Vaba eestlane , July 5, 1983

              r • ' • )
Nr. 49 ¥ABÄ EESTLANE teisipäeval, 5. juuül 1983 - Tuesday, July 5,
iSED
lastele ja vetera-lid
N. Liidu kut-kohale.
Smo-
Ikohaseid võistlu-lesti
10-liikmeline
3s selle aja jook--
ptoalist korterit,
Utrilise koridori.
Mehe kohta anti
letrit vhmistletud
lesfrjca
j l 7.30 esineb Toi-
Inia Riikliku Üli-ajalooprofessor,
Instituudis. Ette- .
,,Setudest ja Se-
[rineval kujul see
I koguteose ,,Von
fovinzen zu den
kolmandas köi-sündinud
Tartus
koos perekonna-te
1949. a. Ta lõ-
College'i 1964.a.
rikraadi Princeto-l9.
Tema väitekiri
I revolutsiooni osa
mõtte arengus,
lon mitme teadus-lusjuures
pearõhk
lärkamisajast ise-sematest
töödest
lussification in the
^and Finland,
sautor), mis il- ;
üikooli kirjastusel
bian Social and
1905 — Februa=
Jja ilmus Saksa» .
„Die baltischen
Inds zwischen den
l i 1905 und 19m.
is on tema sulest
bo üldkäsitiust va­best
tänapäevani,
H Instituudi kir j as-llikoolis.
Alates a.
Inohiud Balti Tea-
|e ühmgu (AABS)
rja „Journal of
[eatoimetaja.
p korduvalt esine-
[istel konverentsi-p,
Kanadas, Saksa-
Vümati oli tal et-
Inis Stokholmis 7.
Inverentsil Skandi-
|a teemaks oli aja-eesti
rahvusliku
l ärkamisajal. Sa-fcl
korral esinenud
ümbruses, möö-iMetsaülikoolis
kui
]dis. 1983. a. algu-taun
Tartu Insti-lükmeks.
lliillllilllliltiiilHIflINHW
iseäranis nimeta-
[cistest targem ol-hiirelõksuga
kin-kavalusega
võita
la tahtis. —
jäike paistis, tegid
tõsiselt tööd, ku-imi^
palava kätte
vkätt ega jalga ei
|a. Aga kui nad
ite suuremat kasu
|ed kanged mehed,
^esid mägede- sel-
[i.nde;8 teed tahtsid
nad jalgsi taeva
|siis lepitasid nad
ileStuska nende sÕ-
[leks ometigi üks
[ik töö olnud, kui
)rda läinud."
jad kõik üheskoos
kulu peal keha-karastama;
seda
neile saatnud.
i.t Tarn
peatükk.
hulgus kilplaste-
|gu!st nõukotta vüa
-'.1 .-• •
:ilplased parajasti
valgusekandmise
:s võõras rändaja-
|a minnes teel sei&-
ili suul nende tem-
[kkasi nagu oleks
kilplaseks saada,
jõras mees kõrtsis
la, mispärast nad
)aistel OÜd teinud?
I^gneb)
ADVOkÄADfiÖ
ADVOKAÄI^-NOTÄM
1002, Royal Trost :TÕW®SF
Toronto Dominiofii Cesitre
IPostiaadress: P.O. 326, T©M«8g©
Oot (Bay & Kin^) USK 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valvcteemstus
Mrjandüs
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS
nr, 2(114) — i9'83. Va^couveri Ees­ti
Seltsi büHetääniš on avaldatud
R. Rahnala „UusV.E.S. juhatus",
V.E.S. juhatuse üleskutse ^^Tähele­panu",
T. Vaga „Jäägem eestlas­teks,
saagem tõelisteks kristlas­teks",
, Marie Under„Kevad",
V.E.S. juhatuse üleskutse „Mäeotsa
vajab meidi", Wms ,iÄktus Van-couveris",,
vDr.K. Auna aktusekõ­ne
kokkuvõte", j . K. ,,Dr. Kari
Aun külaüslektorina Vancoüvoris-*,
Wms „Eesti-ämelised kursused
¥ancouveris jätkuvad", Lilšä Kann
„Emale", H. Joasahi\„V.E.S. Kaa-matukogust"^
lp „Eestlasest üli­õpilaskonna
esindaja SFü-s", lp
„Eesti Kultuuri Ühiijig Kanadas —
teated", J.K.„õhtusöök Vancöuve-ris
eesti kursuste toetuseks", J.K.
„Paul Saagpakk tutvustab oma sõ-nastUcku
Simon Fraser ülikoolis",
Linda Suurkask ,,Eesti pensionäri­de
möödunud hooaja tegevus",
K.S. „E.V. 65-nda aastapäeva; pü-hitsemme
Havais", toiduretsepte,
E. Past ,,RudoK Olljuih 65", A.
Vüriaid „Sa nende saadik",;H.Joä-sahi
„Johan Randsalu", L/ Kibu­vits
„Arthur HeinAch Treikelder
70", K; Põldmaa ',,Jüripäev",
Wms , ,Eesti idrikufondi peakoos­olek",
Wms „V.E. Seltsi peakoos­olek",
Wms „Vancouveri Peetri
kogudus pidas aastakoosoleku",
teateid, tänükvaldusi ja kuulutusi
selles 36.1kbullfitäänis.
VALGUS nr. 5 — 1983. Eesti
evangeelses kuukirjjas on avMa-tud:
nse Brinkmann-Tagsö luuletus
„Ema", L :Kaevatsi„Katsuge ise­endid
läbi", H. Söderholm „Seadu-selaegas",
T.E. Cannon „Ta tõotas
seda mulle"; HüäaDiekwarti luu­letus
„Elustav kevad"V T. SjÖberg
, ,Isiklik hingede võitmine'', D. Ben-net
„Püha Vaimuga ristitud'^täht-päevakirjutisi
ja teade.
EOLL Teated nr. 2| -^aprül 1983.
XXI Lääneranniku Eesti Päevad
San Francisco bülletäänis on kirju­tatud:
,,SanFrancpoo kutsub!^
mitmesugust informatsiooni Imnast
ja seal toimuvaist eesti sündmu­sist,
m^jutamisvõimalusist, nädaia
kava ja registreerimisleht neile,
kes ei ole veel oinale pääsmeid re­serveerinud.
USK JA ELU nr. i - - 1983. Eesti
Apostlik-õigeusu kiriku väljaandes
on avaldatud: „üks kõigi eest" ^
„Mõtteid taevaminemise pühal",
„Ehi Kristuse-eest", ,,Mida anna­vad
meile palved", juhtkiri Kui
tunde ei olekski...", „õigeusu ka­lendrist
mai-august 1983", A. Kivi
,,Mälestusi Reomäe kogudusest",
V. Velleso ,,Teekond läbi sunna'',
•L. Trett - ,,]Ü[ärkmeid apokrüüfi-dest"^
Leonid Treti ballaad„Šab
keus", D. Papp !„ühe kadakate-maa
laululooja mälestuseks", ,jTal-linnast
ja Leningradist", „EAÕK
mis Smod" ja koguduste uudiseid
. Austraaliast, Inglismaalt, Los An-gelesest,
New Yorgist, Noirköpin-gist
ja Stokholmist.
LembituKASVUKiRI tüdrukutele
Ja poistele (nr. 5) ilmus mai lõpus
ja käsitles esiküljel moodsat kirja­oskamatust:
noored oskavad lugeda
ja kirjutada, kuid mitte oma ema­keeles,
mida küll räägitakse. Kirja­oskamatusest
Võib saada päris
„matus", sest kirjaoskamatu eest­lane
on oma rahvale kultuuriliselt
surnud. Kirjiitiseš — „Kelleks sina
tahad saada?" usutles Andres Loo-rits
Rajaleidjate gäidriihma tüdrii-kuid.
Tüdnikutel on ambitsiopnid:
üks arhitekt; kaks loomaarsti, met­savaht,
juuksur, advokaat, arst, po­litseinik,
ärinaine, raamatupidaja,
bioloog ^ ja muinasteadlane, üks
tüdruk ütles, et ta pole veel otsus­tanud.
Lembitu skaudid kujundasid
koondusel omale peremärke — va-
Mk neist on lehes. Tagaküljel on
Juttu tänavusest laagrisuvest — pä­ris
jambost ja mmi-jambost, kari­katuur
Andres Kasekambält ja
õpetlü? veerg Eesti Vabariigi mere-lasta
T.E.
Viinalass.
!;i kögudises Msnps kontsert, kus esinesM kaks' eesti vuii
ohystab
kdtaiidust V
üheks probleemiks, mis kuulub ka toitlusprogrammi juurde, on
möorkalurite väljaõpetainine, kasvatamine ja rannakalurite tööle ette­valmistamine.
Praegu õpetatakse kalakasvatajaks Türi Näidissovhoosi-tehnikumis,
laeva juhiks ja mehhaanikuks merekoolides, mis on ülelii­duliste
miiiisteeriumide alluvuses, kuid kalanduštehnika ja mootorpaa-dijuhi
eriala üleliidulises keskeriõppeastuste õppeprogrammis, ei esine.
Teataval määral saaksid problee-. mis on lepingu alusel kmnitatud kä­rni
lähendada kalurikolhoosid, kes lurikolhoosidele, kes seal püüavad,
võücsid rannaäärsete keskkoolide Kaläi^üügieeškirjade vastava sätte
juures tööle panna vastavad rmgid, kohaselt peavad püügibrigaadide,
kuid kalurite miüiimumivanus on lülide või paatkondade lükmeü ole-kehtestatud
üleliiduliste määruste- ma kaluritunnistused, müle juures
ga. Selle muutmine võib toimuda pole ettenähtud januse alam- või
vaid siis, kui vastava alluvusega ülemmäära,
asutused ja organisatsioonid on sel- Mõned aastad tagasi tõstatas sa-lest
huvitatud. ma küsimuse „Saare Kalur". Siis
Eestlaste hulgas on meelepaha ja soovitasid kalakaitseorganišatsioo-vasakidt
Viljar Puu ja Jeremy segadust tekitanud tüüpeeskirjad nid anda noortele noorkaluri tunnis-
Foto: Ilme LiUevärs sadamapunktide ja kaluripaatide tuse.
: ' kohta, kuid neid asju reglementee- Seda tehti mõnda aega, kuid siis
rivad N. Liidu Kalamajanduse Mi- leiti, et see ei ole vastavuses
nisteeriumi eeskirjad, mis pandi ohutustehnikaga ja töökaitse ees-maksma
2. jaan. 1980. kirjadega ja sinna see'asi jäigi.
Kuigi eestlased püüdsid sealseid Praegu on Eesti kalurikolhoosides
seadustetegijaid mõjutada koha- 17,4% kuni 29-aastasi töötajaid,
like oludega arvestamiseks, siiski Noorte osa olevat sellest 6.8%, kuid
seda ei arvestatud. see ei kasvavat.
Korduvalt on taotletud alla 18- Kalurite vanuse alammäär on
aastaste rannanoorukite lubamist kehtestatud N. Liidu riUdiku Töö-
Eesti tähtsaim maapõuevanii-—põlevMvi^^v^^ i .j ^
lusest ja maaihna toiflusproWeemidest tingift^^^ SeK merele koos^ hooldajatega, ^keUeks j a Sotsiaalprobleemide
leks öjD agrokeemüine maak fosforiit^
PÕhja-EestIs asuvad selle maavara
•tempos tüMeiidab-Eesti põlevMvimiaai^ . , ^ , ,
foriidh - varude Kaitse ja Taastamise ning ra. Samal ajal kalakaitse ja puugi-
Kalapüügi Reguleerimise Valitsuse eeskirjad ei tee mingeid püramisi
Fosfaati sisaldavate liivakivide ainult kaige fosfori-rikkaiiiat osa m sammu lääne poole otse Tal- ,,Vostbaltrõbvod" ülem N. Genma noorte kalapüügist osa võtmiseks.
olemasolu Eesti ordoviitsimnis uu- maagist. linna külje alla, kuhu tuleb muide ütles, et rannakalurite järelkasvu Noorte merele lubaminp on nagu
risid ja kirjeldasid A.W.Hupel ja 0^^^^ ja fosforiidi ka- ka Muuga lahe suursadam. takistavad praegu põhüiselt ranged pakv puder, müle ümber räägitak-
J. B. Fisdier juba 18. ja 19. sa- sutamist^^ o^^ peamiselt : üürinud o ^ n i ^ ohutustehnika ja {öökaitse eeskir- se, kuid keegi ei nimeta miks ei
jandite vahetusel. 1828 hakkas E. eesti teadlased Armin Õpikuga riidimaardlad ja tõenäoliselt tule- jad, Omalt poolt ei tee kalakäitse võiks nooremaid, alla 18-aastaseid
Einchwald samiiMvüneid nimeta- eesotsas: tegi kindlaks fosfo- vaste kaevanduste asukohad M ja kalapüügieeskirjad mingeid ta- merele lasta. Mida õieti põeldak-ma
oobölus-iiivakiviks, tuletades riidimaardlate olemasolu Ülgastel, TalHnnast Narva poole m^ kistusi noortele kalapüügist osavõ- se selle nn. „ohutuse" all, mida
nimetuse lademes rikkalikult leidu- Valklas, Tsitres, Jägaläs, tpolsel Maardu, Tsitre-VaMa, Toolse, tuks. Kogu rannaäärne mereala on eeskirjades ei märgita. Ega ometi
vate-organismide kivistuste järgi, ja Aseris, ka esi- Rakvere, Aseri ja Narva. Need jagatud kalapüügi piirkondadeks, vetetagune kauge rand?
Oobojus kuulus mn. käsijalgsete Ui- mene katse fosforiidimäardia ligi- kõik asuvad p'õhja pool Tallinn- • ' ; ' • ' V- - ' . '. ' • •
ki ja kujutas endast kahest erine- kaudse suuruse määramiseks. Ta Leningradi (endist Narva) maan-vast
poolest koosnevat merekarpi, sai arvatavaks koguseks 518 müjo- teed. Lõuna pool maanteed ön
millest välja Ulatuva jala äbü loom nit tonni fosforiiti, nullest töötle- veel uurimist vajavad maardlad—-
küinitus mere põhja. Eesti ranna- misel võiks saada üle 50 miljoni Assamalla, R.ägavere ja Kabala.
Viimasena mainitud piirkonnas on
fosforiiti laialdasel alal, ulatudes
Tapalt kuni Kiviõlini ja lõunasse
kuni Väike-Maarjani.
ba kõhnas vene suursadam.
AVASTATAKSE. UUS V A B A E E S T L A NE
TOIMETUS JA TALITUS
reedenikella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Toimetaja H. Oja kodune
tel. 481-5316
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
lehiku: tõttu.
Imulutuste M j e l J . . . . $4.25
üks toll ühel veerul
esiküljel^^..........
tekstis $4.50
Küolutasi võetakse vastas.
yllkoolid© lõpetajaid
Louisiana Statö University
(LSU) Baton Rõuges lõpetas bio-
He
uue kultuure
Maaümakuulsa Kon-Tiki ekspe-vetes
cx)bölust enam ei leidu, küll tönni fosforanhüdriidi (P205).
elab ü k s liik Rootsis.
^ V ^ . - ; . . VENE TEADUS
Eesti geoloogia rajaja Fr. JLÖÖB SEKKA
Schmidt hindas aastal 1858 öobo-
M i y ^ m Mualab^ p^^^ g ^ , VENE P E O J ^ ^ '
E«ü Paläiskist^^Jambm&m. (aasvallutamist olifosforiidi uuri- •;«wu„„a külje aU Muuga lahes
V ^ • vene asutuste hoo- (bimub okupantide projlkti -
P p^^^ H l f aalselt idiootUk plaan maavara j*t ei arene ootuste kohaselt -
n n "^'^^ V H ' ' " ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ kiir* ammutamiseks. Plaani ko- oodus töötah vastu. Välja kaevan. nin;Mr?^^»df ^ • hasek, tulnuks Põhja-Eesti ramük datavatel liivadel on kalduvus ta-mmetust
kasutatakse tanasem. kohtades/tos^^^^fo^^^ On mõeldav, et uuest
Öobolus^iivakivi praktilise kasu- kaevandamine end tasub, lihtsalt sadamast saab tiks selhne, kus lae-tamise
võunaluste üurimin© jäi ^^ku • lasta, pealmised „tärbetud" väde asemel lakkamatult töötavad
teoreetilistest uurimustest tublisti maäkihid ära kiühveldada ja fosfo- süvendajad. Mõned sellised on
maha. Eehnise sajandi lõpul aval- -^^^^ võtta lahtistest kaevandustest, maailmas juba varem olemas. Ka
dasid kaks teadlast— C. Schmidt oleks hävitatud peaaegu venelaste varematest suursadama-jaC.
Grewingk arvamist, et oobo- ^ogu looduskaunis Põhja-Eesti test on Eestis jäljed alles. Paldis-lus-
liivakivi Võiks olla kasutatav pankrannik ja asemele tehtud kist pidi saama kord Peeter I suur
fosforväetisena, kuid praktilistie lestatud ning.segi tõngutud aher- ^õjasadm^^ laevastiku tugipunkt
katsetusteni ei jõutud Esimese ^.^.a» ^^E^ võib näha põlevkivi Läänemeres. Mullavallid ^ veel
riiaaihnasõja lõpul, kui sakslased '^^?^a®vandäniise piirkondades. praegu nähtavad ehitusjäljed on
okupeerisid Eesti, uurisid nad ka ' Eest^^ . , , , . x. ^. u-fosforväetise
Wsimus^^ Esimest maaümasö- Rootsi o.^amsatsioonMe_kesl«,^amsi^.«^ ^Omn^s^
oli, et ooboluš.liivaki;i selleks ei Ä i S ^ Ä t t S I N^n* da, kui asuti välja ehitama Rohu- ser aastal auesimees Heinnch Mark. Püdü piduhk auhmna uleandpine.
KunstväÄe kõrged'hinnad *
tast sõda sundisid Eesti Vabariiki ^ a s t i iihte ilusamat osa Põhj a-uuesti
alustama oobolus-liivakvi \ maastikust tema looduslikul
uurimist fosfbryäetise toorainena;' W Kindhistada tulevastele põl­vedele.
Lahemaa rahvuspark on
esimöie selHne Nõukogude Liidus
ja seega kä venelastele teatud mää­ral
kultuuriliseks uhkuse-objektiks.
Fosforiidi uurimine Eestis dgas^^^^^^^^^^ uurunine langes Eesti
Põllutööministeermmi kaudu i^^. Akadeemia Geoloogia
analüüsid Eestis ning Saksamaal 5^^^^» ülesandeks ja
kinnitasid positiivseid tulemusi, f f^sbodieriüne asutus— Eesti
Aastal 1920 asutati aktsiaselts
„Eesti Vosvoriit", mis alustas Geoloogia Valitsuse juures,
proovikaevamisi Ira küla lähedal, ^uure töö fosforiidi uurimise
Kaks aastat kestnud töö tulemuse- alal teostas teoreetiline ja praktili-na
saavutati kindel vastus, et oo- ne teadlane Enn Kivmiäe, kes
bdus-liivakivi on tõepoolest toot- hukkus aastal 1976 pärast seda kui
mist vääriv fosforüdimaak. Avas- ta koos A. Loogi ja D. Kaljoga
tus oli pöördeline kogu maaihnas pii esitanud loendamatu hulga
— esmakoi-dselt avastati loodusli- araandeid, ülevaateid ja uurimusi,
kui Tiisü väljasurnud k^^^ ahisel võtab fosforiidi
karpidest tekkinud keemihne aine. röövkaevanda kui see kord
H i l j ^ on samasuguseid maardlaid käiku läheb — siiski talutavamad
avastatud ve^ Siberi lausmaal ja piirid. Fosforiiti hakatakse kaevan-
Ameerika Kaljumaestikus. Uue dania aUmaa-kaevandustes.
tooraine leiukohaks oli Ülgaste ja •
1921. aasta märtsis anti „Eesti K I M U TULEVAD UUED
Vosvoriidile" kontsessioon kaevan- VENE KAEVANDUSUNNAB?
duse loomiseks
tari suurusel alal. 1924 alustas Virumaa i^õlevkivimaardla kü-uus
kaevandus ja selle juurde eh^^^^^^^^
tatudrikästüsvabrik tegevust. Vab- Eestist šaada^oleväst tööjõust,
rik põles maha aastal 1938 ja uus Töövägi toodi peamiselt Vene-suurejooneline
kaevandus ja; rikas- maalt SeUe tõttu on Eesti suuniselt
tusvabrik Maardus alustas tegevust te^^^ Kohtla-Järve — ja
1940 — just enne võhnu tileyõt- kõik teised selle piiriconna asulad
mist Eestis. muutunud vene linnadeks, öeldak-
Saksa okupatsiooni ajal töötas se, et Venemaa, mis enne algas
Maardu täie koörma;tüsega, sest Narva tagant, algab nfüüd juba
saiksa sõjamasina vajas muude toor- Rakverest. Fosforiidi-kaevanduste
• ainete • kõrval •ka; fosforit.' Kasutati -loomisega 'võib • Venemaa teha šuu-esimesse
ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-ffiap.
homm. kella 11-ni.
:: «444-4832,:
Lmmdi 251-
223-1
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
keemias BS kraadiga feeter Agu ditsiooni juht, norralane Thor Hey-
Soosaan^Ta jaticab^^sd^ erdahl avastas Malednvide saares-.
gud LSU-^ arstae^se alar tikust India ookeanis senitundmatu
Orleansis, La., tõotades suvevahe- j^^^^yy^j
ajal Rapide ^öeneräl Hospitalis, ^ hieroglüüfidega sarnle-
Alexandrias, La. Lbpetaja on dr. inskrii)tsiook, mis meenuta-
August Soosaare ja ^ ^^i^^^f vad neid, mis on leitud Induse jõe
Vu^e poeg PmeyiUeis, La Dr. A. ^^^^ ja mUlede vanust himiatakse
Soosaar tõotab kirurgina Veteran vähemalt neljale tuliandele aastale.
Admin. Medical Centens. ^ Ekspeditsioon leidis peale seUe pü-
Duke ühkooh Durhamis, N . -^^jj^^^j^j^j^ise ^erasside kaupa
lõpetas BS kraadiga fmisikas Karl ehitatud torni varemed, mis on nn.
Kissa umma cum laude. Ta vahti mesopotaamia tüübist. Leiti ka
ka Phi Eeta Kappa liikmeks. Ta rohkesti kultusUkke esemeid, nagu
jatkah õpinguid magistrikraadi ^^gj^eks 20 suurt kivist faUost
taotlemiseks Delaware ülikoolis Heyerdahl väidab, et tegemist on
optilise elektroonika alal elektrim- kultuuriga, mis eksisteeris enne
seneri teaduskonnas. Lõpetaja va- moslemi ja budisthkku kultuuri,
nemad, dr. chem. Erik Kissä abi- j^gjy^^^gg ^eaüid sarnasused lase-kaasa
Sehnaga elavad Wilmingto- ^ad oletada, et tema teooria „üle
nis.. ^ merede rändavate kultuuride kohta''
Russell - Sage ülikooli Troys, Peab paika. ' ^ ,
N. Y. lõpetas^ magristrikraadiga Ekspedrtsioomga _ ,,Ea" puudis
Jaan R. ^ a r i , kelle kodu on Heyerdahl ^maL ajal toestada, e^
Poughkeepsies, N.Y. l a lõpetas vanad egipttased olid ^ voimetod
varem Brockport College samani- ^^^ama ookeane papuunises lae-melises
linnas, N.Y. tervishoiu ^g^; Seega uetama ka Atiandi
alal. Ta töötab Ariington High- ' ' ' ^ ^ ^ ' ^ ^ / ^ ^
schoohs, on tegev reas organisa^ ma Kesk-Ameerikat l^tucT^a^^^
• l„„^^«o «a sus ou on olemas näiteks inkade ja
sioones Eagle skauama ja sKm-na . i. •• • • j i ' ^ .,.,i,«r
X ! • • « T . r.- ^A-„ vana-egipüaste püramiidide vahel,
noortetöös, Punases Ristis, spordis, p f
vetelpääste instruktor, De Moley '. ... . ' -;. ' ..' . •
poiste juht jne.
Lundi ülikooli Rootsis lõpetas soome-ugri keelte alal lvi Erendi,
fü. kand. astmega pedagoogika ja kelle elukoht on Helsingborgis.