Vaba eestlane , September 22, 1983

              iMational Li^rary. 5o2*51 '
OTTAWA i Ont.; K U mk
ffl IH tmmbeii' r - A 0
Nr. 70 (2991) XXXH aastakäik Neljapäeval, 22. septembril 1983 - Bm-sday, September 22,1983
MMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA N£IiAFA£VAL
üksiknmnbri hind 60 centS
Tänciviiiie koolitöö koondotyd iih@leohtul@
. ..Käesoleva -.nädala teisipäeva õhtul algas koolitöö T.. Seltsi :TäIeffldMkools.Ee§ti.^M^^
li kogones suvepuhkusest rõõmus õpilaspere Ja vanemaid, kes elasid kaasa koõtiaasta amet^^
Tänavu .on.muiBdate kooli stektuims, enne kahel© õhtde paigutatud MassM ®ii kõik koondatud teisi­päeva
õhtule.
Avaaktuse avas õp. A. Roosit pere neljanda generatsiooni esim- Ta teg( teatavaks tänavused
palvusega, võttes alifseks.Salomonidaja 3-aastane Mark Altosaar, kel- õpetajad: I klassis Anne Saks, II
ülemlaulust ^õnnelik on inimene, le ema on eesti keskkooli lõpeta- kl. L. Luide, III kl. Ene Lüdig,
kes OTQ leidnud tarkuse". Ta palus, nud, ; . IV kl. Endla Komi, V kl. Hella
et Jumal õnnistaks ja laseks eesti Lõpuks ta märkjs 'kooli koos- Leivat, V IA kl. E. Lüdig ja VI B
lastel õppida eesti aineid, kõige tööd Toronto koolivalitsuse keele- kl. H. Ründva, muusikaõpetajaks
pealt aga eesti^keelt, et lapsed lei- pärandi osakonnaga, mis koos G. lital, eriklassi õpetaja Helgi,^^
aksid tarkuse tee. ' loodetava Kanada keskvalitsuse Nippak. Pärast juhiste andmist *
Koblikomitee esimees^ H.Lupp toetusega jätab võimaluse õppe- lõppes avaaktus Eesti hümniga.
Ka^ märkis ta, et 3.
alustab tegevust eest! keele ed-
Mass teistest rahvisstest keelehu­vilistele
eelmisest aastast tutta»
vas Northern Secoffliaij^; .Shbol-
Selle järel' lahkusid vanemad ^
õpilased klassidesse,
esimesse, klassi astujate vane-;
^ mäd aga hakkasid reigistreee"
mislehti täitma,
kuna samal ajal kohtusid lapse<f
jällenägemisrõõmus pärast eelmis­tel
aastail lasiteaias sõlmitod sõp-^
soojenemist
tervitas õpilasi, õpetajaid ja laste- maksu endiseks jätta,
vanemaid pärast kaunist suve. Ta
ütles õpilastele, et eelolev õjipe-aasta
langeb ESTO-84 ettevalmis­tuste
ajajärkUj millega ka koolide
õpilased on seotud. Samuti ka
Eesti lipu 100. a: juubeli puhul
korräldataT kiijandusrkunšti^ ^^^^v^^
•y-m^ võib anda: töövõimaluse, vaks ^ jt
(mdine k ^ ^
Aruvald on EKN b ü r o o j ^ ^ ^ .
IJMI» iöölp Afiimndi Lopuks kooüjuhataja H. RJtod-:
Kuid muudelgi aladel ön järjest sist, kellest üks; o H v ^ oma tugevust põhjapool^^^ Jaapani
olulisemaks muutuimd eesti keele rie leplik ning pealehakkaja. Ta merel, asetades seal onia laevad
oskusega ininieste leicimine, soovitas võtta eeskujuks töötahte- manöövreile ja proovides Jaapäni
Ta tõi näitena pildi orna pere- list poissi, sest midagi pole raske. Õhukaitse valmisoleku^
Eesti Jahtklubi Kanadas sügisesel väljasõidu! anti klubi parima purjetaja rändauhind iüe Canada 1 mees=
konnas sõitnud Robert Murule. Pildil karika üleandmine, vasakult Robert Muru Ja endine klubi komäm-dör
HeinoKasak (ILähemalt lk;^7^^ Foto: Tomniy Tomsoxi
konnast, kus liööduriud laupäeval kui tahetakse teha,
alustas lasteaias õf^imjst nencle võimatut.
mk
kus N. liidu võitlušlemiük la
Äa-Korea reisÜenmiki.'K^^^^
Mdu pommilennukit jä kaks luu-kmnmunismile
pkosiilikyd id^
VOl
1
relennukit lendasid 300 km kaui
^eni enne ,km^^^^
nukit imd* tagasi sunisid.ja^ Äetnikd©
ametivõimud ütlesid, et N^. Ludu
sõjalaevad kasutasid manöövrite
TOKIO 52-aastane N. Lüdu BERLIIN — Üheksa poolakat ajal lahüiglaenguid.
teadlane otsis poliitilisi asüüli kolr lendasidüiMtiidleni^ Ida-, y
manda rügi vlaheMuEel. N. liidu Saksamaa ja maandusid Ü
Teaduste Akadeemia vanem Inge nüväljalLääne-Berliinis. Kaks pe-
Eygemi Novikovoü kuuepäevasel rekonda jaiiksik mees küsisid len-internatsionaalsel
teadlastea s^ väljudes poliitiiist asüüli,
ppösionü sel kuul j^^^^^^^ on valmistatud N. Ludus,
pidas paremaks läänemaailma jää- kuid nad üürisid selle lihest poola
lennuklubist.
USA endinö preisident Richard Nixom ©n kirjutanud uue raamatu „Real Peace" (Tõelme rahu).
m' seÄ© Ise kii}aä«anud ja eravir il levitanud. Ainvdt 700 d®. trükiti l^töikniast raamatu vormis ja^
^t^z^^ii^^^ ^ myitam; i ä ^ n Ä ei^^^ t
late rahvusvaheliste yahekor-^
dadt kujtmeraisel Nixon mõtleb
spetaifiüstele rahu väij avaa;detele
kõik idioodid ei tegele marssi- renevast konventsionaalsete relvade
mlisega ja rahu eest signalisee- hävitamise võimalusest. Konvent»,
rimisega. sionaalsed relvad tapsid 15 miljo-
7 Lii- Mõü^d õpetavad ülikoondes,mõ^"^^I^^"^^ ^^^^^
rubriigi all, teised jutlustavad se^ " ^ ' ^ arv palju smirem. <
du uhel. Mõned mõtted sellest
on hivipakkuvad.
WASfflNCHÜN ~ 141^^
wAi>mi\uiyjN ~ 14-jiiKmeii-^^^^ „Laas teab vahe Andropovist ene-ne
latohku piiskoppide grupp ni-^^^^^^^ , ..^ . . , ^ Kui ta tuU võimule mõned
m^ta^ r^c. ^^.^o^^ ^^'H naiivselt abivahnis on laa- Tuumarelvastuse vahendamisest^?^-.f^^V ^^u vy.imme munea
CTsSufala^v^S J^^ Ta igaüks, et ainsad inimesed, kes et taoU „yarjatud hberaaUeUe- S S<^mi^J ReStunJS ^liaeUs neid põlglikult .,kasuUv Ivad rikastunuv 8* f ,f j!^ ^ • inmikonnale^Rek^ta^^^^ se" raamatu abü on: need, kes na taUe meeldis ameenka dzhass
konkreetsete selfie,õnä1i,te«t,n,te r^tsusest kui kavatsuselt sobib neid kirjutavad. Aga kuna on ole- ja jorshoti viski vodka asemel
S &ä^ e , S ^ ^ ^ ^ palju kiirelt rikastu- Need konunentaatond on ajanud
S L Suud fÄd^^^^^^ lihtsustatud vastuseaamise Skeeme, siis on ka laialdane segammi stidi ^uga -.1950^
SwSLnt Ä Ä'-"* kompleksUe.. Need on need skeemidele. Niisugused on ka Hnishtshovi kergekaaluliseks ku-gulshedScH>
ntfflcC«ntribuMonAward^^(^^^^^ omas halbu
. auhM) .Americai^Psyehologiea, « a t i o . . p..,t aa*.-n entaalsetebaUiMste rmakakeetttitiddee -S^""e^^^^^^^^^^^^ u ^ ^ ^ S ^ i i Ä m f e s S ^ Ä ^ t a f iS' 1-^eid Nad * i s i < i M t * o v i
segOrge sõdigeS ,,Ama signaa- leheitest või ffl^^^^
«/kui sa sob4 rahu!" teinud ettepaneku, et üks mternat- ropovi isd^^^
p ^ , sionaatoe autoriteetne kogu tuleks k^s romb tauntega N . I^du mor-
P% sellest alplilMst mottetasest .^j^^^^^ tuumarelvade hukka tahkus sõjapidamise dzhunglis,
oa ohmta, aga õnneteete mitte njõistmiseks ja kindlaks tegemi- peab olema hiimuaratav vastane.
tesolekul sel suvel Ealifomias.
Dr. E . Tulving, kel äsja täitus,
kuus aastat Department of Psyc-hology
teaduskonna esimehena j
võitis auhinna oma „penetrating
insights into the nature of human
memory" (teravapügulise vaatluse
eest inimese mälu iseloomu).
Edasi öeldakse motivatsioonis,
et enam kui teised ta on juhtinud
tähelepanu ühele kõige tähtsamale
probleemile mälu arjalüüsis: sugu­lusele,
ümbermuutusele mentaalse­te
juhtumite taastamisel.
Ta on arendanud elegantse mee­todi
mälu Jälgede struktuurijiirE-
^--miselks. v
Dr. E. Tulving on erakordne
isikliku kaasahaaravusega õpetaja,
kes tunneb rõõmu mõistatustest
Ja paradoksidest; ta on mõjutanud
paljusid teadlasi nii Põhja-Ameeri-v
kas kui ka väljaspool.
Austusavalduste hulgas, mida dr.
Tulvingule on teadusliku töö eest
määratud on Society of Experi-mental
Psychologists Warren me­dal,
ja Izaak Walton Killiami mä-iestusstipendium.
Ta kuulub Center
ior Advanced Stud3^in the Behavio-ral
Sciences liikmeskonda. Ta oM
külalisprofessoriks Oxfordis. Samu­ti
ta kuulub veel Royal Society of
Canada ja Canadian Psycholpgical
Association ja American Associa-tiott
for Advancement of Science
liikmeskonda.
Äsjase Distinguished , Scientific
Gontributioa Award laureaadina
vahnistamiseks.
UI » » i . i n . | i . i n j i i . . . . » i i 'i
Värskemad uudised loete
„VÄBÄ E E S T L A S E S T"
seks, et neid mitte kunagi enam Me teame seda kmdlasti Andro°
ei valmistata. Et relvastuse vähen- POTOt. Ta on inte^^^ oma
däiad võiksid teha ettepaneku ^esannetesse pühendunud armutu
mingi ebatavaUse võõramaise JaMastamatukomm^^
„maailmavaütsuse" moodustami- on võtnud omÄ^^^
seks, näitab, et enamus neist ela- o r f eesmargid, _ mille bolshevi-
. vad unelmate maailmas, milles kud omasid reyolutsKwm algusest
t- * ««u^iic,^^ t^r^KippmJH võih peale — maailmavallutamise. On-
NEW YORK - - N . Liid» väüsminister Andrei Grbmõko i^t''!,!^!^!^^^^^^ neks önAndropov siiski tõelikku-olema
ettenähtud ühe kõnelejaim käesoleval nädalal alanM OR^ arvestav, ega mitte ohtlik
^ ^ 3 8 , i s t n n g i L ^ ä d te .
! ^ Nixon rääkis venelastest:
andnud Aerofloti lennukile „„,„„vmi!>hvati,«p: võib
le Oli
Huvitdvciid soi^dvõfte IIRÕ k@®solekp
oli, et ÜSA data otse aatomiplahvatusse „Suure tippkonverejatsi kasulikkus
<ysi^ järeli- Moskvas võiks olla, et president
peaassambleel© sõidust ©^riigM ' keeldusid Aerofloti kult mtellektuäalne pimedus võib Ronald Reagan võiks saada ^või-loobÄmine
esünest korda pärast lennuka© nemide lennuväljadel olla põhjustatud liiga kauasest maiuse kõneleda i televisioom kau-
1957. aastat, põhjustas ÜRO Maandum^^^ tuumarelvade üle mõtisklemisest, du vene rahvale,
koosolekul põneva momendi, kui TU..^^^^^^"^ . , _ Rääkides tuumasõjast kpnvent-
USA ÜRO delegatsiooni saadiku sõj. vastu, ütieb ta:
abi Charles Lichenstein vastas N. ^^^^^ „üks tühjapeaUstemast ja õhtiike-liidu
saadiku Igor Jakolevis^ ?T >ffvT mast eksijäreldustest tümnarelvas-distustele,
et kui ÜRO tahaks oma f fe^^?^'^"''^^ tuse vähendamise lükumisel on,
. . o i . . ^ . . : . ; . . . . . vaelennukit maanduda USA len- ^^^^^ paremini hakka-
Ta saaks sellega heita eneselt
vihase sõjaässitajii kujutuse,
mis taUe N. Liidu meediais on
antud, vald ta võiks ka esitada
meie vaateid, kui vaba maailma
efektiivseim riigimees/*
ENBEL TÜIiflNG
l ^ i t o v ^
soitu soovides." ' USA
Igor Jakblev sim&as, ä USA güg^ välisministeerium ütles
_ , . . ^ ' ametivõimud on teinud võimatuks
Tulymg esmeb ülevaatega mõ":N.:: Liidu välisministri: ^ Andrei • etI^chenstelnf väljendus ?^V!ff!f J"^^*«ad"sfcst Gromõko tute^^p^^^^ tehtud äiritatud olekus ega tä-toost
1984. a. American Psyoho-Gromõko loobus öma^^^^tt^^^^ USi^ jagaks §d!a sd
sist Saksamaal ja Jaapanis II midagi
maaihnasõja ajal või N. Liidu , Kuid Nixonil oli võinialüs vene-
... äsjasest keemiasõjast Laoses või- lastele kõneleda 1959, 1972 ja
yad tunnistada, et konventsio- 1974 ja ktii ametlik hirmutunne
naalne sõda toob enesega kaalsa nende televisioonifcõnede üle oli
suured sõjalised hävitused. mingiks mõõdupuuks, siis see pol-
Me ei tohi mitte lasta end tuluna^ nud tähelepaaday„",
liha suu-