Vaba eestlane , July 5, 1983

              o^y-A^Ä iESflMUi'' m
nabade e^sfleste häähkeudjG
limab 2 korda nädalas
Teisipäeval, 5. juulil iggj - Tuesflay, July S, M83
&s><><«n><Hn»()<Bav(t«iw)«n>(><m>t)«n>tMii»<t«H»<)^^
Minu slüdamlik fcu kõigile Eesti kogudustele, organi=
satsiodaidele, sõpradele ja kallitele kaasmaalastele, kes
minu öO^nda sõinnipäeva täliistamise nii meeldejää;vaks te­gid
oma isikliku osavõtu, kingituste ja majandusliku toe­tuse
kaudu Eesti Konsulaadi Fondile .Kanadas.
Teie kõikide heatahtlik suhtumine, head sõnad ja soo­vid
tegid selle päeva ainulaadseks minu elus.
Minu eriline tänu kuulub organisatsioonide komiteele,
kelle algatusel see üllatav sündmus sai teote^
Aitäh teile kõigile! /
I L M A R HEINSOO :;
»*«i<n»()<iBB<)«ni>iHsn><Kn»()<s»(><Dsw)€a>04in><)<n>0«»
itldtused Itaalici parlamendivalimisteB
ROOMA — Itaalia poliitilises elus seni domineerivat osa
Mristlik-demokraatllk partei sai äsja toimunud parlamendivalimistel ta­gasilöögi
osaliseks, kaotades 6 protsenti oma toetajaskonnast. Poliitilis­tes
ringkondades niainitakse, et kristlik-demokraatide kaotus teldtab
Itaalia poliitilisel rindel senisest veelgi ebastabülsema olukorra.
TE Meeskoori pop-kontserdii esinesid
liga. Pildil vasakult JErik Teose, Alar
PositEvsed Mehed väga suure aplausiga vastu võetut laulude tsük-
Mark f eose Ja Hillar Tork, kellele koori naisringi liige an-
Foto: Vaba Eestlane
Võllapuu Inglismocii
f^as päevaks
LONDON— Inglismaal on taas
akuutselt päevakorrale kerkinud
surmanuhtluse uuesti rakendamise
küsimus, millele uut hoogu on and­nud
konservatiivide partei äsjane
suur valimisvõit. Inglismaal kaota­ti
surmanuhtlus 1948. aastal, seega
ligemale 35 aastat tag'asi kuid sur­manuhtluse
pooldajad pole kunagi
kaotanud lootust, et mõrvarid pea­vad
oma kuriteo lunastama võlla-puus.
Surmanuhtluse rakendamise
päevakorrale ' tõstmist tiivustab
märgatavalt üha suurenev kurite­gude
arv Inglismaal. Kuritegevuse
suurenemise kohta võiks tuua mõ­ningaid
arve. Nü näiteks on rel­vastatud
röövimiste arv viimase
kümne aasta kestel suurenenud l i ­gemale
400 protsenti ning politsei­võimudel
on õnnestunud mõrvajuh-tumeid
ja raskemaid kuritegusid
lahendada ainult 52 protsendi ula­tuses.
Vaatamata kaotusele pn kristiik-demökraatlik:
partei siiski veel
Itaalias kõige tugevam polütiline
koondis ja
moodustab tdenäoMseit koostöös
sotsialistidega, |vabariMastega,
sotsiaaldemokraatidega Ja libe-
:. raalidega: uue koalitslotianvalitsE-se/:>'
lüisüik-demokraatl^
vutas ainult 32,9 prots. äraantud
häältest ning kaotas 630-liikmelises
parlamendis 37 kohta. Kommunisti­dele
ennustati valimistel suuri kao­tusi,
kuid vaatamata pessimistlike­le
väljavaadetele suutis partei hoi­da
oma senise positsiooni, võites
29,9 protsenti äraantud häältest,
mis on ainult pool protsenti väik­sem
eelmistel valimistel saavuta­tud
valijaskonna toetusest.
Poliitilistes ringkondades arvsi-takse;
et kommunistid lülitatakse
ka seekord valitsusest välja kui
kristlik-demokraadid, liberaalid,
sotsialistid ja vabariiklased šaa-vitavad
omavahelise
uue valitsuse moodustamiseks.
esindysiik$ii§ lahkus Tor
Sel ajal kui Alberta jamboreele sõitnud eesti skautide vanemad ja skaudisõbrad loevad neid r i d i,
on meie poisid „Mägilõvi'* alljaagris kibedasti ametis oma laagri korraldamisega. Nad jõudsid jamboree-väljakule
Ööpimeduses, püstitasid pooleldi käsikaudu oma telgid ja pugesid kiiresti magama. Hommikul
tuleb kõik uuesti ümber seada eeskujuliku laagri kohaselt. Enamus Kanada skautüksusi saabus laagrisse
nagu invasiooriisõdurid vaenlase maale. Põhjus -r- 15.000 skaudi kphal^ toimetamine on peaaegu sõjaline
operatsioon ja peab Mmuma ööd kui päevad. Oma poisid pannakse siis «öövaSieftusse".
V .OTTAWA^-- E a n a d a j ^^
fäeval CBC teleiisiooni saatejaama käudü k rahvMe pikema kõ-pega
riigi praegusest majnduslikust olükorrst |ä valitsuse kavatsus­est,
Peänunisfo^^ mainis, et valitsis on saavutanud oma majanduspo­liitika
rakendamisega suuri edusamme, kuna ta <m suutnud viia inflat-
^ooni ilma majanduslika kontrolMto Ja SG)tsiaalprogra]EMe kärplmata
12 protsendilt 5>4 protsendüe aastas.
Skautide jamboreede suhtes keh- külades. Laagrikülä juhiks on Lem-n.
n. Olümpia-traditsioon — et bitu mõõgameeste juht Ants Evard,
need toimuvaä iga nelja aasta t^- küla number on 49 ja peale eest-gant
ja iga kord erineval maal. Sõ- laste elab seal väike salk meie
dade ja takistuste puhul jäävad tüh- holmuvendasid — ungari pagulas-jäd
vaheajad. Viimane misugune skaute ja kanadalasi paarist väik-takistus
oli võimu ülevõtmine semast lipkönnast. Kogu jamboree
Iraanis. Shahh oli teinud hügelsuu- ön jagatud Kanada loomade nime-ri
eeltöid: rajanud kõrbesse kunst- dega all-laagriteks j a meie poiste
liku niisutuse, kaevanud veekogud küla nr. 49 asub „Cougari" — „mä-j
a istutanud puud. Vägev propagaii- güõvi'' all-laagris. Jamboree aad-dä
katkes j a jamboree jäi pidama- svess on: poisi nimi, Jamboree
ta, kui shahh sunniti trponütlaÄ Troop 49, Gougar Sub Camp, XV
ma. Ükski maa ei suutnud ehäia Worid Jamboree Mondial^ Can-vähese
aja tõttu jamboreed korral
dada.
Samal ajal on vaHtsus teinud suu­ri
pingutusi tööpuuduse vähenda­miseks
ning eriti noortele uute töö-i^
öhtäde soetamiseks. Kanada ma­janduselu
ei kaota, enam töökohti
nagu see toiinus aastapäevad taga-f
öökobti loodi juurde veebruaris
27.000; märtsis 28.000; aprillis
63.000 j ^ mais 63.000.
Peamimster hoiatas, et valitsus
^õtab tarvitusele erakorralised abi­nõud
suurte palgatõusude piirami­seks,
k ^ a need soodustavad in­flatsiooni.
Ta kriipsutas eriti alla^
et valitsus kavatseb tööpuuduse
vähendamiseks investeerida laeva­ehituse
programmi 3,8 ja raudteede
parandamiseks 3,7 müjardit doUa-
Trudeäu hinnangu kohaselt ei ole
kõik raskused Kanadas veel ületa­tud
ning valitsus vajab kogu rahva
toetust oma programmi läbiviimi-seks.
Ta ütles, e i kui rahvas ei ama
valitsusele oma toetust sissetule­kute
piiramiseks, siis ootavad
Kanadat taas 1982. aastal eksis-teeriimd
rasked päev^^^
kus inimesed kaotasid usu tidevik-ku
ning kogu majanduseiüs valitses
segadus.
Konservatiivide partei parlamen-digrupi
ja opositsiooni juht Erik
Nielsen iseloomustas peaministri
kõnet kui liberaalide partei propa­gandat,
mille levitamiseks CBG an­dis
oma nõusoleku. Erik Nielseni
arvates ei olnud Trudeau kõne „eri-lise
riikliku tähtsusega", mis oleks
põhjustanud peammistrüe esinemi­se
võimaldamist CBG saatbjaama
kaudu. \
MIS TÄHENBAB SÕNA
,,JAMBOREE*^^^^ : : :v
more, Alberta, TOL OMO, Ganada.
Poistele kirjutades on soovitav ni­me
ette v,tiitliks" kirjutada „Esto-nian
Scout" — sellega registreeri­me
ametlikult eestlaste olemasolu
Skautiuse looja lord Baden-Fowell ka laagri postkontoris,
võttis selle sõna kasutusele esime- Meie poiste eritunnusteks kanada
se memaaümse skautide kogunemi- akaudi vormü on eesti värvides
se puhul. Esiiriene kokkutulek toi- lint ja nimi „Estonia**, mUlele l i -
mus Londonis, Inglismaal, 1920 ja sandub rakenduskunstnik Jüri Pun-selle
asukohaks OÜ omal ajal Irig- no poolt^^k^^
lismaal maailmanäituse jaoks ehi- üksuse märk. Viimasega on tähis­tatud
klaasiga kaetud sõrestik-ehi- tatud ka meie poiste varustusese-tüs,
olümpia-haU, kristaU-palee r- med ja sama märk on trükitud
kuidas seda nimetati. Kristall-palee sükscreen tehnikas poiste tumesi-oU
Pariisi Eiffeli torni vastasnum- aistele higisärkidele ja helesinistele
ber Londonis j a hukkus kahjutules. ^-särkidele, mida laagri tegevuses
Sõna „jamboree" esines inglise ^^^ntakse kas ametliku vormi ase-slängis
juba varenr ja tähendab rü^ mel või selle peal. Igale poisile
selemist, trügimist, puruks litsu- antakse poolsada Eesti esmduse
mist ja moosi (puruks litsutud mar- märki „vahetamiseks", mis on üks
ju). Eesti keeles vastet otsides tu- jamboreede lemmikharrastusi ja
leks kasutada sõnu nagu„mörul", kujuneb osavõtjate omavahelise
„madin" voi „mäsu". Baden-Po- suhtiemise esimeseks sammuks,
well võttis „jamboree" kasutusele Märkide vahetamise juures vahe-ja
šeUe esimene tähendus tänapäe- tatakse ka informatsiooni oma isi-val
on skautide suuriaager. Eesti- on^a rahvuse ja muu suhtes,
keelses lühenduses on „iambo" mida meie nimetame Eesti tutvus-peaaegu
nagu eesti sõna.
EESTI L I P P ESMAKORDSELT
RAHVUSLIPUNA VÄLISMAAL
ii po&lda M0skv6
MOSKVA 1-- Moskvas toimunud Varssavi pakt! riikide konverents
lõppes ootamatult kiireltninglõppkommünikeest võib järeldada, et ven
lastel ei õnnestunud oma seisukohti tuumarelvade piiramise küsimuses
Mõupidamisel läbi suruda.
tamiseks ja välisvõitiuseks.-Poistel.
on kasutada püramatult visütkaar-te,
millele nad saavad Mrjutäda
oma nime ja aadressi sõpradele
andmiseks. Kaardi teisele küljele
on trükitud lühi-info Eesti kohta.
Suurema: huvii puhuks on poistel
trükitud leht Eesti kohta, inglis­keelne
broshüür „Estonian Scou-ting"
ja Eesti Liit Kanadas propa-gandatrükis
„Estonia — a Nation
in the Grosswinds".
Nõupidamiste'lõpul toonitati ühi­ses
deklaratsioonis, et Varssavi
pakti riigid pooldavad tuumarelva­de
produktsiooni külmutamist, kuid
osavõtjad loobusid iiMsest ähvar­dusest
ja hoiatusest ühendriikide
V!'vastu, ^v''
kui ameerjlMased jäävad oma ka­vatsuse
juurde nmg hakkavad eel­oleval
sügisel Lääne-Euroopässe
Pershingi tüüpi rakette üles mon­teerima.
"
Informeeritud ringkondadest mai-
Mtakse, et konverentsil rõhutas eri­ti
oma iseseisvat seisukohta Ru­meenia,
kes ei pooldanud ähvardus-liku
sisuga lõppkommünikeed. Mõ­ningate
andmete kohaselt
kritiseeris Rumeena president
Ceaüsešcü nõukogude okupatsioo-
Mvägede viibimist Afganistanis
ning tembeldas Varssavi pakti
asjatuks jõukulutuseks.
Kõigele muule lisaks nõudis Geäu-sescu
ka N . Liidult oma tuumarel­vade
tagavarade vähendamist, mü-line
seisukoht ümselt häiris N . L i ^
du juhtkonda.
Sündmusfe katendit
© Neljap. 16. juunist kuni es-masp.,
11. juulini Edwards Books
and Art'is Yvonne Vääri utied fo-
® Jfeljapäeval, 7. pütil kell 7.30 6.
Tartu CoUege^BŠ Toivo ,Rauna
loeng: „Setudest ja Setumaast".
9 Laupäeval, 9. juulil algusega kell
12 päeval Simcoe Järv©
Londoni jamboreel 1920 vübis ka
eesti skautide lO-liücmeline esindus
Baldwm Rautsma juhtimisel. Eest­lased
marssisid oma sini-must-val-ge
lipuga ja nimetusega „Estho-nia".
See oli esimene kord kus Ees­ti
värve läänemaailmas- ametlikult
kasutati ISestl rahvuslipuna, kolm
aastat enne, kui Rügikogu lipu ot- pARIM TUTVUSTAJA ON MEES
süstas võtta Eesti ametlikuks riigi- ISE
lipuks. Eesti Hpu iOO-aastasejuübe-^^'^^^^ ^^^^^^^^
li (1884) ja skautiuse 75-aastase Jambo-sõitjad kuulsid oma eel-juubeü
puhul (seda tähistab Alberta treeningu ajal paljusid näpunäiteid
jamboree) on neid fakte oluline - kuidas sõpru leida, kuidas kön-teada.
. takte luua ja Eestit tutvustada.
. Nad teavad ka seda, et parim Ees-
Ohiline on ka see, et kuigi eest- ti tutvustaja on ^elav mees i ^^
lased on Alberta jamboreel ja seal redad, sõbralikud, naeratavad ja
lehvib Eesti trikoloor — iseseisva puhtad poisid äratavad tähelepanu
rahvusena eestiased ei esine ja ja nendega otsitakse kontakti. „Saa.
rahvuste paraadirivis vaevalt on-' diküd põlvpükstes", mis oh ühe
nestub Eesti Hppu välja tuua/See a t a ümunud skauditehnüise raa-ei
vahenda saavutuse suurust - matu pealkiri, kehtib samasugüse-
Eesti lipp oh väljas vabadust taot- na tänapäeval. Samal põhjusel tõl-leva
rahvuse võistiuslipuna.
EESTI ESINDUSEÜl
JAMBOREEL
giti ka jamboree laul eesti keelde
ja kulutati aega laulu õppimiseks.
Lauluoskus muudab skaudid popu-larseteks
lõkkeõhtutel, vaba aja
StruktuurÜiselt on jamboree üles veetmisel ja laagri tegevuses. Ees-ehitatud
40-liikmelistest skautrüh- ti jamborühma laulujuhiks on üks
madest, kes elavad omaette laagri- poistest — • Andres Nurm kellel
on hea lauluhääl ja paras näiüe-misoskus.
Laulujuhil on kaasas
„spikker-helüint" jä kogu rühm on
varustatud laululehtedega. Suurem
osa poisse kuulub ühte skautüksu-sesse,
millel on oma laulurepertu­aar
ja kus laulu harrastatakse.
POISID ON ÜHISKONNA
„SILMATERÄD"
Eesti rahva huvi oma nooruse
vastu näeb kõige paremini süs, kui
on tarvis mingit noorte sihtüritust
toetada või tööga abistada.' Otse­selt
või kaudselt on noortetööle
abiks kõik eesti organisatsioonid.
Järjekordselt kogeti seda jambo-sõiduks
raha kogumisel. Seni on
märkimata järgmised laekunud
toetused eesti organisatsioonidelt:
Hamütoni Võitiejate Ühing —
295.00, Läänlaste Ühing — 50.00 ja
Eesti Naisüliõpüaste Selts — 50.00.
Isikutest on nimetamata E. Sõrra
suur toetus — 2000.00, A. Kippari —
25.00 ja A. Sandtrömi — 100.00.
Eesti Lüt Kanadas toetas poisse
Eestit tutvustava broshüüri saja
eksemplari annetamisega, ühis­konnalt
laekunud abi võimaldab
poisse hästi varustatult saata oma
esindusülesannet täitma. Jamboree-üksus
saadab oma tunnustuse- ja
tänidiu^jad kõikidele majandusliku
kui ka organiseerimisabi andnud
isikutele.
JAMBOREE ON SKAUDILAAGER
Meie poistele on jamboree asu­koha
maastik võõras, sest nad on
harjunud laagritega kinnisel met-samaastikul.
Metsaribadega lagen-dUc,
mille läänekaares on nähtavad
lumeharjalised ja kauguse vinesse
uppuvad Kaljumäestiku harjad, on
preeria ääreniaa. Vett on seal ka­sinasti,
kütte- ja ehitusmetsa pole
hoopiski. Maapind on suvekuivaga
nü kõva, et telgivaiade asemel v i ­rutatakse
maasse suured raudnae­lad.
Laagri lõpul taotakse need
maasse> sest nende välja tõmbami­ne
ei ole enam võimalik.
Ehitusmaterjali laagriküladele
antakse'piiratult, sest seda tuleb
osta. Toitu keedetakse priimustega
või söebriketiga. Paljudele kanada
skautidele on maastik tuttav, sest
samal laagriväljakul toimus Kana­da
rahvuslik suuriaager 1981. aasta
suvel. Eestiastele on selline laager
uueks kogemuseks ja paneb vastu­tuse
eriti laagrikülä juhüe Ants
EvardUe ja tema tublidele abiliste­le
— Lembitu sõjasõitjate juhüe
Riki Laanverele ja Kalevi tormi-pöegade
juhüe Mikk Jõgüe, kes ju­hivad
eesti salkade tegevust.
. Kõigest sellest — laagrist tund­mata
olustikus ja eelkõige — meie
missioonist, Eesti tutvustamisest,
jutustavad õige varsti laagrist saa­buvad
räpordid ja pruuniks põle­nud
jambonaudid, kui nad jõuavad
tagasi kodumaile. ^
. / . Heino Jõe .
jueei soes
Pariisisf toetust
PARIIS — Prantsusmaal külas­käigul
vübmud Quebeci provmtsi
peammister Rene Levesque üheks
eesmärgiks oli ümselt otsida abi ja
toetust Quebeci iseseisvuse püüete­le,
kuid Prantsusmaa peammister
Pierre Mauroy tegi talle selgeks,
et Prantsusmaa ei saa Quebeci sel­les
küsimuses abistada. Peaminis­ter
Mauroy mamis, et Prantsus­maa
naudib oma erilisi suhteid
Quebeci provmtsiga kuid ta ei kat­kesta
sealjuure oma normaalseid
vahekordi Ottawa keskvaütsusega.
PolestiiiilOste
omoYohelised
lohingud
BEIRUT — Lübanonis, Bekaa
orus, arenesid möödunud nädalal
suuremad relvastatud kokkupõrked
palestüna partisanide erigruppide
vahel. Palestüna Vabastamise Or­ganisatsiooni
juhi Yasser Arafati
vastased ründasid mitmes tugi­punktis
Arafati mehi, müle tule­musena
15 võitlejat said surma ja
20 haavata. Mainitakse, et see oli
vümaste nädalate ^vahejuhtumitest
kõige tõsisem atakk Arafati ja te­ma
pooldajate vastu.
Joopon suurendob
relvostust
TOKIO — Jaapanis . toimunud
parlamendi -ülemkoja valimistest
tuli võidukalt välja praegu võimul
olev liberaal-demokraatlik partei,
kes saavutas 252 liikmelises kojas
137 kohta. Teisele kohale tulid sot­sialistid
44 kohaga, kuna kõUc tei­sed
parteid saavutasid tunduvalt
vähem kohti. Kommunistidel Õnnes­tus
ülemkotta vüa 14 rahvasaadi­kut.
Liberaal-demokraadid kontrol-üvad
ka alamkoda, kus neü on
511-st kohast 284. Liberaal-demo-kraatiiku
partei jiiht, praegune
peamimster Yasuhiro Nakasone
mainis, et Jaapan kavatseb suuren­dada
oma riigikaitselisi kulutusi
ning hakata mõjuvamat osa män­gima
rahvusvahelises polütücas.
5 lopetosid Stokholmi
Eesti Giimnoosiumi
Stokholmis töötab edasi nn, Jä­nese
kool", Stokholmi Eesti Güm­naasium
ülikoolü?:ursusele sarnane­vas
vormis, kuna puudub omaaeg­ne
riigitoetus. Rüklik eksamiõigus
ja tunnustus on aga koolil endiselt
olemas jä nü''võib kool saata igal
aastal välja uue lennu. Tänavune
oli 28. lend. Lõpetasid Ann Jürisoo,
Laine Laks, Rein Peeter Rändes,
Mücael Tücman ja Mai Tima Wii-burg.
Teodoonne
Eesti Pensionäride Klubi Toron­tos
korraldusel toimub väljasõit
kolmap., 20. juulü Hamiltoni Rock
Gardenisse. Ärasõit Eesti Maja
juurest hommikul kell 9.30. Sõidu
-hind üikmeüe $7— ja Idilalistele
$10.—.
Registreerida: H. Mägi, tel. 766^
5914 teisip., 12. juulü kella 7-9 õh«
üll; H . Parsons, tel. 463-0009 koi-map.,
13. juuHl 7—9 õhtul.