1986-02-26-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
» » » / I, 26. veebraarill aa ym^^iiijtimnirr .16 : O/ü Vaha Eestkise, 1955 Leslie St :Ooia Mills,; TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOMETAJÄ: Olaf Kopvillem ToiMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e, Olsv Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—, poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas $42.— ja veerandaastas $22.—. J klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — ÜSA $ni.-r, $59.—, $31.—, mujal välismaal $136.—, $72.—, $38.—. Aadressi muudatus $L— — Üksiknumbn hind 70 c. KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. &u3iBtus2 võetekse vasti nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni ja ^nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080 orgamseerijad. Vasakult |Le^^^ ja Ene Salurand. Eestlane i ^.\M^ komMunistliku. rezhtai keega ei tule Msdametuiinistus on teatavasti vörd- rahakotti ära kiskuma ega neid ^^^^1^^^ MeskoÄri koösviibrriiisel iöet^^ JQide kuritegudega ja havitusoperat- aga kohe kui välismaailmas elava- * ^ * • J. •\ —• A • • • • i i J. JL ^^"I sioonid^a, mida Kreml ei taha tel eestlastel, lätlastel ja leedul^^^ - AktSTOOn VöIVat kUBlI kOkS d a s t o t , kuidagi tunnistada. Või k i i siis õnnestub hakkama saada mõne j, ^ ^ »•! ^ T W ^ ^ A » ^ • M i „ . n . V ÄultiMi-üteto distades,,mõningates'' mineviku helepanu äratab lilngBaltr olevat mid^itegeni^^^ sikaiist |a peensusteni väijatööta^^Hkir^ ning annetuste andpte khtede väljaandmineo Koosolekut • ka seietatavy e t » E. Salnrando : siieelepahatorm'U' keegi julgeb - See, vlfeapurse; paiskus; !Britl/^ venelastele nende kuritegusid mee- dait lutadÄ ning helle ette heife^ mõte. Vajame ei ole midagi teinud oma möödu- nali Ja Läänemerel organiseeritud trükitud nagu eelmisel koosolekul reservi loodetavatelt Kanada polii- allkirju ^RO liikmete liiõjutami-nud ^imuste heastamBseks.^^^^TO vabadusristlemise päevil. Originaal- ja Balti Liiduga k o k k u l e i d m a ÜRO liikmeskonnas kogude Juhid kipuvad neid isegi sele algatusele piihendati Lääne- ettenähtud. Balti Liit kiiti^^ kõigiti õigustama ning^^m algatamise ametiikult heaks ja nada, et suured Nõmmik jagas aktsiooni ka-olulisem --Stalint^j^tüõelusd^ j^gj^s osaks. Esimeseks masside kurjusele, julmusele, jõhkrusele ja tähelepanu na Ta selgitas õhemalt lehtede täit- juurde minek ja neilt toetun saa-kuritegelikest ideedest kantud polii- oma tasakaalu. Tallinnas anti kohe Samuti alustati allkirjade kogumise- mist, pidades vajalikuks, et need mine vaatleja staatuse saamiseks, tika jätkub nagu näeme praegu Af-^^^^^^^^^ laupäeva õhtul toi- mitte ei tuleks poolikult tagasi, ku- sest praegused tunnustused on pa-ganistanis, aU^^^ SImüski partei munudT.E. Meeskoori koõsviibi- na see raskendaks arvestamist. berlikud Vaatleja juuresolekul ei Ja isegi Venemaal, kus iga inime-peahääle^ saada enam eitada ega öelda hagu ne, kes julgeb suud rezhiimikriti- äge sõimu elavate ku $462.00 42 allakirjutaja poolt. Suuremais kanada asutustes, et- g^jjj suveräänsust poleks seerimiseks pisutki pra^^ allkirjade kogumisega olemaski Ta küsis koosoUiailt kas tab oma elupäevad hulluma alustatud T, E.Naisseltsi üritusel ja Scontaktiinimesi. Aktsiooni J""- nad on sellega nõus mi(ia komitee sunnitöölaagris. välismaale tasuta saadetavas pro- Eesti Apostlik-õigeusu koguduses. "^^^ rõhku panna sellele, et on seni teinUd Keegi ei vastanud Kremlis praegu võimul olevaid pagandalehe^ Lätlased ja leedulased ön oma le- Ja Parlamendiliikmed vaildvak^ nõusole-i^ eM tuleb pidada teatud liiki psüh^^ Oleks võinud arvata^et kommu-^^^-V : :. • ^ ^ . ^ - : saaksid mõjutatud. miaa m pmas vaiKivatcs nuu.u ^ ^ ^ ^ ^ ^ Meil on vaja käendajaid rüke E.Salurand ütles et suure teh- Kun algab, leatua maara! on sim tikkel paljastab enta Silma ^-u* i —••u ^ w ^ i • • • I J . , . , , „ L * . , . . -^ij i / „ „ o / i ac jegimišt retddivfeM ^ta^^^^ ainult ^te-gus ;a et m d toetaksid sed^^ ^ diga, kesyärasfatudvõiröi^^^ laste king pigistab ja «ida valutab/ J* ^ ÜROsse vnm.sel. hakötti kandes hakkab seda lõim et nende kätte -jg^-jy. dmaksi pidama ja saab vihaseks^ ^^^^^^ keegli julgeb tema kuritegudele tä- suur osa endki omanikke Siberisse Meil ei^ i^aimumusic iiuigas.^ iv.as SODIKS j^^^ oodata käendajate insti-teelepanu juhtida. Sellised^^^^t^^^^ tuudi organiseerimist, märgid ilmnevad Moskvas ja vene tati, d kuulu Koguma. Oma kommuiiistide kontrolli all olevas maaSBmaš leidub siiski ved palju neda,^^^k^^^^ leidis ta, et asjaajamise no^ Tallinnas ka sd juhul kui keegi vä- inime^^^ lismaallmas julgeb venelaste peal® tiku^ jai^aaKs seda^labi viia. da üldine Balti aktsioonikomitee 9- näpüga näidata ning juhtida nende misoperatsiooni võõra vara arvel ei vaeva ürituöte ja algatuste korral- . ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ kokkupuu- liikmelisena, sest peab olema vastu-mu Balti riikide anastami- tunnista. damisdia organiseerimisel, mis ^"'"^se^^edirvabariigi vastuvõtul, tav Balti organ, mis on käendajate kes annaksid otseselt toetuse, lid Tribunali pärast L. Leivat küsis, kas kellegi 1 on np , . . . ^ , , . „. ^« «««j häid ideid kuidas aktsiooni k t a - ?^ ' ' ' ^ " ^ . ; l ' v ^ ^ ^^ dakanadalaste hulgas. Kas sobiks^^^^^^^M^ la organiseerimlsd, mis d r ^ sele, ning seal Duniaste noolt orga- Stiil, mida kasutatakse ,,Mahvä ole mõju avaldanud siinsele üfeis- V^^^^ oi- leidmisd ühine Järgmised tuhan niseeritud hävitamisoperatsioönide- Hääles*^ Balti Tribunali atakeerimi- konnale ning on jätnud seetõttu ka ^ \ allkirjade kogumisel Onta- ded lehed trükitakse juba kaenda-le, mille Säbivümisd on kasutatud sel meenutab omaaegseid kallale- Balti riikide okupeerijad jä kolo- parlamendis. Seda võiks katse- jäte allkirjadega Meil on väike le kommunistil- niaalvõimu isandad külmate^ k^^ teistes keskustes. . grupp kanada sõpru, kuid tuleb imisi ning poiiltilisepolitsdter- kus ^a^^^^ pla- kaasa tuua laiem ühiskond. ««ron^n»^ «^.rSrirn,.?iL s^^^^ tallaaluseid ning V Aktsiooni praktilise teostamise il^^d neid soimuvalanenteaa ^ ^"^^ seaks tekstiga: osas küsis selgust R. Marley, puu-roiijt gnusllkumal Seniste Tribunali oi^ai yõSIb se „reaktsiooniliseks [Utega en- Ts ^^"'^^ ^^'^ ^^««^a icK5siiga; Kusis K. mariey, puu seniste Kogemuste põlajal yõittJ emBgrantlikuks did õigustama, millega nad satuvad ''r®^"J">^^sm^ the unpunished dutades annetuste tegijaile tulumak-ä t d ^ et Moskvas suhtutakse rämpšuks*S tunnistajaid alkohooli- veelgi haly^^ andes look what^was done in Bai- suvaba kviitungi andmist, kuidas võrdlemisi külmalt ja üleoSevaUkuteks, terroristideks, murdva^^^ of Bai- on ärikeskuses allkirjade kogumise-baiti rahvusgnipoide senistesse olu- tefe^ selliseks isrituseks oli Nations". ga, kes annab sdleks luba ja kes de sunnil piiratud raamide^^^ korraldatud Balti A^..^®^*^^^ ^kasutada sdlist igal tagab julgeolekut nud Atsloonidesse A. Sepa küsis/milleks korjandus ?aste Organisatsioonis ning lääne- Idd^* ei oleks osanud välja niõtel- võib kujuraedai ka soovitas aUkirjade kogumise ^^^^^^^ ja kuhu see raha läheb, riIEdde valltaasutuste^l^ kõndeda olukorrast Baiti ^- leivat vastas, tte Juures. L^nemaiailnia ajaldajan- dusristlemk^^^ riiki- riikides, kuidas N Liit surub / ». \r A A i u * ssfo te d Diihenda nendde al^^^^ ibitl rahvaid Kaisa f^^?^^^ tovalisdt juhtumit, Õn-Mõtsnl - ' ^ ^^ vrfits^ad tunnevad endid väga lehtedest ^^^v^ ku vangistamist jm.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ BLA, Koguj^^^ 0ärg lk. 3) Nn OOI Itaalias, Palermos, algas kohtuprotsess, mille hiigeldimensioonid lasevad teha oletusi, nagu oleks siin tegemist mõne riigipööret taotlenud poliitiliste ekstremistide jõuga kohtu alla andmisega. Asi pole aga sugugi nii lihtne — tege-mis on hoopis ohtlikuma seltskonnaga. SitsiiÜa Mafia liikmetega, keda süüdistatakse paljudes kuri- - tegudes, mis hõlmavad mõrvad, uimastusainetega kauplemise» väljapressimised, küüditamised, röövimised jne. jne. Protsessi ulatusest annab juba pildi kaebealuste arv — neid on kogusummas 474, kuid paljud politseieksperdid on veendunud, et kohtu alla antud jõuk moodustab ainult ühe osa Mafia vandeseltsi kuuluvatest kurjätegi- . jatest. ülejäänud on vabaduses ja jätkavad oma musta äri. Kuid politseivõimusid ei vaeva ainult see teadmine, et neil pole Õn-nestunud kõiki Mafia mehi kohtu alla anda —- nad kardavad ka kõi-f i politseinike ja kohtutegelaste elude pärast, kuna iga protsessiga seotud ametiisik on märgitud |^ mees ja võib langeda Mafia löögi-meeste kallaletunc^i ohvriks. t du gu eel koi ne ga. nis tus 1 a pe Pa Wa 373- ma ga Nõ tus mi rai kor Nõ Est des Kaebealused on selle sajandeid vana rahvusvahelise röövlibande kohalikud juhid, kellede käsi ulatub Bangkokist New Yorki. Arva- m' takse, et protsess on keeruline ja komplitseeTitud ning võib kesta aastapäevad. Süüdistusakt ulatub 8607 lehekuuele ning hõlmab ka paljude politseinike mõrvamised ning Mafia omavahelised arvete õiendamised, mis on nõudnud viimase 3 aasta kestel üle 90 surma-ohvri. Mafia suurimaks mõrvaks, kuid ühtlasi ka rumalaks valesammuks, peetakse Sitsiilia kohaliku prefekti ja Palermo kuberneri kindralCarlo Älberto Dalla Chiesa imiõrvamist 1982. aastal. Vastavad uurimised on selgitanud, et Mafia juhid teevad suuri rahasid uimastusainete miiügiga, kusjuures nende sidemed ulatuvad üle kostu niaailma. Ainuüksi Ühendriikides on nad teeninud heroiini müügiga 20 miljonit dollarit aastas. Organisatsioonile kujunes komistuskiviks üks selle liikmeid-f omasso Buscetta, kes andis politseivõimudele vajalikke andmeid nii Itaalias kui ühendriikides, kirjutades selle?a ise alla oma surmaotsusele. Kuid oma elu pärast kardavad ka kohtunikud, keda saadavad pidevalt hambuni relvastatud valvurid* Kuid kyi kaua? Kas elu lõpuni? Mafia löögimeeste mõrvad siinsel mandril näitavad, et kurjategijad i»eavad kõiki neid meeles, kes nende teele ette satuvad ning nende musta äri takistavad. Ainsaks lootuseks jääb, et seekord tehakse Sitsiilias võrdlemisi puhas töö Mafia tiivasul^ede väljakitku-miseks nin? et nüüd õnnestub seda kurjategijate jõuku enamvähem likvideerida, kes kummalisel kombel on suutnud alati vee peal püsida ja oma äri edasi ajada, Näib, et demokraatliku maailma seadused ja võimuvahendid on selleks olnud liiga nõrgad, et Mafiat likvideerida. Kindral Silva mõrvamisega sai Itaalias nähtavasti kannatuse mõõt täis Ja asuti tegutsema. Ühendriigid ja Kanada ei ole ilmselt nii kaugele jõudnud: ajakirjanduses kirjutatakse vabalt ning pikalt-laialt, kes on siinsed Mafia juhid ja milliseid seaduse-vaštaseid operatsioone nad juhivad ja teostavad^ kuid politsei^ ja kohtuvõimudel puuduvad ilmselt võimalused kusagilt kinni hakkamiseks ja süüdlaste kohtu alla and- AMI rita Ma ja kor se 24. . • • t l *
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 26, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-02-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e860226 |
Description
Title | 1986-02-26-02 |
OCR text | » » » / I, 26. veebraarill aa ym^^iiijtimnirr .16 : O/ü Vaha Eestkise, 1955 Leslie St :Ooia Mills,; TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOMETAJÄ: Olaf Kopvillem ToiMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e, Olsv Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—, poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas $42.— ja veerandaastas $22.—. J klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — ÜSA $ni.-r, $59.—, $31.—, mujal välismaal $136.—, $72.—, $38.—. Aadressi muudatus $L— — Üksiknumbn hind 70 c. KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. &u3iBtus2 võetekse vasti nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni ja ^nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080 orgamseerijad. Vasakult |Le^^^ ja Ene Salurand. Eestlane i ^.\M^ komMunistliku. rezhtai keega ei tule Msdametuiinistus on teatavasti vörd- rahakotti ära kiskuma ega neid ^^^^1^^^ MeskoÄri koösviibrriiisel iöet^^ JQide kuritegudega ja havitusoperat- aga kohe kui välismaailmas elava- * ^ * • J. •\ —• A • • • • i i J. JL ^^"I sioonid^a, mida Kreml ei taha tel eestlastel, lätlastel ja leedul^^^ - AktSTOOn VöIVat kUBlI kOkS d a s t o t , kuidagi tunnistada. Või k i i siis õnnestub hakkama saada mõne j, ^ ^ »•! ^ T W ^ ^ A » ^ • M i „ . n . V ÄultiMi-üteto distades,,mõningates'' mineviku helepanu äratab lilngBaltr olevat mid^itegeni^^^ sikaiist |a peensusteni väijatööta^^Hkir^ ning annetuste andpte khtede väljaandmineo Koosolekut • ka seietatavy e t » E. Salnrando : siieelepahatorm'U' keegi julgeb - See, vlfeapurse; paiskus; !Britl/^ venelastele nende kuritegusid mee- dait lutadÄ ning helle ette heife^ mõte. Vajame ei ole midagi teinud oma möödu- nali Ja Läänemerel organiseeritud trükitud nagu eelmisel koosolekul reservi loodetavatelt Kanada polii- allkirju ^RO liikmete liiõjutami-nud ^imuste heastamBseks.^^^^TO vabadusristlemise päevil. Originaal- ja Balti Liiduga k o k k u l e i d m a ÜRO liikmeskonnas kogude Juhid kipuvad neid isegi sele algatusele piihendati Lääne- ettenähtud. Balti Liit kiiti^^ kõigiti õigustama ning^^m algatamise ametiikult heaks ja nada, et suured Nõmmik jagas aktsiooni ka-olulisem --Stalint^j^tüõelusd^ j^gj^s osaks. Esimeseks masside kurjusele, julmusele, jõhkrusele ja tähelepanu na Ta selgitas õhemalt lehtede täit- juurde minek ja neilt toetun saa-kuritegelikest ideedest kantud polii- oma tasakaalu. Tallinnas anti kohe Samuti alustati allkirjade kogumise- mist, pidades vajalikuks, et need mine vaatleja staatuse saamiseks, tika jätkub nagu näeme praegu Af-^^^^^^^^^ laupäeva õhtul toi- mitte ei tuleks poolikult tagasi, ku- sest praegused tunnustused on pa-ganistanis, aU^^^ SImüski partei munudT.E. Meeskoori koõsviibi- na see raskendaks arvestamist. berlikud Vaatleja juuresolekul ei Ja isegi Venemaal, kus iga inime-peahääle^ saada enam eitada ega öelda hagu ne, kes julgeb suud rezhiimikriti- äge sõimu elavate ku $462.00 42 allakirjutaja poolt. Suuremais kanada asutustes, et- g^jjj suveräänsust poleks seerimiseks pisutki pra^^ allkirjade kogumisega olemaski Ta küsis koosoUiailt kas tab oma elupäevad hulluma alustatud T, E.Naisseltsi üritusel ja Scontaktiinimesi. Aktsiooni J""- nad on sellega nõus mi(ia komitee sunnitöölaagris. välismaale tasuta saadetavas pro- Eesti Apostlik-õigeusu koguduses. "^^^ rõhku panna sellele, et on seni teinUd Keegi ei vastanud Kremlis praegu võimul olevaid pagandalehe^ Lätlased ja leedulased ön oma le- Ja Parlamendiliikmed vaildvak^ nõusole-i^ eM tuleb pidada teatud liiki psüh^^ Oleks võinud arvata^et kommu-^^^-V : :. • ^ ^ . ^ - : saaksid mõjutatud. miaa m pmas vaiKivatcs nuu.u ^ ^ ^ ^ ^ ^ Meil on vaja käendajaid rüke E.Salurand ütles et suure teh- Kun algab, leatua maara! on sim tikkel paljastab enta Silma ^-u* i —••u ^ w ^ i • • • I J . , . , , „ L * . , . . -^ij i / „ „ o / i ac jegimišt retddivfeM ^ta^^^^ ainult ^te-gus ;a et m d toetaksid sed^^ ^ diga, kesyärasfatudvõiröi^^^ laste king pigistab ja «ida valutab/ J* ^ ÜROsse vnm.sel. hakötti kandes hakkab seda lõim et nende kätte -jg^-jy. dmaksi pidama ja saab vihaseks^ ^^^^^^ keegli julgeb tema kuritegudele tä- suur osa endki omanikke Siberisse Meil ei^ i^aimumusic iiuigas.^ iv.as SODIKS j^^^ oodata käendajate insti-teelepanu juhtida. Sellised^^^^t^^^^ tuudi organiseerimist, märgid ilmnevad Moskvas ja vene tati, d kuulu Koguma. Oma kommuiiistide kontrolli all olevas maaSBmaš leidub siiski ved palju neda,^^^k^^^^ leidis ta, et asjaajamise no^ Tallinnas ka sd juhul kui keegi vä- inime^^^ lismaallmas julgeb venelaste peal® tiku^ jai^aaKs seda^labi viia. da üldine Balti aktsioonikomitee 9- näpüga näidata ning juhtida nende misoperatsiooni võõra vara arvel ei vaeva ürituöte ja algatuste korral- . ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ kokkupuu- liikmelisena, sest peab olema vastu-mu Balti riikide anastami- tunnista. damisdia organiseerimisel, mis ^"'"^se^^edirvabariigi vastuvõtul, tav Balti organ, mis on käendajate kes annaksid otseselt toetuse, lid Tribunali pärast L. Leivat küsis, kas kellegi 1 on np , . . . ^ , , . „. ^« «««j häid ideid kuidas aktsiooni k t a - ?^ ' ' ' ^ " ^ . ; l ' v ^ ^ ^^ dakanadalaste hulgas. Kas sobiks^^^^^^^M^ la organiseerimlsd, mis d r ^ sele, ning seal Duniaste noolt orga- Stiil, mida kasutatakse ,,Mahvä ole mõju avaldanud siinsele üfeis- V^^^^ oi- leidmisd ühine Järgmised tuhan niseeritud hävitamisoperatsioönide- Hääles*^ Balti Tribunali atakeerimi- konnale ning on jätnud seetõttu ka ^ \ allkirjade kogumisel Onta- ded lehed trükitakse juba kaenda-le, mille Säbivümisd on kasutatud sel meenutab omaaegseid kallale- Balti riikide okupeerijad jä kolo- parlamendis. Seda võiks katse- jäte allkirjadega Meil on väike le kommunistil- niaalvõimu isandad külmate^ k^^ teistes keskustes. . grupp kanada sõpru, kuid tuleb imisi ning poiiltilisepolitsdter- kus ^a^^^^ pla- kaasa tuua laiem ühiskond. ««ron^n»^ «^.rSrirn,.?iL s^^^^ tallaaluseid ning V Aktsiooni praktilise teostamise il^^d neid soimuvalanenteaa ^ ^"^^ seaks tekstiga: osas küsis selgust R. Marley, puu-roiijt gnusllkumal Seniste Tribunali oi^ai yõSIb se „reaktsiooniliseks [Utega en- Ts ^^"'^^ ^^'^ ^^««^a icK5siiga; Kusis K. mariey, puu seniste Kogemuste põlajal yõittJ emBgrantlikuks did õigustama, millega nad satuvad ''r®^"J">^^sm^ the unpunished dutades annetuste tegijaile tulumak-ä t d ^ et Moskvas suhtutakse rämpšuks*S tunnistajaid alkohooli- veelgi haly^^ andes look what^was done in Bai- suvaba kviitungi andmist, kuidas võrdlemisi külmalt ja üleoSevaUkuteks, terroristideks, murdva^^^ of Bai- on ärikeskuses allkirjade kogumise-baiti rahvusgnipoide senistesse olu- tefe^ selliseks isrituseks oli Nations". ga, kes annab sdleks luba ja kes de sunnil piiratud raamide^^^ korraldatud Balti A^..^®^*^^^ ^kasutada sdlist igal tagab julgeolekut nud Atsloonidesse A. Sepa küsis/milleks korjandus ?aste Organisatsioonis ning lääne- Idd^* ei oleks osanud välja niõtel- võib kujuraedai ka soovitas aUkirjade kogumise ^^^^^^^ ja kuhu see raha läheb, riIEdde valltaasutuste^l^ kõndeda olukorrast Baiti ^- leivat vastas, tte Juures. L^nemaiailnia ajaldajan- dusristlemk^^^ riiki- riikides, kuidas N Liit surub / ». \r A A i u * ssfo te d Diihenda nendde al^^^^ ibitl rahvaid Kaisa f^^?^^^ tovalisdt juhtumit, Õn-Mõtsnl - ' ^ ^^ vrfits^ad tunnevad endid väga lehtedest ^^^v^ ku vangistamist jm.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ BLA, Koguj^^^ 0ärg lk. 3) Nn OOI Itaalias, Palermos, algas kohtuprotsess, mille hiigeldimensioonid lasevad teha oletusi, nagu oleks siin tegemist mõne riigipööret taotlenud poliitiliste ekstremistide jõuga kohtu alla andmisega. Asi pole aga sugugi nii lihtne — tege-mis on hoopis ohtlikuma seltskonnaga. SitsiiÜa Mafia liikmetega, keda süüdistatakse paljudes kuri- - tegudes, mis hõlmavad mõrvad, uimastusainetega kauplemise» väljapressimised, küüditamised, röövimised jne. jne. Protsessi ulatusest annab juba pildi kaebealuste arv — neid on kogusummas 474, kuid paljud politseieksperdid on veendunud, et kohtu alla antud jõuk moodustab ainult ühe osa Mafia vandeseltsi kuuluvatest kurjätegi- . jatest. ülejäänud on vabaduses ja jätkavad oma musta äri. Kuid politseivõimusid ei vaeva ainult see teadmine, et neil pole Õn-nestunud kõiki Mafia mehi kohtu alla anda —- nad kardavad ka kõi-f i politseinike ja kohtutegelaste elude pärast, kuna iga protsessiga seotud ametiisik on märgitud |^ mees ja võib langeda Mafia löögi-meeste kallaletunc^i ohvriks. t du gu eel koi ne ga. nis tus 1 a pe Pa Wa 373- ma ga Nõ tus mi rai kor Nõ Est des Kaebealused on selle sajandeid vana rahvusvahelise röövlibande kohalikud juhid, kellede käsi ulatub Bangkokist New Yorki. Arva- m' takse, et protsess on keeruline ja komplitseeTitud ning võib kesta aastapäevad. Süüdistusakt ulatub 8607 lehekuuele ning hõlmab ka paljude politseinike mõrvamised ning Mafia omavahelised arvete õiendamised, mis on nõudnud viimase 3 aasta kestel üle 90 surma-ohvri. Mafia suurimaks mõrvaks, kuid ühtlasi ka rumalaks valesammuks, peetakse Sitsiilia kohaliku prefekti ja Palermo kuberneri kindralCarlo Älberto Dalla Chiesa imiõrvamist 1982. aastal. Vastavad uurimised on selgitanud, et Mafia juhid teevad suuri rahasid uimastusainete miiügiga, kusjuures nende sidemed ulatuvad üle kostu niaailma. Ainuüksi Ühendriikides on nad teeninud heroiini müügiga 20 miljonit dollarit aastas. Organisatsioonile kujunes komistuskiviks üks selle liikmeid-f omasso Buscetta, kes andis politseivõimudele vajalikke andmeid nii Itaalias kui ühendriikides, kirjutades selle?a ise alla oma surmaotsusele. Kuid oma elu pärast kardavad ka kohtunikud, keda saadavad pidevalt hambuni relvastatud valvurid* Kuid kyi kaua? Kas elu lõpuni? Mafia löögimeeste mõrvad siinsel mandril näitavad, et kurjategijad i»eavad kõiki neid meeles, kes nende teele ette satuvad ning nende musta äri takistavad. Ainsaks lootuseks jääb, et seekord tehakse Sitsiilias võrdlemisi puhas töö Mafia tiivasul^ede väljakitku-miseks nin? et nüüd õnnestub seda kurjategijate jõuku enamvähem likvideerida, kes kummalisel kombel on suutnud alati vee peal püsida ja oma äri edasi ajada, Näib, et demokraatliku maailma seadused ja võimuvahendid on selleks olnud liiga nõrgad, et Mafiat likvideerida. Kindral Silva mõrvamisega sai Itaalias nähtavasti kannatuse mõõt täis Ja asuti tegutsema. Ühendriigid ja Kanada ei ole ilmselt nii kaugele jõudnud: ajakirjanduses kirjutatakse vabalt ning pikalt-laialt, kes on siinsed Mafia juhid ja milliseid seaduse-vaštaseid operatsioone nad juhivad ja teostavad^ kuid politsei^ ja kohtuvõimudel puuduvad ilmselt võimalused kusagilt kinni hakkamiseks ja süüdlaste kohtu alla and- AMI rita Ma ja kor se 24. . • • t l * |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-26-02