1981-08-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE ndjapieval, 13. augustil — Thursday, August 13,1981 56
4) Villi Lepik, 5) Vello Salong ja;
6) Kuno Rüber. Ka 250 kuupsen-timeetriliste
klassis oli L. Teesalu
Vütnas toimusid N . Liidu all- ^t'™?' ^\ ^''^Z
veeorienteerumise meistrivöistlu- /'t'"*,'',S
sed. Esimeseks oli poiujumine, kus ^="1 ^^^^ " ° v
Eesü naisvõistlejad ei pääsenud kuupsenimeetnhste klassis oi. esi-
^ J 1 -1 V mene Jun Raudsik, neljas P.
medaleilej Tuna Kompus oli vnes • . . , « i •
1^-5^ t 1/: Kukk ja kuues Matti Savolainen.
1336. punküga, 16-aastane Tuna _ n „ _ : 75^ u^^^.
Krutov seitsmes - 1312, Katrin Kulgvankrga kuni /50 kuup
sentmieetriliste-klassis oh eestlasist
parim kölmandaje kohale tulr
Viikant kaheksas — 1308 jä Kaie
Part üheksas — 1298.
Tallinna mehed aea saavutasid ""^ P^^^' ^^^^^^ Kumm—Endel
• Haugas, viiendale kohale Heik'
kolmikvõidu Esimeseks tuli Viljar ^euhaus, kuuenda-
Praks - 1356 teme Valeri Alek- pütsep-Valdeko Tepas-sandrov
— 1342 ja kolmas V- 1, *
Zaitsev — 1338. Tsooniujumises
oli Kaie Part 13-es (1215), Katrin
Viikant l5-cs (1206). Meestest . ,
jälle parim Vüjar Praks - 1240, f''^^^ autovõidusõidu
kes kahel alal BÜsis esikohal 2596 meistrivõistluste teisel etapil laks
punktiga ^^^^^ sportlasel Jun Orustel,
^ . kes võitis Nõukogude Liidu meist-
, • . V -i ^ . T.T ritiitli väikevormelite sõidus. Vor-
Kadrioru staadionil tomius N. „Easternitel" tuli teisele ko-
Ludu buppesportlaste paev mü- neljandaks
lest N. Ludu t,ppstK)rtlased osa ^ ^ j ^ ^ ^ viieteistkümnendate
võtsid ,a ka koA esikohad saayu- ^uha, 18-eks Arvo Tann.
tasid. Eestlasist ok R. Lindal teivashüppes
tagajärjega 5.00 9.-10. y-. •
kohal. Kõrgust hüppasid Tarmo • .. . . / ^« , , «
Valgepea ja Heikki Kask 2.18, ' toimusid_ 20-ndad karika-
Kalev Martsepp ja Vello Lumi võistlused, kus yoisteldi kuuel alal,
2.10. KaugushUppajaist Arne Kär- n^f* 200 kettaheites ja pda-ner
7.35, tJlo Niitmäe 7.29 ja viskes, meeste 5000 m,korgushup.
Priit Raudsepp 7.12. KolmikI,üp- J» odaviskes. V&stliiKe alma-oes
tuli kolmandaks Jaak Uudmäe P a f varnad tulemused olid: Dainis
tulemusega 16.63, mis on pärast "^"'^ odavise 86.84, Janis Bojars.
jalavigastusest paranemist tema tä- ""s Lati kuuhtoukerekord 20.18,
navune parim tulemus. Aleksandr Obizhajeyi uus Lat, tei-
. vashupperekord 5.62. Eestlaste kasi
^ I ei käinud hästi ,naiste 200 m eel-
Luksemburgi viieetapilisel jalg- jooksus A. Meri ei pääsenud fi-
, ratturite velotuuril tuli 72 osavõt- j^^ali, kettaheites jäi E. Kubi
ja hulgas kolmandale kohale tart- 60.82-ga neljandaks, H. Parts
lane Richard Suun. 58.26-ga seitsmendaks. Meeste
5000 m jäi V. Misler ajaga
ILMUS — 1978/a.kanneim eestikeelne Metnskogn
LUKOGU
L Ivmk püsib oma Inules tugevate sidemetega Lõnna-Eesti vanemate
sünnimnllas. Tema nägemnsUk laole Soomest, selle sha-manliknst
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
iimbraskonnast mujal maaflmas on tunderikas ja talielepamierk.
on valitud paremik ta varem ilmunud kogudest.
320 lk. Hind $10.00 --saatekulu 50 centi
SAADAVAL .,VABA EESTLASE" TALITUSES
Pirita-Kose-Kloostrimetsa ring- 14.06,07 kolmandaks, R. Valdmaa
rajal toimus „Kalevi" XXI suur- aj^g^ ^ ^ • l ^ ' ^ ^ vnendaks. Odavis-sõit,
millest kahe päeva kestel osa ^.^^ oH T. Moorast viies, tema pa-võttis
137 mootorratturit. N. Lii- ^^^^
du ulatusega võistlustel ei käinud
eestlaste käsi eriti hästi, väga mitmeil
külgvankriga mootorratastel
tuli sõit katkestada, kuna sõidukid
ei pidanud vastu. Noorte 125 — ^. v i i ^
kuupsentimeetriliste klassis oli tipptulemuse kest-eestlasist
parim teisele kohale tui- yusujümises Par^^^
nud Mart Lajal.aeg 40.42. Naiste [^^ .^^^ 1'ITT' ? J
175 kuupsentimeetriliste klassis ^ ^ V ^
tuli kolmandale kohale Meeli Ka-lam
55.39,2, Viies Luule Tull.
Meeste 125 kuupsentimeetriliste
Argentiinlane Ricardo Hoff-
Omapärane võistlus korraldati
klassis tüli esikohale Lembit Tee- New Yorgis. Osavõtjaü tuli jooks-salu,
kelle keskmine kiirus oli ta pilvelõhkuja Empire State Build-
125,6 km. See ala oli ka eestlaste ingi tippu. 1575 trepiastet läbis
parim, kus võideti kõik l^uus esi- võitja Peter Squair ajaga 10 mi-mest
kohta, võitjale järgnesid 2) nutit 59 sekundit.
JüriPreobrazhneski, 3)Tõnu,Maro, TST
Põikread: 1. Kanada suurlinn, 5.
Kepp, kaigaSj 9. Munkade ja nunnade
elukoht, 10. Ometi, ikkagi, 12.
Juhtiv tegelane, 13. Hoopis, üsna,
14. Vüets, kehv, 16: Suur nimi muusika
ajaloos, 19. Enda, 21. Astmeline
pinnavorm, 25. Valama, 26.
Inglise pealinna, 27. Inimesed, 28.
Sõjaline tegevus, 29. Erutatud^
ärevU, 30. Leelutus.
Püstread: 1. Kehtiv, 2, Noor abielunaine,
3. Mitte kergete, 4. Lühendatud
mehenimi, 6. Kirjandusteose
lõpposa, järellugu, 7. On kõrgemal
ametnikul suurem, 8. Siidist
tehtud 'ese, 11. Lihasuretaja, 15.
Armsaim_ maa, 17. Matemaatiline
mõiste, 18. Ülemine, 20. Meeldejääv
sündmus, käändevormis, 22.
Ninatark, 23. Kübarategija, 24. Armetu,
26. VuUcaanist voolav tuline
mass. : r
Norra pariamendl alamkoda
võttis häältega 54:24 vastu otsuse
profipoksi keelustamiseks Norras.
Selle seaduse vastu eksijaid võetakse
kriminaalvastutusele. • Rootsis
on profipoks keelatud juba 1969.
aastast.
100 ra jooksu maailmarekordid
mees 34-aastane Jim Hines kavatseb
jooksurajale tagasi pöörduda.
Liigne kehakaal on olnu^ probleemiks
võistlusvormi saavutamisel.
1968. a. kui Hines jooksis 9,95,
kaalus ta 82 kg, möödunud aastal
aga 9 kg rohkem. Nüüd on ta püsivalt
katsunud kehakaalu vähendada
jä poole üleliigsesjt normist
ongi juba maha võtnud.
Põikread: 1. Kannelj 5. Keiser,
9. Iravadi, 10. Pikk, 11. Turm, 13.
Vein, 15. leia, 17. Est, .18. Sekka,
21. Roa j 22. Liszt, 23. Pudel, 24.
Ollus, 25. Vaher, 27. Ampel, 30.
Ami, 31. Maret, 34. Ala, 35. Laip,
37. Muud, 38. Saak, 40. Alus, 42.
Avesson, 43. Kukkel, 44. Imatra.
Püstread: 1. Kahvel, 2. Niin, 3.
Erk, 4. Lakke, 5. Katik, 6. Edu,
7. lirirs. Rivaal, 10. Pits, 12. Merd,
14. Esitama, 16' Loetelu, 18. Storm,
19. Kalur, 20. Apsat, 25. VaUak, 26.
Hüs, 28. Paus, 29. Laduja, 32. Ahnel,
33. Edasi, 36. Paak, 37. Muna>
39. Ave.
FRED LIMBERG
ISAMAA EBT
lesti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja juhticond.
leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes lekkib
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma malM
teekonna lõpetannd läüne^, on enamus hä^inenod koos Besitt
rüldllni iseseisyasega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamee»'
test leidnud sel viisil ta^ilioidlikkn meenntost
Hind $18.00 pluss saatel(ulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
\® Thirlmere Eesti Seltsi „Koit'^
korraline -aastäpeakoosolek peeti
märtsi lõpul kohalikus Eesti Majas.
Aruannetest selgus, et nii T.E.
Selts kui selle allorganisatsioonid
Segakoor, Naisring ja Näitering
on 1980. a. jooksul tegutsenud mitmekülgselt
ja edukalt. Ka majanduslikult
on tegutsetud rahuldavalt.
Tegevuskavas on ettenähtud jätkuv
võitlus eestluse säilitamiseks, rahvuslike
tähtpäevade "pühitsemine ja
koostöö Austraalia Eesti Seltside
Liiduga. Uude juhatusse valiti esimees
Helmut Juske, abiesimees
Albert Vaha, sekretär Märge Kon-gas,
laekur Marti Villig, majavanem
Arnold Ruus ja juhatusliikmed
E. Kallas ja J. Sinivee.
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
„Cooking Estonian Style"
Hilja Treimirth ja Viivi Pilrislld
retsepti 7^ Hind koos saatekulnga Can. $ 13r~
Tellimisi võtab vastu „VabaEestlase*^ talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Angelesist.
ILMUS
EDUARD RÜGA, graafik ja maalija
Toimetanud ENDEL KÕKS. ERIC PEHAP ja ARNO VIHALEMM
Monograafia ^Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst/ kelle dutöö vaatluse kõrval tuuakse
esile ka kunstikool „PaUas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiejnia-le
lugejaskouiale.
Hind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
6 0
, ,^Kpgu ' protsedt!or.^,kestiä paar
tundi. Naised valgusid tubadesse,
arbaab aga kükitas edasi, jälgides
laisalt Kutsik-Hanumi tegevust,
kes oli ametis nõudepesemis^^a
basseinis. Lõpetanud oma töö, läks
ta vaibale arbaabi juurde ja istus,
Jalgu risti pannes, arbaabi ette.
Siis arutasid nad kahekesi midagi
aeglaselt, kuni ka arbaab kadus
majja.
Seejärele see väike naine asus
basseinist õuele vett kühveldama.
Mina, leidnud aja paraja olevat
enda olemasolust teadaandmiseks,
hüüdsin tasa, püüdes anda oma
häälele võimalikult sõbralikku tooni:
„Hanum-Kutsik!" Kordasin
hüüet, kuni väike naine mind
kuulis ja, suu ja silmad pärani,
minu hääle suunas kummarduvas
asendis kuulatama jäi. Algul hirmudes,
avas ta juba suu, et läbi
öövaikuse suurt kisa kuuldavale
lasta. Sosistasin siis: „Tss! Ära kisenda,
olen su sõber, tule siia!"
Väüce olend - vaatas riogi ja tegi •
siis arglikult mõne sammu minu
suunas. Tasase häälega küsis ta:
„Kus sa oled?"
TUTVUS; HAAREMINAISEGA
„Tule otse edasi!" kordasin temale
senikaua, kuni kohtusime; ja
siis oli Hanum-Kutsika hämmastus
suur, kui leidis eest võõra mehe.
Pimeduses me teineteist ei näinud,
kuid kõnes ta taipas minu
murrakust, et ma pole pärismaala-'
ne. See nähtavasti tegi \ temale lõbu,
sest kähku ta küsis minult:
„Kas oled Serhiit-Hanumi sugula-he?"
Taipasin, et jutt on „valgest
naisest" ja seega mõnest blondist
eurooplannast. Vastasin jaatavalt,
lisades, et praegu pole aega sellest
pikemalt rääkida.
, ,õues võidakse sinu puudumist
märgata," lisasin. „Mine lõpeta
oma töö ja siis heida magama; ja
kui näed, et majas kõik juba magavad,
tule tagasi, — mul. on sulle
rääkida väga tähtsat. Valva aioult,
et keegi minu siinolekust teada ei
saa!" Vähese mõtlemise järele küsis
väike tüdruk, kas ta ei tohiks
minu (^siinolekust teatada ka Kob-ra-
Hanumile? Seletasin, et enne,
kui me pole saanud nõu pidada,
ärgu ta minust kellelegi piiksata-gu.
„Aga kui saad kätte midagi
söögipoolist, siis too mulle, olen
väga näljane!" —- „Tshaam!" sõ-.
nas väike tüdruk ja lippas käiku,
kust oli varem ilmunud nähtavale
arbaab. Varsti oli ta jälle tagasi,
kaasas anumatäis riisiputru. Ulatas
selle minule, ise aga hakkas sõnalausumata
basseinist vett õuele
ammutama.
KUIDAS SATTUS VALGE .
NAINE HAAREM?
Sõin, nagu õhtune seltskondki
varem, riisiputru peoga ning vajusin
samuti küljeli, nagu oli ^ seda
teinud arbaab. Mõttes aga valmistasin
„diplomaatlikke" ettekääii-deid
juhuks, kui mu siinolek kogemata
enneaegselt peaks avastatama
ja tuleks kohata mõnd täiskasvanut.
Seni oli jutt selle väikese
lapsega olnud hõlpus, sest ta oli
ju veel küllalt rumal. Mu uudishimu
aga oli suunatud tollele „val-gele
naisele", kelle olemasolust
haaremis olin kuulnud väikeselt
tüdrukult. Kuidas ja mis otstarbel
too eurooplanna- võis olla sattunud
siia, kaalusin endamisi. Arutanud
igati ka omaenda rumalat
olukorda, ma ei märganudki, kui
juba oli möödunud kesköö ning
õuepimedusest minu peidukohani
nägin hiilivat kaht inimkogu, üks
neist, nähtavasti Kutsik-Hanum,
vadistas kiiresti: „Tõin kaasa Ha-num-
Serhiiti, tema meie keelt ei
räägi, teda mõistab ainult Kobra-
Hanum."
Küsisin valgelt naiselt poolsosinal
prantsuse keeles: „Lubage küsida,
kes te olete?" Naine aga vastas
vene keeles: „Räägin ainult vene
keelt." pärisin siis temalt ta siia-sattumise
põhjust, misjärele naist
kohe haaras kirjeldamatu nutupu-hang.
Püüdsin teda lohutada, aga
ta nähtavasti ei suutnud end enam
üldse valitseda, surus oma pikad
küüned sügavale mu käsivarde, rebides
teise käega lõhki mu ainukese
särgi krae. Olin niivõrd hämmastunud,
et ei mõtelnudki teda
takistada.
„TEID PIINATAKSE
SURNUKS...«
Kutsik-Hanum, kes oli meie
juurde maha istunud, vadistas na-iivse^
it :„See valge naine nutab alati.
Tead, ühel õhtul ta isegi lõi
piibu arbaabi pähe katki,' ja siis
me kiskusime ta alasti ning hoidsime
teda kinni kui arbaab teda
piitsaga peksis. Ka Kobra-Hanum
saab tihti peksa, ainult Iranduhit
pole veel peksetud. Ega ometi sina
temale praegu haiget tee, ^et ta
jälle nutab?".
Rahustasin väikest, üteldes, et
ma ei mõtlegi talle haiget teha.
Ulatasin talle oniapudruanuma ja
käskisin basseinist vett tuua. Vesi
karastas valget naist, ta tuli mõistusele
ja küsis, kes ma olen. Kui
olin lühidalt seletanud oma siia-sattumisest,
soovitas valge naine,
mul põgeneda nii ruttu kui võimalik.
„Kui teid siit leitakse, piinatakse
teid kohe surnuks. Võite end
aias varjata ainult kuni hommikuni,
siis aga ei päästa teid ükski
vägi. Arbaab on väga kuri!"
Seletasin, et tean seda küll, kuid
niisuguses seisukorras on mul võimatu
siit kuhugi kaduda ja kuhugi
jõuda. Tahes-tahtmat^ pean pifüd-ma
end paremini teele varustada.
Siis hakkas naine paluma, et ma
teda endaga kaasa võtaksin, sellele
vaatamata, kui raskeks teekond
ka ei osutuks. Lubasingi seda. Küsisin
siis, kui kaua ta siin juba on
olnud.
«PUNASEST PARADnSIST«
HAAREMISSE
Ohates jutustas ta siis jubeda
loo, kuidas ta Venemaalt Ashaladi
linnast põgenenud üle piiri Pärsiasse
ühes kolmekümne teise naisega,
kuidas nad sattunud piirivalve
kätte, kes kohelnud neid kõige
tooremal kujul; säärane kohtlemine
saanud neile osaks nende trans-porteerihiisel
Meshedi linna, kus
neid kinni peetud komandantuuris
kauemat aega, kasutades vägivalla
otstarbeks ja raha teenimiseks. Nii
sattunud kõik naised nii hingeliselt
kui füüsiliselt kõige armetumasse
seisukorda. Kõneleja ise on
hiljem müüdud sellele arbaabile,
kelle juures ta praegu viibib.
Jutustus, kõigis oma üksikasjades
nii õudne ja uskumatu, mida
ei saa edasi anda kirjasõnas, jättis
sünge mulje. Ometi, nagu hiljem
kuulsin,- vastas venelanna jutustus
täiesti tõele, sest Nõukogude võimud,
kättemaksuks „onnemaait"
ärajooksmise eest, ei olevat nende
päästmiseks, midagi teinud. Eurooplased,
kes sedametsikust jälginud,
palunud küll Inglise, Prantsuse
ja teiste saatkondade kaudu
panna sellele piiri ,kuid tagajärjeta..
Mind ümbritsesid siin sajad kilomeetrid
kuuma liivakõrbe, kuid
otsustasin siiski katsuda leida väljapääsu
ja ka venelanna endaga
kaasa võtta. Kutsik-Hanum teadis
küll rääkida, et kord aastas siit
mööduvat suur sõjaväelaste karavan,
aga oli ilmne, et karavanis
valget naist koheldaks veelgi jälgimalt.
Venelanna otsustas pidada
nõu oma sõbrannaga haaremis,
Kobra-Hanumiga, kuna see omakorda
võivat saada abi Iranduhi'lt;
viimasel olevat suur mõju haare-.
mis. Iranduhi julgevat isegi ar-baabile
vastu hakata ja jäävat seejuures
ihunuhtluseta. Otsustasime,
et senikaua kui naised asja endi
vahel klaarivad, hoian end varjul
Kobra-Hanumi toas, sest seal leiduvat
mulle sobiv peiduurgas ; ka
ajaks, millal > arbaab teda külastaks,
Kutsik-H.anumit aga mõlemad
püüdsime mõjutada niipalju
kui suutsime, et ta minu olemasolust
kellelegi ei räägiks. Tasuks
vaikimise eest venelanna isegi kinkis
temale oma sõrmuse.
PÕGENEMISPLAANID
Kobra-Hanum, . kelle leidsime
tema toas, osutus veetlevaks iluduseks
pika kasvuga, saleda kehaga.
Aastatelt võis ta olla vaid ka-heksateistkümnene.
Mind kohtles
ta väga südamlikult, avaldades arvamist,
et Iranduh-Hanum ainult
rõõmustaks kuuldes, et kavatsen
haaremist varastada venelanna, k^
da ta kahtlustavat võistlejana. Arvas,
et peaksin rääkima Iranduh-
Hanumiga veel täna öösel, — ainult
tema võivat mind' kaitsta
haaremi kadetseva naispere rünnaku
puhul. Tutvusingi kohe Iran-duh-
Hanumiga. Ta osutus samuti
väga kauniks, kuid nähtavasti ka
väga jonnakaks ja turtsakaks.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 13, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-08-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810813 |
Description
| Title | 1981-08-13-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE ndjapieval, 13. augustil — Thursday, August 13,1981 56 4) Villi Lepik, 5) Vello Salong ja; 6) Kuno Rüber. Ka 250 kuupsen-timeetriliste klassis oli L. Teesalu Vütnas toimusid N . Liidu all- ^t'™?' ^\ ^''^Z veeorienteerumise meistrivöistlu- /'t'"*,'',S sed. Esimeseks oli poiujumine, kus ^="1 ^^^^ " ° v Eesü naisvõistlejad ei pääsenud kuupsenimeetnhste klassis oi. esi- ^ J 1 -1 V mene Jun Raudsik, neljas P. medaleilej Tuna Kompus oli vnes • . . , « i • 1^-5^ t 1/: Kukk ja kuues Matti Savolainen. 1336. punküga, 16-aastane Tuna _ n „ _ : 75^ u^^^. Krutov seitsmes - 1312, Katrin Kulgvankrga kuni /50 kuup sentmieetriliste-klassis oh eestlasist parim kölmandaje kohale tulr Viikant kaheksas — 1308 jä Kaie Part üheksas — 1298. Tallinna mehed aea saavutasid ""^ P^^^' ^^^^^^ Kumm—Endel • Haugas, viiendale kohale Heik' kolmikvõidu Esimeseks tuli Viljar ^euhaus, kuuenda- Praks - 1356 teme Valeri Alek- pütsep-Valdeko Tepas-sandrov — 1342 ja kolmas V- 1, * Zaitsev — 1338. Tsooniujumises oli Kaie Part 13-es (1215), Katrin Viikant l5-cs (1206). Meestest . , jälle parim Vüjar Praks - 1240, f''^^^ autovõidusõidu kes kahel alal BÜsis esikohal 2596 meistrivõistluste teisel etapil laks punktiga ^^^^^ sportlasel Jun Orustel, ^ . kes võitis Nõukogude Liidu meist- , • . V -i ^ . T.T ritiitli väikevormelite sõidus. Vor- Kadrioru staadionil tomius N. „Easternitel" tuli teisele ko- Ludu buppesportlaste paev mü- neljandaks lest N. Ludu t,ppstK)rtlased osa ^ ^ j ^ ^ ^ viieteistkümnendate võtsid ,a ka koA esikohad saayu- ^uha, 18-eks Arvo Tann. tasid. Eestlasist ok R. Lindal teivashüppes tagajärjega 5.00 9.-10. y-. • kohal. Kõrgust hüppasid Tarmo • .. . . / ^« , , « Valgepea ja Heikki Kask 2.18, ' toimusid_ 20-ndad karika- Kalev Martsepp ja Vello Lumi võistlused, kus yoisteldi kuuel alal, 2.10. KaugushUppajaist Arne Kär- n^f* 200 kettaheites ja pda-ner 7.35, tJlo Niitmäe 7.29 ja viskes, meeste 5000 m,korgushup. Priit Raudsepp 7.12. KolmikI,üp- J» odaviskes. V&stliiKe alma-oes tuli kolmandaks Jaak Uudmäe P a f varnad tulemused olid: Dainis tulemusega 16.63, mis on pärast "^"'^ odavise 86.84, Janis Bojars. jalavigastusest paranemist tema tä- ""s Lati kuuhtoukerekord 20.18, navune parim tulemus. Aleksandr Obizhajeyi uus Lat, tei- . vashupperekord 5.62. Eestlaste kasi ^ I ei käinud hästi ,naiste 200 m eel- Luksemburgi viieetapilisel jalg- jooksus A. Meri ei pääsenud fi- , ratturite velotuuril tuli 72 osavõt- j^^ali, kettaheites jäi E. Kubi ja hulgas kolmandale kohale tart- 60.82-ga neljandaks, H. Parts lane Richard Suun. 58.26-ga seitsmendaks. Meeste 5000 m jäi V. Misler ajaga ILMUS — 1978/a.kanneim eestikeelne Metnskogn LUKOGU L Ivmk püsib oma Inules tugevate sidemetega Lõnna-Eesti vanemate sünnimnllas. Tema nägemnsUk laole Soomest, selle sha-manliknst soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma iimbraskonnast mujal maaflmas on tunderikas ja talielepamierk. on valitud paremik ta varem ilmunud kogudest. 320 lk. Hind $10.00 --saatekulu 50 centi SAADAVAL .,VABA EESTLASE" TALITUSES Pirita-Kose-Kloostrimetsa ring- 14.06,07 kolmandaks, R. Valdmaa rajal toimus „Kalevi" XXI suur- aj^g^ ^ ^ • l ^ ' ^ ^ vnendaks. Odavis-sõit, millest kahe päeva kestel osa ^.^^ oH T. Moorast viies, tema pa-võttis 137 mootorratturit. N. Lii- ^^^^ du ulatusega võistlustel ei käinud eestlaste käsi eriti hästi, väga mitmeil külgvankriga mootorratastel tuli sõit katkestada, kuna sõidukid ei pidanud vastu. Noorte 125 — ^. v i i ^ kuupsentimeetriliste klassis oli tipptulemuse kest-eestlasist parim teisele kohale tui- yusujümises Par^^^ nud Mart Lajal.aeg 40.42. Naiste [^^ .^^^ 1'ITT' ? J 175 kuupsentimeetriliste klassis ^ ^ V ^ tuli kolmandale kohale Meeli Ka-lam 55.39,2, Viies Luule Tull. Meeste 125 kuupsentimeetriliste Argentiinlane Ricardo Hoff- Omapärane võistlus korraldati klassis tüli esikohale Lembit Tee- New Yorgis. Osavõtjaü tuli jooks-salu, kelle keskmine kiirus oli ta pilvelõhkuja Empire State Build- 125,6 km. See ala oli ka eestlaste ingi tippu. 1575 trepiastet läbis parim, kus võideti kõik l^uus esi- võitja Peter Squair ajaga 10 mi-mest kohta, võitjale järgnesid 2) nutit 59 sekundit. JüriPreobrazhneski, 3)Tõnu,Maro, TST Põikread: 1. Kanada suurlinn, 5. Kepp, kaigaSj 9. Munkade ja nunnade elukoht, 10. Ometi, ikkagi, 12. Juhtiv tegelane, 13. Hoopis, üsna, 14. Vüets, kehv, 16: Suur nimi muusika ajaloos, 19. Enda, 21. Astmeline pinnavorm, 25. Valama, 26. Inglise pealinna, 27. Inimesed, 28. Sõjaline tegevus, 29. Erutatud^ ärevU, 30. Leelutus. Püstread: 1. Kehtiv, 2, Noor abielunaine, 3. Mitte kergete, 4. Lühendatud mehenimi, 6. Kirjandusteose lõpposa, järellugu, 7. On kõrgemal ametnikul suurem, 8. Siidist tehtud 'ese, 11. Lihasuretaja, 15. Armsaim_ maa, 17. Matemaatiline mõiste, 18. Ülemine, 20. Meeldejääv sündmus, käändevormis, 22. Ninatark, 23. Kübarategija, 24. Armetu, 26. VuUcaanist voolav tuline mass. : r Norra pariamendl alamkoda võttis häältega 54:24 vastu otsuse profipoksi keelustamiseks Norras. Selle seaduse vastu eksijaid võetakse kriminaalvastutusele. • Rootsis on profipoks keelatud juba 1969. aastast. 100 ra jooksu maailmarekordid mees 34-aastane Jim Hines kavatseb jooksurajale tagasi pöörduda. Liigne kehakaal on olnu^ probleemiks võistlusvormi saavutamisel. 1968. a. kui Hines jooksis 9,95, kaalus ta 82 kg, möödunud aastal aga 9 kg rohkem. Nüüd on ta püsivalt katsunud kehakaalu vähendada jä poole üleliigsesjt normist ongi juba maha võtnud. Põikread: 1. Kannelj 5. Keiser, 9. Iravadi, 10. Pikk, 11. Turm, 13. Vein, 15. leia, 17. Est, .18. Sekka, 21. Roa j 22. Liszt, 23. Pudel, 24. Ollus, 25. Vaher, 27. Ampel, 30. Ami, 31. Maret, 34. Ala, 35. Laip, 37. Muud, 38. Saak, 40. Alus, 42. Avesson, 43. Kukkel, 44. Imatra. Püstread: 1. Kahvel, 2. Niin, 3. Erk, 4. Lakke, 5. Katik, 6. Edu, 7. lirirs. Rivaal, 10. Pits, 12. Merd, 14. Esitama, 16' Loetelu, 18. Storm, 19. Kalur, 20. Apsat, 25. VaUak, 26. Hüs, 28. Paus, 29. Laduja, 32. Ahnel, 33. Edasi, 36. Paak, 37. Muna> 39. Ave. FRED LIMBERG ISAMAA EBT lesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhticond. leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes lekkib küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma malM teekonna lõpetannd läüne^, on enamus hä^inenod koos Besitt rüldllni iseseisyasega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamee»' test leidnud sel viisil ta^ilioidlikkn meenntost Hind $18.00 pluss saatel(ulu 70 centi MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES \® Thirlmere Eesti Seltsi „Koit'^ korraline -aastäpeakoosolek peeti märtsi lõpul kohalikus Eesti Majas. Aruannetest selgus, et nii T.E. Selts kui selle allorganisatsioonid Segakoor, Naisring ja Näitering on 1980. a. jooksul tegutsenud mitmekülgselt ja edukalt. Ka majanduslikult on tegutsetud rahuldavalt. Tegevuskavas on ettenähtud jätkuv võitlus eestluse säilitamiseks, rahvuslike tähtpäevade "pühitsemine ja koostöö Austraalia Eesti Seltside Liiduga. Uude juhatusse valiti esimees Helmut Juske, abiesimees Albert Vaha, sekretär Märge Kon-gas, laekur Marti Villig, majavanem Arnold Ruus ja juhatusliikmed E. Kallas ja J. Sinivee. ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST „Cooking Estonian Style" Hilja Treimirth ja Viivi Pilrislld retsepti 7^ Hind koos saatekulnga Can. $ 13r~ Tellimisi võtab vastu „VabaEestlase*^ talitus. Raamatud saadetakse välja Los Angelesist. ILMUS EDUARD RÜGA, graafik ja maalija Toimetanud ENDEL KÕKS. ERIC PEHAP ja ARNO VIHALEMM Monograafia ^Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard Rüga õpinguist ja tööst/ kelle dutöö vaatluse kõrval tuuakse esile ka kunstikool „PaUas" õppeasutusena ja eesti kunstnike ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiejnia-le lugejaskouiale. Hind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50c) SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES 6 0 , ,^Kpgu ' protsedt!or.^,kestiä paar tundi. Naised valgusid tubadesse, arbaab aga kükitas edasi, jälgides laisalt Kutsik-Hanumi tegevust, kes oli ametis nõudepesemis^^a basseinis. Lõpetanud oma töö, läks ta vaibale arbaabi juurde ja istus, Jalgu risti pannes, arbaabi ette. Siis arutasid nad kahekesi midagi aeglaselt, kuni ka arbaab kadus majja. Seejärele see väike naine asus basseinist õuele vett kühveldama. Mina, leidnud aja paraja olevat enda olemasolust teadaandmiseks, hüüdsin tasa, püüdes anda oma häälele võimalikult sõbralikku tooni: „Hanum-Kutsik!" Kordasin hüüet, kuni väike naine mind kuulis ja, suu ja silmad pärani, minu hääle suunas kummarduvas asendis kuulatama jäi. Algul hirmudes, avas ta juba suu, et läbi öövaikuse suurt kisa kuuldavale lasta. Sosistasin siis: „Tss! Ära kisenda, olen su sõber, tule siia!" Väüce olend - vaatas riogi ja tegi • siis arglikult mõne sammu minu suunas. Tasase häälega küsis ta: „Kus sa oled?" TUTVUS; HAAREMINAISEGA „Tule otse edasi!" kordasin temale senikaua, kuni kohtusime; ja siis oli Hanum-Kutsika hämmastus suur, kui leidis eest võõra mehe. Pimeduses me teineteist ei näinud, kuid kõnes ta taipas minu murrakust, et ma pole pärismaala-' ne. See nähtavasti tegi \ temale lõbu, sest kähku ta küsis minult: „Kas oled Serhiit-Hanumi sugula-he?" Taipasin, et jutt on „valgest naisest" ja seega mõnest blondist eurooplannast. Vastasin jaatavalt, lisades, et praegu pole aega sellest pikemalt rääkida. , ,õues võidakse sinu puudumist märgata," lisasin. „Mine lõpeta oma töö ja siis heida magama; ja kui näed, et majas kõik juba magavad, tule tagasi, — mul. on sulle rääkida väga tähtsat. Valva aioult, et keegi minu siinolekust teada ei saa!" Vähese mõtlemise järele küsis väike tüdruk, kas ta ei tohiks minu (^siinolekust teatada ka Kob-ra- Hanumile? Seletasin, et enne, kui me pole saanud nõu pidada, ärgu ta minust kellelegi piiksata-gu. „Aga kui saad kätte midagi söögipoolist, siis too mulle, olen väga näljane!" —- „Tshaam!" sõ-. nas väike tüdruk ja lippas käiku, kust oli varem ilmunud nähtavale arbaab. Varsti oli ta jälle tagasi, kaasas anumatäis riisiputru. Ulatas selle minule, ise aga hakkas sõnalausumata basseinist vett õuele ammutama. KUIDAS SATTUS VALGE . NAINE HAAREM? Sõin, nagu õhtune seltskondki varem, riisiputru peoga ning vajusin samuti küljeli, nagu oli ^ seda teinud arbaab. Mõttes aga valmistasin „diplomaatlikke" ettekääii-deid juhuks, kui mu siinolek kogemata enneaegselt peaks avastatama ja tuleks kohata mõnd täiskasvanut. Seni oli jutt selle väikese lapsega olnud hõlpus, sest ta oli ju veel küllalt rumal. Mu uudishimu aga oli suunatud tollele „val-gele naisele", kelle olemasolust haaremis olin kuulnud väikeselt tüdrukult. Kuidas ja mis otstarbel too eurooplanna- võis olla sattunud siia, kaalusin endamisi. Arutanud igati ka omaenda rumalat olukorda, ma ei märganudki, kui juba oli möödunud kesköö ning õuepimedusest minu peidukohani nägin hiilivat kaht inimkogu, üks neist, nähtavasti Kutsik-Hanum, vadistas kiiresti: „Tõin kaasa Ha-num- Serhiiti, tema meie keelt ei räägi, teda mõistab ainult Kobra- Hanum." Küsisin valgelt naiselt poolsosinal prantsuse keeles: „Lubage küsida, kes te olete?" Naine aga vastas vene keeles: „Räägin ainult vene keelt." pärisin siis temalt ta siia-sattumise põhjust, misjärele naist kohe haaras kirjeldamatu nutupu-hang. Püüdsin teda lohutada, aga ta nähtavasti ei suutnud end enam üldse valitseda, surus oma pikad küüned sügavale mu käsivarde, rebides teise käega lõhki mu ainukese särgi krae. Olin niivõrd hämmastunud, et ei mõtelnudki teda takistada. „TEID PIINATAKSE SURNUKS...« Kutsik-Hanum, kes oli meie juurde maha istunud, vadistas na-iivse^ it :„See valge naine nutab alati. Tead, ühel õhtul ta isegi lõi piibu arbaabi pähe katki,' ja siis me kiskusime ta alasti ning hoidsime teda kinni kui arbaab teda piitsaga peksis. Ka Kobra-Hanum saab tihti peksa, ainult Iranduhit pole veel peksetud. Ega ometi sina temale praegu haiget tee, ^et ta jälle nutab?". Rahustasin väikest, üteldes, et ma ei mõtlegi talle haiget teha. Ulatasin talle oniapudruanuma ja käskisin basseinist vett tuua. Vesi karastas valget naist, ta tuli mõistusele ja küsis, kes ma olen. Kui olin lühidalt seletanud oma siia-sattumisest, soovitas valge naine, mul põgeneda nii ruttu kui võimalik. „Kui teid siit leitakse, piinatakse teid kohe surnuks. Võite end aias varjata ainult kuni hommikuni, siis aga ei päästa teid ükski vägi. Arbaab on väga kuri!" Seletasin, et tean seda küll, kuid niisuguses seisukorras on mul võimatu siit kuhugi kaduda ja kuhugi jõuda. Tahes-tahtmat^ pean pifüd-ma end paremini teele varustada. Siis hakkas naine paluma, et ma teda endaga kaasa võtaksin, sellele vaatamata, kui raskeks teekond ka ei osutuks. Lubasingi seda. Küsisin siis, kui kaua ta siin juba on olnud. «PUNASEST PARADnSIST« HAAREMISSE Ohates jutustas ta siis jubeda loo, kuidas ta Venemaalt Ashaladi linnast põgenenud üle piiri Pärsiasse ühes kolmekümne teise naisega, kuidas nad sattunud piirivalve kätte, kes kohelnud neid kõige tooremal kujul; säärane kohtlemine saanud neile osaks nende trans-porteerihiisel Meshedi linna, kus neid kinni peetud komandantuuris kauemat aega, kasutades vägivalla otstarbeks ja raha teenimiseks. Nii sattunud kõik naised nii hingeliselt kui füüsiliselt kõige armetumasse seisukorda. Kõneleja ise on hiljem müüdud sellele arbaabile, kelle juures ta praegu viibib. Jutustus, kõigis oma üksikasjades nii õudne ja uskumatu, mida ei saa edasi anda kirjasõnas, jättis sünge mulje. Ometi, nagu hiljem kuulsin,- vastas venelanna jutustus täiesti tõele, sest Nõukogude võimud, kättemaksuks „onnemaait" ärajooksmise eest, ei olevat nende päästmiseks, midagi teinud. Eurooplased, kes sedametsikust jälginud, palunud küll Inglise, Prantsuse ja teiste saatkondade kaudu panna sellele piiri ,kuid tagajärjeta.. Mind ümbritsesid siin sajad kilomeetrid kuuma liivakõrbe, kuid otsustasin siiski katsuda leida väljapääsu ja ka venelanna endaga kaasa võtta. Kutsik-Hanum teadis küll rääkida, et kord aastas siit mööduvat suur sõjaväelaste karavan, aga oli ilmne, et karavanis valget naist koheldaks veelgi jälgimalt. Venelanna otsustas pidada nõu oma sõbrannaga haaremis, Kobra-Hanumiga, kuna see omakorda võivat saada abi Iranduhi'lt; viimasel olevat suur mõju haare-. mis. Iranduhi julgevat isegi ar-baabile vastu hakata ja jäävat seejuures ihunuhtluseta. Otsustasime, et senikaua kui naised asja endi vahel klaarivad, hoian end varjul Kobra-Hanumi toas, sest seal leiduvat mulle sobiv peiduurgas ; ka ajaks, millal > arbaab teda külastaks, Kutsik-H.anumit aga mõlemad püüdsime mõjutada niipalju kui suutsime, et ta minu olemasolust kellelegi ei räägiks. Tasuks vaikimise eest venelanna isegi kinkis temale oma sõrmuse. PÕGENEMISPLAANID Kobra-Hanum, . kelle leidsime tema toas, osutus veetlevaks iluduseks pika kasvuga, saleda kehaga. Aastatelt võis ta olla vaid ka-heksateistkümnene. Mind kohtles ta väga südamlikult, avaldades arvamist, et Iranduh-Hanum ainult rõõmustaks kuuldes, et kavatsen haaremist varastada venelanna, k^ da ta kahtlustavat võistlejana. Arvas, et peaksin rääkima Iranduh- Hanumiga veel täna öösel, — ainult tema võivat mind' kaitsta haaremi kadetseva naispere rünnaku puhul. Tutvusingi kohe Iran-duh- Hanumiga. Ta osutus samuti väga kauniks, kuid nähtavasti ka väga jonnakaks ja turtsakaks. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-13-06
