1983-09-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA; EESItANE. n ä j a i^
I:.
H •
22, 1983 Nr. 70
falterlylvet
5, Maaüma VeteraM
dest Pöitoriikos 23.--30. septembril
võtavad osa kaks ,,Estania'^m
teiite/kliibi lüg^^^ Jaan Roos kiir-kõndimises.
ja Elmo Kulmar sprintides.
Kanada võistkond 29-liik-
Omaaegseid '• parimaid kõrgus-
Mippajaid ja kettaheitjaid 1930-n-dail
aastail,' ICalevi Koias suri 24.
augustil
tasena. Ta oli • raliy^ eestlane
ja^hdinud laliiim^^^
V Xaievi Kotkas vaHti juba 17-
äastasena Soome esindajiis ketta-heijana
Los Angeleses 1932. a.
peetud oltopi^ängudele, kus ta
tuli seitsmendale kobale tulemüse-
:ga^45J87.:- :/',j'./.r
Läbimurde tippsportlasena tegi
Kotkas siiski kõrgu
ifces 1934. a. (iUetas^^^^
iKX>plasenai2 meetrit, hüpates Rio
de Janeiros 2.01. Samal aastal ta
tuli euroopameistrilks Torinos ixi-bmusega
2.00. !
Beriiini ölüinpiamä^
au oli Kotkas neljas, ületada rebitud
seijaühaitega 2.00, eelkatseil
ta oU hüpanud 2.03; samal aastal
iGöteboifgis^^^ Euroopa
rekordiks 2.04, mis pidas
vastu Eur(k>pa^^^i^^ aas^
tat ja Soome fekordina aastani
1956. Pariisis peetud Euroopa
meistiivõistlustd 1938^-^
k^gushiippes' teine ja kettaheites
neljas. Soome meistritiitli ta saa^
vutas kõrgushüppes viiel ja ketta-lieites
kuuel korrlal. ;
Augusti lõpul toimusid Austrias,
Schwechates Seitsmendad Euroopa
juunioride kergejõustikumeistrl-voistiused.
Osavõtjaid oli 671 28-st
riigist. Noormeestest oli õigus osa
võtta neü^ kes sündinud 1964 või
• hüjem, neidudel 1965 või hiljem.
Tartu noormees Valter Kiilvet
võistles kümnevõistluses ja saavutas
kuldmedäH ning Euroopa
meistritiitü 7915 punktiga.
Jaan Jaago, omaaegne kuulus
Eesti kutseline maadleja, kes tihti
esmes välismaades Euroopas ja
ijõuna-Ameerikas kutseliste maadlusvõistlustel,
on elutee lõpule
jõudnud pärast II maailmasõda
Berlünis, kus ta Vene propaganda
teatel olnud punavägede maadlus-treeneriks.
Ta olnud nende jutu jarde,
mida ei saa puhta kullana
võtta, enne sõja algust Saksähxäalj
kust tahtnud kodumaale' pääseda,
sattunud seUe asemel aga Dachau
kontsentratsioonüaagrisse. Miks,
seda ei märgita. Seal jäänud ta punaarmee
kätte, kes ta pannud nende
jutu järele. Berliinis punaarmee
treenerücs. Ta surnud Berliinis a;
1949, kus ta ka^tuhastatüd. Okupatsioonivõimud
tahavad tema 100.
sünnipäeva tähistamiseks välja an-
^aehiloo. Käimas olevat andmete
kogumine.
Emajõe kolhoosis^ Luunja-Ka-vaštu
tee ääres avati 6. juulil Jaan
Jaagole mälestuskivi kui seitsmekordsele
maäüinämeistrile klassikalises
maadluses. Kivi valmistajaks
oli üks venelasest skulptor.
Qs koidiistrülds T. £. S. Täiendoski^^
väljaandena lumtav la^te-ja no<^^
M. SILLAOTSA
,TRAPS,TRÜLi
p(KstiteeI: L. Marley, 9 Panavano Coiirt, Wfflowdal^
(Dnt BÜ2R 3S8 yõi „Vaim Eesflase^* Miträes^
$4.00 _ postited $4^^^
VABA EESTLASE tdituses
LOOME
tsti rahvuskultuuri loomingupäevad
23^30. aug. 19^ Jõekäärul
Album pildis ja sonias^
Hind $15.r— pluss saatekulu $2w
5. Riietusese, 9. Osa A^tma,. 10.
loidud, n.^^^E^
meehie, 15. Juhan Liivi teos, 17.
Mees ühes^ w 18.
Kiindus, 21. Endme eesti raadio-vabrik,
22. Ameerika tuntumaid
ja rikkamaid perekondi, 23. Mehenimi,,
24. Naisenimi Piiblis, 25.
Pidulik kopsvübimine, 27. Umbrohi,
30. Mereloöm, 31. Riietuseseme
osa, 34. Kolmikvokaal, 35.
Järv Lätis, 37. Peale, külge, 38,
Jõgi Inglismaal, 40. ItaaUa
meesi 42. Allpool asuv, 43. Jõhker,
julm, 44. Kolmanda järgmine..-'
Chicagos toimusid kuni 25-aastaste
maletajate meeskondlikud maailmameistrivõistlused.
Esikohale
tuli N. Liidu koondis, kuhu kuulus
ka Tartu Ülikooli, üliõpüane Jaan
Ehlvest. Päraät vüendat vooru oli
N/Liidu võistkonnal 15 punkti, Islandil
aga 14,5, miilis© järjekorra
nad suutsid ka hoida.
Mõnda odaviske maailmarekordi
hoidja Tiina Lillaku arengust:
O-aastaselt-- 25,24, 15 a. —
47:92, n a. 56.36, 19 a.' —
66.34 ja 21 a.--- 74.76 m
Münchenis toimunud kerge°
jõustikuvõistiüstel tshehh Jarmüa
Kratochvilova jooksis naiste 800
m maäihnarekordiks 1.53,28o
daaliga, kus vähemalt 15 atleeti
diskvalifitseeriti. Medaleid sai
USA . 285 (137 kulda), teine oli
Kuuba 175 (79) ja kõhnas Kanada
108 (18). v
: USA/a^
andmeil saab igal aastal siimä
umbes 250 golfimängijat ja iigi
1500 vigastada välgu/läb/;A^^
näib eelistavat suuri puid jn mängijaid,
kes kasutavad naelkingadele
sarnanevaid j
: IPilsta^^^^^ 1. Riik-Ameerikas, 2.
õppeasutus, 3. Suurvõim, 4. 20.
sajandi leiutis, 5. Tegelane eesti
kirjanduse suurteoses, 6. Lapse
imetaja, 7. Veesõiduk, 8. Liiklus-soon,
10. Serv, äär, 12. Tahtejõud,
energia, 14. Noor koduloom,
16. Auaste sõjaväes, 18.
Teatus karistusi 19. Kurb toiming,
20. Elust lahkunu, 25. .Mägi, mille
otsa jäi Noa laev, 26. Väike laps,
28; Eraldatud/linnaosa, 29. Kindlaksmääratud
ajavahemik, mille
jooksul toimub mingi tegevus, 32.
Doos, 33. Sööjusealhkas, 36. Mehenimi,
37, Muusikariist, 39. Eesti
mäahkunsti vanameister, 41.
— ühes võõrkeeles*
I^AARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses
Jüri UhsoM j^EesÜaste lepin^^
nädalat kestnud Fan-
Ameerika Mängud, mis lõppesid
28. aug. Caracas'es, Venezuelas,
lähevad ajalukku mitte rekordite
Juuni lõpul Los Angeleses Ida-
Saksa kergejõustiku koondis võitis
USA võistkonna 197:181 vahekorraga
(naised 100:56 Ida-Saksa kasuks).
Sakslane Udo Beyer, 27 a.,
lisas oma 1978 a. maailmarekordile
7 sni juurde, saades 22.22.
'•.erk; .••
MISIWANR1161
JLÄHENDUS •
; Fõifcreais: 1. Testament, 7. Mr,.
9. Aadria, 10. Liim, 11.' Nupp,
12.,Sepila, 13. Kcwneet, 15. Anet,
16. Optimist, 19. Sikutama, 21.
Aino, 23. Viskel, 24. Soodom, 27.
Täna, 28. Udar, 30. Peeter, 31.
Pan, 32. Majakatus.
: Füšft^ 2. Edison, 3..
Tambet, 4. Manitobä, 5. Naps, 6.
Tapeti, 7. Ärhi, 8 •Ratastool, 13.
Kapsasupp, 14. Mekk, 17. Traviä-ta,
18. Isik, 20. Tootem,; 21. Astuma,
22. Nehatu, 25. Olen, 26.
Mäjra^ÄRas...
Uku Maasing „Udo Toonela jõelt" ....
Ukn Maasing,,Piiridele ryyäes**^^^^.^^^^^^.^!.!^^^^
99Poety estoni** — eesti Imde antoloogia itaidla
Kalju Lepik — Death has a CMd»s Eyes .. ...
Salasoo ja Salo — Väli^-Eesti p»ioodika
V. Salo—Riikjakirikud
Anfülimng zn der Etnisclien Spiadi (Esimene bMse
eeisti keele grammatika ja sõnaraamatQ koostamiseks
H. StaMi snlest aastal 1637)
Reedik Waiem Wilmanni ,,Vffilmid«* . .. . .
Blaise Pascal — Mõtted . ..
Antonio Possevino — Kiri Mantova herfisoginnal© . . .
Arno Yilialemm — Kunstnik eesti kirjanduses . . . . . . .
Aarand Roos — Juutide Inmingas Tallinnas . . . . . . . . . . .
Ilona Laaman — Üks üsna kei^e liaigus
Kaugver — 40 küünalt
R. Tagore — Puuviljapõim
°— Jumalaga, Kait9 ja Em
8*-
6^
6^
6.
uu tmt
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
MtWGEL
Eesfi muinasjutte inglise keeles
FROM ESTONIA"
t&lkinud Gisela McBridle
31 MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST"
$5.75 — 50 centi jpostikulu
Saadaval Vaba Eestlase talituses
l e i n H i n m m M t i i ^ i s m m i i i i i i i in
järgneva Eestis koostatud
kätte liikuva eestipoolse
l«
katsel944.a,
KODUS JA RINDEL
^ 1944. aastaks oli II maailmasõda
kestnud juba viis aastat, lõppu
polnud aga veel kuskilt näha.
Saksamaa olukord muutus siiski
aina raskemaks ning kainelt mõtlevale
inimesele sai selgeks, et
„Kohnas liik" võitleb surmavõitlust.
Need meeleolud kajastusid ka
1941. aastast Saksa okupatsiooni
all asuvas Eestis. Suhtumine /sakslastesse
oli mainitud ajavahemiku
jooksul läbi temud olulisi muutusi.
1941. a. võeti Saksa vägesid kõikjal
Eestis vastu vabastajatena pai-jaajalikust
'bolshevik©- ikkest. Sakslastelt
loodeti ISesti iseseisvuse
taastamist ning neile osutati kõik-võunalikku
abi. Sakslased suhtu-sidki
eestlastesse kui inunestesse
ning maal hakkas pikkamööda
taastuma loomulik olukord.
Varsti selgus siiski, et tegelikult
oli maa ainult vahetanud peremeest.
Iseseisvuse taastamisest
polnud juttugi, Eestis kehtestati
karm okupatsioonirezhiim. Balti-maid'
kasutati Saksamaa koloniaal-ripatsina,
katsed iseseisvusaegse
korra ja organisatsioonide taastamiseks
tõrjuti tagasi. Järjest selgemaks
muutus natside ja enamlaste
lähedane sugulus.^Tekkinud umbr
usaldus kasvas aga pikkamööda
uueks vaenulikkuseks, millel olid
kaugesse minevikku ulatuvad juured.
Sakslased ei suutnud ega soovinudki
eestlasi oma liitlasteks teha
jä rahva seas kujunes välja
saksavastane opositsioon. •
See ei tähendanud loomulikult
mingi aktiivse vastupanuiiikumise
teket, rääkimata siis juba partisanisõjast.
Punaste tugipunkt Eestis
oli väike: Karl Säre reetmise tulemusena
arreteeriti kiiresti pea
kõifc tähtsamad põrandaalused.
Partisaniliikumist püüti küll üleval^
hoida väljastpoolt saadetud
parashütistide j a partisanibrigaadi-de
abil, kuid Omakaitse (OK) edukas
tegevus tegi neile peatselt lõpu.
OK loodi vabatahtliku organisatsioonina
1941. a. eesti oh^^itse-ride
algatusel korra hoidmiseks sisemaal
ning diversiooniaktide vastu
võitlemiseks. Väga vüetsast relvastusest
hooliniata täitis OK oma
ülesandeid kõikjal eeskujulikult.
Võitlust nn. partisanide vastu kergendas
ka terve hulga eriettevalmistuse
saanud langevarjurite ületulek
Saksa poolele kohe peale
Eestisse viskamist. Mõnel juhul
võeti „ülema õigusega" kaasa terve
salk, viidi ta lähemasse koman-dantuuri
ja teatati seal enda alistumisest.
O. Angelus peab Eestit
üheks vähestest sakslaste poolt
okupeeritud maadest, kus tõepoolest
ei esinenud partisaniliikumist.
Kõik see ei toonud aga kaasa
leppimist Saksa okupatsiooni kui
niisugusega. Iseseisvus ja vabadus
olid pikkamööda eesti rahvale nii
enesestmõistetavaks saanud, et ilma
nendeta ei kujutatud elu enam
ette. Sakslaste poolt endistest vapsidest
moodustatud Omavalitsus
(OV) Hj. Mäe juhtimisel ei omanud
rahva hulgas erilist autoriteeti.:
Tegelikult, oli Eesti, lugu;
maks polütikuks prof. Jüri Uluots,
kes OÜ end viimase E. V. peaministrina
kuulutanud presidendi
kohusetäitjaks.
Uluotsa ja tema ümber koondunud
ringkonna (P. Klesment, J.
Lattik, O. Tief jt.) poolt tehti 28.
juulil Saksa väejuhatusele ettepanek
Eesti Vabariigi taastamiseks,
mis aga järsult tagasi lükati.
1943. a. kutsuti von Ribbentro-pi
korraldusel kokku Eesti parteide
esindajate koosolek, kellelt
nõuti toetuse avaldamist Saksa sõ-japolütikale.
Koosolekul otsustati
toetuse osutamise tingimuseks
seada Eesti iseseisvuse tunnustamine
ning asi lõppes tulemusetult.
Uluotsa ümber koondunud liikumise
ametlikuks; kattevarjuks sai
nõuk. võimu kuritegusid uuriv
„ÄktUaalse ajaloo komitee". Ise-seisvusHikumise
põhimõtete sõnastajaks
sai prof. Klesment. Esiteks
tuli teha kõik võimalik uuest
nõuk. okupatsioonist hoidumiseks.
Samal ajal tuli kindlalt nõuda
Eestile iseseisvust. Saksa sõjapo-tentsiaali
ei tohtmud nõrgestda,
nendega tuil hoida korrektseid
suhteid. Saksa-Vene sõjas tahtsid
eestlased osaleda vaid nii, p^u
kui oli vaja Eesti kaitseks.
Uluotsa küllalt legaalne tegevus
ei rahuldanud päriselt mitmeid
nooremaid tegelasi, kes orienteerusid
aktiivsemalt lääneriikidele.
Ühe sellise grupi eesotsas seisid
prof. Liidak, J. Kull, 0. Mänd jt.,
kellest hiljem moodustati Eesti
Vabariigi Rahvuskomitee nime all
tegutsev organisatsioon. Eesti suuremate
parteide esmdajate kõrval
kuulusid 12-liikmelisse komiteesse
ka Tartu ja Tallinna vastupanur
gruppide esindajad.
Aktiivset toetust
RK-le lääneriikides tegutsevad
diplomaadid Ä. Rei ja A. Varmaga
eesotsas. Moodustati nn. Vä-lisdiplomaatide
nõukogu^ mis püii-dis
vastu võtta kontakti lääneriikide
esindajatega, et pöörata. nende
tähelepanu olukorrale Eestis. Antud
grupeeringu ideoloogiat kajastavad
hästi mitmed 1943. a. Eestis
levitatud lendlehed. Lendlehes
„Kas sakslased päästaksid' Eesti
hävingust eestlaste pärast?" avatakse
Ribbentrop-Molotovi pakti
sisa ning paljastatakse Saksa vallutuspoliitikat.
1943. a. OV poolt
väljakuulutatud mobüisatsioonides-se
soovitatakse suhtuda kui mitte
mingit seaduslikku Jõudu omavatesse
«soovitustesse".. Eestlased
peavad oma jõudu tuleviku jaoks
hoidma. Pidevalt rõhutatakse „Atlandi
deklaratsiooni" tähtsust ning
korratakse vana teesi, et sõja lõpul
on mi Vene kui Saksa sedavõrd
kurnatud, et Lääneriikidel
pole r^ske oiha tahtmist maksma
panna. „Nagu verine bolshevism,
nü ka saksa natsism ei kingi meile
vabadust, püüdku eesti rahva
reetjad neile küll meele järgi olla.
Vabadus võetakse sus, kui tuleb
aeg, ja harva sünnib see ihna
võitluseta. Hoidkem oma järelejäänud
jõud neiks otsustavaiks
päevadeks, kus eesti mees peab tegema
viimase pingutuse, et nõrkenud
diktatuurriikide vahel püsida
ja püsti ajada Vaba Eesti sini-must-
valge lipp. Häda meile, maale
ja rahvale, kui meil selleks siis
enam jõudu ei peaks jätkuma".
Rahvaga oli EVRK side suhteliselt
nõrk, tema tegevus sulgus
rohkem kitsamasse tuttavate ringi
ning leidis seetõttu ka mõnevõrra
vähem, kõlapinda. Laiade
masside sihnis oli autoriteetseimaks
juhiks kahtlematult Jüri ~
Uluots. Teda loeti iseseisvusliütu-mise
juhiks, presidendi kphuste-täitjaks,
kelle korraldusi ja juhiseid
vastuvaidlematult aktsepteeriti.
Küll me ükskord teeme arved:
eks me näe, kes peale jääb —
Eesti lipp või Saksa kotkas,
Litzmari, Uluots või Mäe.
Rahva suhted saksa sõjaväega
olid üsna head. Rahvas tavatses
ütelda: „Ikka hea kindel tunne
kohe, kui saksa sõduri sammiÄ
põllupeem-al kuulsid!" Opositsioo-
,niyaim avaldus peamiselt Hitleri
ja Stalini pihta sihitud anekdooti-de
ja laulude levitamises, iseseisvuspäevade
ja teiste rahvuslike
tähtpäevade tähistamises ning vä-hemal
määral ka illegaalse kirjasõna
levitamises. Kui rahvale oleks
antud valida Vene ja Saksa võimu
vahel, oleks ta kõhklematult
valinud Saksa võimu. Uus Vene
okupatsioon hirmutas kõiki elanike
kihte lihtviisi ning võitluseks
selle vastu oli igaüks vahnis välja
astuma.
\ (Järgneb)
JAAN ALMER
• m\
Tel. 293-2128
773-2014
oosi ]a parandame vana
Uimas koi ka sofilates.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 22, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830922 |
Description
| Title | 1983-09-22-06 |
| OCR text | VABA; EESItANE. n ä j a i^ I:. H • 22, 1983 Nr. 70 falterlylvet 5, Maaüma VeteraM dest Pöitoriikos 23.--30. septembril võtavad osa kaks ,,Estania'^m teiite/kliibi lüg^^^ Jaan Roos kiir-kõndimises. ja Elmo Kulmar sprintides. Kanada võistkond 29-liik- Omaaegseid '• parimaid kõrgus- Mippajaid ja kettaheitjaid 1930-n-dail aastail,' ICalevi Koias suri 24. augustil tasena. Ta oli • raliy^ eestlane ja^hdinud laliiim^^^ V Xaievi Kotkas vaHti juba 17- äastasena Soome esindajiis ketta-heijana Los Angeleses 1932. a. peetud oltopi^ängudele, kus ta tuli seitsmendale kobale tulemüse- :ga^45J87.:- :/',j'./.r Läbimurde tippsportlasena tegi Kotkas siiski kõrgu ifces 1934. a. (iUetas^^^^ iKX>plasenai2 meetrit, hüpates Rio de Janeiros 2.01. Samal aastal ta tuli euroopameistrilks Torinos ixi-bmusega 2.00. ! Beriiini ölüinpiamä^ au oli Kotkas neljas, ületada rebitud seijaühaitega 2.00, eelkatseil ta oU hüpanud 2.03; samal aastal iGöteboifgis^^^ Euroopa rekordiks 2.04, mis pidas vastu Eur(k>pa^^^i^^ aas^ tat ja Soome fekordina aastani 1956. Pariisis peetud Euroopa meistiivõistlustd 1938^-^ k^gushiippes' teine ja kettaheites neljas. Soome meistritiitli ta saa^ vutas kõrgushüppes viiel ja ketta-lieites kuuel korrlal. ; Augusti lõpul toimusid Austrias, Schwechates Seitsmendad Euroopa juunioride kergejõustikumeistrl-voistiused. Osavõtjaid oli 671 28-st riigist. Noormeestest oli õigus osa võtta neü^ kes sündinud 1964 või • hüjem, neidudel 1965 või hiljem. Tartu noormees Valter Kiilvet võistles kümnevõistluses ja saavutas kuldmedäH ning Euroopa meistritiitü 7915 punktiga. Jaan Jaago, omaaegne kuulus Eesti kutseline maadleja, kes tihti esmes välismaades Euroopas ja ijõuna-Ameerikas kutseliste maadlusvõistlustel, on elutee lõpule jõudnud pärast II maailmasõda Berlünis, kus ta Vene propaganda teatel olnud punavägede maadlus-treeneriks. Ta olnud nende jutu jarde, mida ei saa puhta kullana võtta, enne sõja algust Saksähxäalj kust tahtnud kodumaale' pääseda, sattunud seUe asemel aga Dachau kontsentratsioonüaagrisse. Miks, seda ei märgita. Seal jäänud ta punaarmee kätte, kes ta pannud nende jutu järele. Berliinis punaarmee treenerücs. Ta surnud Berliinis a; 1949, kus ta ka^tuhastatüd. Okupatsioonivõimud tahavad tema 100. sünnipäeva tähistamiseks välja an- ^aehiloo. Käimas olevat andmete kogumine. Emajõe kolhoosis^ Luunja-Ka-vaštu tee ääres avati 6. juulil Jaan Jaagole mälestuskivi kui seitsmekordsele maäüinämeistrile klassikalises maadluses. Kivi valmistajaks oli üks venelasest skulptor. Qs koidiistrülds T. £. S. Täiendoski^^ väljaandena lumtav la^te-ja no<^^ M. SILLAOTSA ,TRAPS,TRÜLi p(KstiteeI: L. Marley, 9 Panavano Coiirt, Wfflowdal^ (Dnt BÜ2R 3S8 yõi „Vaim Eesflase^* Miträes^ $4.00 _ postited $4^^^ VABA EESTLASE tdituses LOOME tsti rahvuskultuuri loomingupäevad 23^30. aug. 19^ Jõekäärul Album pildis ja sonias^ Hind $15.r— pluss saatekulu $2w 5. Riietusese, 9. Osa A^tma,. 10. loidud, n.^^^E^ meehie, 15. Juhan Liivi teos, 17. Mees ühes^ w 18. Kiindus, 21. Endme eesti raadio-vabrik, 22. Ameerika tuntumaid ja rikkamaid perekondi, 23. Mehenimi,, 24. Naisenimi Piiblis, 25. Pidulik kopsvübimine, 27. Umbrohi, 30. Mereloöm, 31. Riietuseseme osa, 34. Kolmikvokaal, 35. Järv Lätis, 37. Peale, külge, 38, Jõgi Inglismaal, 40. ItaaUa meesi 42. Allpool asuv, 43. Jõhker, julm, 44. Kolmanda järgmine..-' Chicagos toimusid kuni 25-aastaste maletajate meeskondlikud maailmameistrivõistlused. Esikohale tuli N. Liidu koondis, kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli, üliõpüane Jaan Ehlvest. Päraät vüendat vooru oli N/Liidu võistkonnal 15 punkti, Islandil aga 14,5, miilis© järjekorra nad suutsid ka hoida. Mõnda odaviske maailmarekordi hoidja Tiina Lillaku arengust: O-aastaselt-- 25,24, 15 a. — 47:92, n a. 56.36, 19 a.' — 66.34 ja 21 a.--- 74.76 m Münchenis toimunud kerge° jõustikuvõistiüstel tshehh Jarmüa Kratochvilova jooksis naiste 800 m maäihnarekordiks 1.53,28o daaliga, kus vähemalt 15 atleeti diskvalifitseeriti. Medaleid sai USA . 285 (137 kulda), teine oli Kuuba 175 (79) ja kõhnas Kanada 108 (18). v : USA/a^ andmeil saab igal aastal siimä umbes 250 golfimängijat ja iigi 1500 vigastada välgu/läb/;A^^ näib eelistavat suuri puid jn mängijaid, kes kasutavad naelkingadele sarnanevaid j : IPilsta^^^^^ 1. Riik-Ameerikas, 2. õppeasutus, 3. Suurvõim, 4. 20. sajandi leiutis, 5. Tegelane eesti kirjanduse suurteoses, 6. Lapse imetaja, 7. Veesõiduk, 8. Liiklus-soon, 10. Serv, äär, 12. Tahtejõud, energia, 14. Noor koduloom, 16. Auaste sõjaväes, 18. Teatus karistusi 19. Kurb toiming, 20. Elust lahkunu, 25. .Mägi, mille otsa jäi Noa laev, 26. Väike laps, 28; Eraldatud/linnaosa, 29. Kindlaksmääratud ajavahemik, mille jooksul toimub mingi tegevus, 32. Doos, 33. Sööjusealhkas, 36. Mehenimi, 37, Muusikariist, 39. Eesti mäahkunsti vanameister, 41. — ühes võõrkeeles* I^AARJAMAA kirjastusel ilmunud raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses Jüri UhsoM j^EesÜaste lepin^^ nädalat kestnud Fan- Ameerika Mängud, mis lõppesid 28. aug. Caracas'es, Venezuelas, lähevad ajalukku mitte rekordite Juuni lõpul Los Angeleses Ida- Saksa kergejõustiku koondis võitis USA võistkonna 197:181 vahekorraga (naised 100:56 Ida-Saksa kasuks). Sakslane Udo Beyer, 27 a., lisas oma 1978 a. maailmarekordile 7 sni juurde, saades 22.22. '•.erk; .•• MISIWANR1161 JLÄHENDUS • ; Fõifcreais: 1. Testament, 7. Mr,. 9. Aadria, 10. Liim, 11.' Nupp, 12.,Sepila, 13. Kcwneet, 15. Anet, 16. Optimist, 19. Sikutama, 21. Aino, 23. Viskel, 24. Soodom, 27. Täna, 28. Udar, 30. Peeter, 31. Pan, 32. Majakatus. : Füšft^ 2. Edison, 3.. Tambet, 4. Manitobä, 5. Naps, 6. Tapeti, 7. Ärhi, 8 •Ratastool, 13. Kapsasupp, 14. Mekk, 17. Traviä-ta, 18. Isik, 20. Tootem,; 21. Astuma, 22. Nehatu, 25. Olen, 26. Mäjra^ÄRas... Uku Maasing „Udo Toonela jõelt" .... Ukn Maasing,,Piiridele ryyäes**^^^^.^^^^^^.^!.!^^^^ 99Poety estoni** — eesti Imde antoloogia itaidla Kalju Lepik — Death has a CMd»s Eyes .. ... Salasoo ja Salo — Väli^-Eesti p»ioodika V. Salo—Riikjakirikud Anfülimng zn der Etnisclien Spiadi (Esimene bMse eeisti keele grammatika ja sõnaraamatQ koostamiseks H. StaMi snlest aastal 1637) Reedik Waiem Wilmanni ,,Vffilmid«* . .. . . Blaise Pascal — Mõtted . .. Antonio Possevino — Kiri Mantova herfisoginnal© . . . Arno Yilialemm — Kunstnik eesti kirjanduses . . . . . . . Aarand Roos — Juutide Inmingas Tallinnas . . . . . . . . . . . Ilona Laaman — Üks üsna kei^e liaigus Kaugver — 40 küünalt R. Tagore — Puuviljapõim °— Jumalaga, Kait9 ja Em 8*- 6^ 6^ 6. uu tmt PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT MtWGEL Eesfi muinasjutte inglise keeles FROM ESTONIA" t&lkinud Gisela McBridle 31 MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST" $5.75 — 50 centi jpostikulu Saadaval Vaba Eestlase talituses l e i n H i n m m M t i i ^ i s m m i i i i i i i in järgneva Eestis koostatud kätte liikuva eestipoolse l« katsel944.a, KODUS JA RINDEL ^ 1944. aastaks oli II maailmasõda kestnud juba viis aastat, lõppu polnud aga veel kuskilt näha. Saksamaa olukord muutus siiski aina raskemaks ning kainelt mõtlevale inimesele sai selgeks, et „Kohnas liik" võitleb surmavõitlust. Need meeleolud kajastusid ka 1941. aastast Saksa okupatsiooni all asuvas Eestis. Suhtumine /sakslastesse oli mainitud ajavahemiku jooksul läbi temud olulisi muutusi. 1941. a. võeti Saksa vägesid kõikjal Eestis vastu vabastajatena pai-jaajalikust 'bolshevik©- ikkest. Sakslastelt loodeti ISesti iseseisvuse taastamist ning neile osutati kõik-võunalikku abi. Sakslased suhtu-sidki eestlastesse kui inunestesse ning maal hakkas pikkamööda taastuma loomulik olukord. Varsti selgus siiski, et tegelikult oli maa ainult vahetanud peremeest. Iseseisvuse taastamisest polnud juttugi, Eestis kehtestati karm okupatsioonirezhiim. Balti-maid' kasutati Saksamaa koloniaal-ripatsina, katsed iseseisvusaegse korra ja organisatsioonide taastamiseks tõrjuti tagasi. Järjest selgemaks muutus natside ja enamlaste lähedane sugulus.^Tekkinud umbr usaldus kasvas aga pikkamööda uueks vaenulikkuseks, millel olid kaugesse minevikku ulatuvad juured. Sakslased ei suutnud ega soovinudki eestlasi oma liitlasteks teha jä rahva seas kujunes välja saksavastane opositsioon. • See ei tähendanud loomulikult mingi aktiivse vastupanuiiikumise teket, rääkimata siis juba partisanisõjast. Punaste tugipunkt Eestis oli väike: Karl Säre reetmise tulemusena arreteeriti kiiresti pea kõifc tähtsamad põrandaalused. Partisaniliikumist püüti küll üleval^ hoida väljastpoolt saadetud parashütistide j a partisanibrigaadi-de abil, kuid Omakaitse (OK) edukas tegevus tegi neile peatselt lõpu. OK loodi vabatahtliku organisatsioonina 1941. a. eesti oh^^itse-ride algatusel korra hoidmiseks sisemaal ning diversiooniaktide vastu võitlemiseks. Väga vüetsast relvastusest hooliniata täitis OK oma ülesandeid kõikjal eeskujulikult. Võitlust nn. partisanide vastu kergendas ka terve hulga eriettevalmistuse saanud langevarjurite ületulek Saksa poolele kohe peale Eestisse viskamist. Mõnel juhul võeti „ülema õigusega" kaasa terve salk, viidi ta lähemasse koman-dantuuri ja teatati seal enda alistumisest. O. Angelus peab Eestit üheks vähestest sakslaste poolt okupeeritud maadest, kus tõepoolest ei esinenud partisaniliikumist. Kõik see ei toonud aga kaasa leppimist Saksa okupatsiooni kui niisugusega. Iseseisvus ja vabadus olid pikkamööda eesti rahvale nii enesestmõistetavaks saanud, et ilma nendeta ei kujutatud elu enam ette. Sakslaste poolt endistest vapsidest moodustatud Omavalitsus (OV) Hj. Mäe juhtimisel ei omanud rahva hulgas erilist autoriteeti.: Tegelikult, oli Eesti, lugu; maks polütikuks prof. Jüri Uluots, kes OÜ end viimase E. V. peaministrina kuulutanud presidendi kohusetäitjaks. Uluotsa ja tema ümber koondunud ringkonna (P. Klesment, J. Lattik, O. Tief jt.) poolt tehti 28. juulil Saksa väejuhatusele ettepanek Eesti Vabariigi taastamiseks, mis aga järsult tagasi lükati. 1943. a. kutsuti von Ribbentro-pi korraldusel kokku Eesti parteide esindajate koosolek, kellelt nõuti toetuse avaldamist Saksa sõ-japolütikale. Koosolekul otsustati toetuse osutamise tingimuseks seada Eesti iseseisvuse tunnustamine ning asi lõppes tulemusetult. Uluotsa ümber koondunud liikumise ametlikuks; kattevarjuks sai nõuk. võimu kuritegusid uuriv „ÄktUaalse ajaloo komitee". Ise-seisvusHikumise põhimõtete sõnastajaks sai prof. Klesment. Esiteks tuli teha kõik võimalik uuest nõuk. okupatsioonist hoidumiseks. Samal ajal tuli kindlalt nõuda Eestile iseseisvust. Saksa sõjapo-tentsiaali ei tohtmud nõrgestda, nendega tuil hoida korrektseid suhteid. Saksa-Vene sõjas tahtsid eestlased osaleda vaid nii, p^u kui oli vaja Eesti kaitseks. Uluotsa küllalt legaalne tegevus ei rahuldanud päriselt mitmeid nooremaid tegelasi, kes orienteerusid aktiivsemalt lääneriikidele. Ühe sellise grupi eesotsas seisid prof. Liidak, J. Kull, 0. Mänd jt., kellest hiljem moodustati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee nime all tegutsev organisatsioon. Eesti suuremate parteide esmdajate kõrval kuulusid 12-liikmelisse komiteesse ka Tartu ja Tallinna vastupanur gruppide esindajad. Aktiivset toetust RK-le lääneriikides tegutsevad diplomaadid Ä. Rei ja A. Varmaga eesotsas. Moodustati nn. Vä-lisdiplomaatide nõukogu^ mis püii-dis vastu võtta kontakti lääneriikide esindajatega, et pöörata. nende tähelepanu olukorrale Eestis. Antud grupeeringu ideoloogiat kajastavad hästi mitmed 1943. a. Eestis levitatud lendlehed. Lendlehes „Kas sakslased päästaksid' Eesti hävingust eestlaste pärast?" avatakse Ribbentrop-Molotovi pakti sisa ning paljastatakse Saksa vallutuspoliitikat. 1943. a. OV poolt väljakuulutatud mobüisatsioonides-se soovitatakse suhtuda kui mitte mingit seaduslikku Jõudu omavatesse «soovitustesse".. Eestlased peavad oma jõudu tuleviku jaoks hoidma. Pidevalt rõhutatakse „Atlandi deklaratsiooni" tähtsust ning korratakse vana teesi, et sõja lõpul on mi Vene kui Saksa sedavõrd kurnatud, et Lääneriikidel pole r^ske oiha tahtmist maksma panna. „Nagu verine bolshevism, nü ka saksa natsism ei kingi meile vabadust, püüdku eesti rahva reetjad neile küll meele järgi olla. Vabadus võetakse sus, kui tuleb aeg, ja harva sünnib see ihna võitluseta. Hoidkem oma järelejäänud jõud neiks otsustavaiks päevadeks, kus eesti mees peab tegema viimase pingutuse, et nõrkenud diktatuurriikide vahel püsida ja püsti ajada Vaba Eesti sini-must- valge lipp. Häda meile, maale ja rahvale, kui meil selleks siis enam jõudu ei peaks jätkuma". Rahvaga oli EVRK side suhteliselt nõrk, tema tegevus sulgus rohkem kitsamasse tuttavate ringi ning leidis seetõttu ka mõnevõrra vähem, kõlapinda. Laiade masside sihnis oli autoriteetseimaks juhiks kahtlematult Jüri ~ Uluots. Teda loeti iseseisvusliütu-mise juhiks, presidendi kphuste-täitjaks, kelle korraldusi ja juhiseid vastuvaidlematult aktsepteeriti. Küll me ükskord teeme arved: eks me näe, kes peale jääb — Eesti lipp või Saksa kotkas, Litzmari, Uluots või Mäe. Rahva suhted saksa sõjaväega olid üsna head. Rahvas tavatses ütelda: „Ikka hea kindel tunne kohe, kui saksa sõduri sammiÄ põllupeem-al kuulsid!" Opositsioo- ,niyaim avaldus peamiselt Hitleri ja Stalini pihta sihitud anekdooti-de ja laulude levitamises, iseseisvuspäevade ja teiste rahvuslike tähtpäevade tähistamises ning vä-hemal määral ka illegaalse kirjasõna levitamises. Kui rahvale oleks antud valida Vene ja Saksa võimu vahel, oleks ta kõhklematult valinud Saksa võimu. Uus Vene okupatsioon hirmutas kõiki elanike kihte lihtviisi ning võitluseks selle vastu oli igaüks vahnis välja astuma. \ (Järgneb) JAAN ALMER • m\ Tel. 293-2128 773-2014 oosi ]a parandame vana Uimas koi ka sofilates. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-22-06
