ kes jooksid masterite klassis (40—44) 10.000 m |a nende tütar Valia kuuli tõukamas. Foto: J. Säägi Saadaval „VABA EESTLASE"" taUtuses ja kooülöhtutel Eesti Majas raamatute müügilaual. HIND $6.00 — postiteel $6.50 ILMAR KÜLVETI Nädalalõpul 10. ja 11. septembril toimusid Kalevi IV etmline võrkpalli turniir ja Põhja-Ameerika Balti kergejõustikuvõistlused. Kohapeal süski selgus, et ka kergejõustiku võistlus oU etmline, sellest võtsid osa soomlased, ukrainlased, poolakad ja tshehhid. Eestlaste au päästsid abielupaar Reksalu, nende tütar Valia, Peeter ja Hillar Sõrra»-- \ • • • Erik' Linask,Indrek • Lusik, Ly-• ia van der Veen, J. S-gi VAJATAKSE i€ips@h0idj€i4 kahele lapsele (2- ja 4-aastased) 2-—3 päeva nädalas High Park rajoonis Hei. 762-2367 OB istonica" mcisterii ^ sddlJmedcilit Kaheksa „Estonia" masterWu- Mase haruldane esinemine Põhja- Ameerika masterite kergejõustiku esivõistlustel New Yorgis. Saavutati 7 kulda, 8 hõbedat ja 2 pronksmedalit, lisaks saavutati kolm Kanada rekordit Poiste aladel oli Peeter Sõrra teine 100 m jooksus, esimene kuulitõukes, esimene: odaviskes, teine kaugushüppes, tema vend Hillar teine kuulitõukes, kolmas odaviskes, kolmas kaugushüppes. tütarlaste alal oli Valia Reinsa-lu teine 100 m jooksus, kolmas 200 m jooksus, esimene kettaheites, esimene kuulitõukes; ta jooksis ka SOO m, kuid tagajärg pole selgunud. Masterite klassis jooksid Valter ja Desiree Reinsalü 5000 m jä 10.000 in aegadega 20.34 ja 45.52; Kergejõustikuvõistlusel' olid leedulased ülekaalukalt enamuses; neid oli kohale tulnud arvukalt USA-st, suurem osa Clevelandist. Leedulastel lasus ka võistluste korraldamine ja läbivümine. Kalevi spordiseltsi esimees Taivo Ilves oli aga kümne mehe e«9^>räl-jas. Laupäeva hommikul oli ta varakulticphal ja hakkas jooksurada-sid märkima, mis nõudis mitu tundi tööd, higistamist ja vaeva. Võrkpallivõistlus algas laupäeval kell 9 homniikul ja kestis Õhtuni. Võistlus OÜ võrdlemisi hästi korraldatud ja eestlased, olid alul võidukad. Kalevi naiskonnal oli vüs võitu ja üks kaotus. Ilm oli väljakannatamatult kuum ja mõjus väsitavalt, mis põhjustas mõningat ebaõnne, mis jättis nad teisele kohale. Lõppmängus mängis Eesti II meeskond ukrainlastega ja kaotas neile 15:11 jä 15:12, mülega ukrainlased saavutasid esikoha ja -jätsid eesti meeskonna teiseks. Naiskond kohtus tshehhidega ja kaotas napüt, tulemus — tshehhid esimesed, eestlased teised. Eestlastel võistles kolm mees^ ja kaks naiskonda, kelle hülgas oli ka häid kergejõustiklasi, kes äga pallimängu võistluste tõttu ei saanud võistelda. Pärast võistlusi algas Jõekääru saalis tants, mis kestis varahommikuni. sisaldab 5 näidendit fotodegas PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING SILDÜLEMERE Hind $15.-—pluss saatdculu 70 e Saadaval VABA EESTLASE talitusest » S TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST Hilja Treumuth ja Viivi Pürisild 430 retsepti Hind koos saatekninga Can. $15, Tellimisi võtab vastu »Vaba EesOfise" talitus^ haamatnd saadetakse välja Los Angelesist Samal ajal toimus ka Jõekääru Tenniseklubi lükmetevaheline sõp-rusvõistlus, kus head mängutehnikat ja tugevat vastupidavust näitas noor Heiki Altosaar, kes mängis paarismängus oma isa Tõnuga. Lõpptulemused olid ja auhindu said paarismängijad: 1) Heiki ja Tõnu Altosaar, 2) Elmar ja Elli Potsepp, lohutusauhinna väärilisteks peeti Toomas ja Eri Heinar. Meeste paarismängus tulid esimeseks Viktor ja Andrus Kõresaar, 2) Elmar Potsepp ja Tõnu Altosaar. Auhinnad oli väljapannud Jõekääru Tenniseklubi. • • S-gi;: Lydia Aruvalla lioodiraanidts NOODID T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDi LAULÜõnKÜLE. NOORTE LAÜLlr (Noodid $8.—, Noorte laulik $3.-^) . r Saadava! kooUõhtatel T . Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY, 9 Parravano Ct., Willowdale, Ont. M2R 3S8 ja VABA E ^ T - LASE taKtüses. „VabaI järgneva Eestis koostatud ja käest-kätte liikuva eestipoolse katse l944o @i. sündmuste kirfeldamlseks. EemaS seistes süüd! mõista ja f^k olla pole raskem Kaid kõike välja pannes võidelda lootu-setiitM võiünst — see jääb ikkagi smirimakls väljapnrskeks oma ideede eest, ja see on milr le kmna ulatab põlvest põlve edasigi. Võttta kaotas vasta ja Jääd^ visalt ootama mrat võima-lastj et teha oasi tegusid samas msas, julguses ja valmisolekus see ei ole ehk alati realitee-dlina laitmata See romantika on iÕiti ohflik, koid ^ee on isamaa-nromantika —- kui see puudub, f ludsib • jõid meie. juurtes. SISSERJHATUS II maaihnasõda toi rahvastele raskeid kannatusi. Kui pärast I maailmasõda pääses võidule rahvaste õigus vabalt oina saatust määrata ning tekkisid väikesed rahvusriigid, siis II maaihnasÕjale järgneb nende riikide sõltuinatuse kärpimine või hävitamine. See saatus tabas ka Eestit. Eesti iseseisvus hävis praktiliselt juba 1939. a., mil Eesti valitsus lubas sõja ähvardusel N. Liidule maal sõjaväebaase. 1940. a. suvel okupeeriti Eesti täielikult ning 6. augustil ENSV „astus" NSV Liidu koosseisu. Iseseisev Eesti tundus mulje, nagu oleks vabadus käest antud vastupanu osutamata. Selline vaatekoht on siiski ekslik. Katsed iseseisvuse taastamiseks jätkusid veel aastaid, eestlased polnud loobunud võitlusest vabaduse eest, Selles vabadusvõitluses on tähtsaimaks momendiks 1944. aasta. Ametlikus nõukogude uurimuses käsitletakse 1944. aastat Eesti vabastamisaastana „fas-histlikest okupantidest". Nõukogude võunu all üles kasvanud inimestele^ näib ta. aga ühe etapina Vene-Saksa sõjast, kus eestlastel endil enam suurt osa kaasa polnud mängida. Ometi -võib just 1944. aastat lugeda üheks heroilisemaks jä traagilisemaks Eesti ajaloos. See on aasta, mil tehti meeleheitlik katse taastada iseseisvus, mil rahvas relvaga käes võitles kodumaa eest. See on aasta, mil tehti meeleheitlik katse taastada iseseisvus, mil rahvas relvaga käes võitles kodumaa eest. See on aasta, mille iile tasub eestlastel uhke olla. Selle teadvustamiseks ongi mõeldud käesolev lühike uu-runüs;'/ - : ly': 1944, a. sündmusi on nõuk. ajaloolased tihti käsitlenud ning nii peaks materjali antud aasta kohta leiduma rohkesti. Lähemal vaatlusel selgub siiski, et paljusid küsunusi on enam kui puudulikult valgustatud (näit. Sinimägede lahingud, 1944. a. sündmused väljaspool . Eesti Laskurkorpuse pea-letungiriba^ korralikult pole antud ei jõudude paigutust ega hinnatud nende kaotusi). Enamus uurimusi opereerib samade, ametlikuks tunnustatud faktidega ning ei paku midagi uut. Välja on antud kaks-kohn mahukat ja küllalt uurimust, millele ülejäänud tuginevad. Mainida võiks koguteost „Eesti rahvas Suu-resv Isamaasõjas" ning P. Paulmani ja A. Kalvo uurimusi. Antud teosed on faktirohked ning lähevad harva otsestele võltsingutele. Seda ei saaks aga ütelda mitmete populaarsemat laadi käsitluste (J. Larin, näiteks) kohta. Väärtuslikku lisa pakuvad mälestusraamatud ning ajalehtedes ihnunud meenutused. Kõigile eelpoolmainitud teostele tuleb siiski läheneda kriitiliselt, neid saab kasutada ainult ajastu üldtausta heal tundmisel. Üldkontseptsiooniks on kujutada 1944. a. lahinguid suhteliselt kerge jalutuskäiguna, eriti käib see lõikude kohta, kus Moskva armee vastu võitlesid eestlased. See toob loomulikult kaasa paljude sündmuste mahavaikimise või otsese moonutamise. Huvitav on siinko-has märkida eesti ja vene ajalcjo-laste seas valitsevaid lahkarvamusi 1944. a. sündmuste hindamisel. Peamiseks tüliküsimuseks on Saksa sõjaväes võidelnud eestlaste löögijõu hindamine. Eesti autorid püüavad juba eos tõrjuda süüdistusi eestlaste „fashistideks" pidamise kohta ning peavad ,,sunniviisil mobiliseeritute" löögivõimet Saksa poolel väga madalaks. Vene autorid kujutavad neid seevastu täielike kõrilõikajate ning eriti ohtlike vastastena. Lisamaterjali pakuvad üksikud vallutatud arhiividokumendid, mis võiksid ajastu mõistmisele mingil määral kaasa aidata. Üldiselt on tavalisel inimesel allikmaterjalidele ligipääs N. Liidus aga rangelt keelatud ning nii pole saadudki neid siin kasutada. Küll on aga tarvitatud sündmustes isiklikult osalenute mälestusi » mis nakuvad pallu ku informatsiooni. Niipalju kergemini ikättesaada-yast materjalist. Kuid 1944. a. sündmusi käsitleb ka hulk Läänes ilmunud uurimusi, mis annavad asjast küllalt ammendava ülevaate. Käesoleva töö loomise ongi tinginud asjaolu, et nimetatud teosed on Eestis praktiliselt kättesaamatud ning nii pole neid ka käesolevas uurimuses saadud kasutada. Tähtsaimaks võiks. siin lugeda koguteost „Eesti riik ja rahvas II mäaihnasõjas" (Stokholm, I—X, 1954—62). Mainida tasuks veel Uustalu ja Moora„Soome-poisse" (Toronto-Stokholm 1973) ning mitmeid memuaarteoseid, millel on tihti otsese ajalooallika väärtus. Põhjalikult on 1944. a. sündmusi käsitletud Lääne-Saksa-maal. Väärtuslikeimaks allikmaterjaliks on W. Haupt'i „Das Kriegstagebuch der Armeegruppe Nord". Suurt huvi pakuvad A. Steinefi „Die Freiwilligen" jt. Saksa autorid hindavad nende poolel võidelnud eestlaste löögi-jõudu eriti kõrgelt, pidades neid «ühtedeks parimateks võitlejateks II mäaihnasõjas". Sisukaks allikma-on 1944. a. Eestis ihnunud ajakirjandus. Antud uurimuse autorini jõudnud üksiknumbrite alusel võib väita, et saksa ja eesti sõjaknjasaatjate kirjutistes esineb üsna vähe moonutusi. Neid kasutavad allikmaterjalma isegi nõuk. uurijad, mis peaks teadete autentsusele parimaks tõendiks olema. Sissejühjatuse lõpetuseks heidaksime pilgu töö ülesehitusele. A l gatuseks antakse ülevaade olukorrast Eestis 1944. aastal ning alles seejärel asutakse konkreetsete sündmuste käsitlemisele. Lahm-guid Saaremaal, kus eestlased iseseisva jõuna juba üsna vähest osa etendasid, uürunüses n käsitleta. Ka jääb välja põhjalikum ülevaade Eesti Laskurkorpuse formeerimisest ja algsest võitlusteest. Kuna tegemist on laiematele hulkadele mõeldud populaarteadusliku uurimusega, siis pole viiteid allikmaterjalidele töösse paigutatud. TÖös esinevate lühendite mõistmist kergendab sissejuhatuse järel toodud tabel. \ Kuna enamuses on töö . koostatud N . Liidus ilmunud materjale kasutades, sus võib töös esineda vigu- ja puudujääke, mü-lest palun lugejail töö lõpus asuvatel lehtedel märku anda. LÜHENDITE TABEL KOMPANII (ca. 180 meest) PATAUÖN (ca. 500 meest) RÜGEMENT (ca. 3000 meest) DIVIIS (ca. 10 000 — Vene, 15—25 000 — Saksa) KORPUS (ca. 30 000 meest ehk 2-—3 diviisi) suurüükk^^^— srt. kuulipUduja — kp tankitõrje — tt- SAKSA komp. pat VENE JD • , (jalaväediviis) A K polk LD (laskurdivüs) LK (lasikurkorpus) Toimetusell kirjandus Helga Nõu PI noortest ja noox{ •lis-Eesti & EMl 182 lk. „Pea sm knjanduses seej et kirjanik käsit leeme aktuaalsesi ja ülustratsioonit Nõult. Vara sanger 12 eesti poete? keeles. Tõlkinul Priuhka. Kujundi sioonid Ada Ote] ja bibliograafilisel Mathiesen. Kirja? EMP. Stokhohn BALTIC BUU 1983. Mitmesugus korra kohta Bait, Avo Pnrisilla artil lic of Estonia D. Kojeüse „Lit]j dence Day Febni( gepera „Why An Ravenous Russiail se „KGB Raids ventist Congregaj lühiteateid. ADVO^ iU>V01 üoom 1002, Toronto D< Fofltiaadrem: P.^ Ont (Bay k Telefon: 24-tundi telefoi Voipade keemHInel ^Staingmard* Södgitnba, e]o< $591 Pensionäride kortj dos. Samnti tki Peeter Tel. 69( Paljad eestlased ei et teen ig< raud-jo knmtidel BRISTMAGl] VABA El T O I M E T U S avatud esr reedeni.kell TomietajaH. tel. 4811 Telefonid: touni taliti K Ü U L U T I VABAEt^ on tasuv ajale leviku üks toll ühel v\ kuulutuste külje tekstis ..... esiküljel ... Kmdatiisi võel nädala esimesse] emasp, homm. nUdala teise aja| map. homm. tel. 44^ Väljaspool Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Ct Willowdale, Öi f.S'' im |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-20-06
