Vaba eestlane , July 5, 1983

              Second dass esmi
registration nnrnbei'
Mr. 49 (2970) XXXn aastakäik
I S T
teisipäeval, 5. jnuHl 1983^^^-
A N P J
, July 5, 1983
ULMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JANi^APÄEVAL
üksiknumbri hind 60 eenU
igiiWjan,Trnr.iaBSB3
Aktus jci vabaShyiiäMeiid tifemcsie pa^riTuiicin
Tänavune Seedriorli Suvihari '83 pidustus möödunud laupäeval kuju- jakulolevate^^^^ aga aktuse
nes jällegi rahvarohkeks suviseks kokkutulekuks väga kuuma ja jpäikse- eriti veel teatrisündmuse ajaks oli ' ' •
paisteiise ilmaga, I naga tõendaks õhtune teatrietendus „Päike paistab" lähedal»
iseloomustavalt ka pidustust. Osavõtjaid näis keskpäeval färldmisyäl-
Avasõna aktusele ütles Seedrioru
Suvekodu juhatuses esimees A. Jurs,
öeldes külalistele tere tulemast
meie ühisele kodupinnale, kus tun­takse
end ühise Vperena. Seedrioru
on eestlasi ühendav, siinsete seed­rite
varju all kohtuvad sõbrad
sõpradega, sõjaveteranid oma mul­luste
lahingukaaslastega. Kui ise­seisvas
Eestis kool ja sõjavägi hoo­litses
rahvusliku kasvatuse eest,
siis siin teeb seda Seedrioru. Ta
nimetas põhilisi sündmusi pikaaja­lises
Seedrioru tegevuses, märkides
et Kanada on seda eestlastele või­maldanud,
miUe eest eesti mehed
on ka valmis selle maa vabadust
kaitsma. Viimast lubadust kinnitati
Kanada hümniga.
Järgnevalt võitle j ate ühingute
esindus tõi paraadikorras tõrvikuga
võidutule,
mille süütamme usaldati Kest!
Vabariigi aupeakoiisnl Hmar
Heinsoole,
kelle lühema sõnavõtu järel A.
Jurs rääkis võidutule süütamise
traditsiooni mõttest ja selle teosta­misest
Vaimulüoi talituse pidas õp. E.
Fähn, kes ütles kuumale päikesele
osutades, et sama päiice,! mis pais^
tab siin, paistab ka meie, kodumaa­le.
Meie rahvas on oma vabaduse
eest võideldes kandnud palju ohv­reid;
kuid Taara tammikutes on
veel kuulda müristayaid tunnistusi,
kes nõuavad, et orjäisandad lasek­sid
meie rahva vabaks!
i Tä jätkas, öieldes, ei Maarjamaa
pole kustunud meie südameist ja
me ammutame lootust Jumala sõ­nast.
Ka tugevaimad väed on varise­nud
ja kord varisevad ka nieie
rahva rõhujad, sest vabadusidu
on istutatud inimhingedesseo
See on Jumala Mngitus, et kõ^
inimesed võiksid elada vabadena
üMse perena. Selle ja muude loo­tuste
eest palvetas ta järgnevas
palves.; ;
Eesti vabaduse eest võidelnute
mälestamise juhatas A. Jurs sisse
sõnavõtuga, öeldes et oleme toonud
palju ohvreid, meie kõhus on aval­dada
tänu neile, kes on oma elu
ohverdanud, sest nende tõttu elab
eesti rahvas. V
Toronto ja Hamiltoni Eesti Võit­lejate
ühingute liikmed, Paiil
Kunstimees Tcwrontost, Lembit
Ploom Hamütonist ja Leena Kalm-
Kimsto Seedrioru Suvekodu esinda­jana
asetasid pärja monumendi et­te.-
V.^-
J . Remoja Torontost j a H. Lem­ber
Torontost asetasid p e d nelja
rüütliristi kavaleri monumendile
ning Merike Koger deklameeris
Marie Uhderi,yMälestus ja tõotuS'*,
kuna T.E. Segakoor laulis Uno
KooM juhatusel R.T(>pmani „Re-quiemi".
Oma aktusekõnes käsitles dr.
Roman Toi Seedriorgu eestlaste
Stratfordina,: kiišt oh alati olnud
võimalik kaimud mälestusi kaasa
võtta. Kuid midagi pole siin jüht^^
hud Kogemata; koiK^^
se plaanjtsemise kesksuvine hari­punkt.
Nii on loodud fantastiliselt
viljakas Seedrioru vaimsus. (Aval­dame
dr. E. Toi kõne pikenialt
ühes lähemas numbris).
Siis kutsus A . / t o
rahva ette. A. Jurs kinnitas, et H.
Pärkma on olnud üks neist, kes
asutas Seedrioru; kes alustas sün
metsas Eesti kodu rajaniist. Ta on
suure osa oma elust siia pühenda- -
nud. -'. . \ ;
Kuid ta on olnud ka Eestlaste
Eesknõikogtt esimeheks ja viinud
• edasi:vEesti 'vahadusvõi^^ ^tiš; kuiüajad^ . Eesti
põhjustab tema töö hmdämist^^^e^^^^^^^
EKN teeneteristiga. J^^stispalvekäediiles kodumaa
E.V. aupeakonsul i . Heinsoo kinni- suunas, millele rahvias kaasa l a i -
tas suure rahvahulga aplausi saa- lis „gu iile Jumal v a l v a k u . . . "
tel aumärgi tubU töömehe rinnale. Pärast valmistus üks osa lahku-
Lõppsõna ütles Seedrioru Suve- kastemärjalt Seedrioru väljalt,
kodu juhatuse abiesimees Elmo teistele alustas tantsumuusika män-
Piü, tänades arvukat tegelaskonda, ginist Qeorg ntali kapell, mille he-kes
on palju vaeva näinud kava et- ud kostsid kaugele sooja ja^ tuule-tevalmistamisega
ja muude eeltöö- tusse suveöösse,
dega, et kaasmaalastele anda ela- . *
muslikku suvjharjapidustust. Ta^ ^"""^
kutsus kõiki tagasi tuleval aastal
Seedriorule, kus laupäeval, 7. juu-nil
algab suviharjapidustusega
ESTO-84-nädal. V
Aktus lõpetati Eesti hümniga.
Aktusel oli teadustajaks Helga
VANCOUVER — Vahcouveris ra­jatud
nn. roheliste partei, kelle
Mälberg, klaveril saatis koraali peamiseks eesmärgiks on keskkon-
Georg lital.
Pärast kolmetunnist vaheaega j
mida kasutati sõpradega kohtumis­teks,-.-,
.
: järgnes vatoaõhulaval Eesti Rali-vüstetätri
esitusel Lajos Zilahy
komöödia „Päike paistab*^
ja
na kaitsmine ja rahu eest võitle­mine,
kavatseb esineda oma kandi­daatidega
järgmistel föderäalyali-mistel
Partei bn rajatud samadele
printsüpidele, millede alusel tegut­seb
roheliste partei Lääne-Saksa-maa,
kes vüs vümastel üldvalimis­tel
Bonni parlamenti terv rea kan^
mille oU vabaõhulavale seadnud ja didaate.Kunldavastl^^
ka lavastanud Lydia Vbhu. nada roheliste partei järgmistel
Pilvitu hämarduva taeva aU ole- üldvalimistel valijate ette
vale mäenõlvakule kogunes üle tu- 50ne kandidaadiga,
hande inimese, pilgud vabaõhula-
'täle ühitatud ungari külal; kus ki­riku,
elamu ees õuel hargnes noor­te
südameteprobleemide lahenda­mine
rahvatükile omase koomika
ja heade rahvalike kujudega, teat-riansamblile
lisaks olid kaastege­vad
Kitcheneri ja St. Cätharinesi
hing Hamiltoni Eesti Seltsi Sega­koori
lauljad külanoortena, Kalev
Estienne võimlejaid Jtantsijama.
Teatrikülalised elasid kergele ko-möödi^
e naerusui kaasa. Presidendi sõnade kohaselt oleneb
Näidend kestis keskööni, misjä- pommi produktsiooni andmine polii-rel
rahvahulk lukus tavakohaselt tilistest kalkulatsioonidest ja
monumendi juurde, kus õp. E.Pähn kordadest.
PARIIS — Pr antsusm a a
tööstus oh jõudnud uue suursaavu­tuseni
kuna president Mitterrandi
sõnade kohaselt on prantsuse relva­tööstused
jõudnud lõpule neut^on^
pommi konstrueerimisega nmg va­jaduse
korral pn võimalik hakata
uut relva kiiresti produtseerima.
Käesoleva aasta juunis möödus 125 aastat!; Mahtra sõja mime all tuntud
eesti talupoegade kokkupõrkest vene karistussalkadega. Harjumaal,
fuurii yalIas.Rabutuste^ mahasurumisel said 7- talupoega surma ja 17
laaavata. Sõjakohtu otsusega peksti 44 ülestõusust osavõtnut poolsur­nuks
ja paljud neist saadeti pikaajalisele sunnitööle Siberisse. PildM
Mahtra sõja mälestusmärk Eestis, mis püstitati 1933. aastal.
i p i r n paviljon
Eesti Päevadele saabys
Eesti Päevad, mis kestsid nädal aega 25, fmmisf loml 2. jiinlini —
olid kokku meelitanud suure arvu peolisi, kelle arv tõusis
Grupp „Ritmika" nooremaid võimlejaid TallimBaa paviljonis esinemis-
Järjekorda ootamas, vasakult Ingrid Randsalu, Älison, Jehnifer ja Kris-
M-Ii. Nende koha! Äminieli RigaJaSima Kasekamp. - , •
Foto: Vaba Eestlane
Riia paviljonile au^^ parimate kunstiliste
väi japanekute eest
Möödunud nädalal selgusid Toronto Karavani pidustuste ajal välja
aintud traditsioonilised auhinnad. Parimaks paviljoniks tunnistati Toklo
paviljon, võites Karavani kõrgeima auhinna juba neljandat korda. Va­rem
on ToMo parimaks paviljoniks valitud 1976., 1980. ja 1981. aas-
M . Tokiole annetati ka auhind parima traditsioonilise ettekannete-seeria
eesto ,\
Lätlaste Riia paviljon tuli võist- nistati ettekanded Dawsoiii paviljo-lusest
samuti välja suure võiduga, nis, kuna traditsioonilise muusika
kuna taUe eest sai auhinna Lublini paviljon.
ma—ar at^i^ auhILM- dJ pa™. ^\^i 1 Parimat toitu pakuti auhindajate
duskunstija kmistdiste saavutus-. ^^lalisi Võeti kõige sõbraliknH-
1500-le. Mitmekesine pidustölstekavalm^ ^ / mMt vastu
kus rahuldust ja iiaudinrt Igast m Samuti hinnati korjelt Riia sisede- Käesoleval aastal valiti Miss Ka-tele.
V koratsiooni. Kiievi paviljonile anti ravaniks Elame Shishkov, kes esin-iJuii-
i « M auhind kõrgeklassiliste ettekanne- das Novgorodi paviljoni. Karavan
EMü^ ohka ja koreograafia eest. '83 üldiseks linnapeaks valiti Mar=
gas juba laupäeval, 25. juunil, toi- suu^^^ Parimaks varietee-etenduseks tun- tin
mus avaaktus esmaspäeval^ 2'7.
juunil iGox staadionil, kuhu oli ko- ' V ' , ; . ' . - ^ / v v y - ^ . y ' ' ' " - ^ • ' . • ' , • . - ^;
gunenud suurel arvul osavõtjaid. ^
Teiste tervitajate hulgas
tusel oli ka Eestfl Vabariigi ja
peakonsulaadi esindaja New
Yorgist konsüBi Aarand Roos.
PidustustejiaripunktiJcs oli koi- Arvab. et see disiys tee tylevase võimaliku maailmasõja
mapaeval, 29. juunil toimunud
laulupidu Sigmund Stern Grove
pargis. Samal päeval toimus ka sõ-
^ e d d ! ^ j i » j a ^ r ^ ^ M ^ kis» saatis^äände kirja, milles ta mainib, et lääs peab tulevase sõjaüse kokkupõrke ärahoidmiseks kiirest!
- relvastuma. Sahharov, keda peetakse vene vesmikupommi isaks ja kes on saanud Nobeli auhinna füüsika
. alal, kmnitas, et lääne relvastümhie peab toimuma suures sklaalas ning ameeriklased peavad rakendama
Isegi oma katsetamisel oleva MX raketi pro<luktsiooni, et tasakaalustada ida ja lääne relvastust.
WASHINGTON — N . i i i d u dissident Andrei Sahharov, kes elab praegu Moskvast väljasaadetuna Gor-
HIIDLASTE JAANITUL
peetakse ka tänavu Oro vallas Sitaeoe järve kaldal
pefdcori(i Pillide suvituskrijndil, kuid s€«kOT^ —
L A U P Ä E V A L , 9. - J U U L M J 1983 algusega: M
ning päevakphaste rahvamäiii^
:KÕIK^TERE1IJLNUD! :Kaasa:võtta^:-I^
M U U S I K A R I I S T A D !
Sahharov kritiseerib teravalt jättes hooletusesso oma konventsio- de ning avaldati esialgu ühendrii-i
i d l l i k m ^ k ^ ^^^^ poliitikuid ja avaliku arvami- naalse relvastuse Euroopas. Sellest kide ja pärast kogu maailma aja-iBim
«KS se mõjutajaid, kes atakeerivad pre- tulenevalt plaanitsevad lääneriikide kirjanduses.
STOKHOLM'(EPL) --Rootsi In- sident Reagani relvastamise polü- strateegid kergekäeliselt aatomirel- N. Liidus on Sahharovi kiri ja
seneriteaduse Akadeemia valis oma tikat. Ta maüiib^ et vade kasutamisele võtmist, kui nad tema seisukohad tekitanud erakord-uueks
liikmeks Chalmersi tehnika- ^ ; oma konventsionaalse relvastusega selt ägeda vihavalmgü. Ajalehed
ülikooU mštaUatšioonitehnika pro-^^^^^ ^^^^ kallaletungijale vastu ei suuda mõistavad Sahharovi teravalt huk-fessori
ja seUe äia institmidi juha- fS^ndaga läänes palju kahju te-panna.
ka, nimetades t^da reeturiks.
taUjau sE ntenhon Ailibneel i.a kadeemik on sün- -^^^^
dmud Eestis 14. juunil 1935. Olles
pogenenudHootsi, lõpetas siin teh­nikagümnaasiumi
ja Stokholmi
tehnikaülücooli, kus ta saavutas
tekn.- Mc. teadusliku kraadi.
seisukohti pooldavad isikud
®K saavutanud mõjuvõimsad ko-
^ad paljudes võtmepositsioonides,
eriti massimeedias.
Sahharov saatis oma suurt ko­mu
tekitanud seisukohad ühend­riikide
füüsüfule §idney DreU'ae,
kes töötab Stanfordi ülikoolis.
Sahharovit on pandud ründama
ka neli nõukogude nimekat tead­last,
kes tembeldavad ta madala
moraaliga meheks, ,
Ta väidab oma kirjas lisaks, et Kiri toodi salajaste teede kaudu kelle eesmärgiks on nõukogude
ä j S n D ^ - « « i j g^ijygvegiGorMs elava Sahharovi käest^l^^^