1984-04-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Gcni; A6quis i t ions; Sc ct;iop •7 • > •
m 27 (3Ö44> x x ™ aastakäik Neljapäeval, 5. a ^ April 5,1984
EMÜl IGAL TEKIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Üksamnmbri hind 70
Saksa
suhtes
: Eiu^pa PSUwmaJamduslIIdiii- kMver^^^ Wiesbadeiiis- 26/ sep^ Tõnis Kint Ja
Helmut Talts Saksa Liiduvabarägiväliš^ AloisMertesiga Saksa Põllumajandusliidu propa-gandashrfi
dr. Antonius John! Juuresolekud välisministri abile rea kMmusi, et teada
saada Saksa LiidEvabariigi praegusi seisukohti Balti riikide Ja eriti Eesti suhtes;
Dr. Mertes lubas neile küsimus-tde
vastata kirjaliMdt. Dr. A. Joba
hiljem formuleeris ja esitas need
küsimused Mrjali^
ti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril
s.a. on välisministri abi dr.
A. Mertes vastanud nendele küsimustele
ametliku kirjaga. Need
vastused on sellega Saksa Liiduvabariigi
valitsuse ametlikud seisuko-
Siad. Esitame need kokkuvõtlikult
alljärgnevalt.
* Saksa-N. liidu mitlekaUaleti^
f ipakt 23.8.1939 (niinimetatud Hit-ler-
StaM; ^hk ^Molotov-Bibbentro.
pi pakt) ei ole Saksa Lüdüyabarii-gile
kehtiv. See on juba sõja algamisel
Nõukogude Luduga kehtetuks
muutnud. 1
^ Saksa Liiduvabariik ei tunnusta
Balti rüMde annektsiooni Nõukogude
loidu po^^
oa korduvalt deklareeritud Saksa
valitsuse pooK^ eriti ka Saksa par^
* Saksa valitsuse korduvad deklaratsioonid
Baiti riikide suhtes oni
traMtud parlamendi
jä on sellega avalikkusele kättesaa-davad.
* Saksa valitsus oa teadlik raskest
olukorrast, mis on Balti rahvastel
ja teistel rahvastel, kellel
on takistatud oma saatust kujundada
vastavalt rahvaste eaesemäära-misõigusiele.
Seda oa Säksä valitsus
ka kordüvdt rõhutanud avalikkuse
ees. Kõigi seniste kogemuste
põhjal ei näe tat^ nagu teised; d lii-toud
valitsused — mingit ^ älja-väadet
aktüvne oUa nende raivas-te
praeguse olukorra pärane ami-seks,
ei Euroopa parlamendi: .3.1.
1983. ä. otsuste ega teiste ta<>liste
resolutsioonide kohaselt. Vastupidi:
Ühendatud Rahvaste Organisat siöo-ni
tegelemine selle inimlikult. õb
guslikult, poliitiliselt ja ajaloo iselt
raskepärase küsimusega võiks sisaldada
suurt ja ettenähtan latut
valesaiömu riisikot. See tahendab:
Sedalaadi küsimuse arutamist: negatiivne
tulemus võiks Balti rahvaste
probleemi lahendust kcguni
halvendada, õige on suurea iadä
teadmist Balti rahivastele tehtud
iiiekohtust ja seda tõeliselt ot tarbekohasel
viisil poliitiliselt õiges
kohas esitada.
* Miau meelest oa saksa avalikkuse
laiad riagkonnad valvsas
teadmises Balti -riikide probleemist.
Seda ei aäita mitte ainult küsimused,
mis korduvalt valitsusele
esitatakse, vaid ka see suur mten-siivsus
ja suur huvi, millega Balti
riikide küsimusi käitietakse ja
kommeateeritakse saksa massimeediumides,
samuti aeade inimeste
aktiivsus, kes oa pärit nendelt
aladelt j a praegu meie maal
elavad. Arvestades seda olukorda
ma a^an, et ei de vajadust mm-gite
uute sammude astumiseks valitsuse
poolt Baki probleemidest
olemasoleva teadlikkuse hoidmiseks
ja tugevdaniiseks Saksa liiduvabariigis.
* Krunt Beriünis Hildebrand-strassel
5 (Eesti saatkonna krunt
ja maja) on vastava seaduse alusel
1946. a.ära#jate hooldus
jasutwsele üle antud K ^ Vro%- Uned ncrakogude taümaraketid^ ^ TshehhosloväkHasse öa suuaatad USÄ iaama°
aud tulemusele, et seUe kmnisva- ja^ettide baa^^^ ütles ttstooslovakkia kindral MUoslav Blahnik Tshehhoslovakkia
ra v a l d u s o i g i B l i t a oma^^
ole võimaik kindlaks teha; E^^^^
põhjust arvata, et seda^ükoMa^Ta ,.. . raalsus ei taga konflikti puhul mit-
Oleks võimalik muuta ^^e^^^^^^
Tp E. Seltsi pooli korraldatud IH kevadpoporrül Eesti Majas.
Foto^ Vaba EesÜaae
snaailmasõja järeldusi korraldavat saavutada.sõjalist ülekaalu", kuid tamišeks. Tshehhoslovakkia armee
võimalikku rahulepmgut. Sellepä-Vamvip^ IJM relvast^ to>nti^ ja rel»
rast ei ole šeUe küsimuse lahenda^ med ei puudutevät neutraalseid ja dega, mis võivat teha vomialikuks vastuse vahendamise komisjon üt-miseks
esitatud ettepanekute^ea- mitte mõnesse sõjalisse lütu kiuüu^ o^g^gselt - rünnakuteks etteva^ les, et USA peaks arendama oma
liseerimiseks praegu mingeid väi- vaid rüke; -
V.Heinrich
Mark
Nõiik(%iide Mt on tooniid Põhja-Aflandile oma mere]pad,
40 nutmesugi^ souni^ sõf^eva, miliest
mistamise, kui kavatsetakse rünna- ,,kriisi kontrollisüsteemi, milles
ta Tshehhoslovakkiat ja teisi Vars- oleks presidendi ja ta abiliste pa-savi
pakti riike. . rem treenimine, et vähendada ettekavatsemata
tuumarelvade sõja
Lääne diplomaadid ütlesid, et ohtu". Selleks öeldakse, et ameti-neutraalseüe
ja mitte ludus olevate võimusid, kes veedavad aega „sõ-
BMhik viitas viiele NATO liitu riikide nimetamisel oli osutatud jainängudega", tuleks treenida kä
Antud intervjuus, mida andis
edasi ka Tshehhoslovakkia ameüik
Geteka uudisteagentuur,
®n 28.00(D^toniiine taoalaeiigQ iakettidega ristleja „Kiro?^.
See on suurim sõjalaevade kes-
Itendus, mida venelased on saatnud
maaihnamerele ja mis tülid Barent-d
ja Lääaemere baasidest. NATO
laevad ja vaathjšleaaukid oa jälginud
vene laevade liikumist, kaasaarvatud
p^aar^iMraaend allveela^
va. ;-\;;:';^;y •
Venelaste laevastikumanööver
olevat ülenaaaümse ulatusega,
Murman^kist' ja Arhangelskist
memere4aevastik on kohandatod
saurendatud N> Liida laevastiku
aktiivsusega Vähekees ja India
;.v;(iM>keaius,''.^' \'
mistõttu manödvreisse kuuluvate
suuremad NATO vägede
manöövrid, kus „invasi(K)ni" iiaa-le
tegid 12.()()0 USA ja mtiastf sõdurit.
See maaööver oli vm 'lasi
eriti ärritaaüd Koola poolsaarel
asuvate sõjaliste puaktide tõttu ja
kutsus aüüd välja nüüdse vast}ute-gevuse.
•
N. Liidu laevad on keskendatud
Norra merre, milliae nimetus
aätud Atlandi ookeani põhjaosal
Norra, Inglise Shetlandi ^saarte
landi ja Gröönimaa vahel.
Koi. Gudison Alförd, Load)ni3
asuva lateraatsioaaalse Strateegjilis-te
Uurimiste asutuse direktori
üties,
T A D T I I ' N S T I T U UT
I H II I U 310BLOORST.WEST
^ TORONTO, M5S1Vy4
SisseKäik:,:Madis.on Avenue — Spadina jaahi-
Austriale ja Julgoslaaviale.
Anstriaga on TshehhoslovakMal
f ikk ühine piir ja kelle neutraalsus
garanteeriti 1955. a.
Austrias on kasvanud kartus vii-
„diplomaatlikke mänge" pidama, et
nad oleksid võimelised ettenagema
sõjapuhkemise võimalusi.
Tshehhoslovakkia on hambuni
relvastatud rük, kus arvatakse olevat
kuni miljon venelast ja kogu
UteloengDi
FifoJe^EIMAR
Amherst, Mass.
maste rakettide; paigutamise pä- maa on täis tikitud sõjalisi objek-rast,
kuna nõrgalt relvastatud neut- te.
i p i l l M 19.
laevade arv tõusvat enam kui sa-e.
NATO juhtkond ei ole siiski ÜL-latunüd,
juba nädal tagasi mä_rgati
Norra lähedal Lofootide saarte
juures allveelaevade hävituslaev^de
liikumist. Põhja-Norras toimusid
eS manöövrite eesmark
olla nõukogude laevastiku l^t<
jevõimaliisile proovimine
kus .N. Liit on eriti tundlik ja
oma iseloomult enam kaitseline
ofensiivne. -
EELK TORONTO VANA ANDRESE KOGUDUSE
SEGAKOOR ASTA BALLSTADTi juhatusel esitab
KRISTUSE KANNATUSAJA KtoKUKONT'SERDI
PüSaapäeval, 29: aprillil kefi 15.'
konluvale rügileV kohu on paigutatud
ÜSÄkeskulatisega tiib- ja
PersMng-2 rakette
ning Varssavi pakö riiMde: kätte-tasumise
plaanüe.
N. Ludu peolt juhitav Varssavi
pakt ütleb, et „nad istuvad uutel
taktikaliselt opereeritavatel relvadel
Tshehhoslovakkias ja Ida-Sak-
• samaal, et olla vastukaaluks USA
rakettidele Läänes/' Lääne diplomaadid
usuvad, et need võivat olla
N. Ludu tuumalaenguga SS-21
raketid.
Uued taktikaliselt opereeritavad
relvastuse kompleksid on valmistatud
ainult baaside hävitamiseks ja
USA tuumarelvade tulistamisaluste TEHERAN — Iraan on hoiatanud, et ka nemad, võiksid Võtta ka-vastu,
juhul kui peaks sõjaline sutusele keemilised relvad Iraagi vastu võitlemisel, kui viimane jätkab
konflikt tekkima. Kindral ütles, et keemiliste relvade kasutamist Iraani sõjaväeüksuste vastu.
neidkompleksse pole asetatud maa- , . , . ^
- Iraam parlamendi esimees Rai-ganjan
hoiatas, et keemiliste relvade
kasutamine võiks kiiresti levida
ka teistesse riikidesse.
desse või piirkondadesse. reisima kohvriga kus on kaitseriietus
Ja gaasimask.
on mag. Robert Kreemi loeng.
KOHV ja rõõmus
Kõik ON KUTSUTÜDJ
kui jõudude tasakaal võiks mmu-tuda,
kui neutraalsete j a m i t t e l i i -
dus olevate riikide iseseisvMS
võiks olla ohustatud.
Samal ajal Tshehhoslovakkia armee
on võtnud kasutusele vahendid
oma õhujõudude kaitse efektüvse-
,maks muutmiseks ja otsinud teid
Agressüvsed ja kriminaalsed ^
riigid Idas ja Läänes, kes andsid
neid relvi Iraagüe ja andsid loa
nende valmistamiseks, peaksid
mõtlema tulevikule, olles kindlad.
Äradbia riikide
hoiatus USA-le
TUNIS Araabia riikide ministrid
kohtusid Tunises, lubades
USA vastu võtta kasutusele kätte-maksuaktsioone,
kui USA viib oma
Iisraeli saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma.
Mulised need kätte-maksüaktsioomd
oleksid, seda ei
Iga tähtsam poliitik maaümas peab täpsustatud.
kui ei tehta midagi nen-keelustamiseks
enne aasta
lõppu, siis pole enam ühelgi po-lütilisel
kohtumisel maailmas jnl-
: T A M A R A N O R H E IM
iRENE:IX)OlfeBERG :
R A G N A R P O H L Ä E
GEORG
OrelU
metsotsopran
b^sbariton
tenor
LE&iBIT AVESSOH
õp. UDO PETEMSOO
TORONTO, VANA ANDRESE KIRIKUS
^fÄIi^UUDEPÜHÄ, 15, apr..^k^
•y.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 5, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-04-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840405 |
Description
| Title | 1984-04-05-01 |
| OCR text | Gcni; A6quis i t ions; Sc ct;iop •7 • > • m 27 (3Ö44> x x ™ aastakäik Neljapäeval, 5. a ^ April 5,1984 EMÜl IGAL TEKIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL Üksamnmbri hind 70 Saksa suhtes : Eiu^pa PSUwmaJamduslIIdiii- kMver^^^ Wiesbadeiiis- 26/ sep^ Tõnis Kint Ja Helmut Talts Saksa Liiduvabarägiväliš^ AloisMertesiga Saksa Põllumajandusliidu propa-gandashrfi dr. Antonius John! Juuresolekud välisministri abile rea kMmusi, et teada saada Saksa LiidEvabariigi praegusi seisukohti Balti riikide Ja eriti Eesti suhtes; Dr. Mertes lubas neile küsimus-tde vastata kirjaliMdt. Dr. A. Joba hiljem formuleeris ja esitas need küsimused Mrjali^ ti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril s.a. on välisministri abi dr. A. Mertes vastanud nendele küsimustele ametliku kirjaga. Need vastused on sellega Saksa Liiduvabariigi valitsuse ametlikud seisuko- Siad. Esitame need kokkuvõtlikult alljärgnevalt. * Saksa-N. liidu mitlekaUaleti^ f ipakt 23.8.1939 (niinimetatud Hit-ler- StaM; ^hk ^Molotov-Bibbentro. pi pakt) ei ole Saksa Lüdüyabarii-gile kehtiv. See on juba sõja algamisel Nõukogude Luduga kehtetuks muutnud. 1 ^ Saksa Liiduvabariik ei tunnusta Balti rüMde annektsiooni Nõukogude loidu po^^ oa korduvalt deklareeritud Saksa valitsuse pooK^ eriti ka Saksa par^ * Saksa valitsuse korduvad deklaratsioonid Baiti riikide suhtes oni traMtud parlamendi jä on sellega avalikkusele kättesaa-davad. * Saksa valitsus oa teadlik raskest olukorrast, mis on Balti rahvastel ja teistel rahvastel, kellel on takistatud oma saatust kujundada vastavalt rahvaste eaesemäära-misõigusiele. Seda oa Säksä valitsus ka kordüvdt rõhutanud avalikkuse ees. Kõigi seniste kogemuste põhjal ei näe tat^ nagu teised; d lii-toud valitsused — mingit ^ älja-väadet aktüvne oUa nende raivas-te praeguse olukorra pärane ami-seks, ei Euroopa parlamendi: .3.1. 1983. ä. otsuste ega teiste ta<>liste resolutsioonide kohaselt. Vastupidi: Ühendatud Rahvaste Organisat siöo-ni tegelemine selle inimlikult. õb guslikult, poliitiliselt ja ajaloo iselt raskepärase küsimusega võiks sisaldada suurt ja ettenähtan latut valesaiömu riisikot. See tahendab: Sedalaadi küsimuse arutamist: negatiivne tulemus võiks Balti rahvaste probleemi lahendust kcguni halvendada, õige on suurea iadä teadmist Balti rahivastele tehtud iiiekohtust ja seda tõeliselt ot tarbekohasel viisil poliitiliselt õiges kohas esitada. * Miau meelest oa saksa avalikkuse laiad riagkonnad valvsas teadmises Balti -riikide probleemist. Seda ei aäita mitte ainult küsimused, mis korduvalt valitsusele esitatakse, vaid ka see suur mten-siivsus ja suur huvi, millega Balti riikide küsimusi käitietakse ja kommeateeritakse saksa massimeediumides, samuti aeade inimeste aktiivsus, kes oa pärit nendelt aladelt j a praegu meie maal elavad. Arvestades seda olukorda ma a^an, et ei de vajadust mm-gite uute sammude astumiseks valitsuse poolt Baki probleemidest olemasoleva teadlikkuse hoidmiseks ja tugevdaniiseks Saksa liiduvabariigis. * Krunt Beriünis Hildebrand-strassel 5 (Eesti saatkonna krunt ja maja) on vastava seaduse alusel 1946. a.ära#jate hooldus jasutwsele üle antud K ^ Vro%- Uned ncrakogude taümaraketid^ ^ TshehhosloväkHasse öa suuaatad USÄ iaama° aud tulemusele, et seUe kmnisva- ja^ettide baa^^^ ütles ttstooslovakkia kindral MUoslav Blahnik Tshehhoslovakkia ra v a l d u s o i g i B l i t a oma^^ ole võimaik kindlaks teha; E^^^^ põhjust arvata, et seda^ükoMa^Ta ,.. . raalsus ei taga konflikti puhul mit- Oleks võimalik muuta ^^e^^^^^^ Tp E. Seltsi pooli korraldatud IH kevadpoporrül Eesti Majas. Foto^ Vaba EesÜaae snaailmasõja järeldusi korraldavat saavutada.sõjalist ülekaalu", kuid tamišeks. Tshehhoslovakkia armee võimalikku rahulepmgut. Sellepä-Vamvip^ IJM relvast^ to>nti^ ja rel» rast ei ole šeUe küsimuse lahenda^ med ei puudutevät neutraalseid ja dega, mis võivat teha vomialikuks vastuse vahendamise komisjon üt-miseks esitatud ettepanekute^ea- mitte mõnesse sõjalisse lütu kiuüu^ o^g^gselt - rünnakuteks etteva^ les, et USA peaks arendama oma liseerimiseks praegu mingeid väi- vaid rüke; - V.Heinrich Mark Nõiik(%iide Mt on tooniid Põhja-Aflandile oma mere]pad, 40 nutmesugi^ souni^ sõf^eva, miliest mistamise, kui kavatsetakse rünna- ,,kriisi kontrollisüsteemi, milles ta Tshehhoslovakkiat ja teisi Vars- oleks presidendi ja ta abiliste pa-savi pakti riike. . rem treenimine, et vähendada ettekavatsemata tuumarelvade sõja Lääne diplomaadid ütlesid, et ohtu". Selleks öeldakse, et ameti-neutraalseüe ja mitte ludus olevate võimusid, kes veedavad aega „sõ- BMhik viitas viiele NATO liitu riikide nimetamisel oli osutatud jainängudega", tuleks treenida kä Antud intervjuus, mida andis edasi ka Tshehhoslovakkia ameüik Geteka uudisteagentuur, ®n 28.00(D^toniiine taoalaeiigQ iakettidega ristleja „Kiro?^. See on suurim sõjalaevade kes- Itendus, mida venelased on saatnud maaihnamerele ja mis tülid Barent-d ja Lääaemere baasidest. NATO laevad ja vaathjšleaaukid oa jälginud vene laevade liikumist, kaasaarvatud p^aar^iMraaend allveela^ va. ;-\;;:';^;y • Venelaste laevastikumanööver olevat ülenaaaümse ulatusega, Murman^kist' ja Arhangelskist memere4aevastik on kohandatod saurendatud N> Liida laevastiku aktiivsusega Vähekees ja India ;.v;(iM>keaius,''.^' \' mistõttu manödvreisse kuuluvate suuremad NATO vägede manöövrid, kus „invasi(K)ni" iiaa-le tegid 12.()()0 USA ja mtiastf sõdurit. See maaööver oli vm 'lasi eriti ärritaaüd Koola poolsaarel asuvate sõjaliste puaktide tõttu ja kutsus aüüd välja nüüdse vast}ute-gevuse. • N. Liidu laevad on keskendatud Norra merre, milliae nimetus aätud Atlandi ookeani põhjaosal Norra, Inglise Shetlandi ^saarte landi ja Gröönimaa vahel. Koi. Gudison Alförd, Load)ni3 asuva lateraatsioaaalse Strateegjilis-te Uurimiste asutuse direktori üties, T A D T I I ' N S T I T U UT I H II I U 310BLOORST.WEST ^ TORONTO, M5S1Vy4 SisseKäik:,:Madis.on Avenue — Spadina jaahi- Austriale ja Julgoslaaviale. Anstriaga on TshehhoslovakMal f ikk ühine piir ja kelle neutraalsus garanteeriti 1955. a. Austrias on kasvanud kartus vii- „diplomaatlikke mänge" pidama, et nad oleksid võimelised ettenagema sõjapuhkemise võimalusi. Tshehhoslovakkia on hambuni relvastatud rük, kus arvatakse olevat kuni miljon venelast ja kogu UteloengDi FifoJe^EIMAR Amherst, Mass. maste rakettide; paigutamise pä- maa on täis tikitud sõjalisi objek-rast, kuna nõrgalt relvastatud neut- te. i p i l l M 19. laevade arv tõusvat enam kui sa-e. NATO juhtkond ei ole siiski ÜL-latunüd, juba nädal tagasi mä_rgati Norra lähedal Lofootide saarte juures allveelaevade hävituslaev^de liikumist. Põhja-Norras toimusid eS manöövrite eesmark olla nõukogude laevastiku l^t< jevõimaliisile proovimine kus .N. Liit on eriti tundlik ja oma iseloomult enam kaitseline ofensiivne. - EELK TORONTO VANA ANDRESE KOGUDUSE SEGAKOOR ASTA BALLSTADTi juhatusel esitab KRISTUSE KANNATUSAJA KtoKUKONT'SERDI PüSaapäeval, 29: aprillil kefi 15.' konluvale rügileV kohu on paigutatud ÜSÄkeskulatisega tiib- ja PersMng-2 rakette ning Varssavi pakö riiMde: kätte-tasumise plaanüe. N. Ludu peolt juhitav Varssavi pakt ütleb, et „nad istuvad uutel taktikaliselt opereeritavatel relvadel Tshehhoslovakkias ja Ida-Sak- • samaal, et olla vastukaaluks USA rakettidele Läänes/' Lääne diplomaadid usuvad, et need võivat olla N. Ludu tuumalaenguga SS-21 raketid. Uued taktikaliselt opereeritavad relvastuse kompleksid on valmistatud ainult baaside hävitamiseks ja USA tuumarelvade tulistamisaluste TEHERAN — Iraan on hoiatanud, et ka nemad, võiksid Võtta ka-vastu, juhul kui peaks sõjaline sutusele keemilised relvad Iraagi vastu võitlemisel, kui viimane jätkab konflikt tekkima. Kindral ütles, et keemiliste relvade kasutamist Iraani sõjaväeüksuste vastu. neidkompleksse pole asetatud maa- , . , . ^ - Iraam parlamendi esimees Rai-ganjan hoiatas, et keemiliste relvade kasutamine võiks kiiresti levida ka teistesse riikidesse. desse või piirkondadesse. reisima kohvriga kus on kaitseriietus Ja gaasimask. on mag. Robert Kreemi loeng. KOHV ja rõõmus Kõik ON KUTSUTÜDJ kui jõudude tasakaal võiks mmu-tuda, kui neutraalsete j a m i t t e l i i - dus olevate riikide iseseisvMS võiks olla ohustatud. Samal ajal Tshehhoslovakkia armee on võtnud kasutusele vahendid oma õhujõudude kaitse efektüvse- ,maks muutmiseks ja otsinud teid Agressüvsed ja kriminaalsed ^ riigid Idas ja Läänes, kes andsid neid relvi Iraagüe ja andsid loa nende valmistamiseks, peaksid mõtlema tulevikule, olles kindlad. Äradbia riikide hoiatus USA-le TUNIS Araabia riikide ministrid kohtusid Tunises, lubades USA vastu võtta kasutusele kätte-maksuaktsioone, kui USA viib oma Iisraeli saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma. Mulised need kätte-maksüaktsioomd oleksid, seda ei Iga tähtsam poliitik maaümas peab täpsustatud. kui ei tehta midagi nen-keelustamiseks enne aasta lõppu, siis pole enam ühelgi po-lütilisel kohtumisel maailmas jnl- : T A M A R A N O R H E IM iRENE:IX)OlfeBERG : R A G N A R P O H L Ä E GEORG OrelU metsotsopran b^sbariton tenor LE&iBIT AVESSOH õp. UDO PETEMSOO TORONTO, VANA ANDRESE KIRIKUS ^fÄIi^UUDEPÜHÄ, 15, apr..^k^ •y. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-05-01
